X. Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.01.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01241-4 ja 27.03.2023 vaideotsuse nr 6-1/5322-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind
Asja läbivaatamise vorm
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2023 (HKMS § 181 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 26.01.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01241-4 (vastutusotsus), millega kohustati X. Xi (kaebaja) tasuma Fondafori OÜ (endise ärinimega OÜ Oresal) maksuvõlg kogusummas 64 417,41 eurot (põhivõlg 50 541,41 ja intress 13 876 eurot). Vastutusotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale. 1.1 Maksuhalduril puudub alus kahelda deklareeritud andmete alusel tasumisele kuuluva maksukohustuse õigsuses ning lähtub seega, et Fondafori OÜ poolt maksustamisperioodidel 03.2020 kuni 11.2021 TSD ja KMD maksudeklaratsioonidel kajastatud, kuid tasumata maksukohustused kogusummas 50 541,41 eurot on õiged. Seega on äriühingul kehtiv maksuvõlg, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Kaebaja rikkus tasumiskohustust summas 50 541,41 eurot ja intressi tasumise kohustust kogusummas 13 876 eurot. 1.2 Kaebaja rikkus maksukohustusi tahtlikult võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 mõistes.
Kaebaja oli Fondafori OÜ juhatuse ainuliige perioodil 20.02.2012 kuni 30.12.2022 ning osanikuks kuni 27.12.2022. Maksuhaldur väljastas kaebajale 12.09.2022 korralduse ajal, mil ta oli juhatuse ainuliikmeks ning tal oli reaalne võimalus dokumente esitada, kuid kaebaja jättis korralduse täitmata. 30.12.2022 sai äriühingu juhatuse liikmeks C. C, kes on seotud 312 äriühinguga. Majandusaasta aruandeid esitas kaebaja ning ta oli ka LHV Pank AS pangakaardi valdaja ning internetipanga allkirjaõiguslik isik. Kaebaja omas e- maksuameti kasutajaõigusi. Kaebajal on varasem kogemus ettevõtjana. Kaebajale väljastati 12.09.2022 korraldus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, millega kaebaja tutvus e- maksuameti vahendusel. Kaebaja soovis dokumentide esitamise tähtaega pikendada kuni 10.10.2022. Dokumente ei esitatud ega teavet ettevõtte rahaliste vahendite kasutamise kohta ei väljastatud. Sellest tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et kaebajal, kui juhatuse liikmel ei olnudki äriühingu nimel raamatupidamisdokumente esitada. Kaebaja jättis täitmata ka varasema pöördumise Fondafori OÜ maksuvõla tasumata jätmise põhjuste kohta. 1.3 Fondafori OÜ LHV arvelduskontolt kanti äriühingu igapäevase majandustegevusega seotud kulutusi ja tasuti arveid, mh maksti töötajatele töötasu. Arvelduskontolt võeti ka suures summas välja sularaha ning tehti ülekandeid kaebaja pangakontole selgitusega „X. X kassa“ kokku 166 028,50 eurot. On välistatud, et kaebaja poolt juhitud äriühing oleks suuremas osas kaupade ja teenuste eest tasunud sularahas. Kaebaja poolt juhitud äriühingu arvelduskontolt võeti raha kassasse ning tehti ülekannetena kaebaja arvelduskontole igas kuus ulatuses, mille arvelt oleks olnud võimalik täielikult tasuda Fondafori OÜ maksuvõlg. Ajatamise graafiku alusel tasus ettevõte vaid kaks esimest makset, kuid samal ajal tehti ülekandeid kaebaja kontole. Nimetatu ilmestab kaebaja pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisel ning soovimatust maksukohustusi täita. 1.4 Kui kaebaja ei oleks juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust, s.o mitte viia äriühingust välja rahalisi vahendeid olukorras, kus äriühingul oli kehtiv maksuvõlg ning sõlmitud ajatamise graafik, oleks ettevõttest välja viidud rahaliste vahendite arvel olnud võimalik maksukohustuse täitmine. Kaebaja tekitas teadlikult olukorra, kus maksukohustused jäid tasumata. Nõuetekohase majandustegevuse korraldamisel oleks saanud tasuda maksustamisperioodide 03.2020 kuni 11.2021 deklareeritud tööjõumaksud ja maksed, käibemaksu ning erijuhtude tulumaksu kogusummas 50 541,41 eurot. Seega esineb toime pandud rikkumise ja maksuvõla vahel põhjuslik seos.
