Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Maili Lokk 09.07.2025, Tartu 3-23-492 OÜ Ikaros Grupp kaebus Narva Linnavolikogu 27.10.2022. a otsuse nr 58 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, 26.01.2023. a vaideotsuse tühistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 27.06.2024. a otsus OÜ Ikaros Grupp apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – OÜ Ikaros Grupp Vastustaja – Narva linn, esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Ikaros Grupp apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.06.2024. a otsus muutmata.
2.Mõista OÜ-lt Ikaros Grupp Narva linna kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 2976 eurot (koos käibemaksuga).
3.OÜ Ikaros Grupp menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 09.07.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Ikaros Grupp esitas Keskkonnaametile 03.08.2022 taotluse (reg DM-118970-8) kaevandamisloa saamiseks Kadastiku IV lubjakivikarjäärile, mis asub Narva metskond 102 kinnistul (katastritunnus 51106:001:0187).
Keskkonnaamet teavitas 19.09.2022. a kirjaga DM-118970-9 Narva Linnavalitsust, et on võtnud menetlusse OÜ Ikaros Grupp esitatud Kadastiku IV lubjakivikarjääri kaevandamisloa
taotluse ja palus seisukohta keskkonnaloa taotluse osas maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lg 6 alusel.
3.Narva Linnavolikogu tegi 27.10.2022. a otsuse nr 58, millega otsustas mitte nõustuda OÜ-le Ikaros Grupp kaevandamisloa andmisega. Otsuse põhjenduste kohaselt on Keskkonnaameti 23.04.2018. a kirjas nr 12-2/18/1589-4 esitatud keskkonnamõju eelhinnang tänaseks aegunud, sest olukord ümbritseval tööstuspargi alal on muutunud ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lg 3 kohaselt tuleb anda uus eelhinnang, sh ära näidata erinevaid mõjusid leevendavad meetmed. Kadastiku karjääri vahetuses läheduses asub Narva linna tööstuspark, mille tegevus areneb. Kadastiku IV lubjakivikarjääri käivitamine puur-lõhketöö meetodit kasutades mõjutab negatiivselt tööstuspargis tegutsevaid ettevõtteid ning nende tootmisprotsessi, mis võib tulevikus tähendada nende sulgemist ja/või laienemisest loobumist. Seega, Kadastiku IV karjäärile kaevandamisloa andmine on Narva linna elanikele ja linnale tervikuna sotsiaalmajanduslikust küljest lähtudes äärmiselt ebasoodne. Kaevandamisloas kavandatav tegevus on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga nii kaevandamise kui kavandatava veekogu osas, jäädes samuti ka maakonna teemaplaneeringuga määratud rohekoridori tuumalasse. Kavandatav tegevus ei arvesta Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+, katkestades maakonnaplaneeringus tuumala ja rohekoridori antud alal. Kavandatava Kadastiku karjääri alal asub looduskaitsealuse järvekonna Eesti suurim asuala. Ümbritsev keskkond on Narva linnale väärtuslik nii rohevõrgustiku säilimise kui ka loodusliku mitmekesisuse ja puhkeala mõttes.
4.OÜ Ikaros Grupp esitas 08.12.2022 Narva Linnavolikogule vaide, milles taotles Narva Linnavolikogu 27.10.2022. a otsuse nr 58 kehtetuks tunnistamist, OÜ Ikaros Grupp esindaja haldusmenetluses ära kuulamist ning uue seisukoha kujundamist Kadastiku IV karjääris keskkonnaloa väljastamiseks nõusoleku andmiseks. Narva Linnavolikogu jättis 26.01.2023. a vaideotsusega nr 7 vaide rahuldamata.
5.OÜ Ikaros Grupp esitas 02.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Narva Linnavolikogu 27.10.2022. a otsuse nr 58 ja 26.01.2023. a vaideotsuse tühistada ning kohustada Narva Linnavolikogu kaevandamisloale nõusoleku andmist uuesti otsustama. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.1.Kaevandamisloa väljastamisest keeldumine põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus on ilma kohase motivatsioonita ja/või ebaõigetele andmetele tuginedes jätnud oma nõusoleku andmata, rikub kaebaja õigust ettevõtlusele ja õigust kohasele menetlusele. Kaevatavad otsused ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse nõuetele. Otsus nr 58 on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega.
5.2.Vaideotsuse andmise alusena on märgitud teave, mis koguti alles pärast otsuse nr 58 andmist ning seepärast ei saanud see olla osa Kadastiku IV karjääris kaevandamisloa väljastamisega mittenõustuva otsuse andmisel arvesse võetud teabest. Lisaks erinevad vaideotsuse andmise motiivid otsuses nr 58 esile toodud motiividest. Samuti võttis vastustaja sisuliselt õigeks selle, et otsuses nr 58 esitati kaevandamisloa väljastamisega mittenõustumist põhistades tegelikkusele mittevastavat teavet kaitsealuse liigi elupaiga paiknemise kohta kaevandamisloa taotlusega hõlmatud alal.
5.3.Vastustaja ei ole Keskkonnaameti viidatud keskkonnamõju hindamise aruandes ja kaebaja poolt juba 2018. a taotlusega seoses esitatud inseneribüroo Steiger eksperthinnangus toodud seisukohtade ümberlükkamiseks esitanud ühtegi omapoolset eksperthinnangut või arvamust.
