Ikaros Grupp OÜ kaebus Narva Linnavolikogu otsuse nr 58 õigusvastasuse kindlakstegemise, 26.01.2023 vaideotsuse nr tühistamise ja kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: Ikaros Grupp OÜ, esindaja: Gunnar Linnask Vastustaja: Narva linn, esindaja: Sergei Solodov Kaasatud haldusorgan: Keskkonnaamet, esindaja: Evelyn Jallai
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja taotlus ja ennistada kohustamisnõude osas möödalastud kaebetähtaeg.
2.Jätta kaebaja 27.05.2024 taotlus täiendava tähtaja määramiseks (kuni 30.09.2024) kompromissi sõlmimiseks läbi vaatamata.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.07.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse
3-23-492
seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ikaros Grupp OÜ esitas Keskkonnaametile 3.08.2022 taotluse (registreeritud DM-1189708) kaevandamisloa saamiseks Kadastiku IV lubjakivikarjäärile, mis asub Narva metskond 102 kinnistul (katastritunnus 51106:001:0187).
2.Keskkonnaamet teavitas 19.09.2022 kirjaga DM-118970-9 Narva Linnavalitsust, et on võtnud menetlusse Ikaros Grupp OÜ poolt esitatud Kadastiku IV lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotluse ja palus Narva Linnavalitsusel seisukohta keskkonnaloa taotluse osas maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lg 6 alusel.
3.Narva Linnavolikogu otsustas 27.10.2022 otsusega nr 58 mitte nõustuda Ikaros Grupp OÜle kaevandamisloa (ekslikult märgitud koskkonnaloa) andmisega, kuna Keskkonnaameti poolt 23.04.2018 kirjas nr 12-2/18/1589-4 esitatud keskkonnamõju eelhinnang on tänaseks aegunud, sest olukord ümbritseval tööstuspargi alal on muutunud ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61 lg 3 kohaselt tuleb anda uus eelhinnang, sh ära näidates erinevaid mõjusid leevendavaid meetmeid. Otsuse põhjenduste kohaselt asub Kadastiku karjääri vahetuses läheduses Narva linna tööstuspark, mille tegevus areneb ja Kadastiku IV karjääri vahetuses läheduses olemasolevad kinnistud on ostetud. Edelast kavandatav maa-ala piirneb kõrgepingeliini kaitsevööndiga Narva Metskond 103 kinnistuga, millele on 21.04.2022 Narva Linnavolikogu otsusega nr 22 algatatud detailplaneeringu koostamine, mille eesmärk on kinnistu jagamine neljaks krundiks ning kruntide sihtotstarve muutmine 90% tootmis- ja 10% ärimaaks Aquaphor International supertehase rajamine (laienemise) veepuhastusseadmete tootmiseks. Kadastiku IV lubjakivikarjääri käivitamine puuri-lõketöö kaevandamismeetodit kasutades mõjutab negatiivselt tööstuspargis olemasolevaid ja plaanitavate ettevõtteid ning nende tootmisprotsessi, mis võib tulevikus tähendada nende sulgemist ja/või laienemisest loobumist. Seega Kadastiku IV karjäärile kaevandamisloa andmine on Narva linna elanikele ja linnale tervikuna sotsiaalmajanduslikust vaatest lähtudes äärmiselt ebasoodne. Kaevandamisloas kavandatav tegevus on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga nii kaevandamise kui hilisema kavandatava veekogu osas, jäädes samuti ka maakonna teemaplaneeringuga määratud rohekoridori tuumalasse. Kavandatav tegevus ei arvesta Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+, katkestades maakonnaplaneeringus tuumala ja rohekoridori antud alal. Samas paikneb kavandatava Kadastiku karjääri alal looduskaitsealuse järvekonna Eesti suurim asula (III kategooria kaitsealuste liikide leiukoht Bufo bufo (harilik kärnkonn) ja Rana temporaria (rohukonn). Ümbritsev keskkond on Narva linnale väärtuslik nii rohevõrgustiku säilimise mõttes kui ka loodusliku mitmekesisuse ja puhkeala mõttes.
4.Ikaros Grupp OÜ esitas 8.12.2022 Narva Linnavolikogule vaide Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 58 kehtetuks tunnistamiseks ja nõusoleku andmise osas uuesti haldusmenetluse läbiviimiseks.
3-23-492
5.Narva Linnavolikogu jättis 26.01.2023 otsusega nr 7 Ikaros Grupp OÜ vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt jäi Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsuses nr 58 esitatud põhjenduste juurde.
6.Ikaros Grupp OÜ pöördus 2.03.2023 Tartu Halduskohtusse kaebusega Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 58 ja 26.01.2023 vaideotsuse nr 7 tühistamise nõudes ning Narva Linnavolikogule kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes viia uuesti läbi kaevandamisloale nõusoleku andmise menetlus.
7.Tartu Halduskohus jätis 6.03.2023 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kohus selgitas kaebajale, et Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsus nr 58 on tulenevalt kohtupraktikast menetlustoiming, mitte haldusakt, mistõttu selle peale tühistamisnõude esitamine ei ole lubatav. Lisaks selgitas kohus, et kaebajal on kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustus ja kohustus esitada kohtule tõendid 26.01.2023 vaideotsuse nr 7 kättesaamise kohta.
8.Kaebaja esitas 3.04.2023 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja teatas, et nõustub kohtuga, et Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsus nr 58 on menetlustoiming ja sel põhjusel asendas ta tühistamisnõude õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega. Kaebaja lisas puuduste kõrvaldamise avalduse juurde e-kirja, millega ta soovis tõendada 26.01.2023 otsuse nr 7 kättesaamist ja kaebuse tähtaegselt esitamist.
9.Tartu Halduskohus rahuldas 12.04.2023 määrusega kaebuse muutmise taotluse, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Narva linna, kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ja palus kaebajal täpsustada, mis on tema tuvastamisnõude eesmärk. Kohus kaasas menetlusse haldusorganina Keskkonnaameti ja kohustas esitama kaebuse osas seisukoht 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
10.Kaebaja täpsustas 24.04.2023 avalduses, et vastavalt MaaPS § 55 lg 2 p-le 11 keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Käesoleval juhul on Narva linn 27.10.2022 otsusega nr 57 väljendanud oma mittenõustumist kaevandamisloa andmisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole haldusakti andmiseks õigustatud Keskkonnaametil pärast kohaliku omavalitsuse üksuse mittenõustumist kaevandamisloa andmisega enam sisulist kaalutlusruumi.
11.Keskkonnaamet esitas 3.05.2023 vastuse kaebusele.
13.Tartu Halduskohus otsustas 10.10.2023 määrusega läbi vaadata haldusasja kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele täiendava võimaluse seisukohtade esitamiseks.
14.Keskkonnaameti täiendavad seisukohad laekusid kohtusse 26.03.2024 ja 27.05.2024.
15.Vastustaja esitas täiendava seisukoha 28.03.2024 ja 26.05.2024 täiendava tõendi.
3-23-492
16.Kaebaja seisukoht laekus kohtusse 27.05.2024. Kaebaja taotles muu hulgas kompromissi sõlmimiseks täiendava aja määramist kuni 30.09.2024.
