E.A kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.07.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01238-18 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – E.A, volitatud esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kerli Tolk
Asja läbivaatamise aeg
RESOLUTSIOON
03.06.2025
1.Jätta E.A kaebus rahuldamata.
2.Keelata esialgse õiguskaitse korras Maksu- ja Tolliametil sooritada 07.07.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01238-18 täitmise tagamiseks maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoiminguid (sh pangakonto arestimine) ning kohtutäituri poole pöördumine maksuvõla sissenõudmiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas. E.A pangakontod tuleb viivitamatult aresti alt vabastada. Muus osas jätta E.A esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis XXX OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel detsember 2017 – juuli 2018. Maksumenetluse käigus esitas E.A 23.08.2019, 02.09.2019 ja 18.09.2019 XXX OÜ nimel detsember 2017 – juuli 2018 KMD parandused, millega äriühingu käibemaksukohustus suurenes kokku 15 640,15 euro võrra. 18.09.2019 ja 19.09.2019 esitas E.A XXX OÜ detsember 2017 – juuli 2018 TSD parandused, millega äriühingu tulumaksukohustus suurenes kokku 58 897,73 euro võrra. Deklaratsioonide paranduste tulemusena suurenes XXX OÜ maksukohustus kokku 74 537,88 euro võrra. Kuna XXX OÜ esitas maksumenetluse käigus parandusdeklaratsioonid, lõpetas maksuhaldur 20.09.2019 teatega maksumenetluse XXX OÜ suhtes.
2.MTA alustas 07.03.2022 XXX OÜ maksuvõla sundtäitmist ning kuivõrd sissenõudmistoimingute tulemusena ei õnnestunud äriühingu maksukohustust kolme kuu jooksul sisse nõuda, tegi MTA 07.07.2023 XXX OÜ juhatuse liikme E.A-le vastutusotsuse nr 13-7/01238-18, millega kohustas E.A-d tasuma solidaarselt XXX OÜ-ga maksustamisperioodil juuni-juuli 2018 parandusdeklaratsioonide alusel tekkinud maksuvõla summas 17 242,87 eurot (sh põhivõlg 11 314,63 eurot ja intressivõlg 5 928,24 eurot). Maksuhaldur leiab, et E.A on rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava deklareerimiskohustuse ja tasumiskohustuse täitmine. MKS § 85 lg 4 järgset deklareerimiskohustuse rikkumine seisnes selles, et XXX OÜ kajastas alusetult oma KMD-del sisendkäibemaksu kokku 15 640,15 eurot ning jättis oma TSD-del deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, millelt oleks tulnud tasuda tulumaksu kokku 58 897,73 eurot. Sellest juuni ja juuli 2018 tasumata jäetud maksukohustus on 11 314,63 eurot. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et jättes tähtajaks esitamata õigete andmetega maksudeklaratsioonid, on sellega rikutud MKS § 8 lgst 1 tulenevat kohustust korraldada äriühingu deklareerimiskohustuse (MKS § 85) tähtaegne ja täielik täitmine (RKHKo 3-19-1161, p 16). Lisaks on E.A rikkunud MKS § 105 lg-st 1 tulenevat tasumiskohustust. Tasumiskohustuse rikkumise põhjustas ebaõigete andmete kajastamine maksudeklaratsioonidel ning maksuvõla ajal äriühingust ettevõtlusega mitteseotult raha välja viimine. Maksuhaldur on seisukohal, et E.A on rikkunud oma MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult. E.A esitas teadlikult perioodi 06.2018 kuni 07.2018 esialgsed deklaratsioonid ebaõigete andmetega, eesmärgiga jätta XXX OÜ poolt tasumisele kuuluv maksusumma tasumata või lükata deklareerimist edasi seni, kuni äriühingul ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik maksukohustusi tasuda ega maksuhalduril äriühingu varade arvelt maksukohustusi sisse nõuda. Kui E.A oleks esialgsetel maksudeklaratsioonidel esitanud õiged andmed ega oleks perioodil 06.2018-07.2018 viinud äriühingust välja raha 2
summas 27 825,50 eurot, oleks äriühingul olnud piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuste täitmiseks ning tulumaksukohustust poleks üldse tekkinudki. Maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga. Maksuvõla mittetasumine toob kaasa intressivõla tekke.
3.E.A esitas vastutusotsusele vaide, mis jäeti MTA 14.11.2023 vaideotsusega nr 6-1/54442 rahuldamata.
4.E.A esitas 19.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.07.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01238-18 tühistamiseks. Kohus võttis 19.03.2024 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks MTA.
