Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise kuupäev ja koht 28.04.2025, Jõhvi Haldusasja number 3-24-135 Haldusasi
X kaebus Kambja vallvanema 15.12.2023 käskkirja 13-1/65 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise määramiseks
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X , esindaja: v. adv Urmas Kõrgesaar Vastustaja: XXX, esindaja: v. adv Jaanika ReilikBakhoff
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja taotlus täiendava tõendi haldusasja materjalide juurde võtmiseks.
2.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1
1.X oli kuni 15.12.2023 Kambja valla arendusjuht. Ta töötas Kambja vallas ametnikuna 16 aastat.
2.Kambja vallavanem koostas 2.11.2023 käskkirja nr 13-1/54, millega algatas distsiplinaarmenetluse X suhtes ja kõrvaldas ametniku teenistusest. Käskkiri tehti X ile teatavaks 2.11.2023. Menetluse läbiviimise tähtajaks määrati 30.11.2023.
3.X esitas 14.11.2023 vastuväited distsiplinaarmenetluse algatamise osas.
4.Kambja vallavanem pikendas 30.11.2023 käskkirjaga nr 13-1/60 distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega, uueks tähtajaks määrati 15.12.2023.
5.Alates 30.10.2023 oli X tervisliku seisundi tõttu ajutiselt töövõimetu ja viibis töövõimetuslehel kuni 27.12.2023.
6.X sai distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kätte 5.12.2023 ja esitas oma seisukohad ja vastuväited 12.12.2023.
7.Kambja vallavanema 15.12.2023 käskkirjaga nr 13-1/65 määrati Kambja Vallavalitsuse arendusjuht X ile (kaebaja) distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 94 lg 1 ja § 70 punkt 3).
8.Tartu Halduskohtusse laekus 15.1.2024 kaebus, milles kaebaja palus kohtul tunnistada õigusvastaseks Kambja vallavanema 15.12.2023 käskkiri nr 13-1/65 ja see tühistada, mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis kaebaja keskmise 12 kuu töötasu ulatuses.
9.Tartu Halduskohus jättis 12.2.2024 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kaebajal tuli vastata kohtu ettepanekule kaebuse muutmiseks.
10.Kaebaja esitas 13.2.2024 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles taotles Kambja vallavanema 15.12.2023 käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kaebaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmist. Muus osas jäi kaebaja varem esitatud seisukohtade ja nõuete juurde. Ühtlasi taotles kaebaja kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamist summas 20 eurot.
12.Tartu Halduskohus võttis 28.3.2024 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Kambja valla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jookusul kohtumääruse kättesaamisest arvates.
14.Tartu Halduskohus määras 25.6.2024 määrusega haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite 2
3-24-135
esitamiseks, aga samuti menetluskuude nimekirjade esitamiseks kuni 27.2.2025, vastuväidete esitamiseks kuni 28.3.2025 ja teatas kohtuotsuse avalikustamise kuupäevast.
15.Vastustaja esitas 20.2.2024 kohtule menetluskulude nimekirja koos kulude kandmist tõendavate dokumentidega.
17.Vastustaja esitas kohtule 28.3.2025 täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18.Kaebaja põhjendas kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt: 1) Vaidlusalune käskkiri on õigusvastane, kuna sellega rikutakse õigust heale haldusele, õiguspärasusele menetlusele, ärakuulamisõigusele ning ei järgita õigusnorme. Vaidlusaluses käskkirjas puuduvad piisavad ja selged distsiplinaarkaristuse määramise põhjendused ja seosed kohaldatavate õigusnormidega. Käskkiri on olulises osas sisuliselt põhjendamata ja käskkirjas esitatud faktikogum ei anna objektiivset alust määratleda, et tegemist on teenistuskohustuste oluliste rikkumisega kaebaja poolt, mille vältimatuks tagajärjeks on teenistusest vabastamine. 2) Episoodi osas seonduvalt 17.10.2023 vallavanema kabinetis toimunud koosoleku järgselt vallavanema märkmiku pildistamise ja vallavalitsuse ja ametnike ning töötajate küsitlemisega märkis kaebaja, et avatud märkmiku jätmine koosolekuteks avatud töökabineti töölauale kõigile nähtuvalt ja infoga, mis puudutas kaebaja ja M. Uibo teenistussuhe üle otsustamist, on kaebaja arvates loonud hädakaitse- või hädaseisundile sarnaneva situatsiooni ATS § 75 lg 3 p 3 mõttes. Kaebaja poolt selle märkmiku kande fotografeerimine ja selle sisu kohta selle info pärimine teistelt teenistujatelt on tema huvidele ja õigustele vastav tegevus, mis ei kahjusta ATS § 51 lg-s 4 kirjeldatud ametikohustust (kaevatavas käskkirjas on viide ATS § 51 lg-le 4). Kuna vallavanem ei viibinud kohal, siis ei saanud kaebaja temalt vahetult nõusolekut ja selgitusi küsida. Selle episoodi osas pole vaidlustatud käskkirjas selgitatud ja põhjendatud, kuidas kaebaja tegevus diskrediteeris teda ametnikuna või kahjustas ametiasutuse mainet. Vaidlusaluses käskkirjas esitatud otsustus rikkumise olulise kohta ja ametniku usaldusväärsuse kaotamise kohta ei ole piisavalt ja selgelt põhjendatud. 3) Episoodi osas, mis puudutab LEADER projektitoetuse meetmes 2.1 toetuse taotluse väidetavat esitamist, leidis kaebaja, et kaebajale esitatud etteheide seaduse rikkumise kohta ei ole õige ega asjakohane. Seaduse rikkumist kaebaja poolt ei ole pädevate institutsioonide poolt tuvastatud. Vastavalt kriminaalseadustiku §-le 7 ei käsitleta kedagi kuriteos süüdi enne olevana, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistetav kohtuotsus. Seega viide ametniku suhtes usalduse kaotamise kohta tema poolt korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 3 lg 2 p-s 1 toodud nõuete rikkumise tõttu on oma faktilise ja õigusliku aluseta tehtud lubamatu järeldus. Distsiplinaarmenetluses pole kontrollitud toetuste taotlemise ja määramisega seotud asjaajamiskorda. Eeltoodust tulenevalt käskkirjas esitatud põhjendus, et kaebaja on rikkunud hea ametniku väärtusi - seaduslikkust ja usaldusväärsust, ei ole pädev ega tõendatud. Seega ei vasta kaalutlusstandardile vastustaja järeldus rikkumise olulise kohta. Kaebajale etteheidetav süütegu KVS § 3 lg 2 p 1 rikkumine ei ole seaduslikult tõendatud ja etteheited usalduse kaotusele antud rikkumise tõendamatuse tõttu ei ole asjakohased, seega ei ole põhjendatud distsiplinaarkaristuse määramine, eriti selle räigemas määras. 3
3-24-135