MENETLUSOSALITE SEISUKOHAD
17.Kaebaja leiab, et vastustaja 27.10.2022 otsus nr 58 on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega. Vastustaja tugines 27.10.2022 otsuses nr 58 teabele, mis koguti alles vaidemenetluse ajal. Lisaks võttis vastustaja sisuliselt vaidemenetluses õigeks, et vaidlusaluses otsuses esitati kaevandamisloa väljastamisega mittenõustumist põhistades tegelikkusele mittevastav teave kaitsealuse liigi elupaiga paiknemise kohta kaevandamisloa taotlusega hõlmatud alal. Keskkonnaamet on vastustajale seisukohta taotletavas pöördumises 19.09.2022 kirjas nr DM-118970-9 (ja selle lisad) esitanud põhjaliku teabe kaevandamisega kaasnevate mõjude kohta. Selles teabes osundatakse ka konkreetsele keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele, mille järeldused (sh leevendusmeetmed) on Keskkonnaameti arvates senini asjakohased. Lisaks eeltoodule osundatakse vastustaja vaideotsuses korduval kaebaja poolt juba 2018. a esitatud inseneribüroo Steiger tööle 18/2368, mis käsitab detailselt lõhkamistööde võimalikke mõjusid ning nende leevendamise meetmeid. Vastustaja ei ole esitanud KMH aruandes ja eksperthinnangus toodud seisukohtade ümberlükkamiseks mitte ühtegi omapoolset eksperthinnangut või arvamust. Vastustaja on vaid ekspertarvamustes toodud seisukohtade ja järelduste ümberlükkamiseks kasutanud kaevandamisala läheduses paiknevate kinnisasjade omanike seisukohti, et nad ei soovi kaevandamistegevust. Vastustaja ei ole teostanud nõuetekohast kaalutlemist, kui ekspertarvamuse kõrval viitas vaid kolmandate isikute motiveerimata seisukohale negatiivse mõju eksisteerimise kohta. Samas ei ole sellisel juhul vastustaja täitnud kohtupraktikas rõhutatud kohustust koguda omal algatusel teavet juhul, kui keeldutakse kooskõlastuse andmisest. Vaidlust ei ole selle üle, et Maa-amet ja Keskkonnaamet nõustusid 14.07.2022 kirjas nr 63/22/10572-3 MaaPS § 14 lg 2 p 3 alusel detailplaneeringu algatamisega Narva metskond 103 maatüki lääneosas (kõrgpingeliinidest lääne poole jääval alal) OÜ Aquaphor International uue tehase rajamiseks. Samas kirjas on Maa-amet märkinud, et detailplaneeringu koostamisel ja tehase ehitamisel tuleb arvestada sellega, et Narva metskond 103 maa-ala detailplaneeringu alast on umbes 280 m kaugusel ida suunas asub Kadastiku II lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusjama (kaevandamisloa nr L.MK/320058; loa omaja OÜ Ikaros Grupp, luba kehtib kuni 20.03.2033) ning tulevikus läheneb kaevandamisala kuni kõrgepinge elektriõhuliinide kaitsevööndini, mis külgneb detailplaneeringu alaga. Ka juhul, kui OÜ Ikaros Grupp taotletud kaevandamisluba Kadastiku IV lubjakivikarjääris kaevandamiseks lähiajal ei anta, jääb võimalus karjääri laienemiseks edaspidi, kui Narva linna piirkonnas tekib suurem ehitusobjekt ja vajadus ehituslubjakivi kasutamiseks. Kuna kaevandamisega mõjutatakse ümbritsevat keskkonda suuremal või väiksemal määral (müra, tolm, vibratsioon), jäävad Narva metskond 103 katastriüksuse lääneosale planeerivad hooned lähedal toimuva kaevandamise mõju piirkonda ja tuleb arvestada kaevandamise käigus võimaliku müra, tolmu ja vibratsiooni tekkega. Planeeritavad hooned ja tootmine on vajalik projekteerida ja ehitada selliseks, et kõrgepingeliinidest ida pool säilib Narva lubjakivimaardla maavarale juurdepääs ja maavara kaevandamisväärsus. Hoonete ja tootmise planeerimisel tuleb arvestada maardla alal kaevandamisega kaasnevate häiringutega nagu vibratsioon, tolm ja müra. Seega nimetatud nõudest säilitada Narva lubjakivimaardla maavarale juurdepääs ning maavara kaevandamisväärtus, on vastustaja otsuse nr 58 motiveerivas osas põhistatud maavara kaevandamiseks vajaliku kaevandamisloa andmisega mittenõustamist just kavandamistegevuse võimaliku negatiivse mõjuga muuhulgas ka kavandatavale ehitisele. Seega on vastustaja jätnud arvestamata sellega, et osale Narva lubjakivimaardlast lubati rajada
3-23-492
ehitised. Ehitiste rajanemisega nõustamisel eeldas riik, et Narva linn tagab maardla ülejäänud osal võimaluse riigile kuuluvat maavara kaevandada.
17.1.Lisaks eeltoodule on vastustaja otsuse nr 58 vastuvõtmisel lähtunud tegelikkusele mittevastavast teabest. Nimelt asub järvekonna asula mitte Kadastiku IV kavandataval alal, vaid hoopis olemasoleva kaevandamisloaga hõlmatud alal. Teiste vaidlustatavas otsuses nimetatud kahepaiksete kaitsealuste liikide esinemise kohta puudub teave sootuks. Viidatakse aastast 2018-2019 pärinevatele dokumentidele, mis ei sisalda, ega saagi sisaldada tõepärast teavet alles 2022. a augustis esitatud taotluse kohta. Seega ei saa kaebaja arvates nimetatud dokumentides toodud seisukohtade ja/või positsioonidega põhistada kekkkonnaloale nõusoleku andmisest keelamist.
17.2.Väike-Kadastiku järve karjäär ja selle lähiümbrus on kuni aastani 2033. a hõlmatud varem väljaantud kaevandamisloaga. Mistahes lahendused ei saa realiseeruda enne kaevetegevuse lõppu. MaaPS ei võimalda kehtival kujul mistahes tegevust, mis vähendaks võimalusi riigile kuuluva maavara väljamiseks tulevikus. Seega saavutatakse linnale sobiv resultaat seda kiiremini, mida kiiremini toimub maavara väljamine.
17.3.Vastustaja otsuses nr 58 on tuginenud motiividele, mis irduvad tegelikkusest (kaitsealuste liikide esinemine väidetust teises asukohas, roheala täisehitamise lubatavus vs samal alal kaevandamise keeld, rekreatsiooniala rajanemise välistatus sama ala tööstuspargi laiendamiseks kasutamise korral jne). Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et ebaõigetest eeldustest lähtuv keeldumine ei saa olla seaduslik.
17.4.Vastustaja otsus nr 58 resolutiivosa sisaldab ebaõigeid faktiväiteid. Vastustaja ei ole osundanud mitte ühelegi uurimisele või spetsialisti arvamusele, mis välistaks kaevandamist Kadastiku IV karjääris. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja poolt esitatud spetsialistide arvamusi ja Keskkonnaameti seisukohti. Vastustaja ei ole täitnud ka kohtupraktikas rõhutatud teavitamiskohustust. Vastustaja oleks pidanud andma kooskõlastuse tingimusega, kus alternatiivse variandina on märgitud muu lubjakivi raimamise meetod.
