2.P.E esitas Kaitseväele 23.03.2025 taotluse õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamiseks. Kaebaja tööalane olukord ja elulised asjaolud muudavad osalemise keeruliseks. Kaebaja lahkus töölt omal soovil väikese töökoormuse tõttu ja otsib paremini tasustatavat tööd. Õppekogunemisel osalemine võib mõjutada tema tööotsinguid ja majanduslikku olukorda. Samuti takistavad osalemist erinevad tsiviilvaidlused.
3.Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni ülem jättis 08.04.2025 otsusega nr KV-3.9-2/25/7338-1 kaebaja taotluse rahuldamata.
3-25-1334 Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 5 lg 1 alusel on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine kaitseväekohustuslase kohustus läbi teha kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistus Kaitseväes. KVTS § 5 lg 3 alusel on reservteenistus reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel. KVTS § 76 lg 3 p 1 alusel võib reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu. Selle all mõeldakse selliseid asjaolusid, mida ei olnud võimalik ette näha või aimata või mida ei osatud oodata. P.E taotlusest ei nähtu asjaolud, mis viitaks ootamatult tekkinud raskele majanduslikule olukorrale. Reservväelastele on õppekogunemisel osalemise korral ette nähtud tagatised, mis on sätestatud KVTS §-s 80, Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määruses nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ (määrus nr 1) ja kaitseministri 06.02.2013 määruses nr 7 „Ajateenijale ning õppekogunemisel ja reservasendusteenistuses osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ (määrus nr 7). Reservteenistuse ajal toetuse maksmisega kompenseeritakse isikule kaudne kahju, mis tekib tema ajutise eemalolekuga igapäevasest tegevusest.
4.P.E esitas vaide, milles selgitas, et tema majanduslik ja eluline olukord on muutunud ootamatult raskeks mitme asjaolu koostoimel. Uue ja paremini tasustatud töö leidmine on olnud keerulisem. Tööandjad ei ole valmis tööle võtma inimest, kelle kohta on teada, et ta peab varsti mitu nädalat õppekogunemise tõttu töölt eemal viibima. Kaebaja on seotud erinevate menetlustega, sh suhtleb aktiivselt politsei, prokuratuuri ja kohtuga. Kaebajal puudub materiaalne ja sotsiaalne tugivõrgustik. Ta on esitanud kohtule maksejõuetuse avalduse ja võimalik on eraisiku pankrot. Need asjaolud olid ootamatud ega olnud ettenähtavad. Õppekogunemisel osalemine süvendaks kaebaja majanduslikku ja vaimset kriisi.
5.Kaitseväe peastaabi ülem juhataja ülesannetes jättis 30.04.2025 vaideotsusega nr 9359-1 kaebaja vaide rahuldamata. Ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra all mõeldakse selliseid asjaolusid, mida ei olnud võimalik ette näha või aimata ning mida ei osatud oodata. Ootamatult tekkinud raskeks perekondlikuks või majanduslikuks olukorraks võib lugeda näiteks perekonnaliikme ootamatult raske haigestumise, traagilise hukkumise või invaliidistumise, lapsel varasemalt diagnoosimata raske haiguse avastamise, tulekahju jne. Üksnes keeruline majanduslik olukord ei ole ootamatu asjaolu. Töötaja poolt omal soovil töösuhte lõpetamist ei saa pidada ootamatult tekkinud raskeks majanduslikuks olukorraks. Kaebaja osalemine õppekogunemisel võib teda ajutiselt panna keerulisse olukorda, kuid see ei tingi vabastamist õppekogunemisel osalemise kohustusest. Vastupidisel juhul ei saakski Kaitsevägi õppekogunemisi läbi viia, kuna vabastada tuleks kõik taotluse esitanud reservis olevad isikud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 alusel on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Sellise väikeriigi puhul nagu Eesti on see põhimõte ülioluline. Riigil on õigus kutsuda reservis olev isik õppekogunemistele või teda mobiliseerida. Reservis olev isik on kohustatud arvestama, et kodanikuna lasuvad tal ka kohustused ning üks neist on õppekogunemistel osalemine, et tugevdada Eesti kaitsevõimet ja reservväelaste teadmisi oma rollist riigikaitses. Viimaste aastate julgeolekuolukord nõuab tegevväelastelt ja reservis olevatelt isikutelt rohkem aega ja suuremat panustamist sõjaväelisele väljaõppele, seda mh põhjusel, et riigikaitse põhijõuks on reservväelased. Iga õppekogunemisele kutsutud reservis oleva isiku õppusel osalemine üksuse koostoime seisukohast vajalik. 2(5)
3-25-1334
6.P.E esitas Tallinna Halduskohtule 05.05.2025 kaebuse Kaitseväe 08.04.2025 otsuse nr KV-3.9-2/25/7338-1 ja 30.04.2025 vaideotsuse nr 9359-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vabastama kaebaja 05.–18.05.2025 õppustelt. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud haldusakti täitmise (õppekogunemisel osalemise) kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumisest vabastamist seoses raske majandusliku olukorraga. Kaebaja märkis, et tema majanduslik olukord on erakordselt ja ootamatult halvenenud. Kaebaja sattus pettuse ohvriks, mille tõttu kaotas olulise osa isiklikust rahast ja sattus finantskriisi. Tal puudub stabiilne sissetulek ja ta otsib aktiivselt tööd. Kaitsevägi tõlgendab „ootamatut majanduslikku raskust“ liiga kitsalt, arvestamata, et tegemist ei ole tavalise eluraskusega, vaid sundolukorraga seoses pettuse, töökaotuse ja maksejõuetuse menetlusega. Kaitseväe otsus ei ole proportsionaalne, sest halvendab kaebaja olukorda, raskendab töö leidmist ja seab ohtu toimetuleku. Kaebaja on olnud mitu nädalat töötu ja just nüüd avaneb võimalus tööle naasta. Õppekogunemise ajaks on kaebaja sunnitud töö alguse edasi lükkama või loobuma tööst, mis raskendaks veelgi toimetulekut. Kaebaja peab tegema aktiivselt koostööd advokaadi ja pankrotihalduriga seoses maksejõuetuse menetlusega. Kaebajal on vaja osaleda kohtuistungil. Õppustel osalemine takistab kaebaja võimalust korraldada oma elu ja vähendada võlgu. Kaebaja poolt alternatiivselt pakutu – töö ja võlgade menetlus – on ühiskondlikult isegi kasulikum kui tema õppustel osalemine.
