Harri Värsi kaebus Narva Linnaarhiivi kohustamiseks väljastama kaebaja 24.05.2023. a taotluses nõutud kriminaalasja lahendid osas, milles neile ei laiene juurdepääsupiirangud, või vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Harri Värs Vastustaja – Narva Linnaarhiiv, esindaja Andres Kustola
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada haldusasja nr 3-23-1227 menetlus Narva Linnaarhiivi poolt kohtule 20.05.2025 edastatud Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsuse nr 1-222 eestikeelset tõlget puudutavas osas kinniseks.
2.Keelata Harri Värsil tutvuda käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1 nimetatud tõendiga ning saada sellest ärakirju.
Kohustada Narva Linnaarhiivi lahendama uuesti Harri Värsi 24.05.2023. a taotlust.
5.Mõista Narva Linnaarhiivilt Harri Värsi menetluskulude katteks välja 20 eurot ning kohustada Narva Linnaarhiivi kandma see Harri Värsi arvelduskontole nr EE211010010510989015.
6.Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, § 67 lg 4). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
3-23-1227 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harri Värs (edaspidi ka kaebaja) palus 05.05.2023 Viru Maakohtule edastatud avalduses saata talle Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsus asjas nr 1-222 ja Viru Ringkonnakohtu 30.10.1996. a otsus, millega jäeti nimetatud linnakohtu otsus muutmata. Kaebaja palus tagada neile otsustele juurdepääs osas, millele ei laiene juurdepääsupiirangud.
2.Viru Maakohus selgitas 08.05.2023. a kirjas kaebajale, et kõnealuse kriminaalasja neli köidet on üle antud Narva Linnaarhiivi.
3.Kaebaja esitas 24.05.2023 Narva Linnaarhiivile taotluse, milles viitas Viru Maakohtu 08.05.2023. a kirjale ning palus arhiivil tema 05.05.2023. a palvega tutvuda ja viimasele vastata (digitaalse toimiku leht (dtl) 5).
4.Narva Linnaarhiiv selgitas 30.05.2023. a vastuses kaebajale, et vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-le 12 omavad kaebaja märgitud dokumendid juurdepääsupiirangut 75 aastat. Kuna kohtuotsuses on kolmandate isikute eraelu puudutavaid isikuandmeid, siis pole võimalik kohtuotsust väljastada. Kui kaebajal on õigustatud huvi märgitud kohtuotsuse saamiseks, siis tuleb tal esitada põhjendatud taotlus koos isikut tõendava dokumendi koopiaga. Samuti on kohtuotsuse väljastamine õigustatud huvi korral tasuline (riigilõiv ja koopiad).
5.H. Värs esitas 06.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 11.10.2023. a määrusega menetlusse nõudes kohustada Narva Linnaarhiivi väljastama kaebajale tema 24.05.2023. a taotluses nõutud kriminaalasja lahendid taotluses märgitud ulatuses või vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi.
6.Narva Linnaarhiiv esitas kaebusele 20.10.2023 vastuse, paludes jätta see rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus kuulutas 03.10.2024. a määrusega haldusasja menetluse Narva Linnaarhiivi poolt kohtule esitatud Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsust asjas nr 1-222 ning Viru Ringkonnakohtu 30.10.1996. a otsust asjas II-1-27/96 ja selle tõlget puudutavas osas kinniseks ning keelas kaebajal nende tõenditega tutvuda.
8.Tartu Halduskohus otsustas 14.05.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Sama määrusega teavitas kohus pooli otsuse avalikult teatavaks tegemise ajast.
9.Vastustaja esitas kohtule 16.05.2025 vastuse kohtunõudele ning 20.05.2025 kohtu palutud tõendi, s.o eestikeelse tõlke Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsusest asjas nr 1-222.
10.Kohus muutis 29.05.2025. a määrusega asjas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja palub rahuldada tema kaebuse järgmistel põhjendustel.
11.1.Kaebajale ei ole selge ja talle ei ole selgitatud, miks ja millisel seaduslikul alusel nõuti temalt isikutunnistuse koopiat ja riigilõivu, millises summas peaks ta riigilõivu tasuma ning kas ta peaks riigilõivu maksma ka dokumentidega kohapeal tutvudes. Samuti ei ole kaebajale arusaadav, miks ta peab põhjendama juurdepääsuvajadust piiranguteta teabele, ning millised huvid on õigustatud ja millised mitte. Vastustaja ei ole täitnud nõustamiskohustust.
