Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2486
Haldusasi
KLM Kinnisvara OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.10.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/061764-6 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks vaadata kaebaja 2020. a juuni käibemaksu tagastusnõue uuesti läbi Kaebaja – KLM Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja T.J Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.02.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KLM Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta KLM Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2486 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.07.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-2486 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.KLM Kinnisvara OÜ (kaebaja) esitas 22.06.2023 käibedeklaratsiooni (KMD), millel vähendas eelnevalt 2020. aasta juuni KMD-l deklareeritud 20% määraga maksustatavat käivet 9600 euro ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 1920 euro võrra. Kaebaja esitas 26.07.2023 Soojusekspert OÜ-le 22.06.2023 väljastatud kreeditarve nr 1157, millest nähtub, et kaebaja krediteerib 30.06.2020 Soojusekspert OÜ-le väljastatud arvet nr 1095 summas 11 520 eurot (sh käibemaks 1920 eurot).
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 14.07.2023 korraldusega nr 12.2-3/061764-1 kaebaja 2020. aasta juuni käibedeklaratsiooni esitamisest tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Kontrolli seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 06.09.2023 kontrolloaktis nr 12.2-3/061764-4.
3.MTA jättis 04.10.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/061764-6 kaebaja 2020. aasta juuni käibemaksu tagastusnõude summas 1920 eurot rahuldamata. Maksuotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgmistele põhjendustele: a) kaebaja jättis täitmata maksuhalduri nõude selgitada, kas arvel kajastatud teenust on osutatud või mitte ja mida tegi kaebaja selleks, et arve saaks tasutud; b) 16.06.2022 Soojusekspert OÜ-le väljastatud maksuotsuse alusel ei saa parandusi sisse viia, sest nimetatud maksuotsuse kontrolliperioodiks oli mai–november 2019 ning maksuotsus ei laiene ülejäänud kaebaja ja Soojusekspert OÜ vahel toimunud tehingutele ega ole seetõttu aluseks 2020. aasta juuni käibedeklaratsioonide korrigeerimisele; c) kaebajal on tekkinud 20% määraga maksustatav käive teenuse osutamisest Soojusekspert OÜ-le perioodil juuni 2020. Mõlemad tehingupartnerid on oma 2020. a KMD-del aktsepteerinud arvete esitamist ja ostu-müügi toimumist. Ka kaebaja 2020. a majandusaasta aruandest ei nähtu, et kaebajal on nõudeid või et kaebaja on nõudeid maha kandnud. Seega puuduvad andmed, et kaebaja tegeles aktiivselt tasumata arvete alusel tekkinud nõude sissenõudmisega; d) kaebaja väited arve nr 1095 tasumata jätmise kohta ei ole tõendatud. Kaebaja raamatupidamises ei nähtu nõuet Soojusekspert OÜ vastu. Samuti on kaebaja hiljem esitanud Soojusekspert OÜ-le arveid ja andnud talle laenu; e) raha tagastamine Soojusekspert OÜ-le on väga ebatõenäoline. Kaebaja ei ole raha tagastamist tõendavaid dokumente maksuhaldurile esitanud. 09.01.2023 kustutati Soojusekspert OÜ äriregistrist. Seega esitas kaebaja 22.06.2023 kreeditarve ettevõttele, mis oli registrist kustutatud ja millelt ei ole kaebajal võimalik raha tagasi saada;
2(12)
3-23-2486 f) kaebaja ei esitanud nõuet Soojusekspert OÜ pankrotimenetluses. Kaebaja oli samaaegselt ka Soojusekspert OÜ juhatuse liige ja pidi olema nõuetega kursis; g) kaebajal tuli 22.06.2023 arve nr 1157 kajastada juuni 2023 KMD-l, kuid kaebaja ei ole arvet kajastanud ühelgi KMD-l. 23.06.2023 parandas kaebaja 2020. aasta juuni KMD ja eemaldas deklaratsioonilt käibe Soojusekspert OÜ-le; h) kaebaja tegutses teadlikult maksueelise saamise eesmärgil.
4.KLM Kinnisvara OÜ esitas 03.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse nõuetes tühistada MTA 04.10.2023 maksuotsus nr 12.23/061764-6 ning kohustada MTA-d vaatama kaebaja 2020. aasta juuni käibemaksu tagastusnõue uuesti läbi. MTA leidis 16.06.2022 maksuotsuses, et tehinguid kaebaja ja Soojusekspert OÜ (alates 26.07.2022 Ühistuprojekt OÜ vahel ei ole perioodil 08.2019–11.2019 toimunud. Selle teadmise põhjal tekkis kaebajal omakorda õigus ja alus vähendada nendel perioodidel käibemaksu summas 11 960 eurot, mille osas kaebaja taotles maksudeklaratsioonide korrigeerimist. Vaidlust lahendati kohtus. Sama 16.06.2022 maksuotsuse alusel korrigeeris kaebaja ise oma 2020. aasta juuni KMD-d Ühistuprojekt OÜ-le väljastatud arvel nr 1095 kajastatud käibemaksu võrra. Kaebaja korrigeeris deklaratsiooni seepärast, et 16.06.2022 maksuotsusega tehingud tühistati ja edasised tehingud aastatel 2020 ja 2021 olid samasugused. Maksuotsuse jõustumisel tekkis kaebajal õigus deklaratsioone korrigeerida, sh maksuotsusega hõlmamata perioodide osas, sest 16.06.2022 maksuotsuses tuvastatu käib kõigi tehingute kohta, mis tehti kaebaja ja Ühistuprojekt OÜ vahel. Kaebajal ei ole esitada muid dokumente. Septembri 2019 arve seondub sama Asula projektiga, mille kohta MTA ütles 16.06.2022 maksuotsuses, et tehingut pole toimunud. 2020. a juuni kohta ütleb maksuhaldur nüüd, et tehing ikka toimus. Ei saa olla olukorda, kus tehingut Soojusekspert OÜ suhtes ei toimunud, aga kaebaja suhtes toimus. Kaebaja on toimetanud vastavalt MTA enda juhistele ja parandanud 2020. aasta juuni käibedeklaratsiooni. MTA ei ole tõendanud, et arve nr 1095 on Soojusekspert OÜ poolt tasutud. Kaebaja ei saa tõendada, et arve ei ole tasutud. Toimunud ei ole arve ühepoolset tühistamist, kuivõrd MTA on 16.06.2022 maksuotsuses leidnud, et tehinguid ei ole toimunud, ja arved tühistanud. 2019. a arved oli Soojusekspert OÜ tasunud. Kuna Soojusekspert OÜ kustutati registrist ja arve nr 1095 oli võlas, siis esines kaebajal teinegi arve nr 1095 maha kandmise ja käibe vähendamise alus. 2020. a-l, kui toimusid MTA poolt tühistatud tehingud, ei olnud kaebaja ja Soojusekspert OÜ seotud isikud.
