Maksuõigus › Maksuotsused

3-23-916 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-916 protokolli esitamine ei taganud kaebaja ärakuulamist ja kaebaja ei pidanud selle põhjal aru saama vastutusotsuse koostamise võimalikkusest. MTA on kaebajat informeerinud võimalusest vabatahtlikult tasuda maksuvõlg äriühingu eest ning vältida vastutusotsuse tegemist, kuid ei ole kinnitanud vastutusotsuse väljastamise kavatsust. Protokolli küsimus 22 ei ole käsitatav ärakuulamisena. Kuna MTA koostas täiendava vastutusotsuse projekti, on ilmne, et ka MTA ei pidanud protokolli ärakuulamisõiguse tagamiseks piisavaks. MTA on ise olnud seisukohal, et ärakuulamisõigus on tagatud läbi vastutusotsuse projekti kättetoimetamise. Vastutusotsuse projekti ei saa lugeda kättetoimetatuks MKS § 55 alusel Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Puudusid Riigikohtu 04.12.2019 määruses nr 3-19-207 toodud eeldused. Ei ole tõendatud, et kaebaja ei ela MTA-le teadaoleval aadressil. Kaebaja elas vastutusotsuse projekti koostamise ajal ja elab tänaseni MTA-le teadaoleval aadressil. Riigikohtu lahendist nr 3-19-207 tuleneb, et kui kaebaja oleks ka teadlikult ja tahtlikult hoidunud kõrvale vastutusotsuse projekti kättesaamisest (mis ei vasta tõele), siis ei mõjuta see kuidagi MKS § 55 regulatsiooni ega võimalda dokumenti avalikult kättetoimetatuks lugeda. Maksuhaldur on vaide läbivaatamisel ning vaideotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud MKS § 102 lg 1 p-i 2. Maksuhaldur on vaideotsuses asunud seisukohale, et kaebaja on protokollis esitatud küsimustele vastamata jätmisel olnud vähemalt hooletu, mistõttu ei saa vaidele lisatud arveid asja materjalide juurde võtta ega nendes märgitu tõttu maksukohustust vähendada. MTA ei ole põhjendanud, et arvete hilisema esitamise on põhjustanud kaebaja tahtlus või hooletus. MTA ei ole järginud MKS §-st 11 tulenevat uurimispõhimõtet, vaid on üksnes eeldanud, et tõendid on esitatud hilinenult hooletusest tingituna. Kaebajal esinesid objektiivsed takistused. Kaebajal ei olnud vastutusotsuse tegemisele eelnenud menetlusest võimalik aru saada, et tema suhtes vastutusotsuse koostamine on üldse võimalik, mistõttu ta ei olnud teadlik ka võimalikest riskidest, mis võivad kaasneda vastamata jätmisega. Kaebaja on kõik OÜ-d Q puudutavad dokumendid andnud üle Y OÜ-le (hilisem omanik) juba 2022. a septembri algul ehk enne protokolli koostamist. Kuna Y OÜ soovis ettevõtte omandada, nõudis ta enne omandamist kõiki OÜ Q raamatupidamise dokumente, hindamaks ettevõtte majanduslikku seisu. Pärast protokolli kättesaamist pöördus kaebaja Y OÜ poole dokumentide saamiseks, kuid viimane keeldus dokumente väljastamast ja lubas osaluse omandamise järgselt kõik dokumendid MTA-le ise esitada. Pärast vastutusotsuse saamist pöördus kaebaja materjali tarnijate poole dokumentide saamiseks ning sai suurema osa dokumentidest kätte ja edastas need vaide lisadena MTA-le, kes neid vastu ei võtnud. MTA väidab, et isegi kaebaja poolt käesolevas menetluses esitatud dokumentidega arvestamisel ei oleks MTA teinud teistsugust vastutusotsust. Samas MTA ei tea, kuidas oleks kaebaja end korrektse menetluse puhul kaitsnud. Lisaks ei ole kaebaja käesolevas menetluses esitanud kõiki tõendeid ja argumente, mis puudutavad vastutusotsuse sisulist õiguspärasust. Seda on võimalik teha korrektse menetluse läbiviimisel MTA poolt, kus kaebaja sooviks üle kuulata oma koostööpartnerite esindajad. Praegune kohtumenetlus ei ole koht haldusakti sisulise õiguspärasuse üle vaidlemiseks. Vaidlus on menetlusnormide rikkumise üle ärakuulamisõiguse tagamata jätmisel.