5.4.Maa-amet nõustus 14.07.2022. a kirjas nr 6-3/22/10572-3 detailplaneeringu algatamisega Narva metskond 103 maatüki lääneosas OÜ Aquaphor International uue tehase rajamiseks. Maa-amet selgitas, et 2
detailplaneeringu koostamisel ja tehase ehitamisel tuleb arvestada muu hulgas asjaoluga, et planeeritavad hooned jäävad lähedal toimuva kaevandamise mõju piirkonda ja tuleb arvestada kaevandamise käigus võimaliku müra, tolmu ja vibratsiooni tekkega. Planeeritavad hooned ja tootmine on vajalik projekteerida ja ehitada selliseks, et kõrgepingeliinidest ida pool säilib Narva lubjakivimaardla maavarale juurdepääs ja maavara kaevandamisväärsus. Erinevalt eeltoodud nõudest säilitada Narva lubjakivimaardla maavarale juurdepääs ning maavara kaevandamisväärsus, põhistas vastustaja otsuse 58 motiveerivas osas kaevandamisloa andmisega mittenõustumist just kaevandamistegevuse võimaliku negatiivse mõjuga mh kavandavatele ehitistele.
5.5.Vastustaja lähtus otsuse nr 58 vastuvõtmisel tegelikkusele mittevastavast teabest. Otsuses viidatud allika kohaselt asub järvekonna asuala olemasoleva kaevandamisloaga hõlmatud alal, mitte Kadastiku IV kavandataval alal. Teiste otsuses nimetatud kaitsealuste liikide esinemise kohta teave puudub.
5.6.Otsuse nr 58 lk-l 2 viitas vastustaja arvukatele aastatest 2018–2019 pärinevatele dokumentidele, mis ei sisalda tõepärast teavet alles 2022. a augustis esitatud taotluse kohta.
5.7.Vastustaja märkis otsuse nr 58 põhjendustes, et Väike-Kadastiku järve ümbrus on potentsiaalne koht rekreatsiooniala arendamiseks. Väike-Kadastiku järv ning selle lähiümbrus on kuni aastani 2033. a hõlmatud varem väljaantud kaevandamisloaga. Mida kiiremini on arendajal võimalik lõpule viia kavandamistegevus sh Kadastiku IV karjääris, seda kiiremini on võimalik kogu piirkond muuta korrastatud puhkealaks. Mistahes lahendused (sh rekreatiivsed) ei saa realiseeruda enne kaevetegevuse lõppu. Kehtiv maapõueseadus ei võimalda mistahes tegevust, mis vähendaks võimalusi riigile kuuluva maavara väljamiseks tulevikus.
5.8.Kokkuvõtvalt eiravad otsuse nr 58 motiivid tegelikke faktilisi asjaolusid (kaitsealuste liikide esinemine teises asukohas, roheala täisehitamise lubatavus, rekreatsiooniala rajamise välistatus sama ala tööstuspargi laiendamiseks kasutamise korral jne).
6.Tartu Halduskohus jättis 06.03.2023. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas 03.04.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles nõustus halduskohtuga, et Narva Linnavolikogu 27.10.2022. a otsus on menetlustoiming ja asendas tühistamisnõude õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega. Halduskohus rahuldas 12.04.2023. a määrusega kaebuse muutmise taotluse ning võttis kaebuse menetlusse Narva Linnavolikogu 27.10.2022. a otsuse nr 58 õigusvastasuse kindlakstegemise, 26.01.2023. a vaideotsuse tühistamise ja kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes.
7.Kaebaja esitas 28.03.2024 täiendava seisukoha, milles lisas järgmist.
7.1.Vastustaja väljendab lubavat suhtumist võimalikku kaevandustegevusse juhul, kui maavara raimamine ei toimu puur-lõhketöödega, kuid teisest küljest otsustas lõplikult keelduda maavara kaevandamiseks nõusoleku andmisest. Vastustaja oleks saanud nõuda vastava nõude sätestamist väljastatava keskkonnaloa kõrvaltingimusena.
7.2.Narva Linnavolikogu on 21.03.2024. a otsusega nr 15 võtnud vastu Narva linna üldplaneeringu ning suunanud selle avalikule väljapanekule. Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Avalikule väljapanekule suunatud Narva linna üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.11 (Maavarad) on kirjas, et „Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 58 kohaselt on võimalik võtta kasutusele Kadastiku IV lubjakivikarjäär, kui ei kasutata lõhkamisega kaevandamistegevust. Kaevandamise eelduseks on mõjude minimeerimine ümbritsevale tööstuskeskkonnale. Peale kaevandamise lõppu on soovitav ala kohandada puhkealaks koos selleks vajaliku taristuga (varikatustega istumis- ja 3
grillimiskohad, prügikastid, juurdepääsuteed ja parkla).“ Vastustaja on 21.03.2024. a otsusega nr 15 andnud otsusele nr 58 kaebajat rahuldava tähenduse, väljendades ühtlasi Kadastiku IV lubjakivikarjääris perspektiivis toimuva lõhkamiseta kaevandamistegevuse vastavust läbi viidud KSH-le. Seega on vastustaja sisuliselt esitatud kaebuse omaks võtnud.
