28.veebruari 2023. a ettekirjutuse nr 3-1/203-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja N.S, volitatud esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Joonas Põder Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle Kalma Kolmas isik AS LHV Pank, volitatud esindaja Indrek Eiche
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.S-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kõrvaldada menetlusest kolmanda isikuna kaasatud AS LHV Pank.
2.Jätta rahuldamata N.S-i taotlus võtta haldusasja materjalide juurde
15.jaanuari 2024. a apellatsioonkaebuse lisad 1-3.
Jätta rahuldamata N.S-i taotlus Q tunnistajana ülekuulamiseks.
4.Lubada N.S-il muuta Rahapesu Andmebüroo 28. veebruari 2023. a ettekirjutuse nr 3-1/203-2 tühistamise nõue õigusvastasuse tuvastamise nõudeks.
5.Rahuldada N.S-i apellatsioonkaebus.
6.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 2023. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega tunnistada Rahapesu Andmebüroo 28. veebruari 2023. a ettekirjutus nr 3-1/203-2 õigusvastaseks.
7.Mõista Rahapesu Andmebüroolt N.S-i kasuks välja menetluskulu 3795,20 eurot.
8.Asendada avaldatavas kohtuotsuses isikute nimed tähemärkidega.
3-23-715
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30. juulil 2025 (HKMS § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) otsustas viia läbi kontrollimenetluse N.S-i AS LHV Pank kasvukontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX toimuvate tehingute seaduslikkuse kontrollimiseks. RAB kohustas 1. detsembri 2022. a ettekirjutusega nr 3-1/904-2 AS-i LHV Pank kehtestama eelnimetatud kontole käsutuspiirangut 30 kalendripäevaks. RAB tegi
2.RAB kehtestas 28. veebruari 2023. a ettekirjutusega nr 3-1/203-2 N.S-i kontol oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni üheks aastaks.
3.N.S esitas 3. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB
28.veebruari 2023. a ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
3.1.Ettekirjutusest ei nähtu, miks RAB kahtleb, et tegemist ei ole kaebaja omandiga ning miks ta leiab, et sellest varast saab kasu hoopis keegi teine.
3.2.Ettekirjutusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel kaebaja juurdepääsu dokumentidele piiratakse ning samuti puuduvad ettekirjutuses põhjendused selle kohta, mida RAB ise on teinud selleks, et haldusmenetluses kaebaja nn „tegelikku kasusaajat“ välja selgitada ja millisel põhjusel on see ebaõnnestunud.
3.3.RahaPTS § 57 lg 6 ainsana saaks olla aluseks kuni aastapikkuse käsutuspiirangu seadmiseks kaebaja varale. Selle sätte alusel saab seada käsutuspiirangu vaid siis, kui kontol oleva vara tegelik kasusaaja ei ole selge. Praegusel juhul on RAB selle aluse välja mõelnud, et kaebaja vara jätkuvalt aresti all hoida.
2(9)
3-23-715
4.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel.
4.1.Kohus andis haldusasjas nr 3-23-408 loa vara piiramiseks kuni üheks aastaks alates
1.märtsist 2023.
4.2.Piisava rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud juhtumi korral on RAB-le antud seadusest tulenev õigus vara käsutamise piiramiseks.
4.3.Käesoleva hetkeni ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis kinnitavad kontol oleva vara legaalset päritolu. RAB rõhutab, et kaebaja kontol oleva vara osas on RAB-l kahtlus, et tegemist on kuritegelikul teel saadud varaga.
4.4.RahaPTS § 57 lg 8 kohaselt kontol oleva vara puhul käsitatakse RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata. RahaPTS § 57 lg 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 2 toob välja, et seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Viidatud RahaPTS sätte eesmärk on efektiivsemalt tõkestada Eesti finantssüsteemi kasutamist rahapesu teostamiseks ning terrorismi rahastamiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14. detsembri 2023. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata.