3-23-916 dokumendid 10.10.2022. Nimetatust saab üheselt järeldada, et kaebaja oli teadlik, mille kohta ja milliseid dokumente temalt küsitakse, kuid jättis sellegipoolest dokumendid esitamata ja korralduse täitmata. MTA koostas kaebajale 08.12.2022 vastutusotsuse projekti, mida üritas kaebajale kätte toimetada e-maksuameti kaudu, e-posti teel ning posti teel väljastusteatega (tagastati hoiutähtaja rikkumise tõttu). Pärast seda avaldas MTA vastutusotsuse projekti 16.12.2022 Ametlikes Teadaannetes. Kuna kaebaja vastutusotsuse projektile vastuväiteid ei esitanud, väljastas MTA 27.01.2023 vastutusotsuse. Kaebaja kinnitas e-posti aadressilt XXX vastutusotsuse kättesaamist. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebaja on teadlikult eiranud MTA teavitusi ja vältinud talle saadetud dokumentide vastuvõtmist. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-19-207 oli vaidluse all kaebuse tähtaegsus, mitte haldusakti sisuline õiguspärasus. Isegi kui vastutusotsuse projekti MKS § 55 alusel kättetoimetatuks lugemisel esineb mingeid menetlusvõi vormivigu, ei anna need alust õiguspärase haldusakti tühistamiseks. MTA on koos vaidega esitatud dokumendid jätnud põhjendatult vastu võtmata. HKMS § 158 lg 1 kohaselt hinnatakse haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Kaebaja ei ole käesoleva ajani adekvaatselt selgitanud, miks ta jättis ilma igasuguse põhjenduseta täitmata 12.09.2022 korralduse teabe andmiseks ja dokumentise esitamiseks. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja põhjendus, et talle ei olnud arusaadav, milliseid dokumente ta maksuhalduri kahtluse kummutamiseks esitama peab. Ilmselgelt oli kaebajale pärast 12.09.2022 korralduse saamist teada, et on alustatud menetlust, mis võib päädida vastutusotsuse koostamisega. Seega juba ainuüksi HKMS § 158 lg-s 2 sätestatut arvestades ei saa kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud dokumendid seada kahtluse alla vastutusotsuse õiguspärasust. Usutav ei ole kaebaja kohtumenetluses esitatud põhjendus, mille kohaselt olid raamatupidamisdokumendid antud septembris 2022 äriühingu hilisemale omanikule. Sellele ei viidanud kaebaja ka oma 10.10.2022 vastuses. Isegi kui kaebaja poolt esitatud dokumente saaks sisuliselt hinnata, ei kinnita need kuidagi kaebaja versiooni Y OÜ väidetava rahakasutuse kohta. Hulgaliselt esineb välisriikide poolt väljastatud arveid, kuid puuduvad andmed arvete tasumise kohta, sh ei nähtu tasumisi pangakontolt. Ei ole usutav, et tarnijad vormistaksid oma kinnitused identselt. Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kaebaja tegevus Y OÜ juhatuse liikmena oli tahtlik VÕS § 104 lg 5 mõistes.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. MTA koostas 12.09.2022 korralduse nr 13-7/01241-1 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Korralduse lisaks on protokoll, milles on toodud täpsemalt küsimused, millele maksuhaldur soovib kaebaja vastust ning dokumendid, mille esitamist maksuhaldur kaebajalt ootab. 12.09.2022 korralduses on sõnaselgelt välja toodud, et korralduse väljastamisega algatab maksuhaldur kaebaja kui maksukohustuslase maksukohustuse eest vastutava isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel, mille potentsiaalse tulemusena nõutakse kaebajalt sisse OÜ Q maksukohustused summas 50 542,17 eurot. Korralduse lisaks oleva protokolli küsimused on otseselt suunatud teabe ja dokumentide saamisele, mis on maksukohustuse tekkimise aluseks ja mille osas kavatseb MTA teha vastutusotsuse. Muu hulgas on kaebajalt nõutud teavet ja dokumente sularaha väljavõtmise ja kasutamise kohta, kaebaja isiklikule kontole tehtud ülekannete ja nende kasutamise kohta ettevõtte majandustegevuse tarbeks jms. Samuti on protokolli küsimustes 21 ja 22 tehtud otsesed viited võimaliku kaebaja vastutuse kohta. Kaebaja pidi nimetatud dokumentidega tutvudes üheselt 4(9)