18.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Esitatud uue kaevandamisloa taotluse seletuskirjas on jäetud lubjakivi raimamise meetodiks puur-lõhketööd, mis tekitavad oluliselt negatiivset mõju tööstuspargi ettevõtetele, mis võib omakorda kaasa tuua mitmetest investeeringutest loobumise koos rahaliste kahjunõuetega. Kehtiva Narva linna osa üldplaneeringu (kehtestatud 21.10.2010 Narva Linnavolikogu otsusega nr 143) järgi on katastriüksuse Narva metskond 102 (katastritunnus 51106:001:0162) maakasutuse juhtotstarve looduslik haljasmaa 100% ning see on Narva linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohaselt käsitletud rohekoridorina ja kaetud kogu ulatuses metsaga. Kadastiku karjääri vahetus läheduses paikneb Narva tööstuspark, mille tegevus areneb. Üldplaneeringu kohaselt asub ettevõtlusala ja Kadastiku järve (karjäär Kadastik-1, pindalaga 22,5 ha) puhkeala piirkond tööstuspiirkonna keskel karjääri Kadastik-1 vahetus läheduses ja Elektrijama tee paremal poolel. Kadastiku järve puhkeala on vastustaja poolt arendatav puhkeala, kus nähakse ette puhkeala teenindava hoonestuse rajamist. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tööstuspiirkonna linnaosas üheks rohevõrgustiku tuumalaks Väike-Kadastiku järv ja selle ümbrus. Väike kadastiku järve ümbrus on potentsiaalne koht rekreatsiooniala arendamiseks. Sinna saab kujundada heakorrastatud ümbrusega puhkeotstarbelise veekogu, mis ilmestaks piirkonna tööstusmaastiku, looks täiendavaid vabaaja veetmise võimalusi ning täiendaks kogu linna rohevõrgustikku. Metsad toimuvad puhvertsoonidena, mis eraldavad tootmisettevõtteid,
3-23-492
raudteid ja maanteid elamualadest. Kavandatav tegevus on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga nii kaevandamise kui ka hilisema kavandatava veekogu osas, aga samuti Ida-Viru maakonna planeeringuga 2030+, katkestades maakonnaplaneeringus tuumala ja rohekoridori antud alal. Vastustaja arvates on esitatud taotluses hindamata jäetud mõjud rohevõrgustiku toimimisele seoses kavandatud tegevustega. Kadastiku karjääri alal paikneb looduskaitsealuse järvekonna Eesti suurim asula (III kategooria kaitsealuste liikide leiukoht Bufo bufo (harilik kärkonn) ja Rana temporaria (rohukonn), on ümbritsev keskkond Narva linnale väärtuslik nii rohevõrgustiku säilitamise mõttes kui ka loodusliku mitmekesisuse ja puhkeala mõistes. Lisaks Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel Väike-Kadastiku karjääris on registreeritud nii III kaitsekategooriasse kuuluv tiigikonna elupaik, kui ka II kaitsekategooriasse kuuluv väikeluige elupaik. Looduskaitseseaduse (LKS) § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Samas vastavalt LKS § 55 lg 6 on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise ning rände ajal. Maavara kaevandamisel ei ole välistatud ebasoodsat mõju kaitsealustele liikidele, eriti lõhketööde teostamisel. Seoses sellega kuulub kavandatav tegevus Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkusele eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (kuulub nimetatud määruse nr 224 § 15 p 8 selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitsvat loodusobjekti). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ koheselt tuleb antud juhul anda eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Kadastiku II karjääri loa taotluse käigus läbi viidud KMH aruanne ei ole enam aktuaalne, kuna ei arvesta hilisemaid muudatusi lähiümbruses. Narva Linnavolikogu 21.04.2022 otsusega nr 22 alustatud detailplaneering „Narva metskond 103 ja selle lähiala“ . Vastustaja on huvitatud sellest, et linn pakuks oma elanikele ohutut elamiskeskkonda ja töökohti. Need suured ettevõtted, kes praegu töökohti annavad, võivad tekkivas olukorras mitte jätkata enda tegevust. Seega proovib vastustaja mitte rakendada olemasolevaid ettevõtjaid häirivaid tehnoloogiaid. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral KMH läbiviimine on kohustuslik. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lg 2 p-s 2 nimetatud valdkonda hulka. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 (määrus nr 224) ja KeHJS § 6 lg-st 4 tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Seda ei ole tehtud.
18.1.Kohtupraktikas on ka peetud nõusoleku andmisest keeldumist asjakohaseks põhjuseks, kui kavandatav tegevus on vastuolus kehtestatud planeeringutega. KeHJS § 11 lg 2 2 kohaselt enne käesoleva seaduse § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lg-s 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab osutaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastustajale ei ole esitatud kohustuslikku KMH eelhinnangut. Seega kõikvõimalikud keskkonnamõjud ei ole hinnatud ja puudub piisav info nõusoleku andmiseks. Vastustaja on seisukohal, et vastavalt KeHJS § 6 lg-le 4 ja määrusele nr 224 tuleb antud juhul anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.
18.2.Vastustaja arvates läheb keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 43 lg 3 eesmärgiga vastuollu olukord, kus kohalikul omavalitsusel (KOV-l) tuleks kujundada oma
3-23-492
arvamus enne KMH tegemist. Olukorras, kus vastustaja leiab, et kaevandamise mõju võib olla kohalike huvide vaatepunktis lubamatult suur, oleks kaevandamisloaga nõustumine enne KMH tegemist ennatlik (KMH käigus alles tuvastatakse, kirjeldatakse ja hinnatakse kavandatava tegevuse olulist keskkonnamõju). KMH tegemine iseenesest ei garanteeri veel, vastustaja vaatepunktist ülemäärast mõju ei esine. Arvestades, et ei ole koostatud seadusega nõutud eelhinnangut ning ei ole esitatud piisavat infot, tegevusega kaasnevast mõjudest ei saa vastustaja nõustuda kaevandamisloa andmisega. Vastustaja leiab, et kuna eelnev 2008. a KMH on koostatud, arvestades suures osas käesoleva ajaga võrredes erinevat ümbritsevat linnakeskkonda, tugineb teistsugusele kaevandamismeetoditele ning mõjud ümbritsevale keskkonnale on välja arenenud või veel arendavale tööstuspargile hindamata (sh sotsiaalmajanduslikud mõjud), siis on vajalik koostada uus keskkonnamõjude hindamine, mille raames tuleb eraldi teha eksperthinnang muhus vibratsiooni ja tolmu mõjust ümbritsevatele ettevõttetele, arvestades nende tootmistehnoloogiaid. Lõhkamistööd võivad negatiivselt mõjutada Narva linna avaliku huviga ettevõtluskeskkonda.
18.3.Vastustaja arvates on vaidlusalused otsused seaduslikud ja õiguspärased. Vastustaja teostas diskretsiooni arvestades kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning teostas kaalutlusõigust ratsionaalselt. Vastustaja teatas, et muus osas jääb varasemate eseisukohtade juurde, mis olid esitatud haldusmenetluses.