8.Tartu Halduskohus jättis 27.06.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
8.1.Kohtupraktika järgi tuleb kaevandamisloa taotlusele nõusoleku andmisel lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks nõusolekust keeldumisel on kohtupraktikas peetud näiteks seda, kui kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi, aga ka seda, kui kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 10). Sellest tulenevalt on tegemist asjakohaste põhjendustega, miks vastustaja ei anna kaevandamisloale kooskõlastust.
8.2.Kaebaja viide Maa-ameti 14.07.2022. a kirjas nr 6-3/22/10572-3 väljendatud seisukohale, et planeeritavad hooned ja tootmine tuleb projekteerida selliseks, et neid võivad edaspidi häirida Kadastiku IV karjääri tegevusest tulenev vibratsioon ja tolm, toetab vastustaja kahtlusi esinevate häiringute ja negatiivsete mõjude osas. Nõustuda saab vastustajaga selles, et tal oli kohustus kooskõlastuse andmise kaalumisel lähtuda ettevaatuspõhimõttest (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 11 lg 1). Kaebaja viidatud Maa-ameti seisukoht kinnitab pigem vastustaja väiteid selle kohta, et lubjakivi kaevandamiseks puur-lõhketööd Kadastiku IV karjääris võiks olemasolevale ja arenevale tööstuspargile olla negatiivse mõjuga. Maa-ameti ülesanne oli vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et vajaduse tekkimisel tulevikus oleksid planeeringuga tagatud juurdepääsud karjäärile, aga samuti sellele, et tegutsevast karjäärist võiks olla mõju lähedal asuvatele hoonetele ja tootmisele. Maa-ameti seisukohast ei saa välja lugeda seda, et Maa-amet oleks mingil moel toetanud Kadastiku IV karjäärile kaevandamisloa väljastamist.
8.3.Kaebaja väide, et vastustaja motiveeris otsust nr 58 aastatest 2018–2019 pärinevate dokumentidega, ei ole õige. Vastustaja otsusest on näha, et lehekülgedel 1–2 kirjeldas vastustaja Kadastiku IV lubjakivikarjääri puudutavat varasemat dokumentatsiooni ja menetluste käiku. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks nende dokumentidega põhjendanud kaevandamisloale kooskõlastuse andmisest keeldumist.
8.4.Kaebaja väitis, et vastustaja ei arvestanud kaalutlusõiguse teostamisel spetsialistide arvamustega. Halduskohtumenetluses kaebaja esitatud tõend (OÜ Inseneribüroo STEIGER tehtud Kadastiku IV lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva maavõngete eksperthinnang, töö nr 18/2368, dtl 825–846) kinnitab kohtu arvates, et Kadastiku IV lubjakivikarjääris kavandatud lubjakivi väljavõtmine võib endaga kaasa tuua keskkonnahäiringu. Kuigi eksperthinnang välistab Kadastiku IV karjääri lähipiirkonnas asuvatele hoonetele ohu tekkimist, ei ole siiski puur-lõhketöödest maavõngete kaudu tulenev mõju välistatud. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et sellisel juhul oleks soovitav Keskkonnaameti kui erapooletu ja pädeva riigiasutuse poolt koostatud KMH eelhinnang.
8.5.Kaebaja märkis Keskkonnaametile esitatud taotluses kaevandamise meetodiks puurlõhketööd. Muid kaevandamistööde teostamiseks alternatiivseid variante taotluses märgitud ei ole. Keskkonnaamet oleks saanud väljastada kaevandamisloa vaid taotluses nimetatud tingimustel. Kui kaebaja pidas võimalikuks lubjakivi kaevandamisloa taotlemisel muude kaevandamismeetodite kasutusele võtmist, oleks ta pidanud seda kaevandamisloa taotluses märkima. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kaevandamisluba väljastatakse taotluses nimetatud tingimustel, kuid kooskõlastus on saadud muid tingimusi silmas pidades.
8.6.Kaebaja ei ole ümber lükanud vaidlustatud otsustes toodud seisukohta, et Kadastiku IV karjääri käivitamine oleks vastuolus Narva Linnavolikogu 21.10.2010. a otsusega nr 143 4
kehtestatud Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringuga. Kohus tegi kindlaks, et Kadastiku IV karjääri käivitamine, mis eeldab olemasoleva maastiku muutmist (metsaraiet, mulla tõstmist) oleks vastuolus Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringuga, mille seletuskirja lk 49 ja üldplaneeringu juurde kuuluva haljastuse skeemi järgi on Kadastiku IV karjääri territoorium hõlmatud haljasalaga. Kinnistusraamatu andmete järgi on tegemist 100% maatulundusmaaga. Maakatastriseaduse § 181 lg 9 sätestab, et maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Vastustajaga tuleb nõustuda selles, et Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutusele võtmine oleks vastuolus nii maakonnaplaneeringuga, Narva linna üldplaneeringuga ja Narva linna tööstuspiirkonna osas kehtestatud üldplaneeringuga, mille üldiseks nõudeks on nõue vältida maardlate kasutuselevõtul võimalusel alasid, mis asuvad rohelises võrgustikus ja mis kehtisid 27.10.2022 seisuga.