5.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja 2020. a majandusaasta aruandest ei nähtu, et kaebajal on nõudeid (laekumata arveid) või et kaebaja oleks nõudeid maha kandnud. Harju Maakohtu 12.12.2022 määrusest järeldub, et Ühistuprojekt OÜ võlausaldajatel oli võimalik esitada pankrotimenetluses nõudeid. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, miks ta ei esitanud väidetavalt tasumata arve kohta nõuet Ühistuprojekt OÜ pankrotimenetluses, kuigi ettevõtete juhatuse liikmed kattusid. Kaebaja ei ole ka selgitanud, kuidas ta nõudis Soojusekspert OÜ-lt arve tasumist, kas ja kuidas on kaebaja tagastanud raha ning kas ja
3(12)
3-23-2486 kuidas tegelenud arve sissenõudmisega. Järelikult ei ole kaebaja täitnud käibemaksuseaduse (KMS) § 291 lg 1 p-s 5 sätestatud nõuet. Soojusekspert OÜ-le 16.06.2020 koostatud maksuotsuse alusel ei saa parandusi sisse viia, kuna kontrolliperiood oli august–november 2019. Väär on seega kaebaja väide, et MTA on tunnistanud kaebaja 2020. a tehingud kehtetuks. KMS § 291 lg 1 p 7 kohaselt on oluline, et isikud ei tohi olla seotud hetkel, kui kasutatakse õigust maksukohustuse vähendamiseks, seda ka p-s 5 toodud nõude kontekstis. Täidetud ei ole KMS § 291 lg 1 p-s 8 toodud tingimus. Ei ole vaidlust, et kaebaja juhatuse liige oli ka Ühistuprojekt OÜ juhatuse liige. Korrigeerides juba likvideeritud võlgniku nõudeid, pole riigil potentsiaalset võimalust kunagi sisendkäibemaksuna arvesse võetud summat võlgnikult kätte saada. Samuti on õigustatud küsimus, miks võlausaldaja, kes teadis, et tal on kohustus võlgnikku korrigeerimisest teavitada, ei tee seda ja ootab, kuni võlgnik on likvideeritud. Sellisel juhul kannabki võlausaldaja riisikot, sest ta ei ole tõendanud, et kõik KMS § 291 korrigeerimise õiguse aluseks olevad tingimused on täidetud. Kaebaja väited arve nr 1095 tasumata jätmise kohta ei ole tõendatud. Kaebaja tegutses teadlikult maksueelise saamise eesmärgil. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on 22.06.2023 kreeditarve nr 1157 esitatud Soojusekspert OÜ-le, mitte Ühistuprojekt OÜ-le, kuigi juba alates 26.07.2022 oli Soojusekspert OÜ uueks nimeks Ühistuprojekt OÜ. Kaebaja esitas kreeditarve 2020 juunis osutatud teenuste krediteerimiseks kolm aastat hiljem 2023. a juunis ning on seejuures unustanud, et tehingupartner on nime vahetanud. Samuti on tavapäratu, et 2020. a arve kohta esitatakse kreeditarve alles 2023. a-l, kui Ühistuprojekt OÜ oli juba registrist kustutatud. Seega on kaebaja planeeritult tekitanud endale tagastusnõude. Erinevalt sisendkäibemaksu maharvamise õiguse tekkimisest ei ole käibemaksu tasumise kohustuse tekkimisel oluline, kas tehing, mille alusel käive tekkis, reaalselt toimus. Müüjat ei vabasta käibemaksu arvestamise kohustusest arvete ühepoolne tühistamine, kui müüja ostjalt laekunud raha ostjale ei tagasta (KMS § 29 lg 9).
