Maksu- ja Tolliameti taotlus XX Xxxx Xxxxxx XX suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia Kollo Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – XX Xxxx Xxxxxx XX
Menetlustoiming
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus osaliselt ning anda Maksu- ja Tolliametile luba: 1) seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) arest XX Xxxx Xxxxxx XX ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) summas 7978,86 eurot; 2) taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist XX Xxxx Xxxxxx XX-le kuuluvale AS-is LHV Pank asuvale arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx summas 84 854,24 eurot.
Ülejäänud osas jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte puudutatud isikule.
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ning pöörata sissenõue rahalisele õigusele sama seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p-d 1 ja 3) ning arestida pangakonto (MKS § 131 lg-d 1 ja 2).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.MKS § 1362 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt kontrollib MTA 14.04.2025 korralduse (dtl 54–56) ja 30.04.2025 korralduse (dtl 58–60) alusel XX Xxxx Xxxxxx XX maksustamisperioodi veebruar–märts 2025 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud käibemaksu tagastusnõuete ning mai 2024 kuni märts 2025 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust ning tulumaksu
2(5)
3-25-2241
arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. XX Xxxx Xxxxxx XX nimetatud korraldusi ei täitnud ning teavet ja dokumente maksuhaldurile kontrollimiseks ei esitanud. Maksuhaldur koostas seetõttu korraldusi kolmandatele isikutele, et hinnata XX Xxxx Xxxxxx XX poolt tehtud kulutuste seotust ettevõtlusega. MTA koostas 03.07.2025 kontrolliakti nr 12.23/066472-19 (dtl 16–32), mille tulemusel suureneb XX Xxxx Xxxxxx XX maksukohustus kokku 126 971,27 euro võrra.
7.Maksuhaldur tuvastas kontrollimenetluses, et äriühing kajastas juuni 2024 kuni märts 2025 käibedeklaratsioonidel alusetult sisendkäibemaksu, sest puudus maksustatav käive, soetatud teenus ei olnud seotud äriühingu ettevõtlusega ja puudusid sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõuetele vastavad arved (arved puudusid või ei olnud väljastatud äriühingule) (kontrolliakti p 1.1). Maksuhaldur tuvastas, et äriühingul puudus õigus XX Xxxxxxx arvel nr xxxxxxx oleva käibemaksu arvestamiseks 100% sisendkäibemaksu hulgas, kuna ei ole välistatud, et autoga tehakse ka erasõite (kontrolliakti p 1.1). Maksuhaldur tuvastas, et äriühing müüs XX-le Xxxxxxx korteriomandi hinnaga 420 000 eurot ja äriühingul oli kohustus deklareerida maikuu käibedeklaratsiooni real 8 maksuvaba käibena kogu korteri müügisumma 420 000 eurot (kontrolliakti p 1.2). Maksuhaldur tuvastas, et äriühing on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Samuti tegi äriühing ettevõtlusega mitteseotud kulutusi ja dokumentideta väljamakseid, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga (kontrolliakti p 1.3). Maksuhaldur tuvastas, et äriühing kasutas sõidukit BMW 420I, registrimärk xxxXXX, ettevõtluse tarbeks 50% ulatuses ja ettevõtlusega mitteseotud kasutamise eest tuleb tasuda erisoodustust (kontrolliakti p 1.4). Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et äriühingu maksukohustuse suurenemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
8.Täidetud on eeldus, et kontrollimenetluse tulemusel pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Maksuhalduril on kahtlus, et XX Xxxx Xxxxxx XX on teadlikult varjanud enda maksukohustust summas 126 971,27 eurot ja hoidnud teadlikult kõrvale sellises ulatuses maksude tasumisest. On põhjendatud eeldada, et isik ei asu ka tulevikus vabatahtlikult maksukohustust tasuma. Äriühing ei ole ka kontrollimenetluses täitnud korraldusi ega esitanud nõutud andmeid ja dokumente. Äriühingu ainukeseks registervaraks on liiklusregistri andmetel sõiduk. Mistahes muu registervara äriühingul puudub ja äriühingu ainus likviidne vara on pangakontol asuv raha. Maksukohustuslane võib ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma ja taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
9.Arveldusarvele aresti seadmine on äärmuslik meede, mis halvab äriühingu majandustegevuse ja võib kaasa tuua pöördumatu kahju, mille tagajärjel võib äriühing muutuda maksejõuetuks. Seetõttu tuleb täitetoimingu luba taotledes valida meede, mis riivaks isiku õigusi vähem. Praegusel juhul on võimalik osaliselt tagada määratava maksusumma sundtäitmist vähem koormavate täitetoimingute rakendamisega ja seetõttu ei ole maksuhalduri taotletud täitetoiming (pangakonto arestimine) taotletavas ulatuses eesmärgi saavutamiseks sobiv ega proportsionaalne.
10.Äriühingule kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt sõiduk BMW 420l (dtl 211). Maksuhaldur ei ole taotlenud sõidukile käsutuskeelu seadmise luba. Maksuhaldur on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole teada sõiduki tehniline seisukord ja läbisõit, arvestades Eesti kliimat ei ole kabriolettsõidukid Eestis populaarsed, ei ole teada kaskokindlustuse
3(5)
3-25-2241
olemasolu, ei ole teada sõiduki asumine Eestis, liiklusregistri andmetel ei ole õiguslikku tähendust ja sõiduki realiseerimine kohtutäituri kaudu toob kaasa täiendavaid kulusid.
