Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 3. juuli 2025, Tartu 3-24-2491
Haldusasi
O.N. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 26. augusti 2024. a käskkirja nr T300-KK/167 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2025. a otsus O.N. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja O.N. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2025. a otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 4. augustil 2025.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektor vabastas 26. augusti 2024. a käskkirjaga nr T300KK/167 kaebaja teenistusest koondamise tõttu, kui seoses SKA kliendisuhete ja teabehalduse osakonna töö ümberkorraldamisega kaotas vastustaja alates 1. septembrist 2024 kliendisuhete ja teabehalduse osakonna piirkondlikest talitustest kokku seitse ametikohta ja kolm töökohta.
Kaebaja esitas 3. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA vastu, mille lõplikeks nõueteks jäi 2024. a käskkirja nr T300-KK/167 õigusvastasuse tuvastamine, teenistusest vabastamise aluse muutmine ning hüvitise väljamõistmine. Kaebuse kohaselt alustas kaebaja töötamist SKA-s 1993. aasta augustis ja on töötanud inspektori, vaneminspektori, inspektor-raamatupidaja, andmetöötluse spetsialisti, klienditeenindaja ja viimati kliendinõustaja ametikohal. Kaebaja on sügavalt pühendunud töö valdkonnale ja on pidevalt
täiustanud oma oskusi, et käia uuendustega kaasas. Kaebaja on täitnud kõik ülesanded suure tähelepanuga nii kliendi vajadustele, SKA väärtustele ja eesmärkidele kui ka seaduslikele nõuetele.
13.augustil 2024 sai kaebaja ootamatult SKA Kohtla-Järve kontoris klienditeeninduse tiimijuhilt ja personalipartnerilt teate, et kaebaja koondatakse alates 1. septembrist 2024 SKA reorganiseerimise kava alusel. Kaebajale antud hinnangud koondatavate töötajate omavahelises võrdluses ei ole läbipaistvad ega kooskõlas kaebaja varasema teenistusega.
3.Vastuses kaebusele SKA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et SKA-l tuli kavandada 2024. aasta teiseks poolaastaks ning 2025. aasta eelarvet planeerides meetmed asutuse eelarve kärpeks. Seoses eesmärgiga tagada tööülesannete optimaalne korraldus ja SKA efektiivsem ning säästlikum toimimine, otsustati korraldada kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna töö ümber, mille tulemusel vähenes alates 1. septembrist 2024 teenistuskohtade arv osakonnas. Kuivõrd kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses oli kokku 64 sarnaste teenistusülesannetega kliendinõustajat, koostati nende seast teenistusse jäämise eelisõiguse kindlaks tegemiseks võrdlustabel. Vastustaja võrdles kliendinõustajate haridust, kogemust töövaldkonnas, võõrkeelte oskust, ametialast keelekasutust ning korrektsust ja tööks vajalikke isikuomadusi. Samuti arvestati panust teenistusülesannete täitmisel ning võimekust tulla kaasa muudatustega. Kaebaja puhul on välja toodud, et ta ei lähe uuendustega kaasa ja on kriitilise suhtumisega ning on suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne. Samuti asjaolu, et konfliktide lahendamisel on raske jõuda kompromissini. Võrdlemise tulemusel jõudis vastustaja järeldusele, et üheks koondatavaks osutus kaebaja. Kuigi kaebaja väidab, et on kõik uuendused alati positiivselt vastu võtnud ja olnud valmis neid kiirelt rakendama, ei ole see siiski tõsi. Kaebaja isikuomadused mõjutasid töö tulemuslikkust ja meeskonna dünaamikat, tekkisid arusaamatused ja konfliktid. Kaebaja on kaebusele lisanud tõenditena aastavestluste kokkuvõtted, lisatasude info, endiste juhtide ja partnerite tagasiside. Kõik need tõendid aga ei väära vahetu juhi ja osakonnajuhataja koostatud võrdluse tulemusi ja pingerida. Kaebajale pakuti võimalust koondamise asjaolude kohta vajadusel täiendavate selgitusi saamiseks vahetult juhilt, osakonnajuhatajalt või personalipartnerilt, kuid seda võimalust ta ei kasutanud.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Halduskohus 16. jaanuari 2025. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohus sedastas, et kaebaja töötas SKA-s alates 24. augustist 1993 ning alates 1. novembrist 2022 kliendisuhete ja teabehalduse osakonna Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse kliendinõustaja ametikohal. SKA peadirektor tegi teenistuskohtade koosseisus ridamisi muudatusi, sh kaotas ametikohti, juba 12. juuni 2024. a käskkirjaga nr 3-1/21-1 alates 1. juulist 2024. a. Seejuures tugines peadirektor SKA reorganiseerimise kavale, eesmärgiga tagada SKA efektiivsem ja säästlikum toimimine ning ülesannete optimaalne täitmine. Samal põhjusel tegi SKA peadirektor 31. juulil 2024. a käskkirjaga nr 3-1/30-1 muudatusi SKA kliendisuhete ja teabehalduse osakonna teenistuskohtade koosseisus alates 1. septembrist 2024. a. SKA peadirektor kehtestas 30. augusti 2024. a käskkirjaga nr 3-1/33-1 (dtl 108) SKA teenistuskohtade koosseisu seisuga 1. september 2024 vastavalt lisale (dtl 104-107).