6.Tallinna Halduskohus jättis 27.02.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus nõustus maksuotsuses ja kontrolliaktis toodud põhjendustega ilma neid üle kordamata. Vaidlust ei ole, et 16.06.2022 maksuotsuse p-s 2.1.3 leiti, et Soojusekspert OÜ ei ole kaebajalt teenuseid soetanud, mistõttu ei ole Soojusekspert OÜ-l õigust kajastada kaebaja poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summas 11 960 eurot oma sisendkäibemaksu hulgas. Kontrollimenetluses tuvastati, et perioodi 08.2019–11.2019 tehingud toimusid seotud isikute vahel ja need olid näilikud. 16.06.2022 maksuotsuses tuvastatust ei tulene kaebajale õigust parandada 2020 juuni deklaratsiooni ja nõuda käibemaksu tagastamist. Kontrollimenetluses nr 12.2-3/051465 kontrollis MTA Soojusekspert OÜ maksuarvestust perioodil mai–november 2019 ning andis hinnangu nimetatud perioodil konkreetsete arvete alusel tehtud tehingutele. 16.06.2022 maksuotsuses tuvastatu ei laiene ülejäänud kaebaja ja Soojusekspert OÜ vahel toiminud tehingutele. Seda ei muuda asjaolu, et arved võivad olla väljastatud sama objektiga seotud tööde eest. See, et maksukontrolli aluseks olnud arved olid alusetud, ei tähenda automaatselt, et mistahes poolte vahel edaspidi vormistatud arved oleksid samuti alusetud. Iga arve aluseks on asjaolude kogum, mida tuleb kontrollida. 16.06.2022 maksuotsuses ei ole võetud seisukohta juunis 2020 väljastatud arve põhjendatuse osas, mistõttu ei saa 16.06.2022 maksuotsuse alusel kaebaja 2020. aasta juuni deklaratsiooni parandusi sisse viia.
4(12)
3-23-2486 Riigikohus on 05.10.2020 otsuses haldusasjas nr 3-17-1646 (p-d 10 ja 13) leidnud, et erinevalt sisendkäibemaksu tagastamise õiguse tekkimisest ei ole käibemaksu tasumise kohustuse tekkimisel oluline, kas tehing, mille alusel käive tekkis, reaalselt toimus. Müüjat ei vabasta käibemaksu arvestamise kohustusest esitatud arvete ühepoolne tühistamine, kui müüja ostjalt laekunud raha ostjale ei tagasta (KMS § 29 lg 9). Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile selgitusi ega teavet selle kohta, miks ta kajastas oma 2020. a müügikäibe hulgas arvet nr 1095, kuid nüüd leiab, et käivet ei ole tekkinud. Kaebaja ei väida, et on raha Soojusekspert OÜ-le tagastanud (deklaratsiooni parandamise hetkel ei saakski kaebaja seda enam teha, kuivõrd Soojusekspert OÜ on seisuga 09.01.2023 registrist kustutatud ilma õigusjärglaseta). Seega, kui kaebaja osutas Soojusekspert OÜ-le teenust ja väljastas selle eest arve käibemaksuga, tuli tal vaidlusaluse arve alusel 2020. aasta juuni käibedeklaratsioonil deklareerida ka käive, mida kaebaja ka tegi. Kaebaja oli kuni 22.06.2023, mil vormistati kreeditarve nr 1157, seisukohal, et 30.06.2020 arvel kajastatud tehingud toimusid. Maksuhaldur ei ole käitunud vastuoluliselt. Kontrolliakti p 1.1.2 alapunktis c on esile toodud, et nii kaebaja kui ka Soojusekspert OÜ kinnitasid käibe toimumist, kajastades arvet nr 1095 oma käibedeklaratsioonidel, s.t nad on kinnitanud tehingute toimumist. Kaebaja kajastas veel 14.06.2021 äriregistrile esitatud majandusaasta aruande lisas 3 käivet summas 9600, s.t samas summas, mis on toodud arvel 1095. Seega on kaebaja ka aasta pärast arve nr 1095 väljastamist kinnitanud käibe toimumist. Seega esineb vastuolusid hoopis kaebaja käitumises. Praegu ei ole täidetud 01.01.2022 jõustunud KMS §-s 29 1 nimetatud maksukohustuse vähendamise eeldused. Tõendamata on, et arve nr 1095 on tasumata. Kuna kaebaja on esitanud 2020. aasta juuni käibedeklaratsiooni paranduse, mille tulemusel tekib käibemaksu tagastusnõue, oli kaebajal kohustus tõendada, et deklaratsiooni parandamise eeldused on täidetud, s.t et arvet nr 1095 ei ole tasutud. Selle asjaolu tõendamise kohustust ei olnud MTAl. Maksuhaldur on kontrolliakti punkti 1.1.2 alapunktis põhjendatult analüüsinud kaebaja esitatud tõendeid ning leidnud, et esitatud pangakonto väljavõtetest ei nähtu arve tasumine ja nõuet ei nähtu ka pearaamatu väljavõttest perioodil 01.01.2021–30.04.2021. Seega saigi maksuhaldur kaebaja enda esitatud dokumentide põhjal järeldada, et arve on tasutud. Samuti on maksuhaldur toonud esile, et poolte vahel jätkusid tehingud (sh andis kaebaja Soojusekspert OÜ-le laenu) ka pärast 2020. a juunit. Esiletoodu viitab sellele, et poolte vahel erimeelsusi ei olnud ja kaebaja jaoks oli Soojusekspert OÜ piisavalt usaldusväärne. Sellises olukorras on pigem usutav, et vaidlusalune arve on tasutud. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri järeldust, et nõuet Soojusekspert OÜ vastu ei ole kajastatud kaebaja raamatupidamises (kontrolliakti p 1.1.2 p d). Seega ei ole nõuet ka kaebaja raamatupidamises maha kantud. Kaebaja ei ole ka esitanud nõuet Soojusekspert OÜ pankrotimenetluses. Kaebaja juhatuse liige T.J oli Soojusekspert OÜ juhatuse liige nii pankrotimenetluse ajal kui ka 09.01.2023, mil Soojusekspert OÜ kustutati äriregistrist. Lisaks olid Soojusekspert OÜ ja kaebaja juhatuse liikmed eraeluliselt seotud. Järelikult pidi T.J olema kursis Soojusekspert OÜ pankrotimenetlusega ja mõlema äriühingu raamatupidamise ja maksuarvestusega. 07.09.2022 esitas Soojusekspert OÜ pankrotimenetluse algatamise avalduse. Seega ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud, et on ise algatanud Soojusekspert OÜ pankrotimenetluse, milles tal kaebaja esindajana on õigus esitada nõue tasumata jäänud arve nr 1095 osas. Nii ei ole kaebaja teinud midagi selleks, et nõuet sisse nõuda. T.J oli alates 27.12.2021 kaebaja juhatuse liige ja ajavahemikus 28.10.2011– 02.01.2023 Soojusekspert OÜ juhatuse liige. Ei saa nõustuda vastustajaga, et KMS § 29 1 lg 1 p 7 kohaselt on oluline, et pooled ei tohi olla seotud isikud hetkel, kui kasutatakse õigust käibe
5(12)
3-23-2486 vähendamiseks. Oluline on tuvastada poolte seotus tehingute tegemise ajal, kuivõrd sätte tähenduses antakse hinnang poolte vahel minevikus tehtud tehingutele. Soojusekspert OÜ-le väljastatud kontrolliakti (dtl 31–101) p 1.2.2.2 alapunktis e on välja toodud asjaolud, mille kohaselt olid kaebaja ja Soojusekspert OÜ tehingute tegemise ajal seotud isikud, mistõttu ei ole täidetud ka KMS § 291 lg 1 p-s 7 toodud eeldus. Eeltoodust järeldub, et kuivõrd kaebaja ei ole arve nr 1095 tasumist Soojusekspert OÜ-lt täitemenetluses, pankrotimenetluses või muul moel nõudnud ning kaebaja on seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses, siis ei ole täidetud KMS § 291 lg 1 p-des 5, 7 ja 8 toodud eeldused ning kaebaja maksukohustuse vähendamise eeldused ei ole täidetud. Arvestades, et kreeditarve on esitatud kolm aastat pärast krediteeritavate tehingute toimumist, kaebaja tehingupartner ei ole kreeditarve saamist ja tehingu tühistamist kinnitanud, ega saagi seda teha, kuna on äriregistrist kustutatud viis kuud enne kreeditarve esitamist, tuleb kaebaja ainsaks eesmärgiks pidada kavandatult endale tagastusnõude tekitamist selleks, et saavutada maksueelis. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja alusetult vähendanud 2020. aasta juuni käivet, krediteerides OÜ-le Soojusekspert esitatud arve nr 1095. Kuivõrd 2020. aasta juunis deklareeritud käibe tekkimise asjaolud ei ole muutunud, on kaebajal jätkuvalt KMS § 11 lg 1 p-st 2 tulenev käibe deklareerimise kohustus. Seega on 04.10.2023 maksuotsusega jäetud põhjendatult rahuldamata kaebaja taotlus 2020. aasta juuni käibemaksu tagastusnõue summas 1920 eurot, s.t maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.KLM Kinnisvara OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 27.02.2024 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on lähtunud ainult MTA esitatust ega pole sisuliselt hinnanud kaebaja tõendeid ja põhjendusi. Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud, miks ei laiene 16.06.2022 maksuotsusega (kui enam mitte vaidluse all oleval haldusaktiga) tuvastatu teistele perioodidele olukorras, kus maksuotsus puudutas küll kitsamat maksustamisperioodi (nelja müügiarvet), kuid selles esitatud põhjendused ja tuvastused oma sisult laienevad järgmistesse perioodidesse, sest täpselt samasugused tehingud jätkusid edasistes maksustamisperioodides. Kohus toob välja, et järgmistel perioodidel kajastatud arveid ja nende aluseks olevaid asjaolusid tuleb kontrollida, kuid ei MTA ega kohus pole seda teinud. Kui MTA leidis, et juunis 2020 deklareeritud arvel samasugused tehingud (vastupidiselt 16.06.2022 maksuotsusele) toimusid, spidi MTA 2020. aasta juuni tagastusnõude kontrolli raames seda ka kontrollima. MTA ega