2.Kaebaja ei esitanud vastutusotsuse projektile vastuväiteid ega soovinud kogutud tõenditega tutvuda.
3.20.03.2023 esitas kaebaja vastutusotsusele vaide. MTA jättis 27.03.2023 vaideotsusega vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 26.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 27.01.2023 vastutusotsuse ja 27.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 27.04.2023 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja nõuab vastutusotsuse ja vaideotsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
2(10)
6.1 Kaebajale ei ole vastutusotsuse projekti kätte toimetatud, mistõttu ei ole talle antud efektiivset võimalust olla enne vastutusotsuse koostamist ära kuulatud. Ka MTA möönab, et vastutusotsuse projekti ei ole õnnestunud kaebajale kätte toimetada ei emaksuameti, e-posti ega tähitud kirjaga. Rikutud on maksukorralduse seaduse (MKS) § 13 lõiget 1. 12.09.2022 protokolli esitamine ei taganud kaebaja ärakuulamist ja kaebaja ei pidanud protokolli põhjal aru saama vastutusotsuse koostamise võimalikkusest. MTA on kaebajat informeerinud võimalusest vabatahtlikult tasuda maksuvõlg äriühingu eest ning vältida vastutusotsuse tegemist kuid ei ole kinnitanud vastutusotsuse väljastamise kavatsust. Protokolli küsimus 22 ei ole käsitletav kaebaja ärakuulamisena. Kuna MTA koostas täiendava vastutusotsuse projekti, siis on ilmne, et ka MTA ei pidanud protokolli piisavaks, et oleks tagatud ärakuulamisõigus. MTA on enne käesolevat menetlust ka ise olnud seisukohal, et ärakuulamisõigus on tagatud läbi vastutusotsuse projekti kättetoimetamise. 6.2 Vastustaja leiab ekslikult, et vastutusotsuse projekti saab lugeda kaebajale kätte toimetatuks MKS § 55 alusel kuna MTA on avaldanud vastutusotsuse projekti Ametlikes Teadaannetes. Puudusid alused vastutusotsuse projekti kättetoimetamiseks MKS § 55 alusel. Puudusid Riigikohtu lahendis nr 3-19-207 toodud eeldused. Ei ole tõendatud, et kaebaja ei ela MTA-le teada oleva aadressil. Kaebaja elas väidetava vastutusotsuse projekti koostamise ajal ja elab tänaseni MTA-le teada oleval aadressil. Seega ei saa lugeda vastutusotsuse projekti talle kättetoimetatuks ning ärakuulamisõigust ei ole tagatud. 6.3 Kaebaja leiab et lisaks ärakuulamisõiguse rikkumisele on maksuhaldur vaide läbivaatamisel ning vaideotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud MKS § 102 lg 1 p 2. Maksuhaldur on vaideotsuses asunud seisukohale, et kaebaja on protokollis esitatud küsimustele vastamata jätmisel olnud vähemalt hooletu, mistõttu ei saa vaidele lisatud arveid asja materjalide juurde võtta ega nendes märgitu tõttu maksukohustust vähendada. MTA ei ole põhjendanud, et arvete hilisema esitamise on põhjustanud kaebaja tahtlus või hooletus. MTA-le kohaldub tulenevalt MKS §-st 11 uurimispõhimõte. Praegu ei ole seda põhimõtet järgitud vaid on üksnes eeldatud et tõendid on esitatud hilinenult hooletusest tingituna. Teiseks esinesid objektiivsed takistused, mis takistasid tõendeid varem esitada. Kaebajal ei olnud vastutusotsuse tegemisele eelnenud menetlusest võimalik aru saada, et tema suhtes vastutusotsuse koostamine on üldse võimalik, mistõttu ta ei olnud teadlik ka võimalikest riskidest, mis võivad kaasned vastamata jätmisega ega saanud nendest aru. 6.4 Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-19-207 tuleneb, et kui kaebaja oleks ka teadlikult ja tahtlikult hoidunud kõrvale vastutusotsuse projekti kättesaamisest (mis ei vasta tõele), siis ei mõjuta see kuidagi MKS § 55 regulatsiooni ega võimalda dokumenti avalikult kättetoimetatuks lugeda. 6.5 Esines ka teisi objektiivseid aluseid dokumentide esitamata jätmiseks. Kaebaja on kõik OÜd Oresal puudutavad dokumendid andnud üle Stonfix OÜ-le (hilisem omanik) juba septembri algul, ehk enne protokolli koostamist. Kuna Stonfix OÜ soovis ettevõtte omandada, siis nõudis ta enne omandamist kõiki OÜ Oresal raamatupidamise dokumente, hindamaks ettevõtte majanduslikku seisu. Kuna kaebaja oli kogu raamatupidamise dokumentatsiooni 2022 septembri algul Stonfix OÜ-le üle andnud, siis ei olnud kaebajal füüsiliselt võimalik protokolliga nõutud dokumente esitada. Pärast protokolli kättesaamist pöördus kaebaja Stonfix OÜ poole dokumentide saamiseks, kuid 3(10)