3-23-916 mõistma, et tema suhtes on algatatud menetlus, mis võib päädida vastutusotsuse koostamisega, ja maksuhalduri kahtluste kummutamiseks tuleb tal esitada maksuhalduri poolt nõutud dokumendid ja anda teavet. Kohtumenetluses esitatud väide, et kaebaja ei saanud korralduse saamisel aru, et tema suhtes on algatatud vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlus, on otsitud ning ei vasta tegelikkusele. Kaebaja teadmist kinnitab tema käitumine korralduse ja protokolli saamise järgselt. Kaebaja on kõnealuse korralduse vastu võtnud emaksuameti kaudu 20.09.2022. Oma e-posti aadressilt XXX saadetud vastuses palus kaebaja dokumentide esitamise tähtaega seoses raamatupidamise eest vastutava isiku puhkusega pikendada kuni 10.10.2022. MTA-le saadetud vastusest ei nähtu ühtegi vihjet selle kohta, et kaebajale ei olnud arusaadav, millist teavet MTA temalt soovib. Samuti ei ole kaebaja oma 20.09.2022 kirjas viidanud hiljem kohtumenetluses esitatud põhjusele, et tal ei ole võimalik dokumente esitada, kuna need on antud juba septembris 2022 ettevõtte potentsiaalsele uuele omanikule. Kaebaja vastusest nähtub, et talle on dokumentide esitamise kohustus arusaadav ning ta soovib dokumente esitada pärast seda, kui raamatupidamise eest vastutav isik on puhkusel naasnud 10.10.2022. Sellele vaatamata jättis kaebaja 12.09.2022 korralduse täitmata ning nõutud dokumendid ja teabe edastamata. 12.09.2022 korralduse ja protokolli koostamise järgselt koostas MTA vastutusotsuse projekti. Vastutusotsuse projekti resolutsiooni avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded (MKS § 55) ei olnud täidetud. Vastustaja tegi esmalt vastutusotsuse projekti kaebajale kättesaadavaks e-maksuametis, kuid kaebaja seda e-maksuametis vastu ei võtnud. Järgnevalt saatis MTA vastutusotsuse projekti 09.12.2022, 16.12.2022 ning 09.01.2023 e-posti aadressidele XXX ning YYY. Kaebaja ei kinnitanud vastutusotsuse projekti kättesaamist. Seega ei saa vastutusotsuse projekti lugeda kaebajale kättetoimetatuks e-maksuameti ega eposti teel. Maksuhaldur püüdis vastutusotsuse projekti kaebajale kätte toimetada maksuhaldurile teadaoleval kaebaja elukoha aadressil Tallinn, XXX, mis kaebaja enda kinnituse kohaselt on tema elukoht. Kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seega oli MTA-le teada kaebaja elukoha aadress, millele vastutusotsuse projekt ka edastati (MKS § 53 1 lg 1). Lisaks ei ole täidetud tingimus, et menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil, kuna nii kaebuses kui menetlusdokumentidel on kaebaja oma elukohaks märkinud Tallinn, XXX. Seega ei ole täidetud MKS § 55 kohaldamise esimene eeldus, mistõttu ei olnud vastutusotsuse projekti kättetoimetamine Ametlike Teadaannete kaudu õiguslikult lubatav, ning vastutusotsuse projekti ei saa lugeda kaebajale kättetoimetatuks Ametlike Teadaannete kaudu. Kuna vastutusotsuse projekti kaebajale kätte ei toimetatud, ei saanud ta sellele vastuväiteid esitada. Olenemata eeltoodust ei jäetud kaebajat õigusvastaselt menetlusse kaasamata. Kaebajal on olnud võimalik esitada oma seisukoht, arvamus ja tõendid 12.09.2022 korralduse ja protokolli täitmise raames. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud, mis oli tema teadlik tegevus. Seega ei ole vastutusotsuse projekti kätte toimetamata jätmine ning sellega kaasnenud tagajärg, mille tulemusel ei saanud kaebaja esitada enne vastutusotsuse koostamist oma arvamust ja vastuväiteid, selliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks, mis tooks kaasa vastutusotsuse tühistamise. Olukorras, kus kaebaja pidi juba tulenevalt 12.09.2022 korraldusest teadma tema suhtes algatatud menetlusest ja oma õiguslikest võimalustest menetluses, on kaebaja jätnud vastutusotsuse projekti vastu võtmata teadlikult, lootes seeläbi vältida vastutusotsuse tegemist. Vastutusotsuse projekt saadeti kaebaja e-posti aadressile, mille kaudu ta oli varem MTA-ga suhelnud. Ei ole usutav, et kaebaja ei oleks märganud MTA e-kirja olukorras, kus temalt oli juba 12.09.2022 korraldusega nõutud teavet ning viidatud vastutusotsuse tegemise võimalusele. Ehkki vastutusotsuse projekti kättetoimetamisel esines MKS § 55 kohaldamise tingimuste osas menetlusvigu, ei saa need olla aluseks vastutusotsuse tühistamisele.

