Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Katrina Kauber Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X XXX)
Asja läbivaatamise vorm
(isikukood
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus X sooritamiseks.
suhtes täitmist tagavate toimingute
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X (isikukood XXX) omandis olevale korteriomandile asukohaga yyy (registriosa nr Y) summas 24 006 eurot 94 senti.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. X-ile toimetada määrus kätte pärast teate saamist täitetoimingute sooritamise kohta.
Asendada määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi ja isikukood, samuti äriühingu nimi ja ning puudutatud isikule kuuluvate kinnisasjade andmed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, võivad esitada määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1). Haldustoiminguks loa andmise määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3).
3-25-2155
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 1. juulil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. MTA palub MKS § 136 1 lg 1 alusel luba MKS § 130 lg 1 p-s 2 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, olles valinud meetmeks hüpoteegi seadmise X omandis olevale kinnistule asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt. MTA põhjendab taotlust järgmiselt.
1.1.MTA on alustanud OÜ W suhtes 13. jaanuari 2025. a korraldusega nr 12.2-3/065766-1 kontrolli, mis hõlmab maksustamisperioodide jaanuar kuni november 2024 käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Äriregistri andmetel on OÜ W äriregistris registreeritud alates 16. jaanuarist 2024 ning X (puudutatud isik) on alates samast kuupäevast osaühingu ainsaks juhatuse liikmeks. OÜ-le W pole maksusummat veel määratud, kuid alustatud kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on maksustamisperioodide jaanuar kuni november 2024 eest tulumaksu määramine summas 24 006 eurot 94 senti, millele lisandub intress MKS § 117 lg-s 1 sätestatud määras.
1.2.OÜ W esitas 20. märtsil 2025 kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonide parandused, mille tulemusel suurenes äriühingu käibemaksukohustus 28 120 euro 63 sendini. Käibemaksukohustuse täitmise tagamiseks rahuldas Tartu Halduskohus 15. jaanuari 2025. a määrusega asjas nr 3-25-111 MTA 15. jaanuari 2025. a taotluse ning andis loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek puudutatud isikule kuuluvale kinnistule (registriosa nr C) summas 27 875,99 eurot. Menetluse käigus on selgunud, et lisaks käibemaksukohustusele tuleb tõenäoliselt määrata ka tulumaksukohustus ning seda on vaja täiendavalt tagada.
1.3.Maksuhaldur alustas 15. jaanuaril 2025 asjas nr 3-25-111 kohtule esitatud taotlusega puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib puudutatud isik vastutada solidaarselt OÜ-ga W äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses summas 24 006 eurot 94 senti, millele lisandub intress.
1.4.OÜ W on jätnud kontrollitaval perioodil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja jätnud neilt tasumata tulumaksu summas 24 006,94 eurot vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) §-des 48–52 sätestatule. Coop Pank AS-ilt saadud pangakonto väljavõttelt nähtub, et OÜ W pangakontolt on kontrollitaval perioodil välja võetud sularaha summas 132 342,90 eurot. OÜ W esitas 14. aprillil 2025 ja 2. juunil 2025 osa kontrollitava perioodi dokumentidest, sh ostu- ja müügiarved ning kontrollivälise perioodi jaanuar kuni märts 2025 ostuarved, kuid ei ole esitanud kõiki kontrollitava perioodi dokumente. Puudub teave ja algdokumendid, mis tõendaksid, et kogu pangakontolt välja võetud sularaha on seostatav OÜ W ettevõtlusega. OÜ W esitatud sularahas tasutud ostuarvetest saab lugeda ettevõtlusega seotuks summa 36 318,11 eurot. Seega on OÜ W teinud oma Coop Pank AS pangakontolt kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 96 027 eurot 79 senti (132342,90–36318,11), mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. OÜ-l W oli kohustus maksudeklaratsioonide vorm TSD lisa 6 lahtris 6070 deklareerida puuduva algdokumendi alusel tehtud väljamaksed. Nimetatud summalt tuleb tasuda tulumaksu summas 24 006,94 eurot (96 027,79×20/80). Seega on OÜ W rikkunud TuMS § 51 lg-s 1 sätestatud nõudeid. 2