viimane keeldus dokumente väljastamast ja lubas osaluse omandamise järgselt kõik dokumendid MTA-le ise esitada. 6.6 Peale vastutusotsuse saamist pöördus kaebaja materjali tarnijate poole dokumentide saamiseks ning sai suurema osa dokumentidest kätte ja edastas need vaide lisadena MTA-le, kes neid vastu ei võtnud. Seega esines kaebajal objektiivseid takistusi dokumentide edastamisel. 6.7 MTA väidab, et isegi kaebaja poolt käesolevas menetluses esitatud dokumentidega arvestamisel ei oleks MTA teinud teistsugust vastutusotsust. MTA aga ei tea, milliste vahenditega oleks kaebaja end korrektse menetluse puhul kaitsnud. Teiseks ei ole kaebaja käesolevas menetluses esitanud kõiki tõendeid ja argumente, mis puudutavad vastutusotsuse sisulist õiguspärasust. Seda on võimalik teha korrektse menetluse läbi viimisel MTA poolt. Kaebaja sooviks selles menetluses üle kuulata oma koostööpartnerite esindajad. Praegune kohtumenetlus ei ole koht haldusakti sisulise õiguspärasuse üle vaidlemiseks. Vaidlus on menetlusnormide rikkumise üle ärakuulamisõiguse tagamata jätmisel. Vastustaja seisukohad
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 7.1 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et rikutud on kaebaja ärakuulamisõigust. 12.09.2022 koostas MTA kaebajale korralduse nr 13-7/01241-1 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, millega kaebaja tutvus e- maksuameti kaudu 12.09.2022. Kaebaja võttis kõnesoleva korraldusega seonduvalt MTA-ga 20.09.2022 ühendust eposti aadressilt [email protected]. MTAle saadetud kirjast ei nähtu ühtegi vihjet selle kohta, et kaebajale ei olnud arusaadav, mida MTA temalt soovib. Samuti ei ole kaebaja oma kirjas näidanud, miks tal ei ole dokumente esitada. Vastupidi- kaebaja loodab kõnealuses kirjas, et jõuab vajalikud dokumendid esitada 10.10.2022. Nimetatust saab üheselt järeldada, et kaebaja oli teadlik, mille kohta ja milliseid dokumente temalt küsitakse, kuid jättis sellegipoolest dokumendid esitamata ja korralduse täitmata. 7.2 12.09.2022 korraldusele järgnevalt koostas MTA kaebajale 08.12.2022 vastutusotsuse projekti ning üritas seda kaebajale kätte toimetada e- maksuameti kaudu ja e- posti teel ning posti teel väljastusteatega, kuid mis tagastati hoiutähtaja rikkumise tõttu. Peale seda avaldas MTA vastutusotsuse projekti 16.12.2022 Ametlikes Teadaannetes ning kuna kaebaja vastutusotsuse projektile vastuväiteid ei esitanud, väljastas MTA 27.01.2023 vastutusotsuse. Kaebaja kinnitas eposti aadressilt [email protected] vastutusotsuse kätte saamist. 7.3 Eelkirjeldatu tekitab vastustaja hinnangul põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult eiranud MTA teavitusi ja vältinud talle saadetud dokumentide vastu võtmist. Vastustaja peab seoses kaebaja viitega Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-19-207 vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et nimetatud asjas oli vaidlusaluseks küsimuseks kaebuse tähtaegsus, mitte haldusakti sisuline õiguspärasus. Vastustaja on kohtupraktikale tuginedes veendunud, et isegi kui vastutusotsuse projekti kättetoimetatuks lugemise puhul MKS § 55 täidetuse puhul esineb mingeid menetlus- või vormivigu, siis need ei saa olla aluseks õiguspärase haldusakti tühistamiseks. 7.4 Seonduvalt MKS § 102 lg 1 p 2 kohaldamisega peab vastustaja vaideotsuse seisukohti antud küsimuses jätkuvalt asjakohasteks ja ei leia, et neid peaks muutma. MTA on koos vaidega esitatud dokumendid igati põhjendatult vastu võtmata jätnud. 4(10)