5.Kohtuistungil esitas kaebaja taotluse kohaldada esialgse õiguskaitset ning peatada vaidlustatud vastutusotsuse kehtivus või täitmine ja vabastada kaebaja pangakontod aresti alt kuni lõpliku lahendi jõustumiseni käesolevas asjas. Taotluse kohaselt on vaidlusalune maksuvõlg põhinõude osas on täies ulatuses tasutud. MTA kasuks on seatud hüpoteek kahele kaebajale kuuluvale kinnistule. Kaebaja leiab, et puudub igasugune põhjus pangakontode aresti all hoidmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja on seisukohal, et tegemist ei ole tahtliku rikkumisega. Kaebaja XXX OÜ juhatuse liikmena leidis, et majanduslikult otstarbekas on saavutada maksumenetluse lõppemine. XXX OÜ tegi deklaratsioonidel parandused ning tasus maksuvõlga graafikujärgselt kuni sõjani. Lisaks leiab kaebaja, et maksuotsus on intressinõude osas aegunud, kuna selle aegumistähtaeg on vastavalt MKS § 98 lg-le 2 üks aasta.
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult. Kaebaja on alates 19.03.2012 kuni käesoleva ajani XXX OÜ ainus juhatuse liige, juuni ja juuli 2018 maksudeklaratsioonid esitas kaebaja ning kaebaja tegeles aktiivselt äriühingu juhtimisega. Kaebajal on pikaajaline kogemus erinevate ettevõtete juhtimisel, mis tähendab, et kaebaja peab olema mh kursis ka maksukohustustega. Asjakohased ei ole ka kaebaja väited sõja kohta, kuna rikkumised on toimunud 2018. aastal.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. MTA 07.07.2023 vastutus-otsus nr 13-7/01238-18 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub vastutusotsuse ja 14.11.2023 vaideotsuse nr 6-1/5444-2 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist: 8.1 Maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü XXX OÜ maksuvõla tekkimises tahtluse vormis. MKS § 40 lg 4 ja võlaõigusseaduse § 104 lg 5 tähenduses on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Õigusvastaseks tagajärjeks, millele maksusumma tasumata jätmisel peab olema tahtlus suunatud, on see, et seaduse kohaselt tasumisele kuuluv maksusumma jääb seaduses ette nähtud tähtpäeval tasumata. Antud juhul tuvastas maksuhaldur XXX OÜ suhtes läbiviidud maksumenetluses, et XXX OÜ oli kontrollitaval perioodil deklareerinud sisendkäibemaksu tehingutega seoses, mille kohta puudusid arved jm dokumendid ning mida ka XXX OÜ tehingupartner oma KMD INF A lisal ei kajastanud. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et kontrollitaval perioodil tegi XXX OÜ kaebajale 3
pangaülekandeid selgitusega „Leping“. Ülekandeid kaebajale tegi XXX OÜ vastavalt sellele, kuidas äriühingule oli raha laekunud ja kui palju äriühingul oli muude kohustuste tasumise järgselt vabu rahalisi vahendeid järgi jäänud. Ühtegi ülekannete aluseks olevat dokumenti, sh ülekannete selgituseks märgitud lepingut kaebaja maksuhaldurile ei esitanud. Selle asemel, et tõendada XXX OÜ suhtes läbiviidud maksumenetluses sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud tehingute toimumist ning esitada ettevõtte poolt kaebajale tehtud ülekannete aluseks olevad dokumendid ja aidata kaasa raha tegeliku kasutamise eesmärgi tuvastamisele, esitas kaebaja hoopis parandusdeklaratsioonid, milles arvas vaidlusalused tehingud äriühingu käibemaksuarvestusest välja ning suurendas äriühingu tulumaksukohustust. Kaebaja sellisest käitumisest saab järeldada, et ta esitas teadlikult esialgsed deklaratsioonid ebaõigete andmetega eesmärgiga jätta XXX OÜ poolt tasumisele kuuluv maksusumma tasumata ning viia maksukohustuse tasumise asemel XXX OÜ-st ettevõtlusega mitteseotult raha välja, tekitades sellega täiendavalt äriühingule tulumaksu tasumise kohustuse. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja seda teinud ei ole. Üksnes kaebaja paljasõnaline selgitus, et esitas parandusdeklaratsioonid, kuna pidas majanduslikult otstarbekaks saavutada maksumenetluse lõppemine, ei muuda maksuvõla tekkimise asjaolusid ega kaebaja vastutuskohustust. 8.2 Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. Ekslik on kaebaja seisukoht, et intressivõla aegumistähtaja sätestab MKS § 98 lg 2. Maksuvõlalt arvestatud intress on olemuselt seotud põhivõlaga ning kuivõrd kaebaja süü vormiks on õigesti tuvastatud tahtlus, kohaldub maksu määramisele nii põhivõla kui intressinõude osas MKS § 98 lg 1 ls-s 2 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg.
9.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada osaliselt. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebuse esitaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus seoses pangakontode arestimisega, mis takistab ilmselgelt kaebaja senise igapäevaelu toimimist. Arvestades, et vaidlusalune maksuvõlg on põhinõude osas täies ulatuses tasutud ning kaebaja kinnistutele kantud hüpoteegiga on vaidlusalune intressivõlg piisavalt tagatud, tuleb maksuhaldurit kohustada kaebaja jaoks kõige intensiivsema mõjuga täitetoiming viivitamatult lõpetama ja kaebaja pangakontod vabastama. Ühtlasi tuleb maksuhalduril keelata vaidlustatud vastutusotsuse täitmiseks uuesti arestida kaebaja pangakontod. Muus osas on esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
10.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.