19.Kaasatud haldusorgani (edaspidi ka Keskkonnaamet) arvates ei ole kaebus piisavalt põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukoht on Keskkonnaametile siduv. Samas ei saa Keskkonnaamet ümber hinnata vastustaja seisukohti ja anda hinnangut nende õiguspärasusele. Vaidlusalusel alal varem toimunud kaevandamisloa menetluses on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 1.08.2019 kirjas nr 17-1/18-0148/5859 asunud seisukohale, et Kadastiku IV kaevandamisloa taotluse puhul puudub ülekaalukas riigi huvi lubjakivi kaevandamiseks. Keskkonnaamet teatas, et plaanib uuesti küsida ministeeriumilt seisukohta. Keskkonnaametile teadaolevatel andmetel on ministeeriumi seisukoht viimasel ajal muutunud.
19.1.Vastustaja võib Keskkonnaameti arvates tugineda keelduva arvamuse andmisel vastuolule üldplaneeringuga, kuna Keskkonnaamet ei ole esitanud vastustaja KMH eelhinnangut ja vastustaja on lisaks vastuolule üldplaneeringuga välja toonud ka eeldava olulise mõju läheduses asuvatele tööstusettevõtetele. Keskkonnaametil puudub kaalutlusruum vastustaja seisukoha ümberhindamiseks.
19.2.Vastustaja poolt välja toodud 24.01.2019 Narva Linnavolikogu otsusega nr 1 ja täpsustatud 20.06.2019 Narva Linnavolikogu otsusega nr 41 Narva Tööstuspargi 3. etapp detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on Narva metskond 102 ja Narva metskond 103 kinnistute jagamine tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks, ei ole asjakohane, kuna detailplaneeringu menetlus on lõpetatud Narva Linnavolikogu 26.01.2023 otsusega nr 8.
19.3.Keskkonnaamet rõhutas, et on 19.09.2022 kirjaga edastanud vastustajale keskkonnaloa taotluse arvamuse esitamiseks ning nimetatud kirjas võtnud seisukohta olemasoleva KMH aruande asjakohasuse osas. Hetkel ei ole Keskkonnaamet veel koostanud KMH eelhinnangut ning ei ole teinud otsust, kas algatada või mitte algatada KMH koostamine. Kokkuvõtlikult on Keskkonnaamet arvamusel, kui vastustaja on tuginenud mõnele asjakohatule seisukohale (Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneering, kaitsealused liigid), siis leiab Keskkonnaamet, et vastustajal on õigus tugineda vastuolule planeeringutega koosmõjus eeldatava olulise negatiivse mõjuga tööstuspargi ettevõtetele.
3-23-492
19.4.Kohus kohustas 14.06.2024 määrusega kaebajat esitama kohtule kohustamisnõude osas kaebetähtaja ennistamise taotlus ja täiendav tõend.
19.5.Kaebaja vastas kohtumääruses esitatud kohtunõudele 19.06.2024.
19.6.Kohus esitas 19.06.2024 Keskkonnaametile kohtunõude.
19.7.Keskkonnaamet vastas kohtunõudele 21.06.2024.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (I), seejärel kompromissi sõlmimise aja määramiseks (II), seejärel hindab vastustaja 27.10.2022 otsuse nr 58 ja 26.01.2023 otsuse nr 7 õiguspärasust (III), järgmisena otsustab kohustamisnõude põhjendatavuse üle (IV) ja viimasena jagab menetlusosaliste menetluskulud (V). I
21.Halduskohtumenetluse käigus tegi kohus kindlaks, et kaebus kohustamisnõude osas võiks olla mittetähtaegne ja tegi 14.06.2024 määrusega kaebajale ettepaneku esitada kohtule tõendid 27.10.2022 otsuse nr 58 kättesaamise kohta. Kaebaja teatas kohtule, et sai 27.10.2022 otsuse nr 58 kätte 19.06.2024. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult kaebetähtaja ennistamist.
22.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus kaebetähtaja, kui menetlusosaline lasi menetlustähtaja mööda mõjuval põhjusel. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus märgib, et vastustaja korraldas vaidemenetluse ja langetas 26.01.2023 vaideotsuse nr 7, kuigi vaidemenetluse korraldamiseks, mille esemeks on menetlustoiming, puudus õiguslik alus (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § HMS § 72 lg 3 p 5 ja MaaPS). Vastustaja tegevus oli kaebajat eksitav ning selle tulemusena jäi kaebus halduskohtusse õigel ajal esitamata. Sellisel juhul ei olnuks kaebajal piisavalt aega pöörduda halduskohtusse, kui haldusorgan oleks vaide HMS § 79 lg-s 3 sätestatud seitsmepäevase tähtaja jooksul vaideõiguse puudumise tõttu tagastanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on vastustaja eksitav käitumine tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.
23.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kaebaja taotluse ja ennistab kohustamisnõude osas möödalastud kaebuse esitamise tähtaja ning loeb kaebust kohustamisnõude osas tähtaegselt esitatuks. II
24.Kohus selgitab esmalt, et kohustas kaebajat 14.06.2024 määrusega esitama kohtule kohustamisnõude osas kaebetähtaja ennistamise taotluse erinevalt 10.10.2023 määruses sätestatud täiendavate taotluse esitamise tähtajast, kuna kohus on tutvunud uue kohtupraktikaga. Kohus kahtles kohustamiskaebuse lubatavuse osas selle mittetähtaegsuse tõttu. See, et kohus kohustas kaebajat esitama kohtule 14.06.2024 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tõendid vaidlusaluse otsuse kättesaamise kohta, ei tähenda, et kohus pikendas või muutis 10.10.2023 määruses sätestatud tähtaegu taotluste esitamise kohta. 14.06.2024 määruses esitatud kohtunõue puudutas ainult kaebetähtaja ennistamise taotlust.
3-23-492
25.Kaebaja esitas kohtule 27.05.2024 taotluse täiendava tähtaja määramiseks kompromissi sõlmimiseks kaevandamisloa võimalikes täiendavates tingimustes kuni 30.09.2024. Kohus märgib, et taotlus laekus kohtusse peale seda, kui on möödunud Tartu Halduskohtu 10.10.2023 määruses kindlaksmääratud aeg täiendavate taotluste esitamiseks. Pidades silmas, et taotlus on esitatud kohtule kuu aega enne kohtuotsuse avalikustamise kuupäeva (27.06.2024), aga samuti seda, et kaebaja saab pidada vastustajaga läbirääkimisi ka peale kohtuotsuse avalikustamist ehk kaevandamisloa menetluse käigus, mis ei pruugi olla lõppenud käesoleva otsuse jõustamise korral. Kaebajal on alati võimalused saavutada enda eesmärke halduskohtumenetluse väliselt. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse täiendava aja määramiseks kompromissi sõlmimiseks läbi vaatamata, kuna see on esitatud lubatud ajast hiljem ja selle läbivaatamata jätmine ei riiva intensiivsemalt kaebaja õigusi. III
26.Haldusasja materjalide kohaselt taotles kaebaja (3.08.2022 taotlus T-KL/1010908) Keskkonnaametilt kaevandamisloa väljastamist Kadastiku IV lubjakivikarjääri kaevandamiseks, jäätmete tekitamiseks ja saasteainete heitallikatest välisõhku väljutamiseks. Vastustaja otsustas 27.10.2022 otsusega nr 58 keelduda kaebaja poolt Keskkonnaameti poolt taotletud kaevandamisloale kooskõlastuse andmisest põhjendades seda kokkuvõttes sellega, et kavandatud tegevus on vastuolus kehtiva Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringuga nii kaevandamise kui ka hilisema kavandatava veekogu osas, jäädes samuti ka Ida-Viru maakonna teemaplaneeringuga määratud rohekoridori tuumalasse (Üldplaneeringu järgi on vaidlusaluse Kadastiku IV karjääri ala maakasutuse juhtotstarve looduslik haljasmaa). Kavandatud tegevus ei arvesta ka Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+, katkestades maakonnaplaneeringus tuumala ja rohekoridori ning esitatud taotluses on hindamata mõjud rohevõrgustiku toimimisele seoses kavandatud tegevustega. Lisaks leidis vastustaja, et Kadastiku karjääri alal paiknevad kaitsealused liigid ja seetõttu on ümbritsev keskkond on väärtuslik. Kaevandamisloa alusel kaevandamine tekitaks olulist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju tööstuspargi ettevõtetele, Narva linna elanikele ja linnale tervikuna. KHM eelhinnangut ei ole vastustajale esitatud, mistõttu ei saanud vastustaja enda lõplikku seisukohta kujundada.