5.1.Tallinna Halduskohus andis 27. veebruari 2023. a määrusega nr 3-23-408 RAB-le loa kaebaja kasvukontol oleva vara käsutamise piiramiseks kuni üheks aastaks. Eelviidatud Tallinna Halduskohtu antud luba on vaidlustatud ettekirjutuse andmise õiguslikuks eelduseks. Ettekirjutus on omakorda tehtud kohtumäärusega antud loa täitmiseks.
5.2.Ettekirjutus ei sisalda Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2023. a määruse p-s 9 toodud RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise eelduste analüüsi, ent selline ettekirjutuse ülesehitus on tingitud pigem sellest, et vaidlustatud ettekirjutuse adressaadiks on pank, mitte kaebaja. Samuti tuleb ettekirjutuse põhjendamisel arvestada RahaPTS § 55 lg-t 2, mille kohaselt RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuses tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Seega peab RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise eelduste analüüs nähtuma faktilisi asjaolusid kajastavast dokumendist ning olema kohtu poolt kontrollitav.
5.3.RAB 28. veebruari 2023. a dokumendist nr 3-1/203-1 „Faktilised asjaolud ettekirjutuse põhistamiseks“ nähtub, milles esineb kahtlus, et kontol olev vara on seotud rahapesuga (p-d 5–8) ning sisuliselt on kaebaja nende asjaoludega tuttav ka kohtule esitatud Harju Maakohtu 24. augusti 2023. a määrusest nr 1-23-4190. Praegusel juhul nähtub nii faktiliste asjaolude dokumendist kui ka maakohtu määrusest, et RAB on seisukohal, et kontol olev vara on rahapesu objekt. Harju Maakohus selgitas 24. augusti 2023. a määruses nr 1-23-4190, et kaebaja kontole jõudnud vahendid pärinesid Q kontolt, kuhu oli eelnevalt laekunud kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud raha (p 44). Sellega nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus 11. oktoobri 2023. a määruses nr 1-23-4190 ning sama on selgitatud ka 28. veebruari 2023. a faktiliste asjaolude dokumendis. Riigikohus selgitas 22. juuni 2015. a otsuses nr 3-1-1-94-14, et vara ei lakka olemast rahapesu objekt pelgalt seetõttu, et seda vara kasutati pärast rahapesu isiklikuks tarbimiseks. Seega selle objektiga lisatoimingute tegemine, 3(9)
3-23-715 näiteks tarbimisse suunamine, ei mõjuta selle tulemusel saadud vara käsitamist rahapesu objektina. Seega näiteks kuritegelikul teel saadud vara eest kinnistute või sõidukite omandamisel on saadud vara hinnatav rahapesu objektina (p 248). Rahapesu objekt võib seguneda ka legaalset päritolu varaga, mistõttu ei ole võimalik üheselt hinnata ega kontrollida, milline konkreetne arestitud vara on süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud vara ja milline on süüteoga otseselt saadud vara või siis sellise vara arvelt omandatu ning kas osaliselt võib olla tegemist ka segunenud varaga.
5.4.RAB on ära näidanud, et käsutuspiirang on vajalik vara säilimise tagamiseks ning seda on möönnud kohus ka kriminaalasjas 1-23-4190, kus Tallinna Ringkonnakohus on 11. oktoobri 2023. a määrusega jätnud maakohtu määrusele esitatud määruskaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis sellele määrusele esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata.
5.5.Kaebaja ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1). Kaebaja etteheited, mis puudutavad vara legaalse päritolu tõendamist, on üksnes formaalsed ning jätavad tähelepanuta selle, et haldusorgani uurimiskohustuse osaks on menetlusosalise kaasaaitamiskohustus. Haldusorgan saab uurida neid asjaolusid, mille menetlusosaline talle esitab. Sellest tingitult ei pidanud RAB uurima ega ka hindama, kas kaebaja kontol olev raha võib pärineda nt kunagi aastaid tagasi välja võetud dividendidest. Kuna kaebaja ei ole esitanud RAB-le tõendeid vara legaalse päritolu tõendamiseks, puudus RAB-l põhjus halduskohtu loa realiseerimata jätmiseks.