3-25-2155
1.5.OÜ W varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. OÜ-l W on 1. juuli 2025. a seisuga maksuvõlg summas 37 791,15 eurot. MTA arestis 7. aprilli 2025. a korraldusega OÜ W pangakontod võlasummas 28 678,09 eurot. OÜ W omab Transpordiameti liiklusregistri andmetel 30. juuni 2025. a seisuga sõiduautot. MTA seadis 25. novembril 2024 OÜ-le W kuuluvale sõiduautole Renault Kangoo (ehitusaasta 2007) võõrandamise keelumärke summas 3254,81 eurot maksuvõla katteks. Muu registervara (väikelaevad, kinnistud, väärtpaberid) OÜ-l W registriandmete kohaselt puudub. OÜ W deklareeris perioodil jaanuar kuni mai 2025 maksustatavat käivet ainult veebruaris summas 3256,50 eurot. Töötamise registri andmetel on OÜ-s W tööl üks töötaja alates 2. veebruarist 2025. Eelnev viitab selgelt sellele, et OÜ-l W puudub vara ning deklareeritud käibe andmete põhjal võib öelda, et majandustegevus toimub vähesel määral. Seetõttu ei ole võimalik äriühingult talle määratavat maksusummat sisse nõuda.
1.6.OÜ W juhatuse liige X vastutab äriühingu tasumata maksuvõla eest MKS § 40 lg 1, § 96 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel solidaarselt OÜ-ga W. OÜ-le W tõenäoliselt määratav tulumaksusumma on vähemalt 24 006 eurot 94 senti ning varasemalt kontrollitava perioodi KMD-de parandamise tulemusena tekkinud käibemaksukohustus on 28 120 eurot 63 senti, millele lisandub intress. Määratav maksusumma on kujunenud puudutatud isiku OÜ W juhatuse liikmeks oleku ajal. Puudutatud isik oli maksusumma kujunemise perioodil ainus OÜ W juhatuse liige ning tõenäoliselt oli ta kursis asjaoluga, et OÜ W esitas perioodil jaanuar kuni november 2024 valeandmetega maksudeklaratsioone, jättes ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed deklareerimata.
1.7.Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda pärast haldusakti andmist maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. TSD lisa 1 andmetel on puudutatud isikule tehtud 2024. aastal väljamakseid kokku 10 612 eurot 73 senti (keskmiselt 884 eurot 39 senti kuus) ja 2025. aastal perioodil jaanuar kuni mai kokku 4610 eurot 32 senti (keskmiselt 922 eurot 6 senti kuus). Väljamaksetest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks. Puudutatud isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana alates 30. juulist 2018 ning tema põhitegevusalaks on metsamajandust abistavad tegevused. Ta on 2024. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerinud ettevõtlusest saadud kahjumit summas 593 eurot 11 senti. 1. juuli 2025. a seisuga on puudutatud isikul maksuvõlg 9564 eurot 42 senti, millest on ajatatud maksuvõlg 4397 eurot 25 senti. Kuna isiku igakuiste isiklike kulutuste suurus ja järele jääva võimaliku vaba raha piisavus vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ei ole teada, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Puudutatud isik omas ainsa juhatuse liikmena otsest mõju OÜ W majandustegevusele. Äriühingu tegevus maksuvõla kujunemise ajal näitab puudutatud isiku suhtumist maksukohustuste täitmisse. Puudutatud isiku varasemat käitumist arvestades on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib ta suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning asuda selle täitmise vältimiseks oma vara võõrandama või muul viisil käsutama.
1.8.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Praeguses asjas hakkab maksukohustuste aegumistähtaeg kulgema 10. märtsist 2024, sest vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb veebruarist 2024. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2027. a märtsis.
1.9.MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine puudutatud isikule kuuluvale yyy kinnistule (registriosa nr Y) kõige sobivam meede. Nimetatud kinnistu väärtus on hinnanguliselt 55 574 eurot 57 senti. Sellele kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine tagab määratava maksusumma. Puudutatud isikule kuuluvatele ülejäänud kinnistutele ja sõidukitele 3
3-25-2155
keelumärgete seadmine ei pruugi maksuvõla sissenõudmist tagada. Puudutatud isikule kuuluvate sõidukite täpne tehniline seisund ja sellest lähtuvalt ka turuväärtus pole teada. Väikelaevu ega väärtpaberikontosid tal pole.