2
3-23-1227
11.2.Kaebajale tema soovitud andmete väljastamiseks AvTS 38 lg 2 alusel selliselt, et tundlikumad andmed on kinni kaetud, ei esine takistusi. Samuti on 2024. aastal möödunud AvTS § 40 lg-st 3 tulenev juurdepääsupiirangu tähtaeg nende isikute andmete osas, kelle tapmist kõnealused otsused käsitlevad, kuivõrd nende surmast möödus 30 aastat. Vastustaja oleks saanud kaebajale selgitada, et näiteks 2024. aastal on võimalik jätta hulk teksti tsenseerimata.
12.Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.1.Narva Linnakohtu reorganiseerimisel anti kohtu dokumendid 2005. aastal üle Narva Linnaarhiivile. Kuigi kriminaalasjades jõustunud kohtuotsuseid säilitatakse nii kohtu- kui ka Riigiarhiivis ja kohaliku omavalitsuse arhiivides, peab nendega tutvumine toimuma ühesugustel õiguslikel alustel. Seoses justiitsministri 12.09.2016. a määrusega justiitsministri 27.02.2002. a määruse nr 11 „Esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogu pidamise kord“ kehtetuks tunnistamisega lõpetati 30.09.2016 isikuandmete kaitse huvides avalik juurdepääs enne 2006. aastat jõustunud esimese ja teise astme kohtulahenditele. Avalikustatud kohtulahendeid oli väga palju – ligi 115 000 – ja nende kvaliteet erines suuresti, mistõttu ei olnud tehniliselt võimalik kõigist lahendeist isikuandmeid kõrvaldada. Justiitsministeeriumi hinnangul oli isikuandmete avaldamise tõttu oht eraelu puutumatusele suurem kui andmete kättesaadavusest johtuv hüve. See muudatus puudutas mõistetavalt ka teistes arhiivides säilitatavaid analoogseid kohtulahendeid, mitte ainult kohtute arhiivides ja andmekogudes hoitavaid lahendeid. Otsustest isikuandmete kustutamine on tehniliselt väga raske, kui mitte võimatu.
12.2.Kaebajale tema palutud kohtuotsuste väljastamiseks peavad olema täidetud eeldused, mis on märgitud kaebajale saadetud e-kirjas. Kohtulahendite avalikustamiseks isikule, kes ei ole menetlusosaline, ei piisa üksnes asjaolust, et kohtuotsused kuulutati avalikult. Seadused on võrreldes otsuste kuulutamise ajaga muutunud ja need ei võimalda enam eriliiki andmete piiranguteta avaldamist kolmandatele isikutele. Kaebaja ei ole põhistanud oma õigustatud huvi kohtuotsuste saamiseks. Samuti ei nähtu vastustajale, et kaebaja huvid kaaluksid üles andmesubjektide huvid, põhiõigused ja -vabadused. Kui avaldaja osas on kindlaks tehtud muud kohtulahendi saamise eeldused, tuleks avaldajal tasuda riigilõiv ja koopiate tegemise tasu vastavalt riigilõivuseaduse §-le 346 (15 eurot arhiiviteatise väljastamise eest) ja Narva Linnavalitsuse 11.12.2019. a korraldusele nr 947-k (paberkoopia ühe lehe eest 1 euro või digitaalkoopia ühe lehe eest 0,40 senti). Praegusel juhul on kaebaja puhul kõik kohtuotsuste väljastamise eeldused täitmata.
12.3.Otsuste väljastamisel tuleks kinni katta enamus otsuste tekstist, kuna enamus kuritegudest oli suunatud kannatanutele olulise õigushüve vastu, sest tegu oli inimeste elu, tervise, kehalise puutumatuse ja sugulise vabaduse vastu suunatud jõhkrate rünnakutega. Narva Linnakohtu otsus on ka raskesti loetav ja paikneb 59 leheküljel, mille puhul nõuaks andmesubjektide eraelu kaitseks abinõude võtmine ebaproportsionaalseid kulutusi ja aega.