5.6.Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et kaebaja esitas kohtuistungil hilinenult taotluse tõendite kogumiseks. Hilinenud taotluse esitamine näitab kaebaja esindaja pahatahtlikkust, kuivõrd nii kaebajale kui ka tema seaduslikele ja lepingulistele esindajatele on olnud algusest peale teada, millise raha legaalset päritolu ta peab tõendama. RAB ega ka kohus ei saa kaebajale ette kirjutada, milliste tõenditega vara legaalset päritolu tõendada, sest selline teadmine on olemas üksnes nendel isikutel, kes kaebaja kontole raha kandsid või kandmise korraldasid.
5.7.RAB 28. veebruari 2023. a ettekirjutuse faktiliste asjaolude dokumendis kajastub suhtlus erinevate välisriikide asutustega, et selgitada välja varaga seonduvat, mistõttu kohus nõustus, et vara omanikku on püütud kindlaks teha. Samuti on korduvalt antud kaebajale võimalus tõendada raha päritolu, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Arvestades rahapesu mahtu ning raha liikumise skeemi, ei ole konkreetse raha osas võimalik seda ka täie kindlusega välja selgitada ning haldusmenetlus selle tarbeks alles käib.
5.8.RahaPTS § 57 lg 8 järgi käsitatakse kontol oleva vara puhul konto omanikku vara valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata. Seega ei saanud RAB lähtuda eeldusest, et kaebaja on kontol oleva vara omanik. Ettekirjutusest nähtub, et RAB poolt läbi viidava haldusmenetluse eesmärk on tuvastada vara omanik või vara legaalne päritolu. Ettekirjutuse tegemisel ei ole ületatud Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-408 antud loa piire. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu 1. detsembri 2023. a otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Samuti taotleb kaebaja apellatsioonkaebusele lisatud tõendite võtmist haldusasja materjalide juurde ning Q tunnistajana ülekuulamist. 4(9)
3-23-715
6.1.Kohus on asja lahendades kohaldanud RahaPTS § 57 lg-t 6 ebaõigesti. Puuduvad asjakohased kahtlused selles, et kaebaja on vara omanik.
6.2.RahaPTS § 56 lg 7 alusel on võimalik vara käsutusõigust piirata mitte siis, kui kahtlustatakse vara kuritegelikku päritolu, vaid üksnes juhul, kui eelnevale lisaks on põhjendatud kahtlus selles, et vara omajana näidatud isikut kasutatakse variomanikuna vara päritolu varjamiseks. Selliseid asjaolusid ei ole halduskohus tuvastanud. Samuti ei ole halduskohus tuvastanud, et vastustaja oleks sellistele põhjendustele tuginenud või asjakohaselt sellist kahtlust põhjendanud.
6.3.Halduskohtu viide RahaPTS § 57 lg-le 8 ei ole asjakohane. Sättes viidatud eriline tõendamiskoormus saab tekkida vaid siis, kui kõigepealt on vastustaja suutnud põhjendada kahtlust selles, et konto omanik ei pruugi tegelikult olla vara omaja, s.t ta hoiab enda kontol kolmanda isiku huvides vara, mis pärineb kuritegevusest.
6.4.Raha ei lakka olemast rahapesu objekt pelgalt seetõttu, et ta on suunatud isiklikku tarbimisse. See aga ei ole kuidagi seotud vastusaja väitega, et vara ei kuulu väidetavalt kaebajale.
6.5.Kohus oleks pidanud Q tunnistajana üle kuulama. Kaebaja soovis neid tõendeid esitada selleks, et esiteks tõendada vara päritolu, mille arvelt tema kasvukontol asuvad esemed soetati ja teiseks seda, et tema ja Q vahel puudub igasugune kokkulepe selle kohta, nagu võiks Q jätkuvalt teostada mistahes kontrolli nende esemete üle.
