2.Jätta Xi taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Xi riigi õigusabi taotus rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja Yi nimi tähemärkidega X ja Y. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 kuni 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 16. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebusena käsitatava pöördumise, milles väljendab rahulolematust sellega, et Justiits- ja Digiministeerium ei algatanud tema taotluse alusel Tartu Vanglas sisejuurdlust. Kaebuse kohaselt oleks tulnud sisejuurdlus läbi viia põhjusel, et 6. veebruaril 2025 sooviti kaebajaga ühte kambrisse paigutada kinnipeetav Y, kuigi kaebaja on vanglale selgitanud, et ta ei suuda võõra inimesega nii väikselt pinnal olla ja kui talle tuuakse keegi kambrisse, peksab ta kambri pilbasteks. See oli kaebaja väitel ka põhjus, miks Y keeldus kambrisse minemast. Kaebaja märgib kaebuses veel järgmist. Ta teavitas ametnikku, et ta käib jalutuskäigul ära ja tagasi tulles peksab kambri segamini, mida ta tegigi. Seejärel kohaldati kaebaja ja Yi suhtes
3-25-1454
täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid 20. veebruaril 2025 sooviti neid paigutada taas ühte kambrisse. Kaebaja leiab, et tuleb välja selgitada piir, kust tekib kinnipeetaval õigus kambrit valida. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et konflikti pole toimunud, ning kaebaja hinnangul tõestavad 6. veebruari 2025. a ja 20. veebruari 2025. a paigutused, et isikute tervis, elu ja heaolu ei kuulu vastutaja eesmärkide hulka. Vastustaja tegevus konflikti osapoolte kokku paigutamisel pärast vangla vara kahjustamist oli õigusvastane ning järelevalvet teostanud valvemeeskond on olnud enda tööülesandeid täites raskelt hooletu ja sellega põhjustanud kaks konfliktiolukorda. Kaebaja leiab, et tema 24. märtsi 2025. a taotlus vanglale nr 2-2/2-25/1256-1 sisejuurdluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kaebaja taotleb ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja suhtes, mis reguleerivad vanglasse paigutamist, ümberpaigutamist ning vanglasisest paigutamist. Samuti palub ta end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ning anda endale riigi õigusabi, selgitades, et ta ei suuda end ise esindada kaebuste suure arvu tõttu. Ta esitas 2024. aastal kohtule ligi 100 kaebust, millest on menetlusse võetud 8-10 kaebust. Kaebaja leiab, et oluline ei ole, mitu korda on ta ise kohtu poole pöördunud, vaid kui palju kaebusi on menetlusse võetud. Vastustaja piirab ka meelevaldselt kaebaja ligipääsu menetlustele, sest on alates 6. veebruarist 2025 keelanud kaebajal tahvelarvuti kasutamise ning lubab arvutiruumi kasutada kaks tundi päevas, kuigi kaebaja menetluste maht on kolossaalne ja kahe tunniga ei suuda ta koostada isegi ühte dokumenti. Kaebaja märgib, et vajab hädasti riigi õigusabi, et keegi esindaks teda menetlustes, millele tal on ligipääs oluliselt piiratud.
2.Vastuseks kohtunõuetele edastas Tartu Vangla 21. mail 2025 kohtule kaebaja kaebuse sisejuurdluse alustamiseks (registreeritud vanglas 26. veebruaril 2025 nr-ga 2-2/2-25/1256-1), Tartu Vangla 24. märtsi 2025. a vastuskirja nr 2-2/2-25/1256-2, kaebaja vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud vanglas 26. märtsil 2025 nr-ga 2-25/2-2/3589) ning Justiits- ja Digiministeeriumi 9. mai 2025. a vaideotsuse nr 11-7/3501-2.