4) Episoodi 3 osas seoses kaebaja poolt 11.10.2023 toimunud istungil töökõnede lindistamisega väitis kaebaja kokkuvõtvalt, et talle etteheidetav distsiplinaarsüütegu pole tõendatud ja karistuse määramine ei ole põhjendatud ega ka arvatavale rikkumisele vastava proportsiooniga. 5) Neljanda episoodiga seoses, mis puudutab tööarvuti ja serveriosa mittesihipärast kasutamist leidis kaebaja, et vaidlustatud käskkirjas esitatud väited ja järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, rikkumine ei ole niivõrd oluline ja ametniku usaldusväärsust jäädavalt rikkuv, mille eest oleks proportsionaalne kõige raskema distsiplinaarkaristuse määramine. Vaidlusalune käskkiri on vastavas osas tehtud kaalutlusvigadega. 6) Viiendat episoodi käsitledes oli kaebaja arvamusel, et vaidlusaluses käskkirjas esitatud väited on tõendamata ja ei vasta faktilistele asjaoludele, etteheited on ebaselged, otsus karistuse määramiseks on tehtud kaalutlusvigadega ja määratud karistus on ebaproportsionaalne. 7) Vastustaja ei ole piisavalt arvestanud sellega, et kaebaja pole varasemalt karistatud ja tal puudub kehtiv distsiplinaarkaristus. Kaebajale on andnud positiivse teenistusalase iseloomustuse 3 teenistujat ja 10 volikogu liiget, mida pole karistuse määramisel arvesse võetud. 2023. a läbiviidud teenistujate rahuolu küsitlus ei puutu distsiplinaarkaristusse määramisse. Kaebaja teostas vallavalitsuses sisekontrolli, seega ei saa eeldada, et ta peaks kõigile töötajatele meelepärane olema. Enda eest seismine menetluse käigus ei saa olla rikkumiste raskuse hindamise kriteeriumiks. Kaebaja viibis distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja distsiplinaarkaristuse määramise ajal töövõimetuslehel ja oli töökeskkonnavolinik, sest üldkoosolekul teda tagasi ei kutsutud, mistõttu oleks distsiplinaarkaristuse määramisel neid asjaolusid tulnud arvesse võtta. Tegemist on töötaja ja ametnike esindajaga, kellel ATS § 105 lg 2 alusel õiguslik alus haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks ja hüvitise taotlemiseks. Kaebaja tahtlus etteheidetavate distsiplinaarsüütegude toimepanemisel ei ole tõendatud. Tegemist on töökiusuga ja lahendusega, et kaebaja hüvitist mitte maksta. Vastustaja 2.112023 käskkiri nr 13-1/54 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise kohta pandi üles dokumendihaldussüsteemis DH 2.11 kausta nr 13-1/54 ja see oli teenistujatele nähtav, muu hulgas on seda loetud ja kommenteeritud. Seega peab kaebaja vastustaja tegevust tema mainet kahjustavaks ja vaimseid üleelamisi tekitavaks. Kaebaja mainet kahjustavaks ning varalist ja mittevaralist kahju tekitavaks otsuseks on ka vaidlusalune käskkiri. Varaliseks kahjuks on kaebajal saamata jäänud töötasu, samuti uue töö leidmise takistus distsiplinaarkaristuse tõttu. Mittevaraline kahju on tuleneb pikaajalise teenistussuhte ootamatust, ebaõiglasest lõpetamisest, millega kaasnes ka tervisekahju. Vaidlustatud käskkirjaga ja distsiplinaarmenetluses toimunud minetusega on rikutud kaebaja suhtes ka ATS § 13 ja § 13 1 sätestatud põhimõtteid. 8) Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt kaebaja suhtes alustatud väärteomenetlus nr 2780,24,006184 on lõpetatud 16.10.2024 määrusega. Kaebaja arvates tõendab selline määrus distsiplinaarmenetluses kaebajale etteheidetud süüteo puudumist. Kaebaja palus kohtul võtta haldusasja materjalide juurde 16.10.2024 väärteoasjas nr 278024006184 tehtud väärteomenetluse lõpetamise määrus. 9) Kokkuvõttes leidis kaebaja, et tema distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine on õiguslikult mitterelevantne ning ebaproportsionaalne karistus, mistõttu palub kaebaja tunnustada vaidlusalune käskkiri õigusvastaseks, muuta teenistuses vabastamise alust ja 4
3-24-135
mõista kaebaja kasuks välja ettenähtud miinimumist suurem hüvitis kuni kaebaja 12 kuu töötasu ulatuses, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja kaebaja pikka, kaastöötajate ja volikogu liikmete poolt positiivselt tulemuslikuks hinnatud staaži ametnikuna.
19.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja esitas järgmised vastuväited: 1) Vaidlusaluses käskkirjas esitatud faktikogum annab objektiivselt alust määratleda, et tegemist on teenistuskohustuse olulise rikkumisega, mille tagajärjeks võib olla teenistusest vabastamine. 2) Käskkirjas (lehekülgedel 1-6) on kirjeldatud põhjalikult kõiki olulisi faktilisi asjaolusid. Ainuüksi eeldades, et need faktid on õiged, saab jõuda järeldusele, et tegemist on distsiplinaarsüüteoga ning vähemalt osade puhul (kuigi piisaks ka ühest) on tegemist rikkumisega, mille tagajärjeks saab olla teenistusest vabastamine. 3) Vaidlusaluses käskkirjas on esitatud olulised teenistuskohustuse rikkumised, mida kaebaja faktiliste asjaoludena ei eita. Nimelt ei eita kaebaja vallavanema märkmiku sirvimist ja pildistamist, aga samuti seda, et ta on teinud seda tahtlikult. Vastustaja arvates toob selline kaebaja tegevusviis endaga kaasa usalduse kaotuse ATS § 75 lg-s 5 sätestatud tähenduses, mille toimepanemise eest võib järgneda teenistusest vabastamine. Kaebaja on rikkunud samuti tahtlikult tegevus- ja toimimispiiranguid korruptsioonivastane seaduse (KVS) § 3 lg 2 p-s 1 sätestatut nõuet ja § 11 lg 1 p 1 ning § 5 lg-t 1, kui kasutades enda ametiseisundit esitas LEADER-projektitoetuse meetmes projekti „Nõo kihelkonnamängude ja Küliste kogukonnapäeva korraldamine“ ja osalt samasisulise projektitaotluse MTÜ Küliste Külaseltsi nimel, selgitades, et Küliste Külaselts on kihelkonnapäeva korraldamise partner. Selline tahtlik tegu võib iseseisvalt olla teenistuskohustuse oluliseks rikkumiseks ja ka teenistusest vabastamise aluseks. Lisaks on kaebaja rikkunud usaldusväärsuse kohustust ja töötles ebaseaduslikult kolleegide isikuandmeid, kui 11.10.2023 toimunud istungil lindistas töökõnesid. Tegemist on järjekordse kaebaja poolt toime pandud teenistuskohustuse olulise rikkumisega, mille eest on põhjendatud teenistusest vabastamine usalduse kaotuse tõttu. Lisaks ei ole kaebaja nõuetekohaselt registreerinud Töövõtja KRC Ehitus OÜ-ga sõlmitud kokkulepet hankelepingus märgitud tähtaja pikendamiseks kuni 28.6.2024 ega teavitanud sellest vastustajat. 4) Kaebajal polnud õigust sirvida ja pildistada vallavanema märkmikku isegi siis, kui see oli tema laual vallavanema äraoleku ajal ja märkmikust nähtus sõna „U.T“. Tegemist on taunitava teoga ja selle toimepanemise tõttu ei saa ametnik olla enam ka teiste kolleegide jaoks usaldusväärne. Arusaamatuks jäävad kaebaja viited sellele, et ta tegutses hädakaitse- ja hädaseisundis ning teda ei tohi ATS § 131 kohaselt ebasoodsalt kohelda. 