6.6.Ringkonnakohtul tuleb võtta vastu järgmised tõendid: a) tõend Q dividendi nõudeõiguse kohta OÜ F vastu, mis tekkis dividendi jaotamise otsusega kinnitatud majandusaasta aruande alusel; b) Q arvelduskonto väljavõte, millelt nähtub dividendi kandmine F OÜ-lt Qle 15. oktoobril 2021 summas 400 000 eurot; c) N.S-i arvelduskonto väljavõte, millelt nähtub ajaliselt seotult dividendist saadud vahendite arvelt 50 000 euro kandmine N.S-i arveldusarvele Q poolt 2022. a juunis; d) N.S-i seadusliku esindaja poolt väärtpaberite omandamine N.S-ile 50 000 euro ulatuses. e) Q ütlused – tõendavad, et tal puudub juurdepääs kaebaja arvelduskontole ja kasvukontole ning tal puudub igasugune kokkulepe kaebaja ja kaebaja emaga, mille kohaselt on N.S kohustatud käsutama kasvukontol asuvat vara kooskõlastatult Qga või tema juhiste järgi.
RAB palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
7.1.Halduskohtu otsus on seaduslik. RAB järgis ettekirjutuse tegemisel Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2023. a määrusega nr 3-23-408 antud loa piire.
7.2.Esialgselt tekkinud kahtlusi ja selle põhjendatust ei muuda olematuks asjaolu, kui kriminaalmenetluse raames ei tuvastata rahapesu kahtlust. Kui on põhjendatud rahapesukahtlus, on ka vara käsutuspiirangud õiguspärased ning vajalikud.
7.3.Harju Maakohtu 24. augusti 2023. a määrusega kriminaalasjas nr 1-23-4190 (jõustunud
29.novembril 2023) on kaebaja pangakontol olev vara arestitud, mistõttu RAB oma piirangu lõpetas.
7.4.RahaPTS § 57 keskseks küsimuseks on vara legaalne päritolu ja kas vara omanik või tegelik kasusaaja on isik, kes seda väidab või kelle valduses on vara. Ka illegaalselt teenitud 5(9)
3-23-715 rahast on võimalik dividendi väljamakseid teha, kuid see ei muuda vara päritolu seeläbi legaalseks. Sellisel juhul tuleks lisaks näidata, et dividendide väljamaksmiseks kuuluvad vahendid on saadud legaalselt, st sisuliselt, et äritegevuse käigus ei ole saadud vahendeid kuritegelikust tegevusest, mida nüüd dividendide väljamaksmisega legaliseeritakse.
7.5.Kaebaja on küll esitanud kohtule tõendid (F OÜ majandusaasta aruanne 2020. a kohta ning tõendid Q ülekannete kohta), kuid need tõendid ei tõendanud piiratud vara legaalset päritolu.
7.6.RAB tuvastas, et äriregistri andmetel ei ole F OÜ esitanud majandusaasta aruandeid 2021. a ega ka 2022. a kohta. Seega ei oleks F OÜ tohtinud üldse 2022. a teha dividendi väljamakset Qle, kuna F OÜ-l oli 2021. a ja 2022. a kohta majandusaasta aruanded kinnitamata. Sageli kantakse kuritegelikust tegevusest saadud tulu ettevõtte kontole ja seejärel tehakse justkui dividendi väljamakse, et vara ebaseaduslikku päritolu varjata/muundada ehk läbi dividendi väljamakse jätta mulje, et tegu oleks justkui legaalsel teel saadud varaga. Seega, kui Q väidab (vt ka haldusasi nr 3-23-856), et tema vara pärineb muu hulgas temale kuuluva ettevõtte legaalsest äritegevusest ja dividendide väljamaksetest, tuleks tal tõendada, et dividendideks saadud vahendid on legaalse päritoluga. Selliseid tõendeid ja väiteid ei ole kaebaja ega Q ei haldus- ega ka kohtumenetluses esitanud. Apellant on ise olnud tegevusetu ning ei ole esitanud rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks tõendavaid dokumente. Menetlusosaline ei tohi avalduste esitamisega põhjendamatult viivitada. Apellatsioonimenetluses on kaebaja esindaja aru saanud, milliseid tõendeid võiks kohtule esitada ja millega soovitakse tõendada kaebaja kontole saabunud vara legaalsust. Mitte mingisugust takistust ei olnud kaebajal esitada samad tõendid halduskohtumenetluses. Seega on halduskohus jätnud õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse tõendite asja juurde võtmiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks. Isegi, kui kohus oleks tõendid asja materjalide juurde võtnud, oleksid tõendid asjakohatud, kuna need ei tõenda kaebaja kontole kantud vara legaalset päritolu.