8.7.Vastustaja omistas kaevandamisloa andmisega kaasnevatele sotsiaalmajanduslikele riskidele õige kaalu ja põhjendas üldjoontes asjakohaselt, miks ta keeldus kooskõlastuse andmisest. Otsuse nr 58 põhjendustes olevad vastuolud ja ebaõiged andmed looduskaitsealuse liigi (järvekonn) asuala kohta ei mõjuta menetlustoimingu õiguspärasust tervikuna, kuna vastustaja oleks saanud keelduda kooskõlastuse andmisest pelgalt viidates sotsiaalmajanduslikele riskidele (ettevõtete lahkumine tööstusalast, töökohtade vähenemine linnas jne) ja lähtudes ettevaatusprintsiibist. Kui kaebaja peab võimalikuks Kadastiku IV lubjakivikarjääris kaevandamist muud sobivat meetodit kasutades, on tal võimalus muuta Keskkonnaametile varasemalt esitatud taotlust või esitada uus taotlus kaevandamisloa saamiseks.
8.8.Kuna kohus ei tuvastanud otsuse nr 58 õigusvastasust, puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Halduskohus tuvastas otsuse p-s 22, et kaebajal puudus üldse vaide esitamise õigus, mis aga selgus halduskohtumenetluse hilisemas staadiumis. Vaide esitamise õiguse puudumine tähendab ühtlasi seda, et 26.01.2023. a vaideotsus ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub tal kaebeõigus. Kohtupraktikast tulenevalt võib sellises olukorras jätta kaebuse vastavas osas rahuldamata.
8.9.Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on eelkõige haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Kohus ei ole tuvastanud vastustaja menetlustoimingu õigusvastasust. Seega ei ole täidetud kohustamisnõude rahuldamise eeldused ja kohustamisnõue jääb rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
9.1.Vaidlustatud otsus on olulises osas (kaebaja seisukohti käsitlevas osas) põhjendamata (HKMS § 157 lg 1).
9.2.Halduskohus eiras asjaolu, et vastustaja on 21.03.2024. a otsuses nr 15 ühemõtteliselt väljendanud, et kaevandamine Kadastiku IV karjääris on lubatud, kui maavara ei väljata lõhkamisega.
9.3.Halduskohus lähtus nii vastustaja kui ka kolmandate isikute (AS Aquaphor jt) hiljem esitatud seisukohtadest ja menetlusdokumentidest, millest vastustaja oma 27.10.2022. a otsuse nr 58 andmisel ei lähtunud.
9.4.Vastavalt HMS § 5 lg-le 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Halduskohus ei ole vastustaja otsuse peale esitatud kaebust rahuldamata jättes ning suunates kaebajat esitama uut, varem esitatuga olulises osas identset kaevandamisloa taotlust (v.a keeld väljata maavara lõhkamisega), arvestanud asjaoluga, et ka HMS üldpõhimõtetega arvestamine kaalutlusotsuse langetamisel oli vastustajale kohustuslik.
5
10.Vastustaja leiab oma vastuses, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palub selle rahuldamata jätta.
10.1.Apellatsioonkaebuse väide, et vastustaja sisustas üldplaneeringu vastuvõtmisel keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) tulemustele tuginedes otsuse nr 58 selliselt, et otsuse kohaselt on võimalik võtta kasutusele Kadastiku IV lubjakivi karjäär, kui ei kasutata lõhkamisega kaevandamistegevust, ei vasta tõele. Narva linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on üksnes üldsõnaliselt leitud, et üldplaneeringuga nähakse ette võimalus võtta kasutusele Narva linna territooriumil asuv Kadastiku IV lubjakivikarjäär. Sellest ei tulene mistahes luba konkreetseks kaevandamistegevuseks või tehnoloogia kasutamiseks. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud selgitatakse välja keskkonnamõjude hinnangu/eelhinnangu raames, mitte keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena. Keskkonnaamet ei ole keskkonnamõju hindamist läbi viinud. Samuti ei ole koostatud KMH eelhinnangut. Seega puudub keskkonnamõjude eelhinnang/hinnang, mis õigustaks Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutuselevõttu tingimusel, et kaevandamisel ei tohi kasutada lõhketöid.
10.2.Kaebaja kaevandamisloa taotlusele kooskõlastuse andmisel ei ole oluline mitte üksnes asjaolu, kas kaevandamine toimub lõhkamise meetodil või mitte, vaid milline on kaevandustegevuse mõju keskkonnale ja selle vahetus läheduses olevale tööstuspiirkonnale (sh vibratsiooni mõjud). Narva linna uue üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.11 on märgitud, et kaevandamise eelduseks on mõjude minimeerimine ümbritsevale tööstuskeskkonnale. Kohalik omavalitsus ei saa otsustada selle üle, millist kaebaja keskkonnaloa taotluses kirjeldatud kaevandamismeetodile (so puur-lõhketöö) alternatiivset tehnoloogiat peab kaebaja kaevandamisel (majanduslikult) sobivaks või milline oleks selle eeldatav mõju keskkonnale. Kuivõrd kaebaja vastavat infot keskkonnaloa taotluses ei edastanud ja varasemad (keskkonna) uuringud, millele kaebaja soovis tugineda, ei olnud enam asjakohased ja olid vananenud, siis sellises olukorras on igati põhjendatud, et vastustaja keskkonnaõiguses kehtivast ettevaatuspõhimõttest lähtudes pidas kaalukamaks võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmist (RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 22).