1.septembri 2024. a seisuga jäi kliendisuhete- ja teabehalduse osakonna kolmes piirkondlikus talituses alles 57 kliendinõustaja ametikohta.
2
SKA-l on 2023. aasta teisest poolaastast olnud vajalik ellu viia kolme ülesannet: teenusepõhisele juhtimisele üleminek, SKA reorganiseerimine ja nullbaasiline eelarve ehk eelarve revisjon, mille käigus vaadatakse kriitilise pilguga üle kõik teenused, mida avaliku raha eest osutatakse. Eelnevast tulenevalt esines põhjendatud alus kaebaja ametikoha kaotamiseks SKA koosseisust. Koondamine ei ole vastuolus ATS § 90 lg-s 3 sätestatud keeluga, sest selles normis on silmas peetud vaid neid olukordi, kus sisuliselt kaotatakse ametikoht ühes struktuuriüksuses ning luuakse uus vähemalt üldjoontes sama sisu ja mahuga ülesannetega ametikoht teises struktuuriüksuses, s.o n-ö kunstlikult tekitatud koondamissituatsiooni.
5.ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui ametnike võrdlemisel saadud andmed hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste osas on erisuunalised ja ametnike pingeritta seadmine keeruline, on ametiasutusel avar kaalutlusõigus otsustamaks, millistele ATS § 90 lg-s 5 toodud näitajatele omistada koondamisel suurem kaal. SKA teenistuses oli kokku 64 sarnaste teenistusülesannetega kliendinõustajat. Nende seast teenistusse jäämise eelisõiguse kindlaks tegemiseks koostati võrdlustabel (dtl 110-112). Ametnike võrdluse viisid läbi ametnike vahetud juhid ja osakonnajuhataja (dtl 116). Võrdlustabeli järgi sai kaebaja kokku 14 p, sh hariduse eest 2 p, töövaldkonna kogemuse eest 4 p, ametialase keelekasutuse eest 2 p, võõrkeele oskuse eest 2 p, töökohustuste (sh kokkulepete) täitmise eest 4 p, isikuomaduste eest 0 p.
6.Kaebaja leiab, et pidanuks saama ametialase keelekasutuse eest 8 p. Samas nähtub võrdlustabelist, et ametialase keelekasutuse eest ei ole ükski teenistuja 8 p saanud. Valdavalt ongi punktiskoor olnud 2 p, mis vastustaja selgitusel tähendab, et keelekasutus vastab nõuetele. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tema puhul oleks siiski erandlikult pidanud ametikeele kasutuse 8 p-ga hindama. Kaebaja leiab, et on võõrkeele oskuse eest saanud ebaõiglaselt 2 p. Võrdlustabeli kohaselt on võõrkeele oskuse eest saanud 2 p 2/3 ametnikest (45) ja 19 ametnikku on saanud 4 p. Üle 4 p ei ole saanud ükski hinnatutest. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja 2 p-ga hindamisel arvestati asjaoluga, et kaebaja emakeel on vene keel. Kaebaja pole nõus, et ta on saanud isikuomaduste eest 0 p ning leiab, et ta tulnuks hinnata 8 p-ga. Kaebaja kahtlustab, et tegemist võib olla SKA poolt isikliku diskrimineerimisega, kuna ta ei ole teenistuses saanud ühtegi märkust, et peaks isikuomadustes midagi muutma. Vastustaja selgitas, et kaebaja hinnati 0 p-ga arvestades, et kaebaja ei ole valmis uuendustega kaasa minema, on kriitilise suhtumisega, on suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne ning konfliktide lahendamisel on raske jõuda kompromissini. Võrdlustabel ei näita seda, et kaebaja ei oleks kvalifitseeritud, vaid et teiste ametnike omadused vastasid võrdluse läbi viinud isikute arvates rohkem nõuetele. Lisaks on vastustaja tõendanud Ida ja Lääne-Eesti