halduskohus pole ümber lükanud kaebaja seisukohta, et neid tehinguid ei toimunud. Halduskohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-17-1646 ei ole asjakohane, sest see puudutab olukorda, kus müüja on väljastanud arve (olgugi, et tehingut tegelikult ei toimunud) ja ostja on selle arve alusel müüjale ka tasunud. Kaebaja on küll müügiarve (tasumise tähtaeg 31.07.2020) väljastanud, kuid seda pole kaebajale tasutud, mistõttu ei saanud kaebaja ka raha Soojusekspert OÜ-le tagastada. Kaebaja esitas MTA-le need andmed, mida MTA tagastusnõude kontrollimisel küsis. Kui MTA väidab, et olenemata sellest, kas tehing toimus või mitte, on käive tekkinud, sest arve tasuti, siis tuleb MTA-l tuvastada konkreetse käibe
6(12)
3-23-2486 tekkimise aeg ehk konkreetne arve tasumise kuupäev. Seda ei ole MTA teinud. Mitte ükski tõend ei tõenda, et vaidlusalune arve oleks tasutud juunis 2020. Ehk kui lähtuda sellest, et juunis 2020 KLM Kinnisvara ja Soojusekspert vahel tehinguid ei toimunud ja juunis 2020 ei toimunud ka arve tasumist, siis KMS § 4 lg 1 kohaselt ei tekkinud kaebajal vaidlusaluse arve alusel käivet. Kaebaja on kogu maksu- ja kohtumenetluse ajal selgitanud, et kui maksuotsuses on MTA tuvastanud, et kaebaja ja Soojusekspert OÜ vahel pole tehinguid toimunud, siis käivet pole ja eksisteeris alus deklaratsiooni parandamiseks. Seega on põhjendamatu halduskohtu väide, et kaebaja ei ole esitanud selgitusi, miks enne oli vaidlusalune arve käibedeklaratsioonil kajastatud, kuid pärast 16.06.2022 maksuotsuse jõustumist toimus selle arve võrra käibe vähendamine. Arusaamatuks jääb halduskohtu põhjendus, et kui nõuet ei ole kajastatud raamatupidamises, siis nõuet pole kaebaja raamatupidamises maha kantud. Vastupidi, kui nõuet raamatupidamises enam pole, viitab see asjaolule, et nõue on maha kantud. Kuna Soojusekspert OÜ kustutati registrist, muutus temalt nõude kogumine võimatuks ja talle polnud võimalik saata ka teavitust nõude mahakandmisest. Mis puudutab MTA ja kohtu etteheidet, et nõuet pole esitatud Soojusekspert OÜ pankrotimenetluses, siis on kaebaja korduvalt selgitanud, et kõnealune pankrotimenetlus lõppes varsti pärast selle alustamist raugemisega ja pankrotimenetlus ei jõudnud nii kaugele, et võlausaldajad oleksid saanud oma nõuded esitada. Kaebaja tõi kaebuses välja, et tema ja Soojusekspert OÜ polnud juunis 2020 seotud isikud. Halduskohus on seoses isikute seotusega viidanud Soojusekspert OÜ-le väljastatud kontrolliakti p 1.2.2.2 alapunktile e, mis on aga ebaõige, sest see kontrolliakti punkt käsitles Soojusekspert OÜ ja Soojusekspert Tallinn OÜ väidetavat seotust, mitte aga Soojusekspert OÜ ja kaebaja seotust.
8.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud seisukohtade juurde. Harju Maakohtu 12.12.2022 kohtumäärusest nr 2-22-13308 järeldub, et Ühistuprojekt OÜ võlausaldajatel oli võimalik esitada nõudeid Ühistuprojekt OÜ pankrotimenetluses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses eluliselt usutavalt selgitanud, miks ta ei esitanud väidetavalt tasumata arve osas nõuet Ühistuprojekt OÜ pankrotimenetluses. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, kuidas ta on Soojusekspert OÜ-lt nõudnud arve tasumist, kas ja kuidas on ta Soojusekspert OÜ-le raha tagastanud. Puuduvad viited asjaoludele, et kaebaja tegeles aktiivselt tasumata arve alusel tekkinud nõude sissenõudmisega enne Ühistuprojekt OÜ pankrotimenetlust. Järelikult ei ole kaebaja täitnud KMS § 29 1 lg 1 p-s 5 sätestatud nõuet, et maksukohustuslane on püüdnud teha kõik endast oleneva nõude kogumiseks. Kaebaja juhatuse liige M.L andis 04.01.2021 OÜ Soojusekspert kontrollimenetluse raames maksuhaldurile selgitusi, kus ta on mh keeldunud ütluste andmisest, sest tema ja T.J on eraeluliselt seotud ja nad ei saa võtta riski, et hiljem võivad need ütlused süüdistada M.Lat ennast. Soojusekspert OÜ-le koostatud maksuotsuse kohaselt on TT.J ja M.L kaebaja juhatuse liikme T.J-iga eraeluliselt seotud isikud – tema vend ja laste ema – ja ühtlasi on mõlemad olnud ka Soojusekspert OÜ töötajad. Samuti oli T T.J Soojusekspert OÜ juhatuse liige ajavahemikel 31.12.2008– 28.10.2011 ja 18.03.2020– 25.06.2020. Lisaks on T.J olnud aastatel 2016–2017 kaebaja juhatuse liige.