Täiendavalt juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et HKMS § 158 lg 1 kohaselt hinnatakse haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise seisuga. Nimetatud põhimõtet saab laiendada ka käesolevale asjale, arvestades asjaoluga, et kaebaja ei ole käesoleva ajani adekvaatselt selgitanud, miks ta jättis ilma igasuguse põhjenduseta täitmata 12.09.2022 korralduse teabe andmiseks ja dokumentise esitamiseks. 7.5 Vastustaja ei pea tõsiseltvõetavaks kaebaja põhjendusi, mille kohaselt talle ei olnud arusaadav, milliseid dokumente ta maksuhalduri kahtluse kummutamiseks esitama peab. Ilmselgelt oli kaebajale peale 12.09.2022 korralduse saamist teada, et on alustatud menetlus, mis võib päädida vastutusotsuse koostamisega. Seega juba ainuüksi HKMS § 158 lg-s 2 sätestatut arvestades ei saa kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud dokumendid seada kahtluse alla vastutusotsuse õiguspärasust. 7.6 Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendust, mille kohaselt olid raamatupidamisdokumendid antud septembris 2022 äriühingu hilisemale omanikule. Sellele ei viidanud kaebaja ka oma 10.10.2022 vastuses. 7.7 Isegi kui kaebaja poolt esitatud dokumente saaks sisuliselt hinnata, ei kinnita need kuidagi kaebaja esitatud versiooni Fondafori OÜ väidetava rahakasutuse kohta. Hulgaliselt esineb välisriikide poolt väljastatud arveid kuid puuduvad andmed arvete tasumise kohta, sh ei nähtu tasumised pangakontolt. Ei ole ka usutav, et tarnijad vormistaksid oma kinnitused identselt. 7.8 Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kaebaja tegevus Fondafori OÜ juhatuse liikmena vastas tahtlusele VÕS § 104 lg 5 mõistes.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.
10.MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus, hooletus) tuvastamisel VÕS § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. Vastutusotsuses on asutud seisukohale, et kaebaja rikkus MKS §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult.
11.Käesolevas asjas ei vaidle pooled Fondafori OÜ maksuvõla kujunemise ja olemasolu üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle et maksukohustus, mille tasumist nõutakse kaebajalt, on tekkinud ajal, mil kaebaja oli Fondafori OÜ juhatuse liige. Maksuvõlg on maksuotsusega kindlaks tehtud ning seda ei ole vaidlustatud. Vaidlus on selles, kas vastutusotsuse tegemisel on rikutud menetlusõiguse norme. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja peamine rikkumine vastutusotsuse tegemisel seisneb selles, et MTA ei taganud kaebajale ärakuulamisõigust. Nimetatud rikkumine tõi kaebuse kohaselt kaasa olukorra, kus kaebaja ei saanud aru tema suhtes läbi viidava menetluse olemusest ega võimalikust tulemusest, mistõttu jäid tal realiseerimata menetluslikud õigused, eelkõige õigus esitada tõendeid. Eeltooduga seonduvalt
5(10)
on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebajal on õigus esitada vaide- ja kohtumenetluses tõendeid, mida ta ei esitanud vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluses.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluses on rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud. 12.1 12.02.2022 koostas maksuhaldur korralduse nr 13-7/01241-1 (dtl 19-21) teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Korralduse lisaks on protokoll, milles on toodud täpsemalt küsimused, millele maksuhaldur soovib kaebaja vastust ning dokumendid, mille esitamist maksuhaldur kaebajalt ootab (dtl 14-18). 