piirkonna talituse juhataja ning Põhja piirkonna talituse juhataja kirjalike selgitustega, et kaebaja suhtumine uuendustesse ei ole olnud soosiv, samuti kaebaja käitumises ja suhtlemises kolleegidega on esinenud probleeme ja konflikte. SKA lähtus ametnike võrdlemisel ATS § 90 lg-s 5 sätestatud kriteeriumidest. Vastustaja tegutses õiguspäraselt, kui otsustas anda suurema kaalu isikuomadustele, mis hõlmavad mitmeid olulisi oskusi ja kompetentse nagu suhtlemisoskus, koostöövõime, pingetaluvus jne. Hea meeskonna dünaamika mõjutab suurel määral ametiasutuse tulemuste saavutamist, sealhulgas muudatustega paremini toimetulemist ning efektiivsemalt töötamist ja kiiret probleemide lahendamist.
3
7.Tõenditest ei nähtu, et SKA-s olnuks vabu ametikohti, mis vastasid kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele ning mida seetõttu tulnuks kaebajale pakkuda vastavalt ATS § 90 lg-le 7.
8.Asjakohatu on kaebaja viide ATS § 92 lg-le 4. See säte näeb ette kohustuse anda ametnikule võimalus osaleda vestlusel juhul, kui ta vabastatakse teenistusest ettenägematute asjaolude ilmnemise, mitte koondamise tõttu.
9.Vaidlust ei ole , et kaebaja sai 12. augusti 2024 teate nr 3-4/1752-1 teenistusest vabastamise kohta kätte 13. augustil 2024. Kaebajale anti teada, et ta koondatakse ja tema teenistussuhte viimane päev on 31. august 2024. ATS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette, kui tema teenistusstaaž on kestnud kümme ja enam aastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Kaebajale on makstud seadusjärgset hüvitist ka etteteatamistähtajast puudu jäänud päevade eest.
10.Kaebajale ärakuulamisvõimaluse tagamiseks tuleb lugeda 12. augusti 2024. a koondamisteate andmine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et SKA alandas ja solvas kaebajat sellega, et hindas tema teadmised ja oskused valdkonnas 0 p-ga. Kaebaja soovib sellega seoses saada rahalist hüvitist ja palub veelkord üle vaadata tema esitatud dokumendid ja tõendid.
12.Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja kogus võrdlemisel 14 väärtuspunkti. Tema isikuomadusi hinnati 0 punktiga arvestades, et kaebaja vastab teenistusülesannete täitmiseks vajalikele isikuomadustele vähesel määral. Seda põhjusel, et ta ei ole valmis uuendustega kaasa minema, on kriitilise suhtumisega, on suhtlemisel väga emotsionaalne ja kohati konfliktne ning konfliktide lahendamisel on raske jõuda kompromissini.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult selgitanud koondamise tõttu teenistusest vabastamise õiguslikku regulatsiooni, tuvastanud, et koondamise põhjuseks on vastustaja organisatsiooni ümberkujundamine, kontrollinud koondamise vormiliste nõuete täitmist ning põhjendanud, miks koondamissituatsioonis just kaebaja koondatavate ametnike hulka valimine oli õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jätab põhjendused HKMS § 201 lg 4 järgi kordamata.
14.Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et kaebaja isikuomadusi hinnates on vastustaja kaebajat alandanud ja solvanud. Vastustaja hinnang ei ole põhjendatud ja tugineb üksnes ühe isiku kallutatud seisukohale. Kaebaja soovib saada 10 000 eurot hüvitist alandamise ja solvamise eest.