KOHTU SEISUKOHT
Vaidluse ese
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. HKMS § 18 lg-st 1 tuleneb, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Arvestades seda, et kaebaja soovib sisejuurdluse algatamist ning on esitanud vastava taotluse Tartu Vanglale, tuleb kohtu hinnangul kaebust mõista nii, et kaebaja soovib kaebuses Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist algatada sisejuurdlus tema taotluse nr 2-2/2-25/1256-1 alusel. Kuigi kaebaja märgib kaebuses enda taotluse kuupäevana 24. märtsi 2025, nähtub taotluselt, et see on koostatud 25. veebruaril 2025 ning vanglas registreeritud 26. veebruaril 2025 (dtl 21-26). Asjas tuleb seega vastustajana käsitada Tartu Vanglat, mitte kaebuses viidatud Justiits- ja Digiministeeriumi. Ministeerium on asjas lahendanud üksnes vaide ning kaebaja ei ole 9. mai 2025. a vaideotsust nr 11-7/3501-2 otsesõnu vaidlustanud. Tegemist on seega kohustamiskaebusega sisejuurdluse algatamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebuse tagastamine
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, ning seda alljärgnevatel põhjustel. 2
3-25-1454
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Teisisõnu tähendab see, et isikule peab mõnest õigusnormist tulenema subjektiivne õigus, mida ta kohtus kaitsta soovib. Mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglas sisejuurdluse läbiviimist. Vangla tööd juhib vangla direktor (vangistusseaduse (VangS) § 106), kes vastutab vastavalt vangla põhimääruse 1 § 3 lg 2 p-le 2 vangla tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning tagab vangla ülesannete tulemusliku täitmise, samuti vangla arendamise ja vangla struktuuriüksuste häireteta töö. Põhimääruse § 9 kohaselt on vangla julgeolekuosakonna põhiülesandeks ennetada ja avastada õiguserikkumisi ning korraldada vanglas uurimist ja jälitustegevust. Pädevatel vangla juhtidel on ka vanglaametnike distsiplinaarvõimu teostamise ja seega distsiplinaarjuurdluse läbiviimise õigus, kui selleks ilmnevad alused (VangS §-d 148 ja 149). Sisejuurdluse alustamine on seega vangla otsustuspädevuses.
6.Kinnipeetaval on õigus pöörduda vangla poole märgukirja või muu pöördumisega (vt nt Tartu Vangla kodukorra p 1.13.6), kui ta leiab, et vanglal tuleks mingit olukorda uurida või mõnele asjaolule tähelepanu pöörata, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema pöördumisele reageeritaks sisejuurdluse algatamise ja läbiviimisega. Kuna kaebajal vastav subjektiivne õigus puudub, ei ole tal õigust ka sellist nõuet halduskohtule esitada, st tal puudub sellise nõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 tähenduses.
7.Kuigi kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda sisejuurdluse algatamist, on tal siiski õigus sellele, et tema pöördumist kohaselt menetletaks Asja materjalidest nähtub, et kaebaja taotlusele nr 2-2/2-25/1256-1 on vangla vastanud ning selgitanud talle ka edasikaebe korda. Samuti on Justiits- ja Digiministeerium lahendanud vangla vastusega seonduv vaide (dtl 31-35, 39-40). Kaebaja pöördumisi ei ole seega jäetud tähelepanuta ning talle on korrakohaselt selgitatud edasikaebe võimalusi. Seega ei saa kaebajale kaebeõigus tekkida ka tema menetluslike õiguste rikkumise tõttu.
8.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Xi kohustamiskaebus ei ole lubatav ning tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus peab siinkohal vajalikuks kaebuse sisuga seonduvalt märkida, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus endale kambrikaaslast valida. Seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse (vt nt Riigikohtu 28. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-10-11, p 10). Kui kaebaja leiab, et tema õigusi on kambrisse paigutamisel rikutud, on kaebajal võimalik seda iseseisvalt vaidlustada ka ilma sisejuurdluse läbiviimist taotlemata. Taotluste lahendamine ja muud menetluslikud otsustused
10.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
11.Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud on 1
Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrus nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“
3
3-25-1454
varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus tuginedes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktidele 1 ja 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et riigi õigusabi andmist ei muuda põhjendatuks ka asjaolu, et kaebaja on viidanud oma arvukatele kohtuasjadele ning piirangutele arvuti kasutamisel. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole riigi õigusabi andmise aluseks. Kuna kaebaja viitab ise, et tema poolt 2024. aastal esitatud 100-st kaebusest on menetlusse võetud 8-10 kaebust, siis saab eeltoodust järeldada, et kaebaja esitab kohtule paljuski põhjendamatuid kaebusi, tekitades ise olukorra, kus ta ei suuda neid hallata. Samas näitab menetlusse võetud asjade hulk, et kaebaja on põhjendatud juhtudel kaebusi suutnud esitada ise enda õigusi tõhusalt kaitstes. Kuna kaebaja saab tahvelarvuti asemel kasutada arvutit arvutiruumis, ei saa asuda seisukohale, et vangla oleks kaebaja E-toimiku kasutamist ebamõistlikult piiranud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse põhjusel, et kaebajal puudub kaebeõigus sisejuurdluse algatamiseks kohustamise nõude esitamiseks, ei ole asjassepuutuvad tema väited vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja kinnipeetavate paigutamist reguleerivate sätete põhiseadusvastasusest ning taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
13.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja Yi nime tähemärkidega X ja Y (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.