3-24-3353/29 - Korrakaitse - Muu korrakaitse - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

2.Tallinna Halduskohus tagastas 28. mai 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebuse nõue saada juurdepääs 3. juulil 2023 toimunud sündmuse videokaamera salvestisele ning sotsiaalmeedia rakenduses Instagram kustunud sõnumitele tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja mõisteti 28. märtsi 2024. a Tartu Maakohtu otsusega (jõustunud) kriminaalasjas nr 1-23-7243 süüdi KarS § 1411 lg 2 p 1 järgi (tahtevastane sugulise iseloomuga tegu noorema kui 18-aastase isiku suhtes), KarS § 1573 lg 1 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (ahistav jälitamine ning omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine) ja KarS § 1751 lg 2 järgi (lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine). Talle on seatud kannatanute (alaealiste) suhtes lähenemiskeeld nii füüsiliselt kui ka sidepidamisvahendite kaudu. Viidatud tõendeid hinnati süüteomenetluses. Kaebaja on korduvalt proovinud kriminaalasja uurimistoiminguid, kogutud tõendeid ja nende alusel tehtud hinnanguid kahtluse alla seada. Neid väiteid hindas ringkonnakohus kriminaalasjas. Kaebaja esitas eelduslikult teistmisaluse saamise eesmärgil ka kuriteoteate, et videol on kunstlikult loodud kuupäev ning esitas seejärel kriminaalmenetluse algatamata jätmise teate vaidlustamiseks riigi õigusabi taotluse Tallinna Ringkonnakohtule (kohtuasi nr 1-25-1455). Süüteomenetluses leiti, et salvestisel toimuva üle pole vaidlust ning väidet, et salvestis pärineb mõnest muust ajast, ei kinnita ükski teine kriminaalasja tõend ja see väide pole teiste tõendite valguses ka eluliselt usutav. Samasisulisi argumente on juba ka süüküsimust arutanud ringkonnakohus lugenud põhjendamatuks. Kaebaja tegelik eesmärk on halduskohtu kaudu tõendite väljanõudmisel taaskord seada kahtluse alla kriminaalmenetluses jõustunud kohtuotsus ja selle kaudu määratud karistus. Kriminaalmenetluse toimingud ja kohtulahendid on vaidlustatavad üksnes kriminaalmenetluse tingimusi ja korda järgides. Asjaolu, et kaebaja kriminaalmenetluses tehtud lahenditega ei nõustu ja proovib erinevate taotlustega kohtuotsuste õigusjõudu murda, ei tähenda, et tegemist saaks olla halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga HKMS § 4 lg 1 kohaselt; 2) kui möönda, et kaebajal võib olla mõnest muust avaliku õiguse normist lähtuv taotlus andmetele juurdepääsuks, tuleks nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 1 alusel. Kaebaja ei soovi enda väidete kohaselt videosalvestist iseendast, kuna väidete kohaselt ta sel ajal vaidlusaluses kohas ei viibinud. Seega ei ole tegemist enda isikuandmete väljanõudmiseks ja kaitseks esitatud kaebusega, nagu on selgitanud ka AKI oma seisukohtades. Kaebajal puudub kaebeõigus kohtusse pöördumiseks selleks, et kontrollida abstraktselt või avalikes huvides avaliku teabe seaduses sätestatud piiratud juurdepääsuga teabe nõuete täitmist. Kohtusse pöördumise õiguse eesmärgiga ei oleks kooskõlas kaebaja võimalik huvi või soov, et ta saaks uuesti tutvuda videoga, millel on kajastatud sündmus, mille eest kaebaja asjas nr 1-23-7243 KarS § 1411 lg 2 p 1 järgi süüdi mõisteti. Sellise videoga uuesti ja võimalik korduv tutvumine oleks vastuolus AvTS § 35 lg 1 p-dega 11, 12 ja 15 (s.o kohustus kaitsta alaealist). Kaebaja soov sellise teabega tutvumiseks pärast kriminaalmenetluse lõppu ei vaja halduskohtus õiguskaitset. Kuna kaebajaga seotud kohtuasjas on jõustunud maakohtu otsus, mida on kontrollinud kõrgemad kohtuastmed, ning sealjuures on kohtud hinnanud kohtuasjas kogutud tõendeid, tuleb kaebusega kaitstavate õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Kaebuse eduväljavaated on ilmselgelt vähesed. Maakohus analüüsis kohtuotsuses nr 1-23-7243 erinevate videokaamerate salvestisi, isikute ütluseid oma riietuse kohta sel päeval, kaebaja elukohast leitud riideid, kaebaja ütluseid, et tal olid 3. juulil 2023 samad, videol nähtuvad 2(3)