Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-22-1608 27. oktoober 2023 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Heili Sepp ja Nele Siitam Artur Boiko kriminaalasi süüditunnistamises KarS § 217 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi. Asitõendite suhtes meetmete rakendamine Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2023. a määrus Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Vahur Verte, määruskaebus 27. september 2023, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2023. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 1. juuni 2022. a otsusega tunnistati Artur Boiko kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 217 lg 2 p 3 ning KarS § 120 lg 1 järgi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3 p 2 alusel määras kohus, et läbiotsimise käigus asitõendina ära võetud andmekandjad tagastatakse A. Boikole. Kohtuotsus jõustus 7. detsembril 2022.
2.Prokuratuur esitas 23. detsembril 2022 KrMS § 431 lg 1 alusel Harju Maakohtule taotluse 1. juuni 2022. a otsuse täpsustamiseks asitõendite tagastamise osas. Prokuratuur soovis kahe lauarvuti ja ühe välise kõvaketta tagastamist ilma andmeteta, sest andmekandjatel on muu hulgas kuriteo toimepanemise tulemusena Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) isikut tõendavate dokumentide andmekogust alla laaditud võõraste isikute näokujutiste pildifailid ning kuriteo toimepanemiseks kasutatud arvutiprogramm. A. Boiko saab taotleda andmekandjatel olnud isiklikest andmetest koopiat.
3.Harju Maakohtu 9. märtsi 2023. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus. Kohus täiendas 1. juuni 2022. a otsust ja konfiskeeris KarS § 83 lg-te 2 ja 4 alusel kuriteo toimepanemise vahetu objektina PPA andmekogust alla laaditud pildifailid ning KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina andmekandjatel leiduvad muud andmed ja tarkvara, andes võimaluse taotleda kuriteoga mitteseotud isiklike failide koopiate väljastamist.
4.A. Boiko vaidlustas maakohtu määruse, leides, et maakohus muutis ebaseaduslikult kokkuleppemenetluses tehtud kohtulahendit.
1-22-16081-22-1608
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. aprilli 2023. a määrusega maakohtu määruse ja jättis prokuratuuri taotletud täpsustuse kohtuotsusesse tegemata. Ringkonnakohus leidis, et täiendades KrMS § 431 lg 1 alusel juba jõustunud kohtuotsust, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Prokuratuur vaidlustas ringkonnakohtu määruse võõraste isikute näokujutiste pildifaile puudutavas osas, taotledes uue määruse tegemist, millega jäetakse nimetatud failid tagastamata. Määruskaebuse kohaselt omandas A. Boiko ebaseaduslikult juurdepääsu PPA andmekogule ning tal puudus luba näokujutiste töötlemiseks. Seetõttu ei tohi osutatud pildifaile talle tagastada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Veatu on ringkonnakohtu järeldus, et pärast kohtuotsuse jõustumist konfiskeerimisotsust tehes rikkus maakohus KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
8.KrMS § 245 lg 1 p 10 kohaselt on konfiskeeritav vara kokkuleppemenetluse ese ning ilma poolte nõusolekuta puudub kohtul pädevus nimetatud osas kokkulepet muuta (vt nt RKKK 02.12.2015, 3 1-1-103-15, p 7; 29.05.2019, 1-18-10372/30, p 10). Praeguses asjas ei olnud pooled konfiskeerimise küsimuses kokkulepet sõlminud ja seetõttu kohtuotsuses konfiskeerimist ka ei otsustatud. KrMS § 431 lg 1, millele maakohus otsust „täiendades“ tugines, ei võimalda muuta juba jõustunud kohtulahendist tulenevaid õiguslikke järelmeid, vaid lahendada üksnes kohtulahendi täitmisel ilmnevaid kahtlusi ja ebaselgusi (RKKK 16.05.2012, 3-1-1-57-12, p 13). Kohus ei saa konfiskeerida vara väljaspool selleks ette nähtud menetlust (vt nt RKKK 26.10.2012, 3-1-1-87-12, p-d 15-16; 14.10.2013, 3-1-1-87-13, p 6).