27.MaaPS § 42 lg 1 sätestab, et kaevandamiseks peab olema kaevandamisluba, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. MaaPS §-st 48 tulenevalt on kaevandamisloa andjaks Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kohtupraktikas on leitud, et kaevandamisloa kooskõlastamisel on kohaliku omavalitsuse üksusel lai kaalutlusruum ja kohus võib sekkuda juhul, kui kohalik omavalitsus on kooskõlastuse andmise keeldumisel lähtunud sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekkivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses.1
28.Kohus märgib, et planeeringute osas viitas kaebaja Maa-ameti poolt 14.07.2022 kirjas nr 6-3/22/10572-3 antud soovitustele: „Detailplaneeringu raames tuleb hoonete ja tootmine projekteerida selliseks, et säiliks kõrgepingeliinidest ida pool Narva lubjakivimaardla maavarale juurdepääs ja maavara kaevandamisväärtus. Hoonete ja tootmise planeerimisel tuleb arvestada maardla alal kaevandamisega kaasnevate häiringutega nagu vibratsioon, tolm ja müra.“
RKHKo 3-3-1-62-08, p 10.
3-23-492
Kohus rõhutab, kaebaja poolt viidatud detailplaneering on nüüdseks lõpetatud. Teiseks kaebaja poolt välja toodud Maa-ameti seisukoht kinnitab pigem vastustaja väiteid selle kohta, et lubjakivi kaevandamiseks puur-lõhketööd Kadastiku IV karjääris võiks olemasolevale ja arenevale tööstuspargile olla negatiivse mõjuga. Kohus rõhutab ka, et hetkel ei käi vaidlus selle üle, kas riik (Vabariigi Valitsuse kaudu) on andnud kaevandamisloa andmise nõusoleku. Samas ei ole nimetatud nõusoleku andja Maaamet. Antud juhul lähtus Maa-amet sellisest variandist, et on olemas lubjakarjäär Kadastik IV planeeringualaga vahetus läheduses ja mis on riigi omandis, mistõttu Maa-ameti ülesanne oli vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et vajaduse tekkimisel tulevikus oleksid planeeringuga tagatud juurdepääsud karjäärile, aga samuti sellele, et tegutsevast karjäärist võiks olla mõju lähedal asuvatele hoonetele ja tootmisele. Sellest Maa-ameti seisukohast ei saa kohtu hinnangul välja lugeda seda, et Maa-amet oleks mingil moel toetanud Kadastiku IV karjäärile kaevandamisloa väljastamist. Kohus märgib, et detailplaneeringu koostamine on lõpetatud Narva Linnavolikogu otsusega (dtl 117).
29.Kaebaja väitis, et Keskkonnaamet on 19.09.2022 kirjas nr DM-118970-9 osutanud konkreetsele KMH aruandele, mille järgi võimalikud leevendusmeetmed on asjakohased, kuid vastustaja ei ole neid seisukohti vaidlusaluses otsustes (sh vaideotsuses) ümber lükanud. 2018. a esitatud inseneribüroo Steiger tööle 18/2368, mis käsitab detailselt lõhkamistööde võimalikke mõjusid ning nende leevendamise meetmeid on vastustaja vastuargumendiks kasutanud ainult kaevandamisala läheduses paiknevate kinnisasjade omanike seisukohti, et nad ei soovi kaevandamistegevust. Kaebaja arvates ei ole tegemist kohase kaalutlusega.
30.Kohus kaebajaga ei nõustu. Vaidlusaluste otsuste kohaselt osutas vastustaja asjaolule, et varasemalt Keskkonnaameti poolt 23.04.2018 kirjas nr 12-2/18/1589 esitatud KMH eelhinnang on aegunud, sest olukord ümbritseval tööstuspargi alal on alates 2018. a muutunud ning KeHJS § 61 lg 3 alusel oli Keskkonnaametil kohustus enne kaevandamisloa taotluse kooskõlastusele saatmist koostada KMH eelhinnang arvestades tekkinud muudatusi. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti viidanud nii asjakohasele kohtupraktikale2 kui ka faktilisele asjaolule selle kohta, et eelmisest KMH eelhinnangu, aga samuti tehtud uuringute asjast on olukord Kadastiku IV karjääri lähiümbruses muutunud,3 mistõttu ei saanud vastustaja kaaluda kooskõlastuse andmist lähtudes varasemalt tehtud KMH eelhinnangust ja arvamusest. Kohus rõhutab, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Kadastiku IV karjääri lähiümbruses asub Narva linna tööstuspark, kus tegutsevad suured ettevõtjad ja plaanide järgi on tööstuspargi laiendamine (ettevõtete arvu suurendamine). Sellisel juhul ei ole õige kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ja ei ole asunud välja selgitama tähtsust omavaid asjaolusid oma algatusel (HMS § 6). Tõendamiskoormus, et lubjakivi kaevandamine puuri-lõhketööde meetodina Kadastiku IV karjääris ei ole lähiümbruses olevatele rajatistele ja ettevõttetele, aga samuti nende toodangutele kahjulik, on kaebajal, mitte vastustajal.4
31.Kohutupraktikas on leitud, et vastustajal puudus kohustus koostada enda initsiatiivil KMH eelhinnangut kooskõlastuse andmise raames. Seda on pädev teha Keskkonnaamet. Vastustajal tekkinud kahtluse osas selle kohta, et kaevandamisloa taotluses märgitud kaevandamise meetod võib mõjutada viimaste aastate jooksul tööstusparki rajanenud ja tulevikus rajanevate objektide/ettevõtete ja nende tootmist (sh ka toodangut) negatiivselt, on vastustaja kogunud täiendavat teavet Kadastiku IV karjääri lähipiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest, kes ühtlasi kinnitasid negatiivse mõju olemasolu. Kuigi võib nõustuda Keskkonnaametiga selles, et tal puudus kohustus enne vastustajalt kaevandamisloa osas seisukoha nõudmist koostada uus KMH eelhinnang, oleks see siiski antud juhul soovitav, et vastustajal oleks selgem ettekujutus võimalike mõjude kohta tööstuspargis asuvatele suurtele ettevõtetele ja nende laiendamistele.