12.02.2022 korralduses on sõnaselgelt välja toodud, et korralduse väljastamisega algatab maksuhaldur kaebaja, kui maksukohustuslase maksukohustuse eest vastutava isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 alusel, mille potentsiaalse tulemusena nõutakse kaebajalt sisse OÜ Oresal maksukohustused summas 50 542,17 eurot. Korralduse lisaks olevas protokollis olevad küsimused on otseselt suunatud teabe ja dokumentide saamisele, mis on maksukohustuse tekkimise aluseks ja mille osas kavatseb MTA teha vastutusotsuse. Muu hulgas on kaebajalt nõutud teavet ja dokumente sularaha välja võtmise ja kasutamise kohta, kaebaja isiklikule kontole tehtud ülekannete ja nende kasutamise kohta ettevõtte majandustegevuse tarbeks jms. Samuti on protokolli küsimustes 21 ja 22 tehtud otsesed viited võimaliku kaebaja vastutuse kohta. Kohtu hinnangul pidi kaebaja nimetatud dokumentidega tutvudes üheselt mõistma, et tema suhtes on algatatud menetlus, mis võib päädida vastutusotsuse koostamisega tema suhtes. Sellele viitavad otseselt nii 12.09.2022 korralduse sisu kui ka protokollis esitatud küsimused. Kaebaja pidi üheselt aru saama, et maksuhalduri kahtluste kummutamiseks tuleb tal esitada maksuhalduri poolt nõutud dokumendid ja anda teavet. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, mille kohaselt ei saanud kaebaja korralduse saamisel aru, et tema suhtes on algatatud vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlus, on otsitud ning ei vasta tegelikkusele. Kaebaja teadmist kinnitab ka tema käitumine korralduse ja protokolli saamise järgselt. Kaebaja on kõnealuse korralduse vastu võtnud e- maksuameti kaudu 20.09.2022 (dtl 271). Oma e-posti aadressilt [email protected] saadetud vastuses palub kaebaja dokumentide esitamise tähtaega seoses raamatupidamise eest vastutava isiku puhkusega pikendada kuni 10.10.2022 (dtl 272). MTA-le saadetud vastusest ei nähtu ühtegi vihjet selle kohta, et kaebajale ei olnud aru saadav, millist teavet MTA temalt soovib. Samuti ei ole kaebaja oma 20.09.2022 kirjas viidanud hiljem kohtumenetluses esitatud põhjusele, et tal ei ole võimalik dokumente esitada, kuna need on antud juba septembris 2022 ettevõtte potentsiaalsele uuele omanikule. Kaebaja vastusest nähtub, et talle on dokumentide esitamise kohustus aru saadav ning ta soovib dokumente esitada peale seda, kui raamatupidamise eest vastutav isik on puhkusel naasnud 10.10.2022. Sellele vaatamata jättis kaebaja 12.09.2022 korralduse täitmata ning nõutud dokumendid ja teabe edastamata. Sellises olukorras on alusetu kaebaja etteheide, mille kohaselt ei ole talle tagatud võimalust olla menetluses ära kuulatud. Kaebaja käitumine dokumentide ja teabe esitamata jätmisel oli tema teadlik valik. Kaebajal oli võimalus 12.09.2022 korraldus täita ja esitada maksuhaldurile oma seisukoht korralduses ja protokollis toodu kohta. 12.2 12.09.2022 korralduse ja protokolli koostamise järgselt koostas MTA vastutusotsuse projekti. Seoses vastutusotsuse projektiga on poolte vahel vaidlus, kas olid täidetud vastutusotsuse projekti avaldamise eeldused Ametlikes Teadannetes ning kas 6(10)
vastutusotsuse projekti saab lugeda kaebajale kätte toimetatuks vastutusotsuse projekti resolutsiooni avaldamise teel Ametlikes Teadaannetes. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastutusotsuse projekti resolutsiooni avaldamise eeldused väljaanded Ametlikud Teadaanded ei olnud täidetud. 12.2.1 Ametlike Teadaannete kaudu dokumendi kättetoimetamiseks peavad MKS § 55 kohaselt olema samaaegselt täidetud järgmised kaks tingimust: 1) menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada; 2) dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Esimene tingimus jaguneb omakorda kaheks: (a) dokumendi edastajal puuduvad andmed menetlusosalise aadressi kohta või (b) dokumendi edastajal on andmed menetlusosalise aadressi kohta olemas, kuid menetlusosaline ei ela või ei asu sellel teadaoleval aadressil (Riigikohtu 04.12.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-207). 