10.3.Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, justkui suunaks halduskohus teda esitama uut, varem esitatuga olulises osas identset kaevandamisloa taotlust (v.a keeld väljata maavara lõhkamisega). Halduskohus selgitas igati põhjendatult, et kaebaja on esitanud Keskkonnaametile taotluse kaevandamisloa saamiseks, kus kaevandamise meetodiks on märgitud puur-lõhketööd, muid kaevandamistööde teostamiseks alternatiivseid variante taotluses märgitud ei ole ning seega oleks Keskkonnaamet saanud väljastada kaevandamisloa vaid kaebaja poolt taotluses nimetatud tingimustel.
10.4.Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, justkui oleks halduskohus tuginenud vastustaja ja kolmandate isikute alles menetluse kestel esitatud ja seega lubamatutele seisukohtadele. Vastustaja poolt otsuses ja halduskohtus esitatud põhjendused ei ole erinevad.
11.Kaasatud haldusorgan leiab vastuses, et apellatsioonkaebuse ei ole piisavalt põhjendatud ja palub selle rahuldamata jätta.
11.1.Narva linna üldplaneering võeti vastu 21.03.2024, otsus nr 58 tehti 27.10.2022. Vastustaja ei saanud otsuse nr 58 tegemisel arvestada hiljem uue üldplaneeringu ja KSH koostamisel otsusele nr 58 antud hinnanguga.
11.2.Halduskohus ei jätnud kaebuses toodut tähelepanuta. Halduskohus nõustus otsuse p-s 43 vastustajaga selles, et Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutusele võtmisel esineb vastuolu otsuse nr 58 tegemise ajal kehtinud maakonnaplaneeringu, Narva linna üldplaneeringu ja Narva linna tööstuspiirkonna linna osa üldplaneeringuga, mille üldiseks nõudeks on maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Halduskohus ei pidanud põhjendatuks arvestada veel kehtestamata Narva linna üldplaneeringuga. Kohtuotsuse p-s 46 leidis kohus, et otsuse nr 58 põhjendustes olevad vastuolud ja ebaõiged andmed ei mõjuta kohtu hinnangul selle menetlustoimingu õiguspärasust tervikuna, kuna 6
vastustaja oleks saanud keelduda kooskõlastuse andmisest pelgalt viidates esinevatele sotsiaalmajanduslikele riskidele (ettevõtete lahkumine tööstusalast, töökohtade vähenemine linnas jne) ja lähtudes ettevaatlusprintsiibist.
11.3.Keskkonnaamet leiab, et ei oleks ka vastustaja tingimusliku nõusoleku andmisel pidanud koheselt keelduma kaevandamisloa väljastamisest ainult seetõttu, et loa taotluses ei olnud muid kaevandamismeetodeid kajastatud. Alles olukorras, kus loa taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega, keeldub Keskkonnaamet loa väljastamisest. Sellest hoolimata on Keskkonnaameti hinnangul halduskohus kohtuotsuse p-s 49 õigesti leidnud, et tulenevalt ettevaatuspõhimõttest võib kohalik omavalitsus kooskõlastuse kohta otsuse tegemisel põhimõtteliselt tugineda võimalikele keskkonnamõjudele. Lisaks on kohtupraktikas rõhutatud, et kohalik omavalitsus võib muu hulgas tugineda vastuolule kehtivate planeeringutega (RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 30).
12.Kaebaja esitas 09.06.2025 täiendava seisukoha, milles põhimõtteliselt kordas apellatsioonkaebuses viidatud Narva LVK 21.03.2024. a otsusega nr 15 seonduvaid väiteid. Kaebaja vaidlusta selles ka vastustaja menetluskulude nõude, leides, et Riigikohtu praktika kohaselt pole üldjuhul põhjendatud mõista vastaspoolelt välja oma põhiülesannete raames tehtud otsuseid kohtus kaitsva haldusorgani õigusabikulusid. Menetlus halduskohtus vastustaja poolt kaevandamisloa andmise menetluses antud seisukoha seaduslikkuse üle ei välju vastustaja põhiülesannete raamidest, mistõttu puudus vajadus välise õigusabi kasutamiseks apellatsioonimenetluses. Lisaks on vastustaja menetluskulud ilmselgelt ülepaisutatud ning põhjendamatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu vaidlustatud otsuses on välja toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning ringkonnakohtul pole alust nõustuda kaebaja väitega, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega ning halduskohtu poolt antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud ning otsuse tegemisel põhjendamiskohustust rikkunud (HKMS § 157 lg 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlusaluse otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja kaebaja täiendavale seisukohale märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Halduskohus eiras kaebaja väitel asjaolu, et vastustaja on 21.03.2024. a otsuses nr 15 väljendanud, et kaevandamine Kadastiku IV karjääris on lubatud, kui maavara ei väljata lõhkamisega.
14.1.Kaebaja viitab Narva LVK 21.03.2024. a otsusele nr 15, millega võeti vastu Narva linna üldplaneering ning KSH aruanne ja kuulutati välja nende avalik väljapanek. Tegemist ei ole haldusaktiga, millega linna üldplaneering oleks PlanS § 91 järgi kehtestatud. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Käesolevas asjas on vaidluse all Narva LVK menetlustoiming, mis vormistati 27.10.2022. a otsusena nr 58. Kaebaja poolt nimetatud ja veel kehtestamata Narva linna üldplaneering on vastu võetud 21.03.2024. Ringkonnakohtu arvates ei saanud vastustaja otsuse nr 58 tegemisel kuidagi arvestada hiljem linna uue üldplaneeringu ja KSH koostamisel antud hinnanguga kaevandamise võimalustele Kadastiku IV karjääris ja ka halduskohus ei saanud vastustaja 27.10.2022. a menetlustoimingut hinnata sellest hilisema planeerimismenetluse käigus vastuvõetud otsuse valguses.