7.7.Avalikest allikatest pärineva teabe kohaselt1 sõlmisid Q ja Y
12.veebruaril 2025 Ameerika Ühendriikides käimasolevas kriminaalasjas kokkuleppe, mille kohaselt tunnistasid end süüdi osalemises kuritegelikus kokkuleppes panna toime kelmus telekommunikatsioonivahendi abil (kokkuleppe punkt 1). Viidatud kokkuleppe kohaselt on ka siinse vaidluse keskmes olnud piiratud vara süüdistatavate poolt tänaseks vabatahtlikult loovutatud Ameerika Ühendriikidele (kokkuleppe alapunkt t). RAB piirangut puudutavat vara ei oleks olnud üsnagi tõenäoliselt võimalik kriminaalmenetluses arestida ega ka hilisemalt seda sõlmitud kokkuleppe alusel konfiskeerida, kui RAB-l ei oleks olnud võimalust ja õigust kohtu loal vara käsutamise piirangut täiendavaks aastaks RahaPTS § 57 lg 6 alusel pikendada. Käesolevas juhtumis oli täidetud subsidiaarsuse põhimõte (sh kaebaja vara ka arestiti kriminaalmenetluse raames ja käesolevaks hetkeks on ka loovutatud kriminaalmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt).
7.8.RAB poolt piiratud vara liigutamine mitme erineva jurisdiktsiooni ja juriidilise keha kaudu eeldab ulatuslikku rahvusvahelist koostööd. Sellistes juhtumites ei ole võimalik mõistliku aja jooksul – näiteks RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 ette nähtud tähtaja jooksul – koguda kogu vajalikku tõendusmaterjali. Ka praeguses kaasuses oli võimalik varade arestimine kriminaalmenetluses alles ligi 8 kuud pärast RAB esialgse piirangu seadmist. Tõendite kogumist ei ole võimalik viia läbi üksnes RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 ette nähtud
1
Süüdi tunnistamise kokkulepe arvutivõrgus kättesaadav: eemaldatud vastavalt resol. p 8
6(9)
3-23-715 ajaraames. Selline arusaam ei vasta väljakujunenud praktikale ega rahvusvahelise koostöö tegelikule kestusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on ühes apellatsioonkaebusega esitanud kolm lisa ning taotleb nende dokumentide asja materjalide juurde võtmist. Samuti soovib kaebaja Q tunnistajana ülekuulamist. Esitatud tõenditega soovib kaebaja tõendada raha päritolu legaalsust, mille arvelt omandati kasvukontol asuv vara. Esitatud tõendid ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust ja need tuleb jätta toimikusse võtmata (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
9.Kuivõrd praeguseks on ettekirjutus kaotanud kehtivuse (see anti 28. veebruaril 2023 kehtivusega üheks aastaks), soovis kaebaja üle minna vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Ringkonnakohus lubab apellandil asendada tühistamiskaebus tuvastamiskaebusega (HKMS § 152 lg 2).
10.RAB tugines vaidlustatud ettekirjutuses RahaPTS § 57 lg-le 6. RahaPTS § 57 lg 6 sätestab, et kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. RAB arvates oli jätkuvalt olemas põhjendatud kahtlus, et vaidlusalune vara on seotud rahapesuga ning esines vajadus tagada selle säilimine, et vara oleks võimalik hiljem tegelikule omanikule tagastada. Puudutatud isik ei esitanud dokumente ega selgitusi, mille alusel oleks olnud võimalik tuvastada vara legaalset päritolu või omandiõiguse tekkimist seaduslikul viisil. Kuna esines kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, oli kaheldav, et see säiliks ka ilma käsutuspiiranguta.