7.Tallinna Halduskohus jättis 06.05.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 2-päevase tähtaja. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv kaebuselt 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt 20 eurot või esitada vormikohane menetlusabi taotlus ning maksejõuetust tõendavad dokumendid (sh kõikide kaebaja pangakontode väljavõtted nelja viimase taotluse esitamisele eelneva kuu kohta).
8.P.E esitas 08.05.2025 täiendatud menetlusabi taotluse. Kaebaja on töötu, kuid alustab uues töökohas 12.05.2025. Kaebajal puuduvad säästud ja ta on sattunud makseraskustesse. Ta on esitanud eraisiku pankrotiavalduse. Kaebajal puudub sotsiaalne ja materiaalne tugivõrgustik. Õppekogunemisel osalemine takistab kaebaja tööle asumist ja süvendab tema majanduslikku kriisi. Kaebaja esitas kohtule Swedbank AS pangakonto väljavõtte nelja viimase kuu kohta.
9.Tallinna Halduskohus jättis 09.05.2025 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse veelkord käiguta ning andis riigilõivu 40 eurot tasumiseks 2-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2). Kohus arvestab kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid menetlusabi taotlusele esitamisele eelneval neljal kuul. Kaebaja väitel on tal mõistlikud eluasemekulud, kuid täpsemalt ei ole ta neid esile toonud. Samuti ei ole kaebaja märkinud igakuiseid vältimatuid püsikulusid. Seetõttu arvestab kohus kaebaja igakuisteks vältimatuteks kuludeks 75% töötasu ühe kuu alammäärast, s.o 664,50 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusega nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati 2025. aastal kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot). Kaebaja esitatud arvelduskonto väljavõtte ja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 2352,09 eurot [(7362,17 – 4 × 664,50) ÷ 4 × 2 = 2352,09]. Järelikult ei saa kaebajat pidada maksejõuetuks. Lisaks ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada suurteks. Kaebajal on praegu kohustus osaleda õppekogunemisel. Kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei vabasta kaebajat sellest kohustusest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(5)
3-25-1334
10.P.E palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.05.2025 määruse resolutsiooni p 1 ning uue määrusega rahuldada tema menetlusabi taotlus. Kuigi kaebaja esitas kohtule Swedbank AS pangakonto väljavõte ja mainis majanduslikke raskusi, ei saanud kohus täielikku ülevaadet kaebaja võlgadest, üürikohustusest, pankrotiavalduse seisust ja tööle asumise riskidest. Kaebaja on sattunud tööta jäämise, pettuse ja maksejõuetusmenetluse tõttu olukorda, kus tal puudub võimekus tasuda isegi väiksemaid riigilõive. Koostöös pankrotihalduriga on alustatud võlgade restruktureerimise protsessi. Kaebajal ei ole sääste. Eksisteerib vahetu risk, et tööleping katkeb seoses kohustusega osaleda õppusel. See halvendaks kaebaja olukorda veelgi. Olukorda süvendab asjaolu, et kaebaja on samaaegselt seotud tsiviilvaidlusega, mille käigus on ta kaotanud märkimisväärseid rahalisi vahendeid ning sattunud sisuliselt täielikku maksejõuetusse. Kuigi kohtu hinnangul oli kaebaja viimase nelja kuu sissetulek 7362,17 eurot, ei arvestatud korrektselt kaebaja vältimatute igakuiste kuludega (üür, toit, side, transport), mis ületavad oluliselt 664,50 euro piiri. Kui kohus jätab menetlusabi andmata, ei ole kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi ja jätkata kohtumenetlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus ei ole põhjendatud ning jääb rahuldamata.