11.Maanteeameti taustakontrollist (dtl 308–314) nähtuvalt on sõiduk esmakordselt registreeritud 2022. a-l, Eestis on sõiduk arvele võetud 2024. a juunis ja selleks ajaks oli sõiduki läbisõit 4293 km. Kuna sõiduki vanuseks on praeguseks ajaks 3 aastat, ei ole eluliselt usutav, et XX Xxxx Xxxxxx XX sõiduki tehniline seisukord oleks märkimisväärselt halvem või läbisõit oleks oluliselt suurem kui sama aasta müüdavatel teistel sarnastel sõidukitel. Maksuhaldur on kohtule esitanud Saksamaa autode müügiportaalis mobile.de sama aasta ja võimsusega autode müügikuulutused (dtl 317–336). Müügil on 23 autot, mille keskmine müügihind on 41 253,17 eurot. Eestis ei ole auto24.ee müügiportaalis sama aasta ja võimsusega autot müüa. Müüa on vaid sama mootori ja keretüübiga üks sõiduk, mis on 3 aastat vanem ja mille hinnaks on 24 900 eurot (dtl 315). Kohus arvestab Saksamaa müügiportaalist nähtuvate hindadega, sest seal müügis olevad sõidukid on sarnasemad maksukohustuslasele kuuluva sõidukiga.
12.Asjaolu, et sõiduk võib asuda välismaal, on üksnes maksuhalduri arvamus, mis ei tugine ühelegi tõendile, eriti arvestades asjaoluga, et ajakirjanduse andmetel viibis maksukohustuslase juhatuse liige veel hiljuti Eestis. Äriühingule vähem koormava täitmist tagava meetme taotlemata jätmist ei õigusta asjaolud, et sõiduki võõrandamine on tülikam ja ressursimahukam kui pangakonto arestimine ning sõiduki võõrandamisega kaasnevad võimalikud täitekulud. Kohus märgib, et liiklusregistri andmete õigsust eeldatakse ja sõidukile aresti seadmine oleks isikule vähem koormavam kui pangakonto arestimine. Maksuhalduril ei ole õigust valida täitetoimingut, mis oleks tema jaoks võimalikult mugav, vaid täitetoiming peab võimalikult vähe kahjustama maksukohustuslase õigusi, kuigi olema tulevase võimaliku maksukohustuse täitmiseks piisavalt efektiivne. Kohtu hinnangul on sõidukile käsutuskeelu seadmine piisavalt efektiivne, sest võimaldab tulevase võimaliku maksukohustuse täitmiseks tagada vara olemasolu ja seda täitemenetluses müüa. Kaskokindlustuse olemasolu ei ole liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmise eelduseks. Liikluskindlustus on sõidukil avalike andmete kohaselt olemas. Sõiduk väärtus on ligikaudu 1/3 kogu eeldatava maksuvõla suurusest, Sedavõrd väärtusliku vara arvestamata jätmine täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlemisel ei ole põhjendatud.
13.Kuna tulevast võimalikku maksusummat on osaliselt võimalik tagada vähem koormava meetmega – sõidukile käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine liiklusregistrisse –, siis on kohtu hinnangul MTA taotlus pangakontole aresti seadmise loa saamiseks vaid osaliselt põhjendatud. MTA arvutatud arestisummast 118 992,41 eurot tuleb maha arvata sõiduki eeldatav ligikaudne maksumus 41 253,17 eurot. Lisaks tuleb arvestada ka selle sundmüügiga kaasneda võiva eeldusliku täitekuluga – täitemenetluse alustamise tasu 15 eurot (kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 p 1), menetluse põhitasu 2100 eurot (KTS § 35 lg 1) ja võimalik lisatasu 5000 eurot (KTS § 461), kokku 7115 eurot. Täitekulud vähendavad vara müügist saadavat summat, mistõttu tuleb see vara eelduslikust väärtusest maha arvata. Seega loeb kohus põhjendatuks ja proportsionaalseks, kui seada võimaliku tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks maksukohustuslase pangakontole arest summas 84 854,24 eurot. Ülejäänud osas ei ole MTA taotlus kohtu arvates põhjendatud. MTA-l on võimalik esitada kohtule uus taotlus sõidukile käsutamiskeelu seadmise loa saamiseks.
14.Kohus möönab, et pangakonto arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi, kuid maksuvõla sissenõudmise tagamiseks tuleb maksuvõla tekkimise eest vastutaval isikul seadusega lubatud piiranguid taluda. Riigikohus on märkinud, et maksukohustuste korrektse
4(5)
3-25-2241
täitmise vastu on oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda isiku õiguse kasutada piiranguteta oma vara, sh sissetulekuid (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 29).
15.Kohus leiab, et ettemaksukontole aresti seadmine taotluses märgitud asjaoludel ja suuruses on vajalik ja proportsionaalne.
16.Maksuhaldur on taotluses üheselt ja arusaavalt märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise nii eeldatava maksukohustuse kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122.
17.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Kohus rahuldab MTA taotluse osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.