5) LEADER projektitoetuse taotluse esitamisel garanteeris kaebaja ainuisikuliselt vastustaja vallavalitsuse omafinantseeringu sellele projektile. Vastustajalt võeti otsustusõigus kaaluda erinevate projektide vahel ja otsustada, kas vald ise soovib sellist projekti esitada. 6) Vastustaja arvates on käskkirjas piisavad ja selged distsiplinaarkaristuse määramise põhjendused ja seosed kohaldatavate õigusnormidega. Analüüsitud on kõiki ATS § 75 lg-s 2 nimetatud asjaolusid ja ning selgitatud, mida on karistuse määramisel arvesse võetud ja kuidas on see tehtud. Käskkirjas on selged viited ATS § 75 lg-le 4, lg-le 6 p-le 1 ja lg-le 5. Vastustaja on selgitanud usalduse kaotust ja kaebaja tegude tahtlust, aga samuti kaebaja poolt toime pandud rikkumiste olulist. Muu hulgas selgitas vastustaja, miks usaldussuhte taastamine on keeruline. 7) Vastustaja leidis, et vaidlusalune käskkiri on sisuliselt põhjendatud. Käskkirjas on selgitus, milliseid konkreetseid teenistuskohustusi on kaebaja iga süüteoepisoodi osas rikkunud ja milles seisnes tema igakordne distsiplinaarsüütegu. Vaidlusaluses käskkirjas kaalutlusõiguse 5
3-24-135
rakendamine ei olnud kallutatud. Distsiplinaarmenetluse viis läbi erapooletu komisjon. Vallavanem tutvus komisjoni poolt koostatud kokkuvõttega ja ning nõustus komisjoni seisukohaga ja ka karistusega. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi ja huve, sh õigust heale haldusele, õiguspärasele menetlusele, ärakuulamisõigusele ning õigusnormi järgimisele. Tõele ei vasta kaebaja väide, et vastustaja ei ole arvesse võtnud kaalutlemisel seda, et kaebajal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vastustaja märkis, et ükski positiivne iseloomustus ei käi kaebaja poolt rikutud teenistuskohustuse kohta. Teenistuja võib olla tubli, kuid kui selline teenistuja rikub süüliselt oluliselt teenistuskohustusi, siis on õigus haldusorganil määrata selle eest karistus. Vastustaja rõhutas muu hulgas, et asjaolu, et kaebaja oli töövõimetuslehel või töökeskkonnavolinik, ei mõjuta kuidagi teenistuskohustuste rikkumist ja nende raskust. 8) Kaebaja tegutses tahtlikult ja ainuke koht, kus on võimalik jaatada hooletust on episood nr
5.Asjaolu, et vastustaja on viidanud kaebaja seisukohtadele, kus ta oma tegevust õigustab, ei ole ebaseaduslik, vaid viitab sellele, et kergendavad asjaolud puuduvad. Vastustaja ei pidanud kaebaja teenistusest vabastamist töökiusuks. 9) Vastustaja leidis, et töövõimetuse perioodil teenistussuhte lõpetamine kaebajaga ei ole keelatud. Käesolevas asjas ei ole distsiplinaarmenetluse tähtaja kulgemist peatatud ning keegi pole selleks ka soovi avaldanud, kuna menetluse pidamine oli võimalik ning kaebaja haigestumine seda ei takistanud. Kaebaja osales täiemahuliselt distsiplinaarmenetluse läbiviimises ning ei andnud kordagi teada, et tal poleks võimalik menetluses osaleda – igasugune haigestumine ei välista menetluses osalemist. Seega ei saa vastustaja arvates lugeda menetlust peatatuks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja taotluse osas täiendava tõendi vastuvõtmiseks (I), seejärel hindab kaebuse põhjendatavust (II) ja viimasena jagab menetlusosaliste vahel menetluskulud (III). I
21.Kaebaja esitas 27.2.2025 taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Tõendiks on PPA väärteo lõpetamise määrus väärteosasjas nr 2780,24,006184. Tõend on esitatud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Tegemist on asjakohase ja lubatud tõendiga (HKMS § 62). Sellest tulenevalt rahuldab kohus taotluse ja võtab haldusasja materjalide juurde kaebaja poolt esitatud PPA 16.10.2024 määruse väärteosasjas nr 2780,24,006184. II
22.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
23.Haldusasja materjalide kohaselt koostas Kambja vallavanem 2.11.2023 käskkirja nr 131/54, millega algatas distsiplinaarmenetluse kaebaja suhtes ja kõrvaldas kaebaja teenistusest. Käskkiri tehti kaebajale teatavaks 2.11.2023. Menetluse läbiviimise tähtajaks määrati 30.11.2023. Alates 30.10.2023 oli kaebaja tervisliku seisundi tõttu ajutiselt töövõimetu ja viibis töövõimetuslehel. Kambja vallavanem pikendas 30.11.2023 käskkirjaga nr 13-1/60 distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega, uueks tähtajaks määrati 15.12.2023. Kaebaja sai distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kätte 5.12.2023 ja esitas oma seisukohad ja vastuväited 12.12.2023.
6
3-24-135
Kambja Vallavanema 15.12.2023 käskkirjaga nr 13-1/65 määrati kaebajale distsiplinaarkaristus teenistusest vabastamine ja sama käskkirjaga vabastati ta teenistusest, mida kaebaja vaidlustab käesolevas haldusasjas.
24.Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt tuvastati kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse tulemusena ATS-s ja muudes tööalases dokumentides sätestatud kohustuste rikkumine. Käskkirjas on nenditud, et kaebaja kohustuste rikkumised nagu vallavanema märkmiku pildistamine ja lugemine, ning huvide konflikti korras projektitaotluse esitamine on niivõrd rasked, et selliste tegude puhul on keeruline taastada pooltevaheline usaldus. Samas on need teod toime pandud tahtlikult. Seega, juhindudes ATS § 70 p-st 3, otsustati määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise ATS § 94 lg 1 alusel (käskkirja resolutsiooni punkt 1) ja vabastada kaebaja teenistusest Kambja Vallavalitsuse arendusjuhi ametikohalt (resolutsiooni punkt 2).
25.Pooltevaheline vaidlus taandub eelkõige sellele, kas vastustajal oli õigus määrata kaebajale distsiplinaarkaristus ja vabastada ametist ajal, millal kaebaja viibis töövõimetuslehel. Samuti pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on oluliste ja tahtlikult toime pandud rikkumistega ning kas esinevad distsiplinaarkaristust välistavad asjaolud, aga samuti kas tegemist on proportsionaalse karistusega ja asjakohaselt teostatud diskretsiooniga karistuse liigi valimisel.
26.ATS § 94 lg 1 sätestab, et ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 p-s 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lg 4 sätestatud tingimusel. ATS § 70 p-i 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuse üheks liigiks teenistusest vabastamine.
27.Kaebaja on väitnud, et teenistussuhe temaga oli lõpetatud töövõimetuse perioodil, mida kohtupraktikast tulenevalt lubatud ei ole. Vastustaja arvas, et töövõimetuse perioodil teenistussuhte lõpetamine ei ole keelatud ja kaebaja poolt viidatud kohtupraktika ei ole antud juhul kohaldatav.