12.2.2 Vastustaja tegi esmalt vastutusotsuse projekti kaebajale kättesaadavaks e- maksuametis, kuid kaebaja seda e- maksuametis vastu ei võtnud. Järgnevalt saatis MTA vastutusotsuse projekti 09.12.2022, 16.12.2022 ning 09.01.2023 e-posti aadressidele [email protected] ning [email protected] (dtl 384-385). Kaebaja ei kinnitanud vastutusotsuse projekti kätte saamist. Seega ei saa vastutusotsuse projekti lugeda kaebajale kätte toimetatuks e-maksuameti ega e-posti teel. Järgnevalt püüdis maksuhaldur vastutusotsuse projekti kaebajale kätte toimetada maksuhaldurile teada oleval kaebaja elukoha aadressil Tallinn, Sügise 3-1a, mis kaebaja enda kinnituse kohaselt on tema elukoht. Kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel (dtl 311-313). Seega oli MTA-le teada kaebaja elukoha aadress, millele vastutusotsuse projekt ka edastati (MKS § 53 1 lg 1). Lisaks ei ole ka täidetud tingimus, et menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil, kuna nii kaebuses kui menetlusdokumentidel on kaebaja oma elukohaks märkinud Sügise 3-1a, Tallinn. Seega ei ole täidetud MKS § 55 kohaldamise esimene eeldus, mistõttu ei olnud vastutusotsuse projekti kättetoimetamine Ametlike Teadaannete kaudu õiguslikult lubatav, mistõttu ei saa lugeda vastutusotsuse projekti kaebajale kätte toimetatuks Ametlike Teadaannete kaudu. Seega ei ole vastutusotsuse projekti kaebajale kätte toimetatud, mistõttu ta ei saanud sellele vastuväiteid esitada. 12.3 Olenemata eeltoodust leiab kohus, et kaebajat ei jäetud õigusvastaselt menetlusse kaasamata. Ehkki vastutusotsuse projekti ei ole kaebajale kätte toimetatud, on kaebajal olnud võimalik esitada oma seisukoht, arvamus ja tõendid 12.09.2022 korralduse ja protokolli täitmise raames. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud ning nagu kohus eelnevalt leidis, oli see kaebaja teadlik tegevus. Seega ei ole vastutusotsuse projekti kättetoimetamata jätmine ning sellega kaasnenud tagajärg, mille tulemusel ei saanud kaebaja esitada enne vastutusotsuse koostamist oma arvamust ja vastuväiteid, selliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks, mis tooks kaasa vastutusotsuse tühistamise. Kohus on ka seisukohal, et olukorras, kus kaebaja pidi juba tulenevalt 12.09.2022 korraldusest teadma tema suhtes algatatud menetlusest ja oma õiguslikest võimalustest menetluses, on kaebaja ilmselt jätnud vastutusotsuse projekti vastu võtmata teadlikult, lootes seeläbi vältida vastutusotsuse tegemist. Vastutusotsuse projekt saadeti kaebaja e- posti aadressil, mille kaudu ta oli varasemalt MTA-ga suhelnud. Ei ole usutav, et kaebaja ei oleks märganud MTA e-kirja olukorras, kus temalt oli juba 12.09.2022 korraldusega nõutud teavet ning viidatud vastutusotsuse tegemise võimalusele. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsustes haldusasjades nr 3-19-207 ja 3-20-659 analoogsele olukorrale hinnangut andes leidnud, et tähtsust ei oma, kas kaebaja elas rahvastikuregistrisse kantud aadressil ja kas seetõttu olid 7(10)
MKS § 55 alusel Ametlike Teadaannete kaudu dokumendi kättetoimetamise eeldused täidetud või mitte. Kaebajal on olnud võimalus esitada vastuväiteid vastutusotsusele kohtumenetluses. Vastutusotsuse tegemisel ei ole seadusega ette nähtud kaalutlusruumi, mistõttu saab kohus tuvastada kõik vastutusotsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud ja hinnata, kas vastutusotsus tuli teha või mitte, asumata seejuures haldusorgani rolli. Menetluslikud rikkumised ei saanud mõjutada asja otsustamist ega too HMS § 58 järgi seetõttu kaasa vastutusotsuse tühistamist. Kohus leiab, et samale seisukojale saab asuda ka käesolevas asjas ning leiab, et ehkki vastutusotsuse projekti kättetoimetamisel esines MKS § 55 kohaldamise tingimuste osas menetlusvigu, ei saa need olla aluseks vastutusotsuse tühistamisele. Kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus, kuid kaebaja seda ei kasutanud, mistõttu ei ole vastutusotsuse projekti kättetoimetamisel esinenud menetlusnormi rikkumine toonud lõppastmes kaasa ärakuulamisõiguse rikkumist määral, mis tooks kaasa vastutusotsuse tühistamise.