12.Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 1 on abinõu mh perspektiivitute kaebuste tõrjumiseks (Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p 44). Sealjuures tuleb kaebuse perspektiivikuse hindamisel arvesse võtta asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2).
13.HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused. Seejuures võib muid vältimatuid kulutusi maha arvata iga kuu kuni 75 % ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb arvestada ka taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut ja vara ning muid olulisi asjaolusid (HKMS § 112 lg 1 p 2, § 115 lg 2, § 116 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186).
14.Halduskohus leidis, et kaebaja esitatud arvelduskonto väljavõtte ja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud sissetulekut arvestades ei saa kaebajat pidada maksejõuetuks. Samuti märkis halduskohus, et kaebuse eduväljavaated ei ole suured.
15.Ringkonnakohus leiab, et sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist, tuleb tema menetlusabi taotlus rahuldamata jätta kaebuse kasinate eduväljavaadete tõttu.
16.Kaitsevägi jättis 08.04.2025 otsusega rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta õppekogunemisel osalemisest 05.–18.05.2025, kuna tegemist ei olnud KVTS § 76 lg 3 p-s 1 sätestatud olukorraga. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud haldusaktide põhjendused asjakohased. Iseenesest on usutav, et kaebaja on pettuse ja töölt lahkumise tõttu raskes majanduslikus olukorras, kuid kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud, et õppekogunemisel 4(5)
3-25-1334 osalemine põhjustaks tema majandusliku olukorra märkimisväärse halvenemise. Kaitsevägi on kaebajale õigesti selgitanud (dtl 26), et reservväelasele makstakse toetust alates õppekogunemise kutsel näidatud kohta saabumise päevast kuni õppekogunemisel osalemise lõppemiseni 55–75 eurot päevas (KVTS § 80 lg-d 5 ja 6; määruse nr 1 § 3 lg-d 1 ja 2). Samuti hüvitatakse õppekogunemisel osalenud reservis olevale Eestis elavale isikule sõidukulu 40 eurot sõiduks kogunemiskohta ja tagasi (KVTS § 80 lg-d 1 ja 2; määruse nr 7 § 2 lg-d 1 ja 2). Reservväelasele tagatakse reservteenistuses ka transport, majutus ja toitlustus (KVTS § 80 lg 7). Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses väitnud, et võimalikud tööandjad, sh tööandja, kelle juures kaebaja alustas tööd 12.05.2025 (dtl 162), oleks keeldunud kaebajaga töölepingut sõlmimast pelgalt kaebaja õppekogunemisel osalemise tõttu. See, et esines selline risk, on üksnes kaebaja oletus. Pealegi oli õppekogunemisel osalemise kohustus kaebajale teada juba alates 19.11.2024 (dtl 3, 25 ja 125), sh varasemalt töölt omal soovil lahkumisel ja uuele töökohale kandideerimisel. Seega pidi kaebaja sellega arvestama. Kaitseväe andmetel osaleb õppekogunemisel Siil 2025 üle 16 000 võitleja.1 See tähendab, et tõenäoliselt on õppekogunemise ajal sunnitud tööst keelduma paljud õppusele kutsutud isikud. Aluse selleks annab töölepingu seaduse § 19 p 5 või avaliku teenistuse seaduse § 83 p 5. Kaitsevägi selgitas vaidlustatud haldusaktides õigesti, et tegemist on olulise avaliku kohustusega, mille eesmärk on tugevdada Eesti kaitsevõimet. Ka kaebaja maksejõuetuse menetlusega seotud tähtajad ja kohtuistung ei saaks olla takistuseks kaebaja õppekogunemisel osalemiseks. Kohtu antud tähtaega on mõjuval põhjusel võimalik pikendada (vt TsMS § 64 lg 1). Kohtuasjas nr 2-25-5084 on kaebaja istungile kutsutud 20.05.2025, s.o pärast õppekogunemise lõppu (dtl 22).
17.Eeltoodut arvestades ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada kuigi suureks ning menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud (HKMS § 111 lg 1). Seega jättis halduskohus kokkuvõttes õigesti kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Kui kaebaja soovib, et halduskohus tema kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaataks ja neid sisuliselt hindaks, tuleb kaebajal tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv.
18.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määruskaebuses esitatud etteheide, et halduskohus ei arvestanud kaebaja vältimatute igakuiste kuludega (üür, toit, side, transport), mis kaebaja sõnul ületavad oluliselt 664,50 euro piiri, ei ole põhjendatud. Kaebaja ei toonud neid kulutusi halduskohtus selgelt välja. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja esitas halduskohtule üksnes Swedbank AS pangakonto väljavõtte, kuid Harju Maakohtule esitatud võlgniku maksejõuetusavalduse (dtl 133) kohaselt on kaebajal pangakonto ka AS-s LHV Pank. Kaebaja ei esitanud halduskohtule AS LHV Pank pangakonto väljavõtet ega maininud selle olemasolu. Kui kaebaja poolt menetlusabi saamiseks esitatud andmed on puudulikud, ei saa halduskohtule ette heita kaebaja tegelike kuludega arvestamata jätmist.
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.05.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
1
Vt https://mil.ee/reserv/oppekogunemised/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.