7(12)
3-23-2486 Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et KMS § 29 1 lg 1 p 7 kohaselt on oluline tuvastada poolte seotus just tehingute tegemise ajal, ja palub seega ringkonnakohtu õiguslikku hinnangut KMS § 291 lg 1 p 7 tõlgendamise kohta. Vastustaja on seisukohal, et KMS § 29 1 lg 1 p 7 kohaselt on oluline, et isikud ei tohi olla seotud isikud ajal, kui kasutakse õigust maksukohustuse vähendamiseks. Seda ka KMS § 291 lg 1 p 5 nõude kontekstis, s.o kuidas on maksukohustuslane püüdnud teha kõik endast oleneva nõude kogumiseks. Praeguses asjas on T.J Ühistuprojekt OÜ-ga seotud isik ja kaebaja ei ole põhjendanud, mida on tema ja tema juhatuse liikmed väidetava nõude kogumiseks teinud, sh olukorras, kus kaebaja ei ole selgitanud, millal tal tekkis arusaam väidetava nõude lootusetusest. Täidetud ei ole ka KMS § 291 lg 1 p-s 8 sätestatud nõue. Ei ole vaidlust, et kaebaja juhatuse liige T.J oli ka Ühistuprojekt OÜ juhatuse liige. Kaebaja esitas kreeditarve kolm aastat pärast krediteeritavate tehingute toimumist ja viis kuud pärast Soojusekspert OÜ registrist kustutamist. Teise poole teavitamine on vajalik selleks, et teine poole saaks enda kohustuse üle võtta (või MTA saaks täiendavalt tasumisele kuuluva summa määrata). Korrigeerides juba likvideeritud võlgniku nõudeid, pole riigil isegi potentsiaalset võimalust kunagi sisendkäibemaksuna arvesse võetud summat võlgnikult kätte saada. Tekib küsimus, miks võlausaldaja, kes teab, et tal on kohustus võlgnikku enda korrigeerimisest teavitada, ei tee seda ja ootab, kuni võlgnik on likvideeritud. Vastustaja jääb kontrolliakti p 1.1.2 alapunktis d esitatud seisukoha juurde, et kaebaja väited arve nr 1095 tasumata jätmise kohta ei ole tõendatud. Seetõttu ei ole siinses asjas iseenesest ka määrava tähtsusega maksuotsuse p 3 alapunktis 6 b esitatud selgitused, mille kohaselt kaebaja puhul ei ole ka üheaegselt täidetud KMS § 29 1 lg 1 p-des 5, 7, 8 sätestatud tingimused. Kaebaja selgitused arve krediteerimise kohta ei anna alust arve krediteerimiseks. Teenus on osutatud, seega on käive tekkinud ning tehingu hinda muudetud ei ole, samuti ei ole leidnud tõendamist, et OÜ Soojusekspert oleks kaebajale tasumata jätnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 27.02.2024 otsus muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et MTA 04.10.2023 maksuotsuse tühistamiseks puudub alus.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal ei olnud õigust parandada 2020 juuni deklaratsiooni ja nõuda käibemaksu tagastamist Soojusekspert OÜ suhtes tehtud 16.06.2022 maksuotsuse alusel. Kõnealuses kontrollimenetluses ei kontrollinud MTA juunis 2020 väljastatud arveid ega võtnud seisukohta nende põhjendatuse kohta. See tähendab ühtlasi, et 2020. aasta juuni osas ei ole MTA Soojusekspert OÜ suhtes maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolimise menetlust läbi viinud ega ka korrigeerinud selle alusel sisendkäibemaksu arvestust, mille tulemusel võiks olla põhjendatud deklaratsiooni parandamine topeltmaksustamise vältimiseks. Seega ei saanud kaebaja 16.06.2022 maksuotsuses tuvastatut muudele samade poolte vahel toimunud tehingutele automaatselt üle kanda.
11.Õige on halduskohtu osutus, et kaebaja on ise oma 2020. a müügikäibes arvet nr 1095 kajastanud ja kinnitanud seda ka veel vähemalt aasta pärast arve esitamist. Kontrolliaktis (p 1.1.2 alapunkt c, dtl 225) on MTA esile toonud, et kaebaja kajastas seda müüki nii 15.07.2020 esitatud 2020. aasta juuni KMD-l kui ka 17.08.2020 esitatud 2020. aasta juuni (parandatud)
8(12)
3-23-2486 KMD-l ning Soojusekspert OÜ on kaebaja arvet nr 1095 summas 11 520 eurot kajastanud juuli 2021 KMD-l (vt dtl 153, 155, 157). Kaebaja on 14.06.2021 äriregistrile esitatud majandusaasta aruande lisas 3 kajastanud müügitulu ehituslikult insener-tehniliselt projekteerimiselt ja nõustamiselt summas 9600 eurot ehk täpselt samas summas, mis Soojusekspert OÜ-le väljastatud arvel nr 1095 (dtl 165). Eelnevast tulenevalt võis ka MTA eeldada arve nr 1095 alusel käibe ja ühtlasi käibemaksu tasumise kohustuse tekkimist ning vastupidise olemasolu peab tõendama kaebaja. Seetõttu on ühtlasi põhjendatud MTA ja halduskohtu etteheide, et kaebaja pole selgitanud, miks ta 2023. a-l leiab, et varem deklareeritud käivet ei olegi tekkinud. Nagu eespool märgitud, ei saa selliseks selgituseks olla 16.06.2022 maksuotsuses tuvastatu. Samuti ei saa seda põhjendada pelgalt väitega, et tegelikult pole tehinguid toimunud, sest käibemaksu tasumise kohustuse tekkimisel ei ole see oluline (Riigikohtu 05.10.2020 otsus nr 3-17-1646, p-d 10).