KOHTU SEISUKOHT
13.Esmalt otsustab kohus menetluse osaliseks kinniseks kuulutamise ja kaebaja toimikuga tutvumise õiguse üle Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsuse eestikeelset tõlget puudutavas osas (I). Seejärel lahendab kohus kaebuse ning jaotab menetluskulud (II). I
14.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, 3
3-23-1227 kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Vastavalt HKMS § 88 lg-le 2 ja § 79 lg 1 p-le 3 võib seda õigust piirata menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.
15.Vastustaja edastas 20.05.2025 kohtule eestikeelse tõlke Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsusest asjas nr 1-222. Kohus on varasemalt, s.o 03.10.2024. a määrusega kuulutanud kohtuasja menetluse kinniseks muu hulgas sama otsuse venekeelset versiooni puudutavas osas. Kohus leiab, et asja menetluse kinniseks kuulutamine HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel on kõnealuses linnakohtu otsuses kajastatud eraeluliste andmete kaitseks vajalik ka otsuse eestikeelset versiooni puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu ei saa pidada eraelu kaitse huvist suuremaks. Kuigi kohus hindab järgnevalt käesolevas otsuses, kas samas linnakohtu otsuses sisalduvat teavet oli võimalik vastuseks kaebaja esitatud päringule vahendada osaliselt, s.t kas osa selles otsuses sisalduvast teabest tuleks lugeda kolmandate isikute eraelu kaitse vajadusega mittehõlmatuks, tuleb kuulutada asja menetlus kinniseks siiski eestikeelse linnakohtu otsuse kui terviku osas. Asja sisulise lahendamise käigus saab kohus otsustada üksnes selle üle, kas vastustaja saab ja peab kaebajale otsuse tema soovitud ulatuses avaldama, kuid ei saa avaldada seda kaebajale ise. Eeltoodutega samadel põhjustel on vajalik piirata HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 3 alusel kaebaja õigust tutvuda Narva Linnakohtu otsuse eestikeelse tõlkega ning saada sellest koopiaid. Otsuses sisalduvate eraeluliste andmete saladuses hoidmiseks ning kaebajale avaldamata jätmiseks esineb ülekaalukas vajadus. II
16.Kaebaja on esitanud käesolevas asjas kaebuse Narva Linnaarhiivi kohustamiseks väljastama talle Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsus kriminaalasjas nr 1-222 (vene keeles dtl 26–84, eestikeelne tõlge dtl 148–156) ja Viru Ringkonnakohtu 30.10.1996. a otsus nr II-127/96 (vene keeles dtl 86–101, eestikeelne tõlge dtl 102–117) osas, milles neile ei laiene juurdepääsupiirangud, või vaatama kaebaja 24.05.2023. a taotlus uuesti läbi.
17.Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Tulenevalt HKMS § 41 lg-st 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus hindab haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).
18.Kaebaja palus 24.05.2023 Narva Linnaarhiivile edastatud pöördumises (viitega Viru Maakohtule 05.05.2023 esitatud taotlusele) väljastada talle Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsus asjas nr 1-222 ja Viru Ringkonnakohtu 30.10.1996. a otsus, millega jäeti nimetatud linnakohtu otsus muutmata. Kaebaja palus tagada neile otsustele juurdepääs osas, millele ei laiene juurdepääsupiirangud. Narva Linnaarhiiv vastas 30.05.2023. a vastuskirjas kaebajale, et vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-le 12 omavad kaebaja märgitud dokumendid juurdepääsupiirangut 75 aastat ning kuna kohtuotsuses on kolmandate isikute eraelu puudutavaid isikuandmeid, siis pole võimalik kohtuotsust väljastada. Vastustaja palus kaebajal kohtuotsuse saamiseks õigustatud huvi olemasolul esitada põhjendatud taotlus ning tasuda koopiate saamise eest riigilõiv.