7
14.2.Kuigi 21.03.2024. a otsusega nr 15 vastu võetud ja avalikule väljapanekule suunatud Narva linna üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.11 (maavarad) on märgitud, et Narva LVK 27.10.2022. a otsuse nr 58 kohaselt on võimalik võtta kasutusele Kadastiku IV lubjakivikarjäär, kui ei kasutata lõhkamisega kaevandamistegevust, siis Narva LVK 27.10.2022. a otsusest nr 58 sellise erisuse tegemist tegelikult ei nähtu. Narva linna üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.11 on seega selgitatud, et lõhkamisega kaevandamistegevust ei saa kasutada. Seega ei oleks kaebaja poolt 03.08.2022 esitatud keskkonnaloa taotlus (registreeritud DM118970-8) ikkagi kooskõlas ka veel kehtestamata linna üldplaneeringuga.
15.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et kohus lähtus nii vastustaja kui ka kolmandate isikute (AS Aquaphor jt) poolt hiljem esitatud seisukohtadest ja menetlusdokumentidest, millest vastustaja oma 27.10.2022. a otsuse nr 58 andmisel ei saanud lähtuda.
15.1.Kuna Narva LVK 27.10.2022. a otsus nr 58 on menetlustoiming, mitte haldusakt, siis ei laiene sellele otseselt ka HMS §-s 56 sätestatud nõuded haldusakti motiveerimisele. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb HMS-i üldpõhimõtetest. 14.01.2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-62-08 selgitas Riigikohus, et menetlustoimingut võib põhjendada ka hiljem selliselt, et kaebajal oleks võimalik oma õigusi halduskohtus kaitsta. Käesoleval juhul tegi vastustaja seda 26.01.2023. a vaideotsusega, et vastata kaebaja poolt otsusele nr 58 esitatud vaidele, küsides menetlustoimingu täiendavaks põhjendamiseks arvamust Kadastiku IV lubjakivikarjääri läheduses asuvatelt ettevõtetelt (Enefit Power AS ja AS Aquaphor) ning SA Ida-Viru Investeeringute Agentuurilt ning korraldades ka vaide esitaja ärakuulamise, kus osalesid veel eelnimetatud ettevõtted, sihtasutus, Eesti Killustik OÜ ning Narva LVK ja Linnavalitsuse esindajad. Kuna menetlustoimingut võis põhjendada ka hiljem, siis ei anna halduskohtu vaidlusaluse otsuse tühistamiseks alust see, et halduskohus hindas Narva LVK 27.10.2022. a menetlustoimingu õiguspärasust ka toimingu tegemise kuupäevast hilisemate materjalide alusel.
16.Kaebaja leiab, et vastavalt HMS § 5 lg-le 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele, kuid halduskohus ei ole vastustaja otsuse peale esitatud kaebust rahuldamata jättes ning sellega kaebajat sisuliselt uut, varem esitatuga olulises osas samasugust kaevandamisloa taotlust (v.a keeld väljata maavara lõhkamisega) esitama suunates, sellega arvestanud.
16.1.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus igati põhjendatult selgitanud, et kaebaja esitas Keskkonnaametile taotluse kaevandamisloa saamiseks, kus kaevandamise meetodiks on märgitud puur-lõhketööd ja muid kaevandamistööde teostamiseks alternatiivseid variante taotluses märgitud ei ole, mistõttu oleks Keskkonnaamet saanud väljastada kaevandamisloa üksnes kaebaja poolt taotluses nimetatud tingimustel ja juhul, kui vastustaja oleks andnud selleks nõusoleku. Mis puudutab veel haldusmenetluse eesmärgipäraselt ja efektiivselt läbiviimist, siis Narva LVK 27.10.2022. a otsusest nr 58 nähtub, et 03.08.2022 kaebaja poolt esitatud keskkonnaloa taotlus ei ole esimene taotlus, kus kaebaja märgib kaevandamise meetodiks üksnes puur-lõhketööd. Nimetatud otsusest nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt kahel korral esitanud Keskkonnaametile kaevandamisloa saamiseks taotluse, kus oli kaevandamise meetodiks märgitud üksnes puur-lõhketööd ja milliste taotluste osas ei nõustunud Narva LVK 2018. ja 2019. aastal otsustega nr 57 ja 45 seetõttu kaevandamisloa andmisega. Sellest hoolimata esitas kaebaja ka 2022. a samasisulise taotluse, millele vastustaja jättis 27.10.2022. a menetlustoiminguga jätkuvalt andmata nõusoleku kaevandamisloa saamiseks, viidates sellele, et lubjakivi raimamiseks kavandatakse endiselt kasutada puur-lõhketööd, mistõttu kasutatav tehnoloogia ei ole varasemaga võrreldes muutunud ja seega pole endiselt välistatud lõhkamistest tulenev negatiivne mõju praktiliselt 8
kaevandusala kõrval asuvatele tootmisettevõtetele. Kui kaebaja taotlusele jäeti eelnevalt juba kahel korral kooskõlastus samal põhjusel andmata, siis oleks võinud ka kaebaja kolmandal korral kaevandamisloa taotlust esitades muuta kaevandamise meetodit või vähemalt pakkuda puur-lõhketöödele mingit alternatiivi. Kaebaja seda siiski ei teinud, mistõttu ei ole kaebajal ringkonnakohtu hinnangul alust vastustajale ja halduskohtule ette heita, et rikuti HMS § 5 lg 2 nõudeid, kui ei antud 2022. a taotluse osas nõusolekut kaevandamisloa saamiseks, ei antud nõusolekut tingimuslikult ja jäeti esitatud kaebus vastustaja 27.10.2022. a otsuse nr 58 peale rahuldamata, mis toob kaasa selle, et kaebaja peab kaevandamisloa saamiseks esitama uue taotluse ja seda siis selliselt, et kaevandamise meetodiks ei ole (üksnes) puur-lõhketööd.