28.Riigikohus leidis, et ATS § 83 lg 3 järgi peatub distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise õigus ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse (RaKS) tähenduses. RaKS § 52 lg 1 ja lg 3 kohaselt on haigusleht üks töövõimetuslehe liikidest, mille alusel tõendatakse isiku ajutist töövõimetust. ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtajad on materiaalõiguslikud tähtajad, täpsemalt distsiplinaarvõimu teostamise õigust (karistuse määramise õigust) lõpetavad tähtajad. Seega peaks olema materiaalõiguslik ja ametniku suhtes distsiplinaarvõimu teostamise õigust peatav ka kuuekuulise tähtaja peatumise regulatsioon, mis on sätestatud ATS § 77 lg-s 2. Kuna ATS § 77 lg 1 kõneleb distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegadest ja sama paragrahvi lg 2 nende tähtaegade peatumisest, siis on loogiline järeldada, et distsiplinaarkaristust on keelatud määrata (distsiplinaarvõimu teostada) mitte üksnes ajal, mil need tähtajad on möödunud, vaid ka ajal, mil distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja kulgemine on peatunud.1 Lisaks leidis Tartu Ringkonnakohus sama teemat käsitledes, et Riigikohus on selles asjas väga põhjalikult selgitanud, miks ei saa distsiplinaarkaristust määrata ajal, mil ametnik viibib töövõimetuslehel, ja toonud välja nii ajaloolised argumendid (kunagised töökoodeks, töölepingu ja töötajate distsiplinaarvastutuse seadused ning avaliku teenistuse vana redaktsioon) kui ka süstemaatilised argumendid (töövõimetuslehel viibival ametnikul on enda 1
RKHKo 3-15-325, p 12.1-14.2 7
3-24-135
õigusi distsiplinaarmenetluses raske kaitsta ja seetõttu ka enda õiguste rikkumist hiljem kohtus raske tõendada). Riigikohtu seisukoht puudutab eelkõige ATS § 77 lg-te 1 ja 2, § 82 lg 2 ning § 83 p 5 tõlgendust nende koosmõjus. Ringkonnakohus lähtus Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohast. Kõnealuses lahendis tuvastas ringkonnakohus Mäksa vallavanema 2.4.2015. a käskkirja nr 18-1.2/20 „Teenistusest vabastamine“ õigusvastasuse, kuna Mäksa vallavanem vabastas kaebaja teenistusest 2.4.2015 käskkirjaga ehk ajal, mil kaebaja viibis töövõimetuslehel.
29.Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja oli perioodidel 30.10.2023-9.11.2023; 10.11.2023-27.11.2023 ja 28.11.2023-27.12.2023 tervisliku seisundi tõttu ajutiselt töövõimetu ja viibis töövõimetuslehel. Töövõimetuslehel viibimise kohta esitas kaebaja kohtule tõendid (dtl 88-90). Esitatud tõendite ehtsuse vastu ei ole vastustaja vastu vaielnud. Järelikult loeb kohus kaebaja poolt tõendatuks asjaolu, et vaidlusaluse käskkirja väljastamise ajal 15.12.2023 viibis kaebaja töövõimetuslehel ehk oli töövõimetu.
30.Vastustaja väitis, et vaatamata sellele, et kaebaja viibis haiguslehel, oli ta võimeline enda õigusi kaitsma, mistõttu ei kohaldu antud juhul tekkinud kohtupraktika, et töövõimetuslehel viibivat ametnikku ei tohi vabastada teenistusest. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik on distsiplinaarmenetluse käigus esitanud pidavalt sisulisi vastuväited talle etteheidetavate tegude osas, ei ole võimalik asuda seisukohale, et ta ei olnud viibides töövõimetuslehel võimeline edukalt kaitsma enda õigusi. Kohus nõustub vastustajaga selles, et konkreetsel juhul ei tohi pelgalt lähtuda eeldusest, muid faktilisi asjaolusid arvesse võtmata, et töövõimetuslehel viibimine raskendaks igal juhul kaebajal anda õiguste kaitsmise võimalusi distsiplinaarmenetluses. Nimelt tuleneb haldusasja materjalidest, et 14.11.2023 esitas kaebaja isiklikult vastuväited distsiplinaarmenetluse algatamise osas. Esitatud vastuväited on sisulised ehk käivad kaebajale etteheidetava teo kohta ning suhteliselt mahukad (16 lk). Nendega tutvudes ei jää kohtul muljet, et töövõimetuslehel viibimine oleks mingil viisil takistanud selliste vastuväidete koostamist ja esitamist. Lisaks peale distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kättesaamist 5.12.2023 esitas kaebaja isiklikult oma sisulised seisukohad ja vastuväited 12.12.2023 (19 lk), kus üksikasjalikult kirjeldas ja põhjendas, miks ta ei ole distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega nõus ja vaidles kokkuvõttes pakutud distsiplinaarkaristuse vastu ning lisas tõendid.
31.Kohus märgib, et kuigi kaebaja on viidanud kaebuses Riigikohtu lahendile asjas nr 3-15325 ja väitis, et teda ei tohtinud töövõimetuslehel viibimise ajal distsiplinaarkaristusena ametist vabastada, ei ole ta väitnud, kuidas tal esinenud töövõimetus takistas kaitsta enda õigusi distsiplinaarmenetluses. Kaebaja vastuväidetest on näha, et tal esines ka võimalus hankida enda väiteid kinnitavaid tõendeid. Arvestades seda, et 14.11.2023 ja 12.12.2023 on kaebaja esitanud vastustajale sisulisi vastuväiteid distsiplinaarmenetluse alustamise ja koostatud kokkuvõtte kohta, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebajal esinenud töövõimetus takistaks enda õigusi kaitsmist distsiplinaarmenetluses. Järelikult ei pea kohus vaidlusalast käskkirja õigusvastaseks pelgalt põhjusel, et vastustaja määras kaebajale distsiplinaarkaristuse ja ühtlasi vabastas ta teenistusest ajal, millal kaebaja viibis töövõimetuslehel.
32.Järgmisena hindab kohus vaidlusaluse käskkirja õiguspärasust selles kirjeldatud episoodide kaupa.
8
3-24-135
33.Vallavanema isikliku märkmikuga tutvumine ja selle sisu pildistamine 17.10.2023 (episood 1)
33.1.Käskkirja faktiliste põhjenduste kohaselt 17.10.2023 vallavanema tööruumis toimunud koosoleku järgselt võttis kaebaja omavoliliselt vallavanema märkmiku enda kätte ja hakkas seda vaatama ning pildistama. Kohus märgib, et eelpoolkirjeldatud faktilise asjaolu üle vaidlus puudub. Vaidlus käib aga selle üle, kas kaebaja 17.10.2023 tegevust on võimalik kvalifitseerida ATS § 51 lg-s 4 nimetatud ametkohustuse rikkumiseks ehk kas tegemist on vääritu ja tahtliku teoga. Ühtlasi käib vaidlus selle üle, kas antud episoodi osas esines kaebajal hädakaitse- või hädaseisundile sarnanev situatsioon ATS § 75 lg 3 p 3 mõttes.