1.10.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui ta on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. Praegusel juhul hindab maksuhaldur asendustagatise väärtuseks 28 364 eurot 94 senti (maksuvõlg ja sundtäitmise kulud).
KOHTU SEISUKOHT
2.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta puudutatud isiku seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Talle on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Kuna antud juhul ei tulene seadusest ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 alusel võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on muu hulgas MKS § 130 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kohus leiab, et MTA taotlus vastab MKS § 136 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
4
3-25-2155
6.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et MTA alustas 13. jaanuari 2025. a korraldusega nr 12.2-3/065766-1 maksumenetlust, et kontrollida OÜ W käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni november 2024. Maksustamisperioodide jaanuar kuni november 2024 eest kavatseb maksuhaldur määrata OÜle W tulumaksu summas 24 006 eurot 94 senti ning kontrollitava perioodi KMD-de parandamise tulemusena tekkinud käibemaksu summas 28 120 eurot 63 senti, millele lisandub intress.
6.1.MTA taotlusest nähtub ka kavatsus teha puudutatud isikule vastutusotsus, millega nõuda sisse OÜ W maksustamisperioodidel jaanuar kuni november 2024 nii käibemaksu kui ka tulumaksu osas tekkinud maksuvõlg. Käibemaksu summas 27 875 eurot 99 senti tasumise tagamiseks andis halduskohus 15. jaanuari 2025. a määrusega asjas nr 3-25-111 maksuhaldurile loa seada kohtulik hüpoteek puudutatud isiku teisele kinnistule (registriosa nr C). Praeguses asjas esitatud taotlusega soovib MTA tagada puudutatud isikule määratavat tulumaksu summas 24 006 eurot 94 senti. Puudutatud isik on olnud alates OÜ W registreerimisest 16. jaanuaril 2024 äriühingu ainus juhatuse liige. MTA alustas puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse 15. jaanuaril 2025 loataotluse esitamisega haldusasjas nr 3-25-111. Vastutusmenetluse alustamine kohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega on lubatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12). Asjaolu, et OÜ-le W ei ole veel maksuotsust tehtud, ei takista puudutatud isiku suhtes vastutusmenetluse alustamist, sest nimetatud äriühingul maksuvõla olemasolu ja selle tekkimist puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal saab pidada MTA taotluses esitatud teabe põhjal tõenäoliseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2018. a määrus asjas nr 3-18-1082, p 6). Maksuhalduril peab olema võimalik tagada tulevikus määratava maksukohustuse täitmist, kui maksu määramisega seotud asjaolude pinnalt on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatuks või võimatuks muutumise kohta juba enne vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla sissenõudmise alustamist ning puudutatud isiku süü tuvastamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1178/14, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-20-287, p 10). MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise ajal, mitte tingimata vastutusmenetluse alustamise ajal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-2226, p 10). Kohus selgitab, et praeguses haldusasjas ei võta kohus lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täidetuse ega vastutusotsuse õiguspärasuse kohta, sest maksuhaldurile loa andmise otsustab kohus enne vastutusotsuse tegemist ning see otsustus tuleb teha praegu olemasoleva teabe põhjal. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sealhulgas, kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-19-1672/28, p 18). Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
5
3-25-2155