16.2.Ringkonnakohus nõustub vastustaja arvamusega, mille kohaselt KOV ei pea ise otsustama selle üle, millist kaebaja keskkonnaloa taotluses kirjeldatud kaevandamismeetodile (so puur-lõhketöö) alternatiivset tehnoloogiat peab kaebaja kaevandamisel veel näiteks majanduslikult sobivaks või milline oleks selle tehnoloogia eeldatav mõju keskkonnale, et anda nõusolek näiteks mingi muu tingimusega. Ka Riigikohus on selgitanud, et kooskõlastuse andmine ei eelda KOV-lt põhjalike keskkonnauuringute tegemist (RKHK 11.11.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 18).
16.3.Kuna kaebaja keskkonnaloa taotluses olid jäetud käsitlemata olulised mõjud keskkonnale ja karjääri vahetus läheduses asuvale tööstuspargile, eelkõige lõhkamisest tulenevad vibratsiooni mõjud, siis oli vastustaja keeldumine põhjendatud ja ka vaidlustatud halduskohtu otsus õiguspärane tuvastamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 27.10.2022. a otsusega nr 58 rikutud ka mistahes muid haldusmenetluse üldpõhimõtteid.
17.Riigikohus on samuti selgitanud, et kaevandamisloa kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum ning kohus võib sekkuda juhul, kui kohalik omavalitsus on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). Otsustades selle üle, kas anda kaevandamisloa taotlusele nõusolek, tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (RKHK 10.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-138-10, p 17 ja 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 10). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3). Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).
17.1.Nagu juba märgitud, ei sisalda 27.10.2022 otsus nr 58 kooskõlastust Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutusele võtmiseks ja vastustaja on haldusmenetluses põhjalikult selgitanud ning halduskohus õigesti tuvastanud, et Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutusele võtmine oleks vastuolus nii kehtivate planeeringutega. Vastustaja on põhjendatult osutanud ka sellele, et kaevandamisloa väljastamisega Kadastiku IV lubjakivikarjäärile võivad kaasneda sotsiaalmajanduslikud ohud, st võib tekkida negatiivne mõju Narva linna tööstuspargis tegutsevatele ettevõtjatele ja nende toodangule, samuti ka Narva linnaelanikele ja linnale tervikuna. Samuti on halduskohus põhjendatult leidnud, et arendaja kavandatava tegevuse ohutuse tõendamiskoormis lasus kaebajal ja kaebaja ei ole vastustaja kahtlusi kaevandamisega kaasnevatest võimalikest ohtudest vastavate tõenditega ümber lükanud. Tartu Ringkonnakohus selgitas 20.03.2024 asjas nr 3-22-843 tehtud otsuses samuti, et kaevandamisloa kooskõlastamisest saab keelduda olukorras, kus arendaja pole kõiki kahtlusi kõrvaldanud ja see on kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.
17.2.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kohtuotsuse p-s 49 õigesti leidnud, et tulenevalt ettevaatuspõhimõttest võib KOV kooskõlastuse kohta otsuse tegemisel põhimõtteliselt tugineda võimalikele keskkonnamõjudele olukorras, kus asjaolud 9
võimaldavad mõjude tekkimist eeldada, kus taotleja antud selgitused ei lükka nimetatud eeldust ümber ning kus Keskkonnaamet ei ole otsustanud keskkonnamõju hindamise tegemist. Lisaks on kohtupraktikas rõhutatud, et KOV võib mh tugineda vastuolule kehtivate planeeringutega (RKPK 26.05.2020. a otsus asjas nr 5-20-2, p 34 ja RKHK 30.09.2022. a otsus haldusasjas nr 3-20-1247, p 30) ja isegi kui planeeringu seletuskirjast ei nähtu sõnaselget keeldu uute kaevandamisalade kavandamiseks, võib keelu seadmise soovi siiski vähemasti järeldada, kui üldplaneeringus on näiteks kirjas, et uusi kaevandamisalasid ei kavandata (RKHK 14.02.2014. a otsus asjas nr 3-21-101, p 22).