13.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on ebaõigesti kohaldanud MKS § 102 lg 1 pd 2. Nimetatuga on seotud küsimus, kas vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluses esitamata dokumentide esitamine vaide- ja kohtumenetluses on MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt lubatav. MKS § 102 lg 1 p 2 sätestab, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-47-07 p-s 13 leidnud, et olukorras, kus maksukohustuslane jätab maksumenetluses tõendi maksuhaldurile tahtlikult esitamata, jääb see asjaolu hiljem arvesse võtmata ning maksukohustust ei saa hiljem muuta. Sisuliselt nõustus kolleegium nimetatud kohtuasjas niisuguste maksukohustust vähendavate tõendite kogumata jätmisega, mis esitatakse pahatahtlikult alles vaide- või kohtumenetluses. Selliste tõendite vastuvõtmine ning selle tulemusel maksuotsuse tühistamine muudaks Riigikohtu hinnangul sisutühjaks MKS-is ja maksuseadustes maksukohustuslasele seatud nõuded deklareerimise ja maksuarvestuse kohta ning annaks võimaluse korrata maksumenetlust, kuni maksu määramise aegumistähtaeg saabub. Tulenevalt Riigikohtu 15.12.2016. a otsuse nr 3-3-1-56-16 p-des 21-22 märgitust laieneb piirang sellistele tõenditele või tõendiallikatele, mis ei saanud olla maksuhaldurile muul viisil teada või kättesaadavad. 14. MKS § 104 lg-s 2 sätestatut arvesse võttes on MKS § 102 lg 1 laiendatav ka vastutusotsusele. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis pidi kaebaja 12.09.2022 korralduse ja protokolli põhjal aru saama, et tema suhtes on algatatud vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlus ja maksuhalduri väidete kummutamiseks tuleb tal esitada selgitused ja korralduses nõutud tõendid. Nagu nähtub 12.09.2022 korraldusest (dtl 19-21) ja protokollist (dtl 14-18), siis on maksuhaldur kaebajalt sõnaselgelt nõudnud dokumentide esitamist, mis tõendavad sularaha kasutamist ja kassast võetud raha kasutamist ettevõtte majandustegevuse tarbeks (korralduse küsimus nr 2 ja protokoll küsimused nr 11 ja 12). Kaebajale ei saanud nimetatud dokumentide puhul jääda muljet, et maksuhaldur ei tunne huvi arvete ja muude dokumentise vastu, mis tõendaksid ettevõtte sularaha kasutamist. MKS § 56 lg 1 sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse, mille kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksuhaldur on nõudnud kaebajalt asjakohaste dokumentide esitamist ning on järginud MKS §-s 11 toodud uurimispõhimõtet. Sularaha kasutamist tõendavaid dokumente, sh arveid, ei olnud maksuhalduril võimalik saada teistelt isikutelt peale kaebaja. Maksuhaldurile ei olnud vastava teabe puudumise tõttu teada võimalikud kaebaja koostööpartnerid ja tarnijad, kelle poole oleks olnud vastava teabe olemasolul võimalik 8(10)
pöörduda. Seega on asjakohatud kaebaja etteheited uurimiskohustuse rikkumisele vastustaja poolt. Kuivõrd vastav teave ja dokumendid olid olemas vaid kaebajal, siis on nende esitamata jätmine tingitud kaebaja tahtlusest. Kaebaja dokumente vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluses ei esitanud.
