Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas pole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 88 lg 5, § 98 lg 2 § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 05.07.2024 ettekirjutusega nr 3-1/460-2 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 1 alusel AS-i LHV Pank kehtestama W.A (kaebaja) kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX oleva 1 135 000 euro suhtes käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks.

RAB kohustas 02.08.2024 ettekirjutusega nr 3-1/535-2 RahaPTS § 57 lg 3 alusel AS-i LHV Pank pikendama kaebaja kontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX olevale varale seatud käsutuspiirangut 60 kalendripäeva võrra.

RAB kohustas 02.10.2024 ettekirjutusega nr 3-1/708-2 RahaPTS § 57 lg 6 alusel AS-i LHV Pank kehtestama kaebaja arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX olevale varale summas 1 135 000 eurot käsutuspiirangu alates 03.10.2024 kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.

Kaebaja esitas 30.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 02.10.2024 ettekirjutuse nr 3-1/708-2 tühistamiseks ning RAB 05.07.2024 ettekirjutuse nr 3-1/460-2 ja 02.08.2024 ettekirjutuse nr 3-1/535-2 õigusvastasuse tuvastamiseks.

Vastustaja kõik ettekirjutused on õigusvastased. Kuigi tuvastusnõuete esemetega hõlmatud haldusaktid on kehtivuse kaotanud, on tuvastusnõuete esitamine vajalik, et tagada hilisema kahjunõude esitamise võimalikkus. Kaebaja on kannatanud tema varale õigusvastaste käsutuskeeldude seadmisega varalist kahju, mis on ajas kasvav. Kaebaja palub kohtul kohustada RAB-d esitama kohtule tervikuna kontrolltoimiku nr 2400281 materjalid. RAB on jätnud ettekirjutuste tegemise eel täitmata uurimiskohustuse, kuna kontrollitud pole riiklikes registrites ega muudes asjakohastes avalikes portaalides kättesaadavaid andmeid, mis oleks eos kummutanud rahapesu kahtluse. RAB valduses olevaid raamatupidamislikke tõendeid on hinnatud vääralt, tuginedes nendes kajastatud teabele selliselt, et samast allikast tulenev RAB enda kahtlust kummutav teave on jäetud tähelepanuta.

Tallinna Halduskohus tagastas 01.11.2024 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebaja kaebuse RAB 05.07.2024 ettekirjutuse nr 3-1/460-2 ja 02.08.2024 ettekirjutuse nr 31/535-2 õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas (resolutsiooni p 1) ning võttis kaebuse menetlusse RAB 02.10.2024. a ettekirjutuse nr 3 1/708-2 tühistamiseks (resolutsiooni p 2).

Kaebaja eesmärk tuvastamisnõuete esitamisel on kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsus. Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 ei ole tuvastamisnõuete esitamine sellisel alusel lubatav. Kuivõrd kaebaja kontol olevale rahale kohaldati käsutuskeeldu alates 05.07.2024, on kaebajal 2(8)

3-24-2991 seega kolm aastat eelviidatud kuupäevast alates hüvitamiskaebuse esitamiseks ning kahju ulatuse välja selgitamiseks. Seetõttu ei ole õigusvastasuse tuvastamise nõuete esitamine lubatav.

Tallinna Halduskohus võttis 19.11.2024 määrusega osaliselt vastu kaebaja 18.11.2024 kaebuse muutmise taotluse ja võttis täiendavate nõuetena menetlusse RAB 05.07. ja 02.08.2024 ettekirjutustega tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõuded ning keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas. Kuivõrd õigusvastasuse tuvastamine on hõlmatud kahjunõude eelduste täitmise kontrollimisega, puudub mõistlik vajadus ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamise nõudeid eraldiseisvalt menetleda. Halduskohus edastas kaebaja määruskaebusena sõnastatud taotluse halduskohtu 01.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RAB palus 02.12.2024 kaebuse vastuses haldusasja menetluse peatada ja piirata kaebaja juurdepääsu toimikule.