33.2.ATS § 51 lg 4 sätestab, et ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Riigikohus on leidnud, et sättest tuleneb, et alates 1.04.2013 ei nõua avaliku teenistuse seadus enam diskrediteerimise tegelikku aset leidmist (sõna "diskrediteeriks"). ATS § 51 lg 4 kohaselt tuleb hinnata, kas ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt rikkujat ametnikuna diskrediteerida. Ametniku või ametiasutuse diskrediteerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul tekib vastutus siis, kui ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning saabunud tagajärje vahel on kausaalne seos. Kohtupraktikas on vääritu teo sisustamisel leitud, et ametnikku diskrediteeriva vääritu teona kvalifitseerimiseks on piisav, kui usutavalt on põhjendatud, et tegu diskrediteeris ametnikku ülemuse silmis.2 Riigikohus on viidatud lahendis pidanud oluliseks, et järeldus maine kahjustumise kohta on piisavalt objektiivne selleks, et ka erapooletu ja mõistlik vaatleja leiaks, et käitumine oli sobimatu ning laiduväärne. Riigikohus pidanud diskrediteerimise koosseisu täidetuks, kui saab eeldada et rikkumisel on olulised tagajärjed kaebaja mainele, kui juhtumit tajunud isikute kirjeldusest ja/või ülemuse hinnangust võib järeldada, et enamik organisatsiooni liikmetest ja/ või avalikkus tajuksid ja hindaksid kaebaja käitumist valdavalt sarnasel moel.3
33.3.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja käitumist 17.10.2023 tuleb kvalifitseerida väärituks teoks ja seetõttu ka ATS § 51 lg-s 4 nimetatud kohustuse rikkumiseks. Vastustaja on kohtu hinnangul õigesti hinnanud kaebaja käitumist vääritu teona, kuna ilma teise ametniku loata tema märkmiku enda kätte võtmine, vaatamine ja selle sisu pildistamine ning kolmandatele isikutele näitamine ei ole aktsepteeritav ametniku tegevus. Kohtu arvates on kaebaja ennast ametnikuna diskrediteerinud. Tema tegutses tahtlikult ja tema tahe oli suunatud sellele, et ilma loata tutvuda vallavanema märkmiku sisuga ja selle sisu jäädvustada. Ametnikuna oleks ta pidanud aru saama, et selline märkmik võib sisaldada teise isikute isikuandmeid, mistõttu sellisel viisil nende isikuandmete töötlemine oleks vastusolus isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Järelikult, lisaks vääritu teole ei ole kaebaja käitunud eelpoolkirjeldatud viisil vallavanema märkmikuga tutvudes seaduslikult, millega ühtlasi rikkus ka ATS §-s 50 sätestatud kohustust tegutseda seadusega kooskõlas. Kaebaja käitumist ei õigusta tema väide, et ta on väidetavalt näinud avatud märkmikus enda nime.
2 3
RKHKo 3-3-1-29- 16, p 11. RKHKo 3-3-1-29-16 p 13. 9
3-24-135
33.4.Kohus nõustub vastustajaga, et sellist kaebaja käitumist ei ole võimalik kvalifitseerida hädakaitse- või hädaabiseisundis sooritatuks teoks. ATS § 75 lg 3 p 3 sätestab, et distsiplinaarkaristus on välistatud sellise teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime hädakaitse- või hädaabiseisundis. Hädakaitse- või hädaabiseisundi mõisteid defineerib karistusseadustiku § 28 ja 29. Hädakaitse- või hädaabiseisundi peamiseks eelduseks on vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastase ründe tõrjumise või vahetut või vahetult eesseisvat ohu kõrvaldamise vajadus. Kohus märgib, et vallavanema laual avatud märkmik ei kujutanud kaebajale mingisugust ohtu, et selle tõrjumiseks pidi ta selle kätte võtma, vaatama ja sisu pildistama. Juhul, kui kaebaja tõepoolest nägi avatud märkmikus enda nime ja muid andmeid, mis viitaksid planeeritava teenistussuhe lõpetamisele, oleks ta võinud sellest vallavanemaga hiljem rääkida. Kohtule ei nähtu, et 17.10.2023 oleks olukord selline, kus vallavanema märkmikuga tutvumine oleks mingil viisil põhjendatud ja lubatud. Kohus rõhutab, et isegi siis, kui kaebaja väited on õiged ja märkmik oleks tõesti jäetud avatuna kabineti lauda, kus peeti 17.10.2023 koosolekut, ei saanud kaebaja ilma vallavanema nõusolekuta tutvuda tema isikliku märkmikuga ja teha selle sisust pilte, aga samuti jagada neid pilte teiste ametnikega.
33.5.Kohus on seisukohal on vaidlusalune käskkiri 17.10.2023 toimunud episoodi osas on piisavalt põhjendatud, et sellest on võimalik aru saada, et vastustaja arvates pani kaebaja toime vallavanema märkmikuga tutvumisel ja selle sisu jäädvustamisel ning jagamisel teiste ametnikega vääritu teo, millega rikkus tahtlikult ATS § 51 lg 1 sätestatud kohustust. Vastustaja on muu hulgas piisavalt põhjendanud, miks tema arvates on tegemist olulise teenistuskohustuse rikkumisega (ATS § 75 lg 5). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja enda käitumisega diskrediteeris ennast ametnikuna vallavanema silmis, mis omakorda tõi endaga kaasa kaebaja vastu usalduse kaotamise.
33.6.Kaebaja viide ATS §-le 131 on kohtu hinnangul asjakohatu. Kaebajal olid teised võimalused enda õiguste kaitsmiseks juhul, kui ta juhuslikult nägi vallavanema isiklikus märkmikus enda kohta käivat teavet. Täiendavate selgitusete saamiseks oleks kaebaja võinud pöörduda vallavanema poole, kui ta naaseks tööle. Kaebaja soov tutvuda enda isiklike andmetega ei tähenda seda, et ta ei pea järgima muude isiklike andmete töötlemise põhimõtteid. Selline kohustus tuleneb otseselt ATS §-st 50. Kaebaja õigus saada tema kohta infot, et tähenda seda, et tal on õigus ilma nõusolekuta üle vaadata teiste ametnike isiklikke asju ja teha nendest pilte.
33.7.Seoses kaebaja väitega, et tunnistajad andsid distsiplinaarmenetluses vastuolulised ütlused, on vastustaja vaidlustatud käskkirjas selgitanud nii, et juristi K. Piirsalu eksimus sündmuste kirjeldamisel kuupäeva osas on tingitud asjaolust, et ta käis tööülesannete pärast vallavanema kabinetis nii 17.10.2023 kui ka 18.10.2023 ning seetõttu täpselt ei mäletanud, mis kuupäeval kaebaja pildistas vallavanema isikulikku märkmikku. Kohtu arvates on selline eksimus sündmuse kuupäevas võimalik. Samas ei ole selline eksimus oluline, kuna poolte vahel tegelikult puudub vaidlus selle üle, et kaebaja tutvus omavoliliselt vallavanema märkmikuga ja pildistas seda 17.10.2023.