15.Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud nõuet võib mõista vastustaja toiminguga, s.o kaebaja hindamisega, põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudena. Algses kaebuses esitas kaebaja sarnaselt sõnastatud nõude, soovides 10 000 eurot hüvitist moraalse kahju eest, vastustaja poolt eksitavate andmete ümberlükkamist ja teenistusse ennistamist. Pärast kaebuse käiguta jätmist muutis kaebaja nõuet. Kaebaja märkis 7. septembri 2024. a menetlusdokumendis, et kuna on rikutud ATS § 90 lg 5 ja ATS § 92 lg 4 tugineb kaebus ATS § 105 4
lg-le 1 (dtl 78). ATS § 105 lg-s 1 nimetatud nõuetes, s.o teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ning hüvitise nõudes võttis halduskohus kaebuse menetlusse 9. septembri 2024. a määrusega.
11.septembri 2024. a menetlusdokumendis avaldas kaebaja soovi „muuta töölt vabastamise haldusakt kehtetuks“ (dtl 87) ja 12. septembri 2024. a menetlusdokumendis selgitas kaebaja, et soovib teenistusest vabastamise aluse muutmist. 28. oktoobri 2024. a menetlusdokumendis kinnitab kaebaja otsesõnu, et ei soovi teenistusse ennistamist (dtl 133).
31.oktoobri 2024. a määruses selgitas ja loetles halduskohus, millised kaebaja nõuded kohus menetlusse võttis.
16.Seega oli kaebajale teada, millised nõuded ta halduskohtule esitas ja millised nõuded halduskohus sisuliselt läbi vaatas. Vastavalt pidi kaebajale olema teada seegi, et halduskohus ei hinnanud ega lahendanud nõuet vastustaja toiminguga (kaebajale hinnangu andmisega) kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Halduskohus lahendas kaebust läbi vaadates küsimuse sellest, kas kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu oli õiguspärane ning juhul, kui teenistusest vabastamine oli õigusvastane, kas sel juhul tuleb kaebajale määrata hüvitis ATS § 105 lg 1 ls-s 1 nimetatud (kolme kuu keskmise palga) ulatuses või on põhjust seda muuta teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades (ATS § 105 lg 1 ls 2). Apellatsioonimenetluses üldjuhul ei ole lubatud nõuete esitamine, mida halduskohus läbi ei vaadanud (HKMS § 180 lg 1). Apellatsioonkaebuses kaebaja ei taotle kaebuse muutmist (HKMS § 49 lg 1). Ringkonnakohtule ei ole ka äratuntav, et asjas esineks mõjuv põhjus, mis võiks õigustada kaebuse muutmist apellatsioonimenetluses (HKMS § 49 lg 2). Seetõttu mõistab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebust ja selles esitatud taotlust selliselt, et kaebaja soovib, et ringkonnakohus kontrolliks halduskohtu otsust osas, milles halduskohus leidis, et võrdluses teiste ametnikega kaebaja isikuomaduste hindamine 0 p-ga ja seega kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane ja puudub alus hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja ei sea kahtluse alla halduskohtu otsust osas, milles halduskohus leidis, et vastustaja poolt kliendinõustaja ametikohtade koondamine oli õigustatud SKA organisatsiooni ümberkujundamise tõttu ning ametnike võrdluses kaebajale ametikeel kasutuse eest määratud 2 punkti ja võõrkeeleoskuse eest määratud 2 punkti ei saa pidada põhjendamatuks. Ringkonnakohus neid küsimusi täiendavalt ei analüüsi.
17.Vastavalt ATS § 90 lg-le 5, kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. Halduskohus selgitas asjakohasele kohtupraktikale tuginedes põhjendatult, et kehtivas õiguses ei ole sätestatud reegleid selle kohta, millist ATS § 90 lg-s 5 nimetatud kriteeriumi tuleks pidada määravamaks või millise osakaalu peaks mingi näitaja lõplikus otsustuses omandama. Samuti ei tulene ATS-ist kataloogi, milliseid näitajaid peab võrdlemisel kindlasti kirjalikult fikseerima (nt läbitud koolituste võrdlust või ametnike poolt saadud ergutuste võrdlust). Seega oli vastustajal SKA tegevust ja eesmärke arvestades kaalutlusõigus otsustada, millist ametnikku teenistusse jätmisel koondamissituatsioonis eelistada. Kui ametnike võrdlemisel saadud andmed hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste osas on erisuunalised ja ametnike pingeritta seadmine keeruline, on ametiasutusel avar kaalutlusõigus otsustamaks, millistele ATS § 90 lg-s 5 toodud näitajatele omistada koondamisel suurem kaal.