Kaebaja on esitanud Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 ja 01.11.2024 määruste peale asjas nr 3-24-2644, milles halduskohus andis loa kaebaja arvelduskontol oleva vara käsutamise piiramiseks. Kuna ettekirjutuse õiguspärasust kontrollides hindab kohus, kas ettekirjutuse tegemisel on järgitud loa piire ning asjas nr 3242644 käib vaidlus kohtu antud loa õiguspärasuse üle, sõltub praeguse asja lahendus kohtuasjas nr 3-24-2644 tehtavast lahendist. Kui kõrgema astme kohus peaks halduskohtu 23.09.2024 määruse tühistama, tuleb RAB-l ka ettekirjutus kehtetuks tunnistada. RAB palus piirata kaebaja juurdepääsu 02.12.2024 vastusele ja selle lisadele 1–3, s.o kaebaja viidatud faktiliste asjaolude dokumentidele, mille osaliselt kinni kaetud versioonid esitas kohtule kaebaja ise ning mille RAB esitas kohtule kinni katmata kujul. Dokumendid sisaldavad juurdepääsupiiranguga teavet, mille väljaandmisel võib olla takistatud rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamine. Lisaks on teabe avaldamine vastuolus rahvusvaheliste kokkulepete ja rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega. Vajadus kaitsta juurdepääsupiiranguga teabe konfidentsiaalsust on kaalukam varaga seotud isiku huvist kontrollida haldusaktide faktilisi põhistusi, sest rahapesu tõkestamisel on rahapesu olemusest tulenevalt riikidevahelise koostöö tõhusa toimimise tagamine kõrge tähtsusega. Varaga seotud isiku õiguste kaitse on seejuures tagatud seeläbi, et ettekirjutuste õiguspärasust kontrollib kohus, kes näeb dokumente tervikuna. Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole kohtul vaja tutvuda kogu kontrolltoimikuga, kuivõrd kõik kontrolltoimikus olevad dokumendid ei olnud ettekirjutuse tegemise aluseks. Kogu toimiku RAB-lt välja nõudmine üksnes koormaks nii kohut kui ka venitaks põhjendamatult kohtumenetlust. Kaebaja on kohtule esitanud kogu pooltevahelise suhtluse ja selle käigus edastatud dokumendid. RAB poolt tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid on RAB analüüsinud faktiliste asjaolude dokumentides.

Kaebaja palus vastuses jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata.

Asjas on esitatud nõuded seoses kolme RAB ettekirjutusega ja lahend asjas nr 3-24-2644 võib mõjutada ainult viimast neist. Kaebuse eesmärk on käsutuskeeldude võimalikult kiire kehtetuks tunnistamine ja rahaliste vahendite kasutusse saamine ning kahju tekkimise

3(8)

3-24-2991 lõppemine. Menetluse peatamine ei aitaks kaasa kaebuse eesmärkide kiiremale saavutamisele. Ei ole teada, millal ringkonnakohus ja riigikohus lahendi teevad.

Tallinna Halduskohus kuulutas 16.12.2024 määrusega menetluse RAB 03.12.2024 vastuse tervikteksti ning vastuse lisade 1, 2 ja 3 osas kinniseks (resolutsiooni p 1), rahuldas RAB taotluse ning piiras kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu RAB 03.12.2024 vastuse terviktekstile ning vastuse lisadele 1, 2 ja 3 (dokumendid KIS numbritega 10s ja 11s) ning keelas kaebajal ja tema esindajatel tutvuda kohtutoimikuga vastavas osas ja saada toimikust vastavas osas ärakirju (resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata kaebaja taotluse kohustada vastustajat esitama kohtule vaidlustatud haldusaktide aluseks oleva kontrolltoimiku nr 2400281 materjalid (resolutsiooni p 3) ning rahuldas vastustaja taotluse ning peatas haldusasja menetluse haldusasjas nr 3-24-2644 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 4).

Praeguses asjas on RAB esitanud kohtule terviklikud dokumendid, kuid kaebajale juba haldusmenetluses faktilisi asjaolusid kajastavad dokumendid kujul, kus osa tekstist on varjatud. Kaebaja ei ole RAB sellisele lähenemisele vastu vaielnud, pidades olulisimaks, et kohus näeks dokumente terviklikult. Ka kohtule nähtub terviklikke ja osaliselt varjatud dokumente võrreldes, et RAB taotletud piirangud on põhjendatud ja proportsionaalsed, jättes suurema osa ettekirjutuse põhjendustest kaebajale nähtavaks ja varjates üksnes neid osi, mille puhul tõepoolest juurdepääsu piiramiseks on alust mõnel RahaPTS § 55 lg-s 3 sätestatud alusel. RAB on iga taotletavat piirangut seostanud konkreetse juhtumi asjaoludega, mitte pole piirdunud abstraktse viitega asjakohasele õiguslikule alusele. Kohus nõustub RAB poolt juurdepääsupiirangutele esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid praeguses määruses üksikasjalikult korrata. Praeguses asjas on vaidluse all kolme RAB ettekirjutuse õiguspärasus. Selle raames on RAB-l kohustus tõendada enda ettekirjutuste aluseks olevaid asjaolusid (sh seda, et RAB-l pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat – vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-1937, p 14) ning kaebajal võimalus esitada omapoolseid tõendeid ettekirjutuste õigusvastasuse (eelkõige rahaliste vahendite õiguspärase päritolu) kohta. Vaidluse ese ei ole aga RAB poolt haldusmenetluse raames kogutud muud tõendid ja tehtud menetlustoimingud, mis ei seondu vaidlusaluste ettekirjutustega. On ilmselge, et kui kaebaja määruskaebus asjas nr 3-24-2644 rahuldatakse ja jõustub kohtulahend, millega jäetakse RAB taotlus rahuldamata, peab see viima RAB poolt 02.10.2024 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseni. See tooks omakorda praeguses asjas kaasa kaebaja tühistamisnõude osas menetluse lõpetamise. Välistada ei saa, et lõpplahendi sisu asjas nr 3-242644 mõjutaks ka kaebaja ülejäänud kahe nõude lahendamist. Kui kõrgema astme kohtud seavad asjas nr 3-24-2644 kahtluse alla mõne RAB põhieelduse, millele viimane tugines ka varasemates ettekirjutustes, oleks sellel mõju nende ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamisele praeguses asjas, mis on kahjunõude rahuldamise eelduseks. Paralleelselt toimuvates kohtumenetlustes samade asjaolude üle tuleks vältida vastuolulisi lahendeid. Juhul kui menetlus asjas nr 3-24-2644 peaks siiski mingil põhjusel ülemäära venima, on kaebajal võimalik taotleda praeguses asjas menetluse uuendamist HKMS § 99 lg 2 alusel. Lisaks on Riigikohtus hetkel menetluses haldusasi nr 3-23-2858, milles võetavad seisukohad võivad osutuda asjakohaseks praeguse asja lahendamisel.