33.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaevandamisloa taotluses mainitud kaevandamismeetod (puur-lõhketöö) tekitab vibratsiooni ja tolmu. Samuti puudub vaidlus selle üle, et Kadastiku IV karjääri lähiümbruses tegutsevad suured ettevõtted nagu Aquaphor ja Balti Elektrijaam ja on plaanis mõnede ettevõttete laiendamine ja uute rajanemine tööstusparki. Vastustaja on põhjalikult selgitanud 21.01.2023 vaideotsuses nr 7 ja vastuses kaebusele, millised sotsiaalmajanduslikud ohud võivad kaasneda kaevandamisloa väljastamisega Kadastiku IV lubjakivikarjäärile, kui hakatakse kasutama puuri-lõhketööde meetodit lubjakivi kaevandamisel. Kaebaja ei ole vastustaja kahtlusi vastavate tõenditega ümber lükanud. Seega ka kohus ei saa olemasolevate tõendite pinnalt välistada negatiivset mõju Narva linna tööstuspargis tegutsevatele ettevõtjatele ja nende toodangutele, aga samuti ka Narva linnaelanikele ja linnale tervikuna olukorras, kus mõned suured ettevõtted lõpetaksid enda tegevuse ja Narva linn saaks hulk töötuid juurde ja linnaeelarvesse maksmata makse. Selle küsimuse tähtsust on vastustaja korduvalt rõhutanud nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses. Kohus peab asjakohaseks välja tuua, et 22.10.2022 seisuga ei olnud vastustajal andmeid kuivõrd tugev oleks puur-lõhketööde teostamisel lubjakivikarjääris vibratsioon. Samas vibratsiooni tekkimise üle üleüldse vaidlust ei ole. Selles valguses on vastustaja kahtlus võimaliku keskkonnahäiringu osas põhjendatud ning ta ei pidanud iseseisvalt tekkinud kahtluse ümber lükkamiseks koguma täiendavaid tõendeid iseseisvalt, ehk uurima, mida saaksid teha ettevõtted, et leevendada puurlõhketööst tuleneva vibratsiooni mõju kasutuses olevatele seadmetele jne juba pelgalt seetõttu, et vastustajale ei ole teada nimetatud vibratsiooni tugevust jne. Sel põhjusel ei ole kaebaja väited selle kohta Aquaphor International OÜ poolt kasutavatele ülitäpsetele seadmetele vibratsioonimõju saab vähendada spetsiaalseid vibratsiooni summuteid kasutades (dtl 677 ja 795) asjakohased, ega lükka vastustaja keskkonnale negatiivse mõju esinemise osas põhjendatud kahtlust ümber.
34.Kohtupraktikas on rõhutatud, et KOV ei ole kaevandamisloale nõusoleku andmist kaaludes jäigalt seotud MaaPS §-s 55 sätestatud alustega, millest tuleb lähtuda Keskkonnaametil loa andmist või sellest keeldumist otsustades. Kujunenud kohtupraktika järgi tuleb KOV-l otsustades selle üle, kas anda kaevandamisloa taotlusele nõusolek, lähtuda
3-23-492
omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on kohtupraktikas peetud nõusolekust keeldumisel näiteks seda, kui kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi, aga ka kui kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga. 5
35.Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist asjakohaste põhjendustega, miks vastustaja ei anna kaevandamisloale kooskõlastust. Puhtalt geograafiliselt ei saa kohus samuti negatiivset mõju Kadastiku IV karjääri lähiümbruses tegutsevatele ettevõtjatele välistada. Nimelt asub näiteks ettevõtte Aquaphor International OÜ (Kadastiku tn 33b, dtl 330 ja 332) 6, kes kasutab tootmisprotsessis ülitäpseid seadmeid (dtl 673-679), Kadastiku IV karjääri vahetuses läheduses. Aquaphor International OÜ juhatuse liikme kinnitusel on ettevõttes kasutusel ja tellitud seadmed maavibratsiooni osas tundlikud. Kohus märgib, et haldusasja materjalidest ei ole näha tõendeid, mis kinnitaksid, et puur-lõhketööde teostamisel ei esine maavibratsiooni või see oleks minimaalne ja ilmselgelt Kadastiku IV lähiümbruses olevaid ettevõtteid (sh tootmisprotsesse) mittehäiriv. Haldusasja materjalidest on näha, et keskkonnaloa taotluses on kaebaja käsitlenud müraga seotud mõjusid, kuid jättis käsitlemata mõjud keskkonnale, mis võiksid tulla puur-lõhketööde tulemusena, eelkõige vibratsiooni mõjud. Vaidlus puudub selle üle, et Kadastiku IV karjäärile suhteliselt lähedal asuvad lisaks suurtele ettevõttetele Balti elektrijaam (ehitatud 1954. a asub kavandatud lubjakivikarjäärist 0,8 km kaugusel), Narva veehoidla betoonist ülevoolu- ja vasakkalda muldtamm (ehitatud 1956.a7 asuvad kavandatavast lubjakivikarjäärist 2,9 km kaugusel). Keskkonnaloa taotlusele lisatud dokumentidest on näha, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara keskmiselt umbes 3 000 m3 ulatuses, kujuneb ühe lõhkamise ala suuruseks umbes 430 m2 (dtl 163). Haldusasja materjalide kohaselt on KMH eelhinnang Kadastiku lubjakivikarjäärile koostatu enam kui 13 aastat tagasi.8, kusjuures tookord ei tulnud kõne alla lubjakivi kaevandamise meetodina puur-lõhketööde teostamine. Seega ei saanud KMH eelhinnang arvestada alates 2012. a Kadastiku lubjakivikarjääri asukoha lähedusse kerkinud Narva linna tööstuspargile, mis pidevalt areneb ning millele mõju Kadastiku IV lubjakivikarjääri võimalikust tegevusest on ilmselge.
36.Kaebaja viide Maa-ameti 14.07.2022 kirjas nr 6-3/22/10572-3 väljendatud seisukohale, kus Maa-ameti hinnangul tuleb projekteerida planeeritavad hooned ja tootmine selliseks, et neid võivad edaspidi häirida vibratsioon ja tolm Kadastiku IV karjääri tegevusest toetab vastustaja kahtlusi esinevate häiringute ja negatiivsete mõjude osas. Nõustuda saab vastustajaga selles, et tal oli kohustus kooskõlastuse andmise kaalumisel lähtuda ettevaatuspõhimõttest (KeÜS § 11 lg 1).
37.Kaebaja väide, et vastustaja motiveeris otsust nr 58 lehekülgedel 1-2 2018-2019 aastast pärinevate dokumentidega ei ole õige. Vastustaja otsusest nr 58 on näha, et lehekülgedel 1-2 kirjeldas vastustaja Kadastiku IV lubjakivikarjääri puudutavat varasemat dokumentatsiooni ja menetlusete käiku. Kohtule ei ole näha, et vaidlusaluse otsuse nr 58 lehekülgedel 1-2
RKHKo 3-20-1247, p 10. https://www.google.com/maps/place/Aquaphor/@59.3701464,28.1199135,15z/data=! 4m6!3m5!1s0x469449c59d42093b:0xae84a432eb62aa4e!8m2!3d59.3694987! 4d28.1335284!16s%2Fg%2F11rdzgly20?entry=ttu
https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_veehoidla
Keskkonnameti 30.12.2019 korraldus nr 1-3/19/2475, p 2.10.