34.Toetustaotluse esitamine (episood 2)
34.1.Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt esitas kaebaja 21.09.2023 vastustaja nimel volitatud esindajana LEADER-projektitoetuse meetmes 2.1 „Kohalike traditsioonide hoidmine ja arendamine“ projekti „Nõo kihelkonnamängude ja Külitse kogukonnapäeva korraldamine“ Enne projektitoetuse esitamist ei teavitanud kaebaja sellest vastustajat ega 10
3-24-135
küsinud nõusolekut projektitoetuse esitamiseks. Vastustaja ei saa ilma sisulise aruteluta ega eelarvelist poolt hindamata nõustuda, et tegemist on prioriteetse projektiga, mille jaoks vastustaja toetust taotleb ja 2024. a eelarvesse omaosalusena summad planeerib. Ilma vastustaja nõusolekuta ei olnud kaebajal õigust esitada toetuse taotlust. Sellega võttis kaebaja vastustajalt õiguse kaaluda erinevate projektide vahel. Kaebaja on kursis taotluste esitamise korraga. 15.10.2023 esitas kaebaja vastustajale MTÜ Küliste Selts juhatuse liikmena (juhatuse liige alates 27.09.2023) alates taotluse tegevustoetuse saamiseks 2024. aastaks viitega vastustaja poolt LEADER-projektitoetuse meetmes 2.1 „Kohalike traditsioonide hoidmine ja arendamine“ projekti „Nõo kihelkonnamängude ja Külitse kogukonnapäeva korraldamine“ esitatud taotlusele. Sellest tulenevalt leidis vastutaja, et kaebaja tegevus tekitab huvide konflikti. Kaebaja rikkus KVS § 3 lg 2 p-s 1 toodud nõuet pidada kinni tegevus- ja toimingupiirangutest. Kaebaja tegutses tahtlikult soovides saada MTÜ-le Küliste Külaselts, millega on ta eraisikuna seotud, vastustaja poolt rahalist toetust. Sellega rikkus kaebaja ametniku eetikakoodeksi väärtusi – seaduslikkust ja usaldusväärsust. Tegemist on olulise rikkumisega.
34.2.Kaebaja vaidles eelpoolkirjeldatule vastu ja väitis, kuna teda ei ole süüdi tunnustanud on vastustaja viide KVS § 3 lg 2 p-s 1 nimetatud tegevus- ja toimimispiirangu rikkumisele alusetu.
34.3.KVS § 3 lg 2 p 1 sätestab, et ametiisik peab seaduses sätestatud juhul ja tingimustel pidama kinni tegevus- ja toimingupiirangutest. KVS § 11 lg 1 p-d 1-3 sätestavad, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
34.4.Haldusasja materjalide kohaselt lõpetas PPA 16.10.2024 määrusega väärteomenetluse väärteosasjas nr 2780,24,006184 (X poolt KVS § 11 lg 1 p-de 1-3 rikkumine) väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus märgib väärteotunnuste puudumine tähendab antud juhul seda, et pädeva organi hinnangul ei ole kaebaja KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 nimetatud toimingu või otsuse tegemise piirangut rikkunud. Seega, Eesti õiguses kehtivale süütuse presumptsioonile tuginedes ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja on rikkunud KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud kohustust. Kohus toob esile asjaolu, et faktiliste asjaolude kohaselt ei ole kaebaja isiklikku kasu saanud. Samas ei keela seadus kaebajal MTÜ Küliste Selts juhatuse liikmena taotleda vastustajalt toetust. Haldusasja materjalidest ei ole näha, et selline toetus oleks MTÜ-le Küliste Selts välja makstud. Kaebaja poolt võimalik pädevuse ületamine 21.09.2023 projektitoetuse esitamisel ei tähenda automaatselt kaebaja korruptiivset tegevust KVS § 11 lg-s 1 sätestatud tähenduses.
34.5.Eelnevat arvestades ei nõustu kohus vastustajaga selles, et kaebaja tegevus on vastuolus KVS § 11 lg 1 p-dega 1-3, millega ta on rikkunud ATS §-s 50 sätestatud kohustust.
35.Töökõnede lindistamine 11.10.2023 (episood 3)
35.1.Vaidlusalusest käskkirjast tulenevalt lindistas 11.10.2023 kaebaja Kambja vallavalitsuse istungil töökõnesid, millega rikkus isikuandmete üldmääruse artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Rikkumine on tahtlik ja oluline. 11
3-24-135
35.2.Kaebaja arvas, et antud juhul ei ole distsiplinaarsüütegu tõendatud ja karistuse määramine ei ole põhjendatud ega ka arvatavale rikkumisele vastava proportsiooniga.
35.3.Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt selgus 11.10.2023 toimunud Kambja vallavalitsuse istungil, et kaebaja lindistab töökõnesid. Töökõnede lindistamist kinnitas kaebaja ka vallavanema poolt 24.10.2023 kokku kutsutud kantselei, arendus- ning haridus- ja kultuuriosakonna teenistujate koosolekul, kus tutvustati vallavalitsuse teenistujate töörahulolu küsitluse tulemusi. Koosolekul kinnitas kaebaja, et salvestas töötelefonikõnesid enesekaitseks, sama põhjenduse tõi ta oma 14.11.2023 antud seletuses. 24.10.2023 toimunud koosolekul vastas kaebaja kaastöötaja küsimusele, kas ta teavitas kõne salvestamisest isikut, kellega rääkis, eitavalt. Teavitamise kohta tõi välja ainult ühe isiku nime, kes on seda fakti eitanud. 24.10.2023 koosolekul antud selgituse ja 14.11.2023 antud seletuse kohaselt on kaebaja antud rakenduse töötelefonist kustutanud ja telefonis salvetatud kõned kustutanud ning pole neid kolleegidele edastanud ja muul viisil kasutanud ei ole.
35.4.Hiljem (12.12.2023 esitatud arvamus ja selgitused distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele) hakkas kaebaja väitma, et 11.10.2023 istungi lindistamine pole tõendatud. Kohtu arvates nähtub eelnevast, et kaebaja hakkas eitama 11.10.2023 toimunud Kambja vallavalitsuse istungil lindistamist hilisemas menetluse staadiumis, kui kustutas enda telefonist tehtud salvestised. Kohtu hinnangul on sellisel juhul võimalik pidada tõendatuks seda asjaolu, et kaebaja lindistas 11.10.2023 töökõnesid toimunud istungil, millega ühtlasi töötles isikuandmeid. Samas nähtub distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest, et kaebaja on 11.10.2023 töödelnud isikuandmeid ebaseaduslikult. Kuna rikkumise ulatust ei ole võimalik tuvastada ning see ei toonud kaasa andmesubjektide huvide olulist kahjustamist, ei pidanud distsiplinaarmenetluse komisjon vajalikuks määrata kaebajale vastava episoodi osas distsiplinaarkaristuse.
35.5.Selles valguses oleks vastustaja pidanud vaidlusaluses käskkirjas üksikasjalikult põhjendama, miks ta peab võrreldes distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega kaebaja poolt 11.10.2023 toimunud istungil salvestiste tegemist oluliseks rikkumiseks. Seda ei ole tehtud. Käskkirjas piirduti vaid lakoonilise ja napisõnalise järeldusega, et rikkumine on tahtlik ja oluline. Sellest tulenevalt nõustub kohus kaebajaga, et vaidlusaluses käskkirjas ei ole põhjendatud, miks peetakse kaebajapoolset rikkumist võrreldes distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega oluliseks rikkumiseks. Samas ei ole välja toodud, millist teenistuskohustust on kaebaja istungil salvestamisega rikkunud.
35.6.Järelikult on kohus seisukohal, et eelpoolkirjeldatud episoodi osas ei vasta vaidlusalune käskkiri HKMS § 4 lg-s 2 ja § 56 lg-tes 1-3 sätestatud nõuetele.