4(8)

3-24-2991

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I Tallinna Halduskohtu 01.11.2024 määrus

3-24-2991 piiratud. HKMS § 45 lg 2 näeb piiranguna ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust seostatud esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale põhjuse arvata, et täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.10.2020 määrus asjas nr 3-19882/22, p 23.1). Samas võib tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda preventiivse huvi kõrval ka rehabiliteerivast huvist (Riigikohtu 19.03.2002 otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15). Kaebaja on juba esitanud tõhusamad kahju hüvitamise nõuded ning kaebuse rahuldamise ühe eeldusena hindab halduskohus ka 05.07.2024 ja 02.08.2024 ettekirjutuse õiguspärasust (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1), mistõttu eraldi tuvastamisnõuete esitamine pole lubatav. Kuigi RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel peavad olema jätkuvalt täidetud ka RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 määrus asjas nr 3-242644, p 10), pole kaebaja veenvalt näidanud, kuidas RAB 05.07.2024 ja 02.08.2024 ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamine aitaks kaebajal enda õigusi halduskohtus RAB 02.10.2024 ettekirjutuse peale esitatud tühistamisnõudega seoses kaitsta. RAB 02.10.2024 ettekirjutuse õiguspärasuse kontrolliks pole varasemate ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamine vajalik. Kuna tuvastamisnõuete esitamist kaebaja esitatud põhjenduste alusel ei saa pidada tema õiguste kaitseks vajalikuks, siis ei olnud eraldi tuvastamisnõuete esitamine HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatav ja halduskohus on tuvastusnõuded õigesti tagastanud. II Tallinna Halduskohtu 16.12.2024 määrus

3-24-2991 tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p-i 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Määruskaebuse esitamise eesmärk saab olla menetlusosalise õigusliku positsiooni parandamine. Juhul, kui määruskaebuse lahendamisel tehtav kohtulahend muutunud asjaolude tõttu ei saa menetlusosalise õigusi või kohustusi enam mõjutada, puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2020 määrus asjas nr 3-20-2192, p 9; Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2020 määrus asjas nr 3-20-528, p 11). Halduskohtu määruse vaidlustamine ei ole muutunud asjaolude tõttu enam kaebaja menetluslike õiguste kaitseks vajalik. Eeltoodu tõttu puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja see tuleb HKMS § 187 lg 3 p-i 6 alusel tagastada.

11S).

3-24-2991 väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Dokumentides sisalduva teabe põhjal saab isik teha järeldusi, millist infot ja millisest allikast on olnud võimalik RAB-l koguda, missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks, millistes riikides on rahapesukahtlusega seotud isikutel tuvastatud vara olemasolu jms. Sellise teabe tutvustamine võib aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või tegevuse ümber korraldada viisil, mis võib takistada praeguse juhtumiga seoses info kogumist, aga ka rahapesu tõkestamist tulevikus. RAB on seda oma taotluses selgitanud ja seostanud ka konkreetse juhtumi asjaoludega. Välisriigi rahapesu andmebüroodelt saadud teabe avaldamine on lisaks võimalik vaid juhul, kui selleks on olemas asjaomase büroo nõusolek (vt Riigikohtu 23.05.2024 määrus haldusasjas nr 3-23671, p 19). Huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam puudutatud isiku huvist toimikuga tutvuda. RAB poolt varale käsutuspiirangu seadmise vaidlustamisel ei ole puudutatud isikul vaja tingimata teada kõiki selle aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 23.05.2024 määrus haldusasjas nr 323-671, p 16). Selleks, et tõendada vara legaalset päritolu, ei vaja isik vältimatult kogu teavet selle kohta, milliste andmete või asjaolude pinnalt on RAB-l rahapesukahtlus tekkinud. Kuigi isiku võimalus esitada konkreetseid vastuväiteid RAB poolt tuvastatule on oluliselt piiratud, ei ole tal siiski mingeid takistusi esitada oma tõendeid, mis kinnitavad, et tema on pangakontol oleva vara tegelik kasusaaja ja vara päritolu on legaalne (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1717, p-d 12 ja 13).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.