18.Ringkonnakohus jagab seda seisukohta. Praegusel juhul pidi vastustaja koondamissituatsioonis võrdlema suurt hulka teenistujaid, kes täitsid ametiülesandeid erinevates teenistuskohtades ja 5
erinevate juhtide alluvuses. Olukorras, kus kehtiv õigus ei näe ette täpsemaid reegleid teenistujate võrdlemiseks, ei saa vastustajale ette heita, et ta otsustas hinnata teenistujaid arvuliselt väljendatud hinnetega erinevates kategooriates ja koostada pingerea hindepunktide summa alusel. Samuti ei saa väita, et kategooriad, milles vastustaja otsustas teenistujaid hinnata ei oleks asjakohased või vastuolus ATS § 90 lg-s 5 nimetatud kriteeriumidega ja seetõttu võrdlemisel sobimatud. Ka kaebaja ei väida, et isikuomadused oleks kriteeriumina sobimatud. Sellisel hindamisel on vähemalt mõne kriteeriumi osas paratamatu lähtumine juhtide subjektiivsest hinnangust. Vaidluse korral saab vastustaja aga hinnangut kontrollida ja selgitada.
19.Pingerea koostamine ja selle käigus teenistujatele hindepunktide andmine on toiming, mille kohta ei ole kehtestatud dokumenteerimise kohustust (HMS § 5 lg 1). Samuti ei ole nõutav, et hindepunktide andmine toimuks eelnevalt mõnd formaalset korda järgides kehtestatud juhendi alusel. Menetlustoiminguna saab hindamist põhjendada ka tagantjärele, lõpliku haldusakti üle peetava vaidluse raames. Vastustaja ongi halduskohtumenetluses esitanud selgitused selle kohta, mida ja miks teenistujate pingerea koostamisel hinnati ning selgitanud kaebaja poolt kahtluse alla seatud hindepunktide kujunemist. Lisaks on vastustaja esitanud kaebaja juhtide kirjalikud seletused (dtl 126-129), milles avatakse täpsemalt hindepunktide juurde lisatud lühikommentaarides väljendatud etteheiteid kaebajale.
20.Kaebaja on isikuomaduste kriteeriumi osas hinnatud 0 p-ga. Seejuures on kommentaaridesse märgitud: „Uuendustega ei lähe kaasa/ on kriitilise suhtumisega. Suhtlemisel on väga emotsionaalne ja kohati konfliktne. Konfliktide lahendamise raske jõuda kompromissini.“ Kaebaja vahetu juht selgitas (dtl 126), et kaebaja ülemäärane aktiivsus ja keskendumine oma lahendustele takistavad koosolekutel ja koolitustel arutelu, erinevate arvamuste väljaütlemist ja seega parimate lahendusteni jõudmist. Kaebaja käitumine mõjutab negatiivselt kolleegide motivatsiooni ja arengut. Kaebajaga tekkisid konfliktid, kui tema lahendusi ei peetud põhjendatuks või tulemustasu maksmisel hinnati kolleege kaebajast kõrgemalt. Kaebaja vastused uutele nõuetele ja muudatustele on olnud agressiivsed ja isegi ebaviisakad. Kaebaja poolt ebaviisakalt rahuolematuse väljendamist kinnitab ka teise piirkonna talituse juhataja (dtl 129).
21.Ringkonnakohtu hinnangul on toodu piisav selgitamaks kaebajale isikuomaduste eest antud hinnangut. Ringkonnakohus mõistab seejuures hindepunkte selliselt, et isikuomaduste baasmäär (0 punkti) ei näita, et teenistuja oleks isikuomaduste tõttu sobimatu ametikohale. Kaebaja on pikaajaliselt olnud SKA teenistuses ning vastustaja ega kaebaja ei väida, et kaebajal olnuks probleeme tööülesannete täitmisega või, et koondamise asemel võinuks kaaluda teenistussuhte lõpetamist muul alusel. Vastupidi, vastustaja ja kaebaja esitatud tõenditest ilmneb, et kaebajat on korduvalt tunnustatud teenistusülesannete heal tasemel täitmise eest. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja hinnati kriteeriumi „Töökohustuste (sh kokkulepete) täitmine“ 4 hindepunktiga sarnaselt valdavale enamusele hinnatud teenistujatele. Seega saab vastustaja antud selgitusi silmas pidades mõista isikuomaduste kriteeriumi eest antud hindepunkte hinnanguna sellele, kas kaebaja isikuomadused toetavad baastasemest enam temalt eesootavate muutuste olukorras teenistuses oodatavat tegutsemist. Vastustaja esitatud selgitused ei vii arusaamisele, et kaebajale tulnuks määrata isikuomaduste kategoorias täiendavad hindepunktid.