3-23-492
kirjeldatud menetlustoimingutega ja dokumentidega kaevandamisloale väljastatud kooskõlastuskeeldu.
oleks
vastustaja
põhjendanud
38.Kaebaja väitis, et vastustaja ei arvestanud kaalutlusõiguse teostamisel spetsialistide arvamustega. Halduskohtumenetluse käigus kaebaja poolt kohtule esitanud tõend (OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt tehtud Kadastiku IV lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva maavõngete eksperthinnang, Töö nr 18/2368, dtl 825-846) kinnitab kohtu arvates, et Kadastiku IV lubjakivikarjääris kavandatud lubjakivi väljavõtmine võib endaga kaasa tuua keskkonnahäiringu (KeÜS § 3 lg 1) vms. Kuigi eksperthinnang välistab Kadastiku IV karjääri lähipiirkonnas asuvatele hoonetele ohu tekkimist, ei ole siiski puur-lõhketöödest maavõngete kaudu tulenev mõju (sh negatiivne) välistatud. Nimelt eksperthinnangu kokkuvõtlikus osas on märgitud, et: „Teadaolevalt paiknevad hoones C tööstusseadmed (presspingid), mis on maavõngetele ja vibratsioonile tavapärasemast tundlikumad. Nimetatud seadmete valmistaja poolt on seadmetele määratud suhteliselt madalad maavõngete piirväärtused ning spetsiifilised ehituslikud tingimused tööstushoones. Selleks, et vältida lõhketööde võimaliku negatiivse mõju avaldumist, tuleb lõhketööde jõudmisel mäeeraldise põhjaossa teostada maavõngete mõõtmised tootmishoone juures välitingimustes ning hoones sees presspinkide asukohas. Juhul kui mõõdetud väärtused ületavad seadmetele lubavaid väärtusi, tuleb muuta lõhketööde parameetreid“. Eelpoolnimetatu viitab kohtu hinnangul Kadastiku IV lubjakivikarjääris puurlõhketöid tehes, et on olemas siiski keskkonnahäiring ja negatiivne mõju lähedal asuvatele tootmishoonetele. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et sellisel juhul oleks soovitav Keskkonnaameti kui erapooletu ja pädeva riigiasutuse poolt koostatud KMH eelhinnang.
39.Kaebaja ja Keskkonnaamet heitsid vastustajale ette, et vastustaja jättis kaalutlemata kaevandamisloale kooskõlastuse andmisel alternatiivseid võimalusi Kadastiku IV lubjakivi kaevandamisel ning kooskõlastuse tingimusega kasutada kaevandamisel naabruskonda vähemhäirivaid meetmeid.
40.Kohus kaebaja ja Keskkonnaametiga ei nõustu. Kohtu hinnangul väärib tähelepanu asjaolu, et kaebaja on esitanud Keskkonnaametile taotluse kaevandamisloa saamiseks, kus kaevandamise meetodiks oli märgitud puur-lõhketööd. Muid kaevandamistööde teostamiseks alternatiivseid variante taotluses märgitud ei ole. Seega oleks Keskkonnaamet saanud väljastada kaevandamisloa kaebaja poolt vaid taotluses nimetatud tingimustel. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt loetakse tingimusega väljastatud kooskõlastust siiski mitteantuks. Seega kui vastustaja oleks andnud kooskõlastuse tingimusega, oleks Keskkonnaamet pidanud keelduma kaevandamisloa väljastamisest (MaaPS § 55 lg 1 p 11).9 Pidades silmas seda, ei ole kohtu hinnangul vastustajale etteheidetav, et ta väidetavalt jättis kaalutlemata muid kaevandamise meetodeid ning ei väljastanud kooskõlastust kaevandamisloale tingimusega kasutada keskkonda vähemhäirivaid meetmeid. Kohtu arvates, kui kaebaja pidas võimalikuks lubjakivi kaevandamisloa taotlemisel muude kaevandamismeetodite kasutusele võtmist, oleks ta pidanud seda kajastama kaevandamisloa taotlusel. Vastasel juhul võib tekkida selline olukord, kus kaevandamisluba väljastatakse taotluses nimetatud tingimustel, kuid kooskõlastus on saadud muid kaevandamistingimusi silmas pidades.
41.Kohus märgib, et kaebaja ei ole ümber lükanud vaidlusalustes otsustes vastustaja poolt välja toodut, et Kadastiku IV karjääri käivitamine oleks vastuolus Narva linna tööstuspiirkonna osas üldplaneeringuga.
RKHKm 3-3-1-1-10, p 12.
3-23-492
42.Kohus tegi kindlaks, et Kadastiku IV karjääri käivitamine, mis eeldab olemasoleva maastiku muutmist (metsade raiet, mulla jne tõstmist) oleks vastuolus Narva Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 143 kehtestatud Narva linna tööstuspiirkonna linna osas üldplaneeringuga, mille seletuskirja lk 4910 ja üldplaneeringu juurde kuuluva haljastuse skeemi järgi on Kadastiku IV karjääri territoorium hõlmatud haljastusalaga. 11 Kinnistusraamatu andmete järgi on tegemist sihtotstarbe järgi 100% maatulundusmaaga. Maakatastriseaduse § 181 lg 9 sätestab, et maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal.
43.Kuna vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg-le 4 kuuluvad kehtestatud planeeringu juurde ka seda puudutavad dokumendid (sh skeemid ja joonised, planeerimisseaduse § 3 lg 4) võib nõustuda vastustajaga, et esineb vastuolu Narva Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 143 kehtestatud Narva linna tööstuspiirkonna linna osas üldplaneeringuga. Kohtu arvates väärib tähelepanu ka see asjaolu, et vaidlusalustes ostustes viitab kaebaja ühes osas vastuolule üldplaneeringuga ja maakonnaplaneeringuga just haljastuse hävimise osas, kuid teises osas möönab Kadastiku IV lubjakivikarjääri käivitamist muudel lähiümbruses olevatele ettevõtetele soodsamatel tingimustel, mis samuti eeldab tegevust, mis näeb ette kinnistul Narva metskond 102 üldplaneeringuga ettenähtud haljastuse, kas osaliselt või täielikult hävimist. Vastustaja möönis Kadastiku IV lubjakivikarjääri käivitamist ka Narva Linnavolikogu 21.2024 otsusega nr 15 vastu võetud Narva linna üldplaneeringu seletuskirja p-s 4.3.11. Seega on kohtu arvates vastustaja põhjendus vastavas osas vastuoluline, kuna ühelt poolt ei välista kaebaja Kadastiku IV lubjakivikarjääri tegevust muude kaevandamismeetodite kasutusele võtmisel, aga teiselt poolt on viidades kehtestatud üld- ja maakonnaplaneeringutele ei ole nõus haljastuse kahanemisega katastriüksusel. Nõustuda tuleb aga vastustajaga selles, et Kadastiku IV lubjakivikarjääri kasutusele võtmine oleks vastuolus nii maakonna planeeringuga, Narva linna üldplaneeringuga ja Narva linna tööstuspiirkonna osas kehtestatud üldplaneeringuga, mille üldiseks nõudeks on nõue vältida maardlate kasutuselevõtul võimalusel alasid, mis asuvad rohelises võrgustikus ja mis kehtisid 27.10.2022 seisuga. 12. Kuna Narva linna uus detailplaneering on veel kehtestamata, ei arvesta kohus Narva Linnavolikogu poolt 21.03.2024 otsusega nr 15 vastu võetud detailplaneeringuga. Kohus märgib, et puudub vaidlus selle üle maa ala katastritunnusega asub planeeringute kuuluvate kaartide järgi rohelises võrgustikus. Puudub vaidlus ka selle üle, et Kadastiku IV lubjakivikarjääri käivitamise vastu puudus riigil, kui maavaraomanikul huvi. Lisaks märgib kohus, et Narva linna tööstuspiirkonna linna osas üldplaneeringu seletuskirja p 4.1.3 kohaselt ei tohi vibratsioon ja mitteioniseeritav kiirgus planeeritaval alal ületada sotsiaalministri 17.05.2002.a määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmismeetodid” § 3 lg 3 ning sotsiaalministri 21.02.2002.a määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine” § 5 lg 2, § 6 lg 2 kehtestatud piirväärtuseid.