36.Tööarvuti kasutamine isiklikul otstarbel ja failide kustutamine (episood 4)
36.1.Vaidlusaluse käskkirja kohaselt on kaebaja rikkunud nii Kambja vallavalitsuse töökorralduse reeglite punkti 11.2 kui oma ametijuhendi punkti 6.3, kuna on kasutanud talle ametiülesannete täitmiseks antud arvutit ja serveriosa mittesihipäraselt. Nimetatud rikkumised (tööfailide kustutamine serverist, tööfailide viimine välisele kõvakettale, epostkasti kasutamine isiklikuks kirjavahetuseks, tööarvuti ja serveriosa kasutamine isiklike andmete/failide hoidmiseks) on olnud kaevatava käskkirja põhjenduste kohaselt kaebaja tahtlik tegevus, millega ta on rikkunud töökorralduse reeglite punkte 11.2., 11.4 ja 12.1, 12
3-24-135
samuti ametijuhendi punkti 6.3. Töövahendite kasutamine isiklikul otstarbel ei olnud ühekordne tegevus, see on toimunud pikemat aega, sihipäraselt ja teadlikult. Seega on alust arvata, et kaebaja võib seda teha ka tulevikus ja sellega on kaotanud usalduse tema vastu. Vallavanema hinnangul on tuvastatud rikkumine oluline.
36.2.Kaebaja arvas antud episoodi osas, et vaidlusaluses käskkirjas esitatud väited ja järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, rikkumine ei olnud oluline ja tema usaldusväärsust jäädavalt rikkuv, mille eest oleks proportsionaalne kõige raskema distsiplinaarkaristuse määramine. Põhjendamata on jäänud kohustuse rikkumise olulisust.
36.3.Kambja vallavanema 18.3.2019 käskkirjaga 14-1/6 kinnitatud ja 25.1.2021 käskkirjaga nr 14-1/3 täiendatud Kambja vallavalitsuse töökorralduse reeglite (TKR) punkti 11.2. kohaselt hoitakse arvutites ainult tööülesannetega seotud andmeid. Selliseid faile, mille seaduslikkus ei ole selge, ei tohi arvutites hoida ega neid levitada. Punkti 11.4. kohaselt salvestatakse tööülesannetega seotud failid serviosal „public“ asuvasse vastavasse kausta. Punkti 12.1 sätestab, et koos kasutajakontoga saab töötaja ka asutuse e-postiaadressi, mis on asutuse ametniku domeeniga. Asutuse e-postiaadress on reeglina ette nähtud tööalaseks suhtluseks. Ametijuhendi punkti 6.3. sätestab, et teenistuskohustuste täitmiseks vastutavale hoiule usaldatud vallavara säilimise ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest.
36.4.Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tööarvutit (sh tööpostkasti) on kaebaja kasutanud nii tööülesannete jaoks kui ka isiklikel eesmärkidel.
36.5.Kaebaja väitis, et tööalaselt loodud ja kasutatud failid on salvestatud P-kettale. Samas on kaebaja maininud tööarvuti puhastamist (muu hulgas olemasoleva tööalase informatsiooni kustutamist enda poolt). Haldusasja materjalide kohaselt olid teenistusest vabastamise seisuga kaebaja tööarvutist kõik tööalaste ja isikliku informatsiooniga failid kustutatud. Kustutatud andmete taastamisega tegeles OÜ Kaughaldus (dtl 221-222). Seega on õige vastustaja järeldus selle kohta, et kaebaja rikkus muu hulgas TKR punkti 11.4.
36.6.ATS kohaselt on distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline (ATS § 75 lg 4). Rikkumise olulisust eeldatakse, kui rikkumine on toime pandud tahtlikult ja saabub vähemalt üks ATS § 75 lg-s 6 sätestatud tagajärjest. Käskkirja põhjendustest on näha, et vastustaja peab episoodis kirjeldatud kaebaja tegevust tahtlikuks, kuid ei viita ATS § 75 lg-s 6 nimetatud tagajärjele. Kohus märgib, et mõistab ATS § 75 lg-t 6 nii, et selles sätestatud õiguslike tagajärgede loetelu ei ole ammendav. Sellisel juhul peab haldusorgan põhjendama, miks ametniku poolt toimepandud rikkumine tõi endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist.
36.7.Õiguskirjanduses on leitud, et teenistuskohustuste oluline rikkumine on määratlemata õigusmõiste ja selle peab sisustama distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav isik või ametiasutus distsiplinaarasja menetlemise käigus. Distsiplinaarkaristuse määramisel ja karistuse valikul on pädeval ametiisikul ulatuslik kaalumisruum ning karistuse määramise õigust omav isik on kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma.
13
3-24-135
36.8.ATS § 51 lg 3 sätestab, et ametnik peab juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist.
36.9.Vastustaja nimetas TKR 11.2., 11.4 ja 12.1, samuti ametijuhendi punkti 6.3 rikkumist oluliseks teenistuskohustuse rikkumiseks, kuna kaebajapoolne töövahendite kasutamine isiklikul otstarbel ja ei olnud ühekordne tegevus, see on toimunud pikemat aega, sihipäraselt ning teadlikult ja kaebaja ei vaidle sellele vastu, vaid isegi õigustab oma tegevust. Lisaks kustutas kaebaja tööarvutist kõik tööalased andmed. Seega leidis vastustaja, et on alust arvata, et ta võib seda teha ka tulevikus ja sellega on kaotanud usalduse enda vastu. Eelnevast nähtub, et vastustaja pidas kaebajapoolset teenistuskohuste rikkumist oluliseks ATS § 75 lg 6 p 1 alusel, millal rikkumise olulist eeldatakse tahtliku teenistuskohustuse rikkumise tõttu. ATS § 74 lg 5 sätestab, et tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on raske hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
36.10.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tegutses tahtlikult. Kaebaja põhjendas, et vallas oli levinud selline praktika ametnike seas, kus kasutatakse tööarvuteid ja e-posti isiklikul otstarbel. Selle vastu ei ole vastustaja vastu vaielnud. Selles valguses on kohus seisukohal, et ei ole piisav, et pidada kaebaja poolt tööarvuti kasutamist isiklikul otstarbel oluliseks teenistuskohustuse rikkumiseks. ATS § 74 lg 5 sätestab, et tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine. Kaebaja ei vaielnud selle üle, et tema on tutvunud TKR-s 11.2 ja 12.1, samuti ametijuhendi punktiga 6.3, kuid eiras neid ametiülesannete täites. Haldusasja materjalidest ei nähtu kohtule muid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kaebajal esineks muu süü vorm nagu hooletus või raske hooletus (ATS § 74 lg 2).
36.11.TKR punkti 11.4 rikkumise osas nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja tegutses tahtlikult, mistõttu esines vastustajal põhjendatud alus arvata, et kaebaja ei järgi TKR punktis 11.4 ka edaspidi sätestatuid kohustusi kui jätkab teenistust. Seega esines vastustajal põhjendatult usalduse kaotus kaebaja vastu ATS § 75 lg-s 5 sätestatud mõttes. Ilmselgelt tööfailide kustutamisega tööarvutist tegutses kaebaja pahatahtlikult. Juhul, kui kaebajal olid tööarvutis nii enda kui ka tööfailid, oleks kaebaja saanud kustutada enda tööarvutist vaid isiklikke faile (erafailid) tööfaile puutumata.