6.2.Kohus lähtub MTA taotluses esitatud maksuhalduri kinnitusest, et maksu- ja vastutusmenetlus on käimas. MTA on esitanud loataotluses loogiliselt, selgelt ja piisava põhjalikkusega põhjendused, miks on vastutusmenetluse eeldatavaks tulemuseks puudutatud isikule rahalise nõude määramine. Ka tulevikus tõenäoliselt määratava vastutuskohustuse hinnangulise suuruse kujunemine on taotluses piisava selgusega jälgitav. Siiski märgib kohus, et osaühingu pangakontolt välja võetud sularaha summa ning ettevõtlusega seotud ja mitteseotuks loetud summade kujunemine ei ole täiel määral jälgitavad. Siiski nähtub taotluse lisadest 5 ja 19, et vastutuskohustuse hinnangulise suuruse määratlemisel ei ole maksuhaldur eksinud. Kuna MKS § 1361 lg 2 p 2 kohaselt piisab loataotluses võimaliku rahalise kohustuse hinnangulise suuruse märkimisest, ei takista nimetatud puudused taotluse rahuldamist. Ajal, mil puudutatud isik on olnud OÜ W ainus juhatuse liige, kujunes äriühingul tõenäoliselt maksuvõlg, kuna äriühing jättis perioodil jaanuar kuni november TSD-del ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed deklareerimata ega tasunud nendelt tulumaksu. Äriühingu juhatuse liikmena oli puudutatud isikul kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist ning deklareerida ja tasuda tulumaksu (äriseadustiku § 183 ja MKS § 8 lg 1). Kuna puudutatud isik on olnud äriühingu ainus juhatuse liige, saab pidada tõenäoliseks, et äriühingul tekkis maksuvõlg puudutatud isikul lasunud kohustuste rikkumiste tõttu. Samuti saab pidada tõenäoliseks, et puudutatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Võttes arvesse, et puudutatud isik on OÜ W ainsaks juhatuse liikmeks ning tal on äriühingu esindajana ka ligipääs e-MTA-le, saab pidada tõenäoliseks, et tegemist on juhatuse liikme kohustuste süülise rikkumisega. Maksuhaldur on veenvalt põhistanud väidet, et OÜ W varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Kohus peab usutavaks MTA järeldust, et äriühingul pole likviidset vara ning tal puudub 2025. aastal arvestatav majandustegevus. Seetõttu saab pidada tõenäoliseks, et äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu ja äriühingu vara arvel ei õnnestu maksuotsusega määratavat maksusummat sisse nõuda ning puudutatud isik võib vastutada solidaarselt OÜ-ga W äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 alusel vähemalt summas 24 006 eurot 94 senti. Taotluses esitatud asjaolude pinnalt ei ole alust arvata, et maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg, seda ka juhul, kui aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb veebruarist 2024, ei saabu maksukohustuse aegumistähtaeg enne 2027. a märtsi.
6.3.Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
7.Ka teine eeldus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda pärast puudutatud isikule rahalise nõude määramist oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb puudutatud isiku tegevusest, on täidetud. Kohtupraktikas on leitud, et selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid võimaliku hilisema maksusumma sissenõudmise raskendamiseks, vaid täitmist tagavate 6
3-25-2155
toimingute tegemine ongi ette nähtud selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-2286, p 10). Maksuhaldur on piisavalt põhjalikult selgitanud, miks tal on kahtlus, et puudutatud isiku tegevuse tõttu võib määratava rahalise nõude sundtäitmine muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Puudutatud isik ei ole OÜ W ainsa juhatuse liikmena taganud äriühingu maksude tasumist. Lisaks puudutatud isiku süülise rikkumise kohta eespool esile toodule viitavad tema ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes ka asjaolud, et ta ei esitanud MTA-le 13. jaanuari 2025. a korraldusega küsitud äriühingu pangakonto väljavõtet ning ei esitanud vaatamata korduvatele lubadustele äriühingu pearaamatu kontosid, kassadokumente ega andmeid sularaha kassa jäägi kohta. Võttes täiendavalt arvesse, et puudutatud isiku sissetulekud ei pruugi olla vastutusotsusega tõenäoliselt määratava kohustuse täitmiseks piisavad, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib asuda looma tingimusi, mis takistaksid tõenäoliselt tehtava vastutusotsuse täitmist. Eeltoodust lähtuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et tulevikus määratava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda ilma otsuse täitmist tagavate toimingute tegemiseta oluliselt raskendatuks või võimatuks.