12.Eelnimetatud Riigikohtu otsus nr 3-17-1646, kus Riigikohus selgitas, et käive tekib arvete tasumisel, on siinses vaidluses asjakohane. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja MTA seisukohta, et kaebaja väited arve nr 1095 tasumata jätmise kohta ei ole tõendatud. Halduskohus märkis õigesti, et kuna käibedeklaratsiooni paranduse on esitanud kaebaja, on ka tema kohustus tõendada, et deklaratsiooni parandamise eeldused on täidetud. MTA-l on maksuõigussuhtes üldiseks tõendamise standardiks põhjendatud kahtlus (nt Riigikohtu 02.06.2025 otsuse nr 3-221323, p 18). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MTA on kontrolliakti p 1.1.2 alapunktis d (vt dtl 226) kaebaja esitatud tõendite alusel põhjendatult leidnud, et on usutav, et vaidlusalune arve on tasutud. Arve nr 1095 alusel tekkinud nõuet Soojusekspert OÜ vastu ei nähtu kaebaja pearaamatu väljavõttest perioodi 01.01.2021– 30.04.2021 kohta (dtl 173–200). Samas nähtub eelnimetatud väljavõttest, et kaebaja on mitu kuud hiljem väljastanud Soojusekspert OÜ-le arveid kogusummas 87 180 eurot ning andnud ka Soojusekspert OÜ-le laenu 95 000 eurot, millest 01.02.2021 tasaarveldati nõudeid Soojusekspert OÜ vastu 60 780 euro ulatuses. Perioodi 01.05.2021–31.05.2021 pearaamatu (dtl 208–218) ja pangakonto väljavõtetest (dtl 219–220) nähtub, et 2021. a maikuus väljastas kaebaja Soojusekspert OÜ-le kaks arvet kokku summas 5400 eurot ning 31.05.2021 andis Soojusekspert OÜ-le laenu 50 000,00 eurot. Lisaks ei nähtu kaebaja poolt 01.08.2021 Soojusekspert OÜ-le väljastatud arvetelt (dtl 204–207), et eelneva perioodi eest oleks võlgnevused või arvetel oleks tehtud tasaarveldus. Olukorras, kus üks ettevõtjale on teisele esitanud müügiarve, mille järgselt ei kajastu tema enda ramaatupidamisarvestuses sellele arvele vastavat nõuet, saab järeldada, et eelnimetatud müügiarve tasuti selle esitamisel või enne seda. Samuti on halduskohus õigesti järeldanud, et tasumata arve olemasolul oleks ebausutav edasiste tehingute tegemine ja laenu andmine, nagui see siinsel juhul toimus. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et põhjendamatu on halduskohtu etteheide, et nõuet Soojusekspert OÜ vastu ei ole kajastatud kaebaja raamatupidamises nii, nagu MTA on kontrolliakti p 1.1.2 alapunktis d esile toonud, ja seega pole nõuet ka raamatupidamises maha kantud. Kaebaja leiab, et kui nõuet pole enam raamatupidamises, siis viitabki see sellele, et nõue on maha kantud. Ringkonnakohtu hinnangul on see kaebaja väide vastuolus tema teiste väidetega. Kaebaja menetlusdokumentidest võib aru saada, et kaebaja väitel muutus Soojusekspert OÜ-lt nõude kogumine võimatuks siis, kui viimane kustutati registrist 09.01.2023. Seega võib järeldada, et ka vaidlusalune nõue kanti maha alles pärast eelnimetatud kuupäeva. Kui see nõue oli kuni Soojusekspert OÜ registrist kustutamiseni üleval, oleks see järelikult pidanud kajastuma ka kaebaja 2021. a raamatupidamisdokumentides. Samuti ei ole kaebaja väitnud ega esitanud tõendeid selle
9(12)
3-23-2486 kohta, et ta oleks saadud raha Soojusekspert OÜ-le tagastanud. Seetõttu pole tegemist ka KMS § 29 lg-s 9 sätestatud olukorraga (vt Riigikohtu 05.10.2020 otsus nr 3-17-1646, p 13).
13.Eelnevast tulenevalt on MTA kontrolliaktis ja maksuotsuses õigesti selgitanud, et praegusel juhul ei olnud kaebajal võimalik esitada Soojusekspert OÜ-le kreeditarvet KMS § 29 lg 7 alusel. Nimetatud sätte esimene lause näeb ette, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Nagu eespool selgitatud, ei olnud kaebajal alust varem esitatud arvet nr 1095 tühistada, samuti pole ta kõnealusel arvel kajastatud teenuse hinda vähendanud. KMS § 29 lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata seda sätet, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu. 14. Halduskohus leidis kokkuvõttes õigesti, et praegu pole täidetud ka KMS §-s 29 1 sätestatud tingimused maksukohustuse vähendamiseks. Alates 01.01.2022 kehtiva KMS § 29 1 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus vähendada oma maksukohustust võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra vastavalt tasumata osale, kui täidetud on kõik sättes toodud tingimused, mh tingimus, et nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumistest saada oleva tulu (p 5); kauba soetaja või teenuse osutaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses (p 7); maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma (p 8).
15.Nagu ringkonnakohus eespool märkis, ei ole esiteks tõendatud, et arve nr 1095 on üldse tasumata. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et esitatud tõenditest ei nähtu, et nõue Soojusekspert OÜ vastu oleks kaebaja raamatupidamises maha kantud. Ühtlasi pole kaebaja esitanud ka mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks teinud mistahes püüdlusi nõude kogumiseks (sealhulgas ka juba enne, kui Soojusekspert OÜ esitas pankrotiavalduse) või et selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu (KMS § 291 lg 1 p 5).