17.3.Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutusele võtmine oleks vastuolus nii kehtiva maakonnaplaneeringuga, Narva linna üldplaneeringuga ja Narva linna tööstuspiirkonna osas kehtestatud üldplaneeringuga, mille üldiseks nõudeks on nõue vältida maardlate kasutuselevõtul võimalusel alasid, mis asuvad rohelises võrgustikus ja millised nõuded kehtisid 27.10.2022 seisuga (vt nt Ida-Viru maakonnaplaneeringu aastani 2030+ seletuskirja p-d 6, 8.1 ja 8.2; tööstuspiirkonna linna osa ÜP seletuskirja p 2.5.1.1., mis ütleb, et ei nähta ette karjääri laiendamist ja arvestatakse Kadastiku II järve säilimisega senistes piirides; sama ÜP skeem väärtuslike maastike ja rohevõrgustike kohta näitab, et Kadastiku IV lubjakivikarjäär jääb osaliselt rohevõrgustiku alale; Narva linna ÜP seletuskirja p 2.8 järgi tuleb rohevõrgustikega haakuvatel alades maksimaalselt säilitada olemasolev olukord). Nagu juba märgitud, on Riigikohus 30.09.2022. a otsuses haldusasjas nr 3-20-1247 leidnud, et olukorras, kus karjäär kattub osaliselt miljöö- ja rohealadega, siis piisab sellest keelduva arvamuse põhjendamiseks koosmõjus nt elamute lähedusega ning piiratud info tingimustes, st olukorras, kus Keskkonnaamet ei ole koos taotlusega esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele KMH vajalikkuse eelhinnangut.
17.4.Käesoleval juhul tugines vastustaja õigustatult ka sotsiaalmajanduslikele riskidele, mis tõenäoliselt võivad esineda kaebaja taotletud kaevandamisloa andmisel Kadastiku IV lubjakivikarjääris, kuna puuri-lõhketöö kaevandamismeetodit kasutades mõjutab see tegevus negatiivselt Narva Tööstuspargis juba olemasolevaid ja plaanitavaid ettevõtteid ning nende tootmisprotsessi, mis võib tulevikus tähendada ka ettevõtete sulgemist ja/või laienemisest loobumist. Seega on Kadastiku IV karjäärile kaevandamisloa andmine Narva linna elanikele ja linnale tervikuna sotsiaalmajanduslikust vaatest lähtudes ebasoodne.
17.5.Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et kaevandamisloa taotluses mainitud kaevandamismeetod (puur-lõhketöö) tekitab vibratsiooni ja tolmu. Halduskohus tuvastas õigesti, et keskkonnaloa taotluses oli kaebaja käsitlenud müraga seotud mõjusid, kuid jättis käsitlemata mõjud keskkonnale, mis võiksid tekkida puur-lõhketööde tulemusena, eelkõige vibratsiooni mõjud. Asjas on tuvastatud, et ümberkaudsete ettevõtete seadmed on maavibratsiooni osas tundlikud, samuti on Enefit Power AS ja SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur välja toonud, et taotluse järgi kasutusele võetav kaevandamismeetod kahjustaks oluliselt tööstuspargis olevaid ehitisi ja vara ning lõhkamistööd võivad avaldada negatiivset mõju ka läheduses asuvatele riigi energiavarustuse aspektist olulistele objektidele ja kuna taotlusmaterjalides pole arvestatud ehitiste kõrgust ning lööklaine kompleksmõju, siis tuleb läbi viia koosmõju kontrollarvutused ning hinnata karjäärides tekkiva lööklaine mõju ka hüdrotehnilistele rajatistele.
18.Samuti ei ole alust kaebaja väitel, et halduskohus jättis otsuse tegemisel tema seisukohad ja vastuväited tähelepanuta. Kohtuotsuse p-s 46 on halduskohus leidnud, et kuigi kohus tuvastas otsuse nr 58 põhjendustes olevad mõningased vastuolud ja ebaõiged andmed, ei mõjuta need kohtu hinnangul selle menetlustoimingu õiguspärasust tervikuna, kuna vastustaja oleks saanud keelduda kooskõlastuse andmisest pelgalt viidates esinevatele sotsiaalmajanduslikele riskidele (ettevõtete lahkumine tööstusalast, töökohtade vähenemine linnas jne) ja lähtudes ettevaatlusprintsiibist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava käsitlusega. 10
19.OÜ Ikaros Grupp apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja kandis apellatsioonimenetluses õigusabiteenuse osutamisega seotud kulusid summas 4099,20 eurot (koos käibemaksuga) kokku 21 õigusabi tunni eest tunnihinnaga 160 eurot. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja menetluskulude nimekirjas toodud tegevuse kestus alates tööst haldusasja toimikuga kuni vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (7 tundi, 5 tundi, 5 tundi ja 2 tundi ning 30 minutit – kokku 19 tundi ja 30 minutit) ülepaisutatud ning selles osas tuleb menetluskulude suurust vähendada. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses kokku 15 õigusabi tundi tunnihinnaga 160 eurot, so 2400 eurot, millele lisandub käibemaks 24% (576 eurot), kokku seega 2976 eurot. Kuna vastustaja andis kooskõlastuse teise haldusorgani korraldatavas menetluses, on põhjendatud, et vastustaja kantud õigusabikulud mõistetakse välja kaebajalt (RKHKo 3-3-134-15, p 10; RKHKo 3-17-796/39, p 18; RKHKo 3-20-1247, p 36). (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.