19.Kõnealuseid Narva Linnakohtu ja Viru Ringkonnakohtu otsuseid säilitatakse Narva 4
3-23-1227 Linnaarhiivis ehk kohaliku omavalitsuse arhiivis arhiiviseaduse (ArhS) § 11 tähenduses. ArhS § 13 alusel kehtestatud arhiivieeskirja (Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 181) § 34 lg 2 p 2 järgi vahendab avalik arhiiv, sh kohaliku omavalitsuse arhiiv arhivaalides sisalduvat teavet vastusena kirjalikule päringule tasulise teenusena, kui teabe saamise eesmärgiks on muu kui õiguste või tehingute tõendamine arhiiviteatisega. Arhiivis kohapeal arhivaaliga tutvumise eest tasu ei võeta (ArhS § 10 lg 2, § 11 lg 2). Vastavalt ArhS § 11 lg-le 2 ja § 10 lgle 1 on kohaliku omavalitsuse arhiivis säilitatavale arhivaalile juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, s.o isikuandmete kaitse üldmääruses), avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. Arhiiviseadusest ei tulene konkreetsemaid nõudeid arhiivis hoitavate kohtulahenditega tutvumisele. Küll aga tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §st 24 kohtuotsuse avalikkuse põhimõte (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2020. a otsus asjas nr 3-18-1420, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020. a otsus asjas nr 3-19-1076, p 10). Kohtuotsuse avalik kuulutamine PS § 24 lg 4 mõttes hõlmab avalikkuse, sh menetlusväliste isikute õigust tutvuda kohtuotsusega kujul, nagu asja lahendanud kohtunik selle kirja on pannud (vt nt Tallinna Halduskohtu 24.07.2020. a otsus asjas nr 3-19-2317, p 20). Ka AvTS § 28 lg 1 p 29 kohustab teabevaldajat muu hulgas avalikustama jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega. Kui kuni 30.06.2004 kehtinud kriminaalmenetluse koodeks kohtuotsuse avalikustamise selget reeglistikku ette ei näinud, siis kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) reguleerib jõustunud kohtuotsuse avalikustamist § 408 1. Kohtupraktikas on selgitatud, et selles sättes toodud juhistest saab lähtuda ka nende kohtuotsuste puhul, mis jõustusid enne praegu kehtiva KrMS jõustumist (Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020. a otsus asjas nr 3-19-1076, p 10).
20.Praeguses asjas kõne all olevad mõlemad kohtuotsused on hilisemas menetluses kõrgema astme kohtu poolt osaliselt tühistatud. Viru Ringkonnakohtu 30.10.1996. a otsusega nr II-127/96 tühistati osaliselt Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsus nr 1-222 ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.04.1997. a otsusega nr 3-1-1-36-97 (dtl 118–125) tühistati osaliselt nii Viru Ringkonnakohtu kui ka Narva Linnakohtu otsused samas kriminaalasjas. Kuigi KrMS § 4081 ei nõua tühistatud alama astme kohtu otsuste avaldamist arvutivõrgus, ei tulene sellest kohtu hinnangul veel seda, et sellistele osaliselt või täielikult tühistatud otsustele kohalduks automaatne juurdepääsupiirang (näiteks AvTS § 35 lg 1 p 1 alusel, vt ka Tallinna Halduskohtu 13.03.2025. a otsus asjas nr 3-24-2162, p 8). KrMS § 408 1 ega mõni muu seadusesäte ei keela tühistatud alama astme kohtute otsuste avaldamist. Seetõttu ei takista kohtu hinnangul kõnealuste kohtuotsuste väljastamist kaebajale ja sellele eespool välja toodud regulatsiooni kohaldumist see, et tegemist on osaliselt tühistatud lahenditega.
21.Vastustaja on kaebaja 24.05.2023. a päringu täitmisest keeldumisel tuginenud AvTS § 35 lg 1 p-le 12 ning viidanud seejuures AvTS § 40 lg-st 3 tulenevale juurdepääsupiirangu tähtajale. Seejärel on vastustaja sisuliselt lähtunud AvTS § 14 lg-st 2, mille kohaselt tuleb teabevaldajal tuvastada teabenõudja isik, kui ta taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, ning juurdepääsupiiranguga isikuandmete taotlemisel kolmandate isikute kohta tuleb teatada teabevaldajale teabele juurdepääsu alus ja eesmärk.