11.Ringkonnakohus jääb varasemates lahendites, s.o 15. aprilli 2025. a otsuses haldusasjas nr 3-23-716 ja 30. mai 2025. a otsuses haldusasjas nr 3-23-671, võetud seisukohtade juurde, mille kohaselt Raha PTS § 57 lg 6 ei võimalda seada 1-aastast piirangut kuni vara legaalse päritolu tõendamiseni. Kui vara tegelik omanik ja kasusaaja on mõlemad teada, aga vara legaalne päritolu on tõendamata, lubavad RahaPTS § 57 lg-d 1 ja 3 käsutuspiirangu seada maksimaalselt 30+60 kalendripäevaks. RahaPTS § 57 tuleb tõlgendada süstemaatiliselt, ka koostoimes lõikega 8, mistõttu tuleb vaidlusalust tingimust („vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha“) mõista viisil, et ei ole õnnestunud kindlaks teha kontol oleva vara omanikku või tegelikku kasusaajat. Kehtiv seadus ei võimalda tõlgendust, et vaidlusalune tingimus ei tähenda küsimist kontol oleva vara (tsiviilõigusliku) omaniku, vaid kitsamalt kontol oleva vara n-ö varasema seadusliku omaniku järele. Konto omaniku tsiviilõiguslikus mõttes omandiõigus kontol olevale varale ei sõltu sellest, kas kontole jõudnud vahendid on saadud seaduslikul või ebaseaduslikul teel. Seda ei muuda ka RahaPTS § 57 lg-s 8 sätestatu. Nõue panga vastu kuulub konto omanikule, sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on konto omaniku käsutusse jõudnud ja kas konto omanikul lasuvad selle raha kasutamisel mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku vastu. Vara kuuluvus (omandiõigus) ei sõltu enamjaolt sellest, kas vara omandamise kõik eeldused olid täidetud (sh kas see on toimunud legaalselt või illegaalselt). RahaPTS § 57 lg 8 ei välista eraõiguslike omandiõiguse põhimõtete kohaldumist ega näe ette, et konto omanik ei ole kontol oleva vara omanik. Kui seadusandja soovinuks RahaPTS §-s 57 vara omaniku all silmas pidada üksnes rahapesu eelkuriteo kannatanut, kes n-ö varasema seadusliku omanikuna valduse või omandi kuritegeliku tegevuse tõttu kaotas, tulnuks see selgelt sätestada. Kontole 7(9)
3-23-715 laekuv muutub konto omaniku omandiks, mistõttu ei ole üldjuhul kahtlust, kes on tsiviilõiguslikus mõttes kontol oleva vara omanik. Erandiks võib olla näiteks fiktiivse identiteediga avatud konto. Vaidlusalune tingimus on täidetud juhul, kui kontovara tegelik kasusaaja (ehk majanduslikus mõttes omanik) ei ole teada. See hõlmab ka juhtumeid, kus isik on kinnitanud enda variisikuks olemist.
12.RAB ei ole ettekirjutuses otsustanud kohaldada piirangut kuni vara tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, vaid ainult kuni vara omaniku kindlakstegemiseni. Seega on ettekirjutuse õiguspärasuse eelduseks asjaolu, et asjaomasel kontol asuva vara omanik ei ole teada. Lisaks peab olema ettekirjutuses näidatud, et vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha.