8.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. MTA taotleb MKS § 130 lg 1 p 2 alusel hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale kinnistule asukohaga yyy (registriosa nr Y; sihtotstarve 100% elamumaa) summas 24 006 eurot 94 senti. Tegemist on korteriomandiga, mis moodustab 726/4356 mõttelist osa kinnisasjast katastritunnusega 11701:003:0580 ning mille juurde kuulub eriomandi esemena eluruum nr 4.
8.1.Puudutatud isikult vastutusotsusega tõenäoliselt sissenõutava maksuvõla ja sundtäitmise kulude arvestuskäik on taotluses esitatud jälgitavalt. Kohtul ei tekkinud kahtlust, et tagatav rahasumma hõlmaks asjassepuutumatuid nõudeid või kulusid või oleks summa muul põhjusel ülepaisutatud.
8.2.MTA taotluse kohaselt on puudutatud isikul lisaks nimetatud kinnistule ka muud vara: kinnisasjad registriosa numbritega Q, O ja C ning registervarana 12 sõidukit ehitusaastad 1992– 2008). Kuigi maksuhaldur pole taotluses täpsemalt põhjendanud, miks ei täida nimetatud kinnistutele hüpoteegi seadmine maksuvõla sissenõudmise eesmärki, mõistab kohus, et maksuhaldur on pidanud yyy korteriomandi väärtust maksuvõla suurust arvestades piisavaks. Ülejäänud kinnistute sihtotstarve on 100% tootmismaa ning neist ühele (registriosa numbriga C) on seatud kohtulik hüpoteek summas 27 875 eurot 99 senti. Sõidukite osas on taotluses märgitud, et nende täpne tehniline seisund ning sellest tulenevalt ka turuväärtus pole teada. Kohus peab maksuhalduri valitud täitetoimingut lubatavaks ja proportsionaalseks. Erinevalt kinnistu väärtusest võib sõiduki väärtus kiiresti oluliselt väheneda (nt avarii või ümberehitamise tõttu), mis omakorda võib takistada nende müümist esialgse väärtuse põhjal prognoositud hinnaga. Kohtule pole äratuntav, et mõne muu puudutatud isikule kuuluva kinnistu hüpoteegiga koormamine täidaks samuti maksuvõla sissenõudmise eesmärki, kuid oleks puudutud isiku suhtes ilmselgelt mõõdukam. Kinnistu koormamine hüpoteegiga piirab küll omandi käsutamist, kuid ei takista omandit valdamast ega kasutamast. MTA hinnangul on puudutatud isikule kuuluva korteriomandi väärtus 55 574 eurot 57 senti ning vastutusotsusega tõenäoliselt sissenõutava tulumaksu suurus 24 006 eurot 94 senti. Kohtul tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada ületagamise keeluga (vt nt 7
3-25-2155
Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-2005, p 9). Kuna ainuomandis oleva kinnisasja mõttelist osa ei või hüpoteegiga koormata (AÕS § 325 lg 2) ning üksnes kinnisasja reaalosale ei või hüpoteeki seada (AÕS § 235 lg 3), ei ole võimalik hüpoteegiga koormata üksnes osa puudutatud isikule kuuluvast yyy korteriomandist.
9.MTA on taotluses esitanud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur täitetoimingud (MKS § 1361 lg 2 p 3). Taotluse kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui puudutatud isik esitab tagatise, mille väärtus on vähemalt 28 364 eurot 94 senti. Maksuhaldur on tagatise ulatuse määramisel lähtunud tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest (MKS § 121).
10.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et MTA taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse MKS § 136 1 lg 1 ja MKS § 130 lg 1 p 2 alusel ning annab maksuhaldurile loa X omandis olevale korteriomandile asukohaga yyy (registriosa nr Y) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 24 006 eurot 94 senti.
11.Kohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui puudutatud isik on esitanud nõutud tagatise, tuleb maksuhalduril täitetoiming lõpetada hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse maksuhalduri avalduse alusel ning kinnisasja omaniku nõusolek pole sellise hüpoteegi lõpetamiseks vajalik (MKS § 1361 lg 3).
12.Puudutatud isiku eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel puudutatud isiku nime ja isikukoodi, samuti äriühingu nime ja puudutatud isikule kuuluvate kinnisasjade andmed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.