5(9)

3-23-916 Vastustaja ei ole ebaõigesti kohaldanud MKS § 102 lg 1 p-i 2. Riigikohus on otsuse nr 3-3-147-07 p-s 13 leidnud, et olukorras, kus maksukohustuslane jätab maksumenetluses tõendi maksuhaldurile tahtlikult esitamata, jääb see asjaolu hiljem arvesse võtmata ning maksukohustust ei saa hiljem muuta. Sisuliselt nõustus kolleegium nimetatud kohtuasjas niisuguste maksukohustust vähendavate tõendite kogumata jätmisega, mis esitatakse pahatahtlikult alles vaide- või kohtumenetluses. Selliste tõendite vastuvõtmine ning selle tulemusel maksuotsuse tühistamine muudaks Riigikohtu hinnangul sisutühjaks MKS-s ja maksuseadustes maksukohustuslasele seatud nõuded deklareerimise ja maksuarvestuse kohta ning annaks võimaluse korrata maksumenetlust, kuni maksu määramise aegumistähtaeg saabub. Tulenevalt Riigikohtu 15.12.2016 otsuse nr 3-3-1-56-16 p-des 21‒22 märgitust laieneb piirang sellistele tõenditele või tõendiallikatele, mis ei saanud olla maksuhaldurile muul viisil teada või kättesaadavad. MKS § 104 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes on MKS § 102 lg 1 laiendatav ka vastutusotsusele. Maksuhaldur on nõudnud kaebajalt asjakohaste dokumentide esitamist ning on järginud MKS §-s 11 toodud uurimispõhimõtet. Sularaha kasutamist tõendavaid dokumente, sh arveid, ei olnud maksuhalduril võimalik saada teistelt isikutelt peale kaebaja. Maksuhaldurile ei olnud vastava teabe puudumise tõttu teada võimalikud kaebaja koostööpartnerid ja tarnijad, kelle poole oleks olnud vastava teabe olemasolul võimalik pöörduda. Kuivõrd vastav teave ja dokumendid olid olemas vaid kaebajal, siis on nende esitamata jätmine tingitud kaebaja tahtlusest. Usutav ei ole kaebaja põhjendus, mille kohaselt ei saanud ta tõendeid maksuhaldurile nõutud ajal esitada, kuna oli dokumendid juba septembris 2022 andnud üle ettevõtte omandamisest huvitatud isikule. Nimetatust tulenevalt ei ole usaldusväärsed kaebaja poolt koos kaebusega esitatud tõendid, millega kaebaja soovib tõendada dokumentide üle andmise fakti. Kaebaja väide ei ole usutav ka sisuliselt. Ettevõtte omandamisest huvitatud isiku jaoks on oluline ettevõtte väärtus, mille oluliseks osaks on ettevõtte varad ja kohustused. Sellise ülevaate annab ettevõtte bilanss ja majandusaasta aruanne, mitte ostuarved ja sularaha kasutamist tõendavad dokumendid. Ei ole usutav, et ettevõtte omandamisest huvitatud isik nõudis vastavate dokumentide esitamist. Eeltoodust järelduvalt ei ole kaebaja toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal dokumentise esitamist vastutusmenetluses. Seega ei täitnud kaebaja vastutusmenetluses kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt ja maksuhalduri poolt nõutud dokumendid jäeti MTA-le esitamata teadlikult. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja kohtumenetluses tugineda tõenditele, mille kaebaja esitas kohtule kaebuse lisadena 4 ja 7. Kohus ei hinda sisuliselt, kas nimetatud dokumentide esitamisel vastutusmenetluses oleks olnud võimalik teha teistsugune vastutusotsus. Kaebaja on vaidlustanud vastutusotsuse põhjusel, et rikutud on menetlusõiguse norme. Vastutusmenetluses ei ole rikutud menetlusõiguse norme määral, mis võis tuua kaasa ebaõige vastutusotsuse tegemise. Ainus menetluslik rikkumine oli vastutusotsuse projekti kaebajale kätte toimetamata jätmine, mis ei too aga kaasa vastutusotsuse tühistamist, kuivõrd kaebajal oli võimalus esitada oma väited ja tõendid juba MTA 12.09.2022 korralduse täitmise raames. Kuivõrd kaebaja ei vaidlusta vastutusotsuses toodud põhjendusi sisuliselt ning kaebaja ei saa vastutusotsuse vaidlustamisel tugineda vaidlustusele ja kaebusele lisatud tõenditele (kaebuse lisad 4 ja 7), siis ei analüüsi kohus vastutusotsuse põhjendusi, nõustudes vastutusotsuses põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Kuna MTA on õigesti jätnud arvestamata kaebaja poolt koos vaidega esitatud tõenditega ning õigesti kohaldanud MKS § 102 lg 1 p-i 2, jääb rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue.

6(9)

3-23-916 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(9)

3-23-916

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-916 raha väljaviimisel. Kaebajale oli seega maksuvõla olemasolust ja MTA 12.09.2022 korraldusest ning täiendavatest küsimustest tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-15-2023 p 12 ja seal viidatud varasemate lahendite tähenduses „piisavalt täpselt“ teada, millisel alusel ja millise sisuga vastutusotsus võidakse tema suhtes teha, ning tal oli võimalik korraldusele vastata ning vajaduse korral ise dokumente esitada. Ehkki vastutusotsuse projektiga tutvudes oleks antava haldusakti sisu olnud kaebajale veel mõnevõrra selgem, ei anna see siiski (arvestades, et vastutusotsuse projekt oli kaebajale suure tõenäosusega teada ning maksuvõla olemuses ja suuruses vaidlus puudus) alust asuda seisukohale, et ärakuulamisõigust oleks rikutud määral, mis ainuüksi seetõttu tooks kaasa vastutusotsuse tühistamise.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.