9.Kokkuleppemenetluse eesmärk on lahendada kriminaalmenetluses olulised küsimused poolte kokkuleppel. Süüdistatava, kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitav kokkulepe määrab nii kokkuleppemenetluse edasise kulu kui ka selle tagajärjed, kuna kohus ei saa süüdimõistmise korral kokkuleppest irduda. Kokkuleppes peaksid seega kajastuma piisavalt ühemõtteliselt kõik küsimused, mis on poolte jaoks kokkuleppele jõudmise seisukohalt olulised (vt ka RKKK 19.10.2023, 1-22-5228/39, p 25) või mõjutavad menetluse õiguslikke järelmeid (sh kolmandate isikute õigusi). See aitab ära hoida sarnast hilisemat selgusetust nagu praeguses asjas. Nii näiteks oleks loogiline, et kui asitõendina ära võetud andmekandjad sisaldavad andmeid, mille tagastamise osas ei saa poolte üksmeelt eeldada, siis täpsustatakse kokkuleppes ka nende suhtes võetavad meetmed.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 2023. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11.Kolleegiumi hinnangul väärib aga tähelepanu määruskaebuse esitaja väide, et PPA andmekogust ebaseaduslikult alla laaditud näokujutiste pildifaile ei tohi süüdimõistetule koos andmekandjatega tagastada. Kolleegium selgitab väljaspool määruskaebuse lahendamise piire obiter dictum’i korras järgmist.
12.Käsiloleval juhul on maakohtu otsuses ilma täpsustusteta määratud, et asitõendina ära võetud andmekandjad tuleb süüdimõistetule tagasi anda. Üldjuhul tähendab see kohustust tagastada esemed seisukorras, milles need äravõtmise hetkel olid (vt mh KrMS § 125 lg 3, mis paneb asitõendi hoidjale kohustuse tagada asitõendi puutumatus ja säilimine). Nimetatud reeglit ei saa aga tõlgendada viisil, mis kohustaks menetlejat panema toime õigusrikkumist. 2(3)
1-22-16081-22-1608
13.Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 65 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete rikkumine. Kui PPA jätaks isikuandmed kustutamata ja annaks teabekandjatega koos süüdistatavale ka näokujutiste pildifailid, oleks selliselt toimimisel nimetatud süüteokoosseisu tunnused.
14.Tagastatavatel andmekandjatel olevad PPA isikut tõendavate dokumentide andmekogust alla laaditud näokujutiste pildifailid on isikuandmed (IKS § 13 lg 1, IKÜM art 4 p 1, direktiiv 2016/680 art 3 p 1; vt ka IKÜM põhjendus 51). Andmekandjad koos ebaseaduslikult saadud isikuandmetega võeti A. Boikolt ära süüteo menetlemise käigus tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks (KrMS § 91 lg 1, KrMS § 124 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on PPA osutatud õigussuhtes õiguskaitseasutusena tegutsedes (IKS § 13 lg 2, vt ka direktiiv 2016/680 art 3 p 7 ja Euroopa Kohtu 22. juuni 2021. a otsus asjas nr C-439/19, p-d 69-70 ja 8. detsembri 2022. a otsus asjas nr C-180/21, p-d 73–78) kõnealuste isikuandmete vastutav töötleja (IKÜM art 4 p 7, direktiiv 2016/680 art 3 p 8). PPA tegevusele kohaldub praegusel juhul isikuandmete kaitse seadus (KrMS § 152 lg 2, IKS § 12 lg 1, IKÜM art 2 lg 2 p d).
15.Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele (vt ka IKÜM art 1 lg 2). IKS § 14 loetleb põhimõtted, mida tuleb õiguskaitseasutusel isikuandmete töötlemisel järgida. Osutatud sätte kohaselt töödeldakse isikuandmeid seaduslikult ja õiglaselt (p 1) ning viisil, mis tagab andmete turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise eest (p 6). Andmeid säilitatakse üksnes seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse (p 5). Need põhimõtted sisalduvad ka IKÜM art 5 lg 1 p-des a, e ja f.
16.Kolmandate isikute põhiõiguste riive vältimiseks on õiguskaitseasutusel pärast kohtuotsuse jõustumist üldjuhul kohustus kustutada süüteomenetluses tõendamiseseme asjaolude selgitamise eesmärgil töödeldud isikuandmed, välja arvatud juhul, kui andmete säilitamiseks on õiguslik alus ja säilitamine on kooskõlas eelviidatud andmekaitse põhimõtetega (vrd nt Euroopa Kohtu
2.märtsi 2023. a otsus asjas nr C-268/21, p-d 31–33). Andmeid võib kauem säilitada näiteks avalikes huvides arhiveerimise eesmärgil (vt IKÜM art 5 lg 1 p e, IKS § 7).
17.Praegusel juhul sai teabekandjatel olevate isikuandmete töötlemise eesmärk – selgitada tõendamiseseme asjaolusid – eelduslikult täidetud 7. detsembril 2022, mil jõustus maakohtu otsus. Kuivõrd A. Boiko talletas näokujutiste pildifailid õigusvastaselt, siis puudub õiguslik alus isikuandmete säilitamiseks tagastatavatel andmekandjatel. Seega peab PPA kui vastutav töötleja kustutama neilt andmekandjatelt vaidlusalused isikuandmed, enne kui arvutid ja kõvaketas A. Boikole tagasi antakse (IKS § 34 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.