15.Kohus leiab, et eluliselt usutav ei ole kaebaja põhjendus, mille kohaselt ei saanud ta tõendeid maksuhaldurile nõutud ajal esitada, kuna oli dokumendid juba septembris 2022 andnud üle ettevõtte omandamisest huvitatud isikule. Juhul, kui see nii oleks olnud, siis oleks kaebaja oma 20.09.2022 vastuses vastavale asjaolule ka tuginenud. Kaebaja seda aga ei teinud, ning on vastavale väitele tuginenud alles kaebuses, mitte vastutus- ja vaidemenetluses. Kaebaja on oma 20.09.2022 vastuses hoopis avaldanud lootust, et saab dokumendid esitada 10.10.2022. Dokumente kaebaja ei esitanud, ega esitanud maksuhaldurile ka selgitust, et ta ei saa esitada dokumente tulenevalt asjaolust, et on need üle andnud ettevõtte omandamisest huvitatud isikule. Kui kaebaja oli sisuliselt vahetult korraldusele eelnevalt (05.09.2022) andnud dokumendid üle Stonfix OÜ-le (nagu kaebaja väidab kaebuses), siis jääb arusaamatuks, miks ta seda ei maininud oma 20.09.2022 kirjas. Nimetatust tulenevalt ei ole usaldusväärsed kaebaja poolt koos kaebusega esitatud tõendid, millega kaebaja soovib tõendada dokumentide üle andmise fakti. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja väide ei ole usutav ka sisuliselt. Ettevõtte omandamisest huvitatud isiku jaoks on oluline ettevõtte väärtus, mille oluliseks osaks on ettevõtte varad ja kohustused. Sellise ülevaate annab ettevõtte bilanss ja majandusaasta aruanne, mitte ostuarved ja sularaha kasutamist tõendavad dokumendid. Kohus ei pea seega usutavaks, et ettevõtte omandamisest huvitatud isik nõudis vastavate dokumentide esitamist. Eeltoodust järelduvalt ei ole kaebaja toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal dokumentise esitamist vastutusotsuse tegemise menetluses. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja ei täitnud vastutusmenetluses kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt ja maksuhalduri poolt nõutud dokumendid jäeti MTA-le esitamata teadlikult, kuigi need olid vastutusmenetluse ajal kaebajal olemas. Samuti ei olnud need tõendid maksuhaldurile muul viisil teada või kättesaadavad, kuna maksuhalduril puudus teave, kellelt vastavaid dokumente nõuda. Sellises olukorras ei saa kaebaja vaide- ja kohtumenetluses enam tugineda dokumentidele, mis jäeti maksuhaldurile vastutusmenetluses tahtlikult esitamata. Seega on maksuhaldur vaidemenetluses kohaldanud õigesti MKS § 102 lg 1 p-d 2 ning on kaebaja poolt koos vaidega esitatud dokumendid põhjendatult vastu võtmata jätnud. Samadel põhjendustel ei saa kaebaja koos kaebusega esitatud dokumentidele tugineda ka kohtumenetluses.
16.Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja kohtumenetluses tugineda tõenditele, mille kaebaja esitas kohtule kaebuse lisadena 4 ja 7. Nimetatust tulenevalt ei hinda kohus sisuliselt, kas nimetatud dokumentide esitamisel vastutusmenetluses oleks olnud võimalik teha teistsugune vastutusotsus. Ka kaebaja ise on tuginenud väitele, et vaidlustab vastutusotsuse põhjusel, et rikutud on menetlusõiguse norme ning kohtule koos kaebusega ja MTA-le koos vaidega esitatud tõendid ei ole ammendavad tõendid, mida kaebaja oma väidete tõendamiseks sooviks esitada.
17.Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et vastutusmenetluses ei ole rikutud menetlusõiguse norme määral, mis võis tuua kaasa ebaõige vastutusotsuse tegemise. Kohus tuvastas, et ainus menetluslik rikkumine oli vastutusotsuse projekti kaebajale kättetoimetamata jätmine. Nimetatud rikkumine ei too aga kaasa vastutusotsuse tühistamist, kuivõrd kaebajal oli võimalus esitada oma väited ja tõendid juba MTA 12.09.2022 korralduse täitmise raames. Kaebaja seda võimalust teadlikult ei kasutanud.
9(10)
18.Kuivõrd kaebaja ei vaidlusta vastutusotsuses toodud põhjendusi sisuliselt, ning kaebaja ei saa vastutusotsuse vaidlustamisel tugineda vaidlustusele ja kaebusele lisatud tõenditele (kaebuse lisad 4 ja 7), siis kohus vastutusotsuse põhjendusi käesolevas otsuses eraldi seisvalt ei analüüsi, märkides üksnes, et nõustub vastutusotsuses tooduga ega korda MTA põhjendusi käesolevas otsuses üle (HKMS § 165 lg 2).
19.Kaebaja taotleb vaideotsuse tühistamist samadel põhjendustel, millele ta tugineb vastutusotsuse vaidlustamisel. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et MTA on õigesti jätnud arvestamata kaebaja poolt koos vaidega esitatud tõendid ning MTA on õigesti kohaldanud MKS § 102 lg 1 p-d 2. Nimetatud põhjusel jääb rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue.
20.Kokkuvõtvalt jääb kaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUD
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.