37.Töövõtulepingu muutmise kokkuleppe sõlmimine töövõtjaga (episood 5) 37.1 Vaidlusaluse käskkirja kohaselt on distsiplinaarmenetluse käigus tulnud ilmsiks asjaolu, et kaebaja kui Tõrvandi kooli ehituse tellija lepinguline esindaja sõlmis Töövõtja KRC Ehitus OÜ-ga kokkuleppe hankelepingus märgitud lepingu tähtaja pikendamiseks kuni 28.6.2024. Selline kokkuleppe oli fikseeritud 7.6.2023 ehituskoosoleku protokollis nr 2, mille on vallavalitsuse poolt allkirjastanud kaebaja 28.6.2023. Peale kokkuleppe sõlmimist ja protokolli allkirjastamist ei teavitanud kaebaja sellest kokkuleppest vallavalitsust. Kaebaja ei registreerinud enda allkirjastatud ehitustööde koosoleku protokolli nr 2 vallavalitsuse dokumendiregistris ja ei teinud ka sealtkaudu kättesaadavaks vallavalitsuse liikmetele, kuigi koosoleku protokolli viimane lause: „Käesolev protokoll on ehituse töövõtulepingu nr 12-17/109 lahutamatu lisa.“ Ehituskoosoleku protokolli nr 2 allkirjastamisega nõustus kaebaja vallavalitsuse nimel sisuliselt töövõtulepingu nr 12-17/109 muutmisega. 14
3-24-135
37.2.Kaebaja väitis, et ehituskoosoleku protokolli allkirjastamine ei ole võrdsustav lepingu või lepingu muudatuse allkirjastamisega.
37.3.Kohus nõustub kaebajaga. Ehituskoosoleku 7.06.2023 protokolli nr 2 allkirjastamine, milles lepiti kokku, et: „Lepingu järgi on ehitusaeg 13 kuud. Ehitusluba anti välja 31.5.2023 a. Tellija ja töövõtja leppisid kokku, et ehitusaeg hakkab kehtima ehitusloa väljastamisest, järgmisel päeval. Töövõtja esitab ajagraafiku ehitustööde algusega 1.6.2023 ja kummalgi osapoolele ei ole sellest tulenevalt teineteise suhtes pretensioone“ on siduv kokkuleppe.
37.4.Kohus märgib, et tulenevalt kaebaja ametikohustusest esines tal õigus pidada 7.06.2023 ehituskoosolekut, millele järgnes selle kokkuvõtva protokolli allkirjastamise kohustus ja sõltumata sellest, milline oli selle protokolli sisu. Selline kohustus tuleneb HMS § 18 lg-st 3. HMS-st ei tulene, et protokollis fikseeritud eraõiguslikud tahteavaldused oleksid koheselt siduvad, pelgalt seetõttu, et protokolli all on allkirjaõigust omava ametniku allkiri. Kohus möönab, et selline kokkulepe võib olla siduv, kui see tuleneb lepingupoolte vahel kujunenud praktikast. Antud juhul sõlmis töövõtulepingu nr 12-17/109 vallavanem (kirjutas alla), mitte kaebaja. Vastustaja ei ole tõendanud ega usutavalt põhjendanud, et tal esines selline praktika, et ehituskoosoleku protokolli allkirjastamisega muudetakse hankemenetlusena sõlmitud töövõtulepingu osi. Järelikult ka teine lepingu pool ei saanud tugineda 7.6.2023 allkirjastatud ehitusprotokolli siduvusele. Vaidlus puudub ka selle üle, et kaebajal oli pädevus selliseid koosolekuid pidada ja kokkuleppeid saavutada koosoleku tasandil, et hiljem edastada kokkulepitu allkirjastamisele vallavanemale. Sellele järeldusele jõudis ka distsiplinaarmenetluse komisjon. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebajale ei saa olla etteheidetav, et ta kirjutas alla ehituskoosoleku 7.6.2023 protokollile nr 2.
37.5.Kaebaja on ka usutavalt põhjendanud, et ehitusdokumendid on salvestatud programmis Bauhub, millele on viidatud ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes. Kaebaja selgitas muu hulgas, et tema pikaajalise töökogemuse ja vallavalitsuse siseste kokkulepete kohaselt töötati ehitusdokumentatsiooniga süsteemis Bauhub, mille kaudu vahendatakse kogu ehituse vältel dokumentatsiooni ja ka allkirjastatakse dokumente. Hiljem, kui ehitustegevus lõppeb ja Bauhubi enam ei kasutata, laaditakse dokumendid dokumendiregistrisse. Kohus märgib, et vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. Eelnevat arvestades võib kohus järeldada, et kaebaja on esitanud ehituskoosoleku 7.6.2023 protokolli nr 2 selles ettenähtud ja vastustaja poolt aktsepteeritud dokumendisüsteemis.
37.6.Kokkuvõttes ei nõustu kohus vaidlusaluses käskkirjas toodud väitega, et kaebaja on vastava episoodi osas rikkunud ATS § 51 lg-s 1 sätestatud kohutust täita vahetu juhi poolt antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist ega õigusaktidest, aga samuti ATS § 51 lg-s 1 toodud kohustust täita teenistusülesandeid ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt.
37.7.Kaebaja arvas, et talle määratud distsiplinaarkaristus ei ole proportsionaalne ja on kaalutlusvigadega.
37.8.HMS § 54 lg 1 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 2 lg 4 sätestab, et 15
3-24-135
kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
37.9.Kohtupraktikas on leitud, et mõne teo äralangemine tegude kogumist, mille eest määrati distsiplinaarkaristus, ja mõne teo ebaõige kvalifitseerimine tahtliku teona ei too alati kaasa distsiplinaarkaristuse määramisel tehtud kaalutlusotsuse õigusvastasust, kui ebaõigesti kvalifitseeritud tegu või teod ei moodusta olulist osa ette heidetud tegudest ei arvu ega eelkõige rikkumise raskuse poolest. Kohtul ei tohi tekkida kahtlust, et ebaõigel õiguslikul kvalifikatsioonil põhinev kaalutlusotsus võib olla ebaproportsionaalne või et kaalutlusviga võib olla kaasa toonud teistsuguse karistuse.4
37.10.Kohus tegi kindlaks, et episoodide 1 ja 4 osas on vastustaja järeldus kaebaja kohustuste rikkumise olulisuse kohta põhjendatud. Episoodide 2, 3, 5 osas mitte. ATS § 75 lg 5 sätestab, et teenistuskohustuste rikkumise eest määratakse üks distsiplinaarkaristus, välja arvatud juhul, kui rikkumised on iseseisvad ega ole üksteisega sisuliselt ja vahetult seotud. Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt määrati kaebajale ATS § 70 lg 3 alusel episoodides 1-4 tahtliku kohustusete rikkumise eest distsiplinaarkaristus – teenistusest vabastamine. Kohus märgib, et käskkirja põhjenduste kohaselt igas episoodis (v. a 5 episood) on vastustaja eraldi leidnud, et kohustuste rikkumine on oluline (ATS § 75 lg lg 4), mis tähendab seda, et mõni episoodi osas rikkumise äralangemine ei tähenda seda, et vastustaja oleks teinud teistsuguse otsuse, kui mitte kaebaja teenistusest vabastamine. Ka käskkirja põhjendustest ei ole näha, et vastustaja oleks hinnanud kaebaja