22.Sellisele järeldusele ei vii ka kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja tõendid. Kaebaja hinnangul on ta olnud uuendustele avatud ja aidanud uuendusi ellu viia. See kaebaja väide on ümber lükatud kaebaja vahetu juhi ja teise piirkonna juhi seletustega, kes kinnitavad vastupidist, s.t et kaebaja on reageerinud muudatustele emotsionaalselt ja väljendanud seejuures rahulolematust ka ebaviisakalt. 6
Ka kaebaja varasemate juhtide positiivsed iseloomustused (dtl 24,25), SKA partnerite tagasiside (dtl 21-23), kaebaja tunnustamine SKA teenistujana (dtl 27-29), talle korduvalt lisatasu määramine (dtl 46-53) ega arenguvestluste kokkuvõtetes kajastatu (dtl 30-45) ei kinnita, et kaebaja isikuomadused tegelikkuses toetavad muutuste olukorras teenistusülesannete täitmist baastasemest enam. Tõenditest nähtub, et kaebaja on väga hästi toime tulnud oma tavapäraste teenistusülesannete täitmisega. Samas ei ilmne tõenditest andmeid selle kohta, milline on olnud kaebaja suhtlus kolleegidega konfliktiolukordades või juhul, kui kaebaja arvamus ei ole toetust leidnud. Mööda ei saa vaadata sellestki, et hinnang sellele, millised isikuomadused on enam hinnatud SKA teenistuses, võib ajas muutuda. Ühiskondliku olukorra ja SKA enda ülesannete muutumisel võivad olulisemaks kerkida isikuomadused, mida varem vähem hinnati ja vastupidi. Seetõttu on kaebaja varasemate juhtide arvamuste kaal paratamatult ajas vähenenud. Kaebaja esitatud tõenditest üldisemalt ilmneb, et kaebajat on hinnatud tema pealehakkamise, aktiivsuse, asjatundlikkuse ja rõõmsameelsuse tõttu. Samas ei vii kaebaja kohta avaldatu aga veendumusele, et kaebaja suudab teda positiivselt iseloomustavaid omadusi sarnaselt näidata ka teda ennast puudutavate uuenduste või konfliktide korral.
23.Kohtumenetluses tuvastatud asjaolud ei kinnita kaebaja väidet, et tema vahetu juhi hinnang on kallutatud ja ühekülgne. Kaebaja ei ole oma väidet põhjendanud, märkides apellatsioonkaebuses üksnes, et vahetul juhil olid kaebajaga väga erilised suhted. Kaebaja väitest ei selgu aga, milles seisnes suhete erilisus ja kuidas see välistab vahetu juhi hinnangu põhjendatuse olukorras, kus juht on argumenteeritult ning elulistele näidete varal selgitanud, kuidas kujunes tema arvamus kaebaja kohta (dtl 126). Ringkonnakohtu hinnangul on arvamuse kujunemine selliselt arusaadav. Arvamuse ümberlükkamiseks olnuks kaebajal võimalik selgitada selles kirjeldatud käitumist või seda, miks kaebaja käitumisest tehtud järeldused ei ole õiged. Seda ei ole kaebaja kohtumenetluses suutnud.
24.Eeltoodud asjaoludel nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et kaebajale isikuomaduste eest hindepunktide andmisel ega teenistujate pingerea koostamisel tervikuna ei ole vastustaja väljunud hindamispiiridest ega eksinud kaalutusreeglite vastu. Kohtumenetluses ei ole ilmnenud, et vastustaja oleks jätnud arvestamata mõne olulise asjaoluga või omistanud mõnele asjaolule ilmselt ebaõige kaalu ja seetõttu oleks hindamistulemus õigusvastane. Seega oli vastustaja õigustatud tuginema hindamise tulemusel kujunenud teenistujate pingereale ja vastavalt ei olnud õigusvastane kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu.
25.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest menetluskulusid seetõttu välja ei mõisteta.
26.Kaebuse väiteid ja vaidluse all olnud asjaolude iseloomu arvestades tuleb kaebaja isikuandmete kaitseks otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.