44.Kaebaja heitis vastustajale ette, et vastustaja vaidlusaluse otsuse põhjendustes tugines tegelikkusele mittevastavatele andmetele (Kadastiku karjääri alal loodukaitsealuse järvekonna Eesti suurim asula paiknemine). Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud.
Ida-Viru maakonnaplaneeringu aastani 2030+ seletuskirja p 8.1.
3-23-492
45.Keskkonnaamet täiendavas seisukohas kaebusele selgitas, et vaidlusaluses otsuses nr 58 vastustaja poolt sulgudes nimetatud harilik kärnkonn ja rohukonn ei ole järvekonnad. Kadastiku IV mäeeraldis (Narva metskond 102, katastriüksuse tunnus 51106:001:0187) jääb osaliselt Väike-Kadastiku järve (EELIS kood VEE2015430) veealale, kus on inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi väikeluige (Cygnus columbianus bewikii) rändepeatuspaik (EELIS kood KL09127726). Rohkem kaitsealuste liikide elupaiku taotletaval mäeeraldisel EELISe andmetel (seisuga 22.03.2024) ei ole. Väljaspoole taotletavat mäeeraldise ala, kuid katastriüksusele 51106:001:0187, jääb osaliselt III kaitsekategooria kaitsealuste liikide rohukonna (Rana temporariria) (EELIS kood KL09125394) ja hariliku kärnkonna (Bufo bufo) (EELIS kood KL09125395) elupaigas olev nimetu tiigi ala. Taotletava mäeeraldise kõrval oleval Kadastiku II lubjakivikarjääri alal (katastritunnus 51106:001:0222) on EELISe andmetel eelnimetatud väikeluige rändepeatuspaigast suurem osa ning II kaitsekategooria kaitsealuse liigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) (EELIS kood KL09124192) leiukoht. Lisaks on läheduses oleval Kadastiku III lubjakivikarjääri (katastritunnus 51106:001:0264) alal registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi tiigikonna (Pelophylax lessonae) (EELIS kood KL09132440). Vastustaja ei ole selle üle vaielnud. Halduskohus märgib, et hoolimata eelpoolkirjeldatud ebaõigetest andmetest 27.10.2022 otsuses nr 58 jäi Keskkonnaamet seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub Keskkonnaametiga ja kaebajaga, et vastustaja viitas 27.10.2022 otsuses nr 58 ebaõigetele andmetele Kadastiku karjääri alal loodukaitsealuse järvkonna Eestis suurima asula paiknemise kohta, aga samuti hariliku kärnkonna ja rohukonna osas ja ei pea vajalikuks neid korrata.
46.Kohus on kokkuvõttes seisukohal, et vastustaja tuginedes sotsiaalmajanduslikele riskidele, mis tõenäolisel võivad esineda kaevandamisloa andmisel Kadastiku IV lubjakivikarjäärile, on omistanud nendele riskidele õige kaalu ja üldjoontes asjakohaselt põhjendatud, miks ta keeldus 27.10.2022 otsusega nr 58 kooskõlastuse andmisest. Käesoleva otsuse p-des 43-45 tuvastatud 27.10.2022 otsuse nr 58 põhjendustes olevad vastuolud ja ebaõiged andmed ei mõjuta kohtu hinnangul selle menetlustoimingu õiguspärasust tervikuna, kuna vastustaja oleks saanud keelduda kooskõlastuse andmisest pelgalt viidates esinevatele sotsiaalmajanduslikele riskidele (ettevõtete lahkumine tööstusalast, töökohtade vähenemine linnas jne) ja lähtudes ettevaatusprintsiibist. Vastustaja on sotsiaalmajanduslikele riskide vähendamise tähtsust rõhutanud ka halduskohtumenetluses. Võttes arvesse, et kohus ei ole tuvastanud Narva Linnavolikogu 27.10.2022 otsuse nr 58 õigusvastasust ning kaebaja ei ole taotlenud eraldiseisvalt 27.10.2022 otsusest nr 58 vaideotsuse nr 7 tühistamist (HKMS § 45 lg 4), puudub alus 26.01.2023 vaideotsuse nr 7 tühistamiseks. Samas tuvastas kohus kohtuotsuse punktis 22, et kaebajal puudus üldse vaide esitamise õigus, mis aga halduskohtumenetluse hilisemas staadiumis. Vaide esitamise õiguse puudumine tähendab ühtlasi seda, et 26.01.2023 vaideotsus nr 7 ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1), mistõttu puudub tal kaebeõigus. Kohtupraktikast tulenevalt, kui kaebeõiguse puudumine selgub halduskohtumenetluse keskel, võib kohus jätta kaebuse vastavas osas rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse 27.10.2022 otsuse nr 58 õigusvastasuse kindlakstegemise ja 26.01.2023 vaideotsuse nr 7 tühistamise nõuetes rahuldamata. III
47.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või
3-23-492
toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohtupraktikas on leitud, et kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on eelkõige haldusorgani tegevuse
õigusvastastasus. Kohus ei ole tuvastanud vastustaja menetlustoimingu, mis on hõlmatud 27.10.2022 otsusega nr 58 õigusvastasust. Seega ei ole täidetud kohustamisnõude rahuldamise eeldused ja kohustamisnõue jääb rahuldamata.
48.Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
49.Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, kui kaebaja peab võimalikuks Kadastiku IV lubjakivikarjääris kaevandamist muu meetodit kasutades, mis oleks ka vastustajale sobiv vähendatud keskkonnahäiringute tõttu, on tal võimalus muuta enda Keskkonnaametile varasemalt esitatud taotlust või esitada uus taotlus kaevandamisloa saamiseks. Tulenevalt ettevaatuspõhimõttest võib KOV kooskõlastuse kohta otsuse tegemisel põhimõtteliselt tugineda võimalikele keskkonnamõjudele olukorras, kus asjaolud võimaldavad mõjude tekkimist eeldada, kus taotleja antud selgitused ei lükka nimetatud eeldust ümber ning kus Keskkonnaamet ei ole otsustanud keskkonnamõju hindamise (KMH) tegemist. Sellisel juhul on Keskkonnaametil võimalik korraldada KMH pärast kaevandamisloa kooskõlastamata jätmist. KMH käigus uute asjaolude ilmnemisel on KOV-l võimalik oma seisukohta kooskõlastuse küsimuses muuta, samuti on Vabariigi Valitsusel uusi asjaolusid võimalik arvestada MaaPS § 55 lg-s 4 sätestatud nõusoleku andmisel. 14 IV
50.Vastavalt HKMS § 158 lg-le 5 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Seega esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Seega jätab kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
RKHKm 3-17-2610, p 13.2. RKHKo 3-21-101, p 30.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.