22.AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Tulenevalt AvTS § 23 lg 1 p-st 1 keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes 5
3-23-1227 kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Iseenesest puudub vaidlus selles, et kaebaja taotletud kriminaalasja kohtulahendid sisaldavad muu hulgas juurdepääsupiiranguga andmeid, s.o teiste isikute isikuandmeid, mille avaldamine kaebajale kahjustaks nende isikute eraelu puutumatust. Seega sisaldavad kaebaja taotletud andmekandjad samaaegselt nii juurdepääsupiirangutega teavet kui ka teavet, millele juurdepääsupiirangud ei laiene (PS § 24 lg 4). Riigikohus on selgitanud, et kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemist, tuleb AvTS § 38 lg-st 2 tulenevalt tagada juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti, ning õiguspärane ei ole keelduda teabenõude täitmisest ainuüksi motiivil, et teabenõudega seonduv dokument sisaldab muu hulgas delikaatseid või eraelulisi isikuandmeid (Riigikohtu 23.10.2003. a otsus asjas nr 3-3-157-03, p 20). Sellest põhimõttest lähtub sisuliselt ka praegu kehtiv KrMS § 408 1 – näiteks tuleb selle sätte lg 2 järgi kohtul jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel asendada teiste isikute (peale süüdistatava) nimed ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga, samuti ei avalikustata kohtulahendis isiku elukohta. Kuivõrd kaebaja taotles enda 24.05.2023. a päringus kohtuotsuste väljastamist üksnes osas, millele ei laiene juurdepääsupiirangud, ei saanud vastustaja seega keelduda taotletud kohtuotsuste väljastamisest AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel ning pidi hindama juurdepääsu tagamise võimalikkust sellele osale otsustest, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti, ehk kohtuotsuste osadele, mis isikuandmeid ei sisalda. Ka vastustaja poolt AvTS § 14 lg-st 2 lähtumine ei olnud seetõttu õiguspärane.
23.Kohtumenetluses tugineb vastustaja muu hulgas sellele, et kaebajale ilma juurdepääsupiiranguteta andmeteta kohtuotsuste väljastamisel tulnuks kinni katta enamus otsuste tekstist ning sellise tegevusega kaasnenuks ebaproportsionaalsed kulutused ja ülemäärane ajakulu. Sisuliselt viitab vastustaja AvTS § 23 lg 2 p-st 3 tulenevale, mille kohaselt võib teabevaldaja keelduda teabenõude täitmisest, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Vastustaja esitatud põhjenduste ning kohtule esitatud Narva Linnakohtu ja Viru Ringkonnakohtu lahendite pinnalt ei nähtu kohtule siiski, et vastustaja oleks saanud keelduda kaebajale kohtuotsuste väljastamisest viimati nimetatud sätte alusel. Kuigi vastustaja väidetest jäi esmalt mulje, et Narva Linnakohtu 07.11.1995. a otsusest nr 1-222 on olemas üksnes venekeelne versioon, mis paikneb 59 lehel ja on raskesti loetav, siis kohtumenetlus käigus edastas vastustaja kohtule ka eestikeelse versiooni sellest otsusest. Seda, et otsuse eestikeelset versiooni ei oleks vastustajal kaebaja 24.05.2023. a päringule vastamise ajal olnud, ei ole vastustaja väitnud. Ei Narva Linnakohtu ega Viru Ringkonnakohtu lahendi eestikeelse versiooni (vastavalt 9 ja 16 leheküljel) puhul ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et nendest juurdepääsupiirangutega andmete eemaldamine, lähtudes seejuures näiteks KrMS § 408 1 toodud suunistest, eeldaks vastustajalt töökorralduse muutmist või põhjendamatult suuri kuulutusi.
24.Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt leiab kohus, et vastustaja 30.05.2023. a vastuses väljendatud keeldumine kaebajale tema taotletud kohtuotsuste väljastamisest ei olnud õiguspärane.
25.Eelnevale tuginedes rahuldab kohus kaebuse. Kohus kohustab vastustajat kaebaja 24.05.2023. a taotlust uuesti lahendama, kuivõrd taotluse lahendamiseks võib olla eelnevalt vajalik teha täiendavaid menetlustoiminguid (näiteks anda juhiseid vajalikus määras riigilõivu tasumiseks).
26.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja 6
3-23-1227 menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Need menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamise tõttu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja on palunud kanda tema kasuks väljamõistetav riigilõiv konkreetsele arveldusarvele, millest kohus käesoleva otsuse resolutsioonis ka lähtub. Menetlusosaliste ülejäänud võimalikud menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.