13.Kasvukonto omanik on kaebaja ja sellel asuv vara on kaebaja omandis. Seda sõltumata sellest, kas raha algupära on tagasi viidav väidetavalt Q ja Y toime pandud kuritegude ohvriks langenud kannatanuteni. Kaebaja pole soovinud rahast loobuda ega ole väitnud, et ta on variisik. Kahtluse kohaselt panid väidetavad eel- ja rahapesukuriteod toime Q ja Y, mitte tuvastamata isik. Tulenevalt Riigikohtu 31. märtsi 2025. a määruses haldusasjas nr 3-23-2858 (p-d 26–32) toodud tõlgendusest ei saa vara omanikuna ega tegeliku kasusaajana käsitada väidetavate kuritegude kannatanuid. Kehtiv seadus ei võimalda seega taolisele rahale seada RahaPTS § 57 lg 6 alusel käsutuspiirangut kuni 1 aastaks ega hiljem seda lg 7 alusel halduskonfiskeerida. Seda saab teha kriminaalmenetluses, siinsel juhtumil USA ja/või Eesti kriminaalmenetluse normide järgi. Kontol olevale rahale halduskorras piirangute seadmine oli lubatav üksnes RahPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaegadeks. Selle aja jooksul saanuks RAB otsustada kriminaalmenetluse alustamise kohta pädevatele asutustele ettepanekute tegemise üle.
14.RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud piirangut saab kohaldada eesmärgiga tagada vara säilimine, et tagastada see omanikule ning selle ebaõnnestumise korral tagada halduskonfiskeerimist, et vältida rahapesu kahtlusega raha jäämist finantssüsteemi. Seega saab nimetatud ettekirjutuse teha eeskätt olukorras, kus tegu on n-ö peremehetu varaga. Kuna käsutuspiirangu seadmine peab olema eesmärgipärane, langevad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise eeldused kokku RahaPTS § 57 lg 7 eeldustega. Üheks olulisemaks eelduseks on seejuures asjaolu, et vara ei ole võimalik mõjuval põhjusel arestida ja konfiskeerida kriminaalmenetluses (vrd RKHKm 3-23-2858, p-d 14–17.5). Kui selguvad vara omanik ja tegelik kasusaaja, on reeglina piisavalt teavet, et otsustada kriminaalmenetluse alustamise üle. RAB kui järelevalve tegija peab RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaegade jooksul teavitama pädevaid asutusi kuriteo tunnuste esinemisest ning tema pädevuses olevate volituste kasutamisel arvestama kriminaalmenetluses toimuvaga. RAB-l tuleb ettekirjutuses selgitada, miks on konkreetsel juhtumil põhjendatud kohaldada haldusmeedet kriminaalõiguslike meetmete asemel (vt ka TlnRngKo 3-23-716, p 14).
15.Ettekirjutuses ning seda põhistavas 28. veebruari 2023. a dokumendis puuduvad selle kohta mistahes andmed ja kaalutlused. RAB 28. veebruari 2023. a ettekirjutus pangakontole RahaPTS § 57 lg 6 alusel käsutuspiirangu seadmise kohta ei vasta põhjendamisnõuetele ja on seetõttu õigusvastane.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse , tühistab halduskohtu otsuse ning tuvastab vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse.
17.HKMS § 20 lg 1 kohaselt tuleb menetlusse kaasata kolmas isik, kui asjas tehtava kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste ja kohustuste üle. Ringkonnakohtu hinnangul 8(9)
3-23-715 ei ole RAB vaidlusalune ettekirjutus tehtud AS LHV Pank huvide kaitseks ja kohtu ette ei ole toodud ka muid asjaolusid, millest võiks järeldada, et tal on õiguslikult kaitstav huvi, et RAB ettekirjutust ei tühistataks. Asjaolu, et ettekirjutus võib lisaks kaebajale olla ka AS-i LHV Pank koormav haldusakt, ei anna alust teda kaasata menetlusse kolmanda isikuna – tal oleks soovi korral võimalik esitada halduskohtule ise kaebus (vt RKHKm nr 3- 21-150, p 17). HKMS § 21 lg 5 esimese lause alusel tuleb kolmanda isikuna kaasatud AS LHV Pank siinse asja menetlusest kõrvaldada.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad seega vastustaja kanda. Vastustajalt tuleb välja mõista riigilõiv 40 eurot. Lisaks sellele tuleb välja mõista vajalik ja põhjendatud esindajakulu (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja taotles esimeses astmes 3218,40 euro ja teises astmes 536,80 euro suurust hüvitist. Menetluskulud kokku on 3755,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades asja mahtu ja keerukust, on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada isikute nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.