16.Iseenesest on kaebaja apellatsioonkaebuses õigesti juhtinud tähelepanu, et seoses kaebaja ja Soojusekspert OÜ seotusega on halduskohus ekslikult viidanud Soojusekspert OÜle väljastatud kontrolliakti (dtl 31–101) p 1.2.2.2 alapunktile e, sest viidatud alapunktis käsitletakse Soojusekspert OÜ ja Soojusekspert Tallinn OÜ omavahelist seotust, mitte seotust kaebaja ja Soojusekspert OÜ vahel. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta kaebaja sellele vaatamata praegusel juhul KMS § 291 lg 1 p-s 7 sätestatud tingimusele. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 on lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Äriregistri kohaselt oli kaebaja juhatuse liige 15.08.2014–27.12.2021 M.L (seejuures 11.02.2016–05.06.2017 koos T.J-iga) ja alates 27.12.2021 on selleks T.J; Soojusekspert OÜ juhatuse liige oli 28.10.2011– 02.01.2023 T.J ning 18.03.2020–25.06.2020 ka TT.J. Nagu vastustaja on osutanud, on M.L ise 04.10.2021 suuliste seletuste andmisel maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg 1 p-le 5 viidates öelnud, et tema ja T.J on eraeluliselt seotud ja nad ei saa võtta riski, et hiljem võivad need ütlused 1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/62fd9c94-1380-4af3-8980-ad896e0c2de9/
10(12)
3-23-2486 süüstada M.Lat ennast (dtl 245). Soojusekspert OÜ-le 16.06.2022 koostatud maksuotsuse kohaselt on TT.J-i ja M.La puhul tegemist T.J-iga eraeluliselt seotud isikutega – tema venna ja laste emaga, ühtlasi on mõlemad olnud ka Soojusekspert OÜ töötajad (TT.J 01.11.2016– 01.03.2021 ja M.L 01.11.2016– 01.03.2021 ja 30.03.2017–01.07.2017; vt dtl 22). Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eelnevast, et kaebajat ja Soojusekspert OÜ-d tuleb juhatuse liikmete kaudu pidada seotud isikuteks ka 2020. a juunis, s.o omavahelise tehingu tegemise ajal. Erinevalt halduskohtust nõustub aga ringkonnakohus MTA-ga, et KMS § 29 1 lg 1 p 7 mõttes omab tähtsust ka isikute hilisem omavaheline seotus. Käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse 239 SE eelnõu seletuskirjas1 on märgitud, et KMS § KMS § 291 lg-s 1 sätestatakse tingimused, mille täitmise korral on õigus osaliselt või täielikult tasumata arvet käsitada nn lootusetu võlana ning nende koostamisel on aluseks võetud teiste riikide praktika, arvestades et need ei koormaks liialt ettevõtjat ja samas ei soodustaks maksustatava väärtuse vähendamise võimaluse kuritarvitamist. Seoses KMS § 29 1 lg 1 p-ga 7 on seletuskirjas märgitud, et seotud isikud võivad olla teineteisest majanduslikult või muul viisil sõltuvuses, mistõttu on võimalik, et nad teevad omavahel tehinguid sellistel tingimustel, mida sõltumatud isikud omavahel ei teeks. Seega võib järeldada, et KMS § 29 1 lg 1 p-s 7 sätestatud tingimuse eesmärk on vältida KMS § 291 alusel maksukohustuse vähendamise kuritarvitamist, mis on seotud isikute puhul tõenäolisem. MTA on asjakohaselt osutanud, et isikute omavaheline seotus võib mõjutada ka asjaolu, kas ja milliseid pingutusi teeb maksukohustuse vähendamist taotlev isik nõude kogumiseks. Praegusel juhul oli T.J nii kaebaja kui ka Soojusekspert OÜ juhatuse liige alates 27.12.2021, s.t ajal, kui oli võimalik nõuda arve nr 1095 arve tasumist ja see ka tasuda.
17.MTA on 06.06.2023 kontrolliaktis ja vaidlustatud maksuotsuses leidnud, et praegusel juhul ei olnud täidetud ka KMS § 291 lg 1 p 8, sest kaebaja ei ole esitanud teavet, et ta on teavitanud kirjalikult Soojusekspert OÜ-d nõude mahakandmisest. Kohtumenetluses esitatud vastustaja seisukohtadest võib aru saada, et KMS § 291 lg 1 p-s 8 sätestatud nõue on igal juhul täitmata, sest äriregistrist kustutatud võlgnikku ei olegi võimalik nõuetekohaselt nõude mahakandmisest teavitada. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et Euroopa Liidu õigusega oleks pigem kooskõlas tõlgendus, et KMS § 291 lg 1 p-s 8 sätestatud teavitamine on võimalik ka juhul, kui kauba soetaja või teenuse saaja on äriregistrist kustutatud (vt täpsemalt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2022 määrus nr 3-22-1707, p 19). Sellist tõlgendust toetab mh eelviidatud asjaomase eelnõu seletuskiri (lk 15), kus on KMS § 29 1 lg 1 p 8 kohta märgitud järgmist: „Võlgniku teavitamise tingimust tuleb vaadata koosmõjus tingimuse punktiga 5 – nõuet ei ole olnud võimalik koguda vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks. Ehk juhul kui teavitust ei ole võimalik esitada, kuna näiteks isik on likvideeritud ja puuduvad kontaktandmed kellele ja kuhu teavitus saata, siis sellisel juhul muude tingimuste täitmisel on maksukohustuslasel õigus kasutada võimalust lootusetu võla korral oma maksukohustust vähendada.“ Seega võiks olukorras, kus võlgnik on äriregistrist kustutatud, tõstatada pigem küsimuse, kas käibemaksu korrigeerimiseks saaks KMS § 29 1 lg 1 p-s 8 sätestatud teavituse saatmine olla üldse sisuliselt vajalik. Siinsel juhul ei ole küsimusel, kas KMS § 291 lg 1 p-s 8 sätestatud tingimus on täidetud, aga määravat tähtsust. KMS § 29 1 lg 1 kohaselt peavad maksukohustuse vähendamiseks olema täidetud kõik sättes nimetatud tingimused ning ringkonnakohus leidis eespool, et praegusel juhul ei olnud KMS § 29 1 lg 1 pdes 5 ja 7 nimetatud tingimused täidetud.
11(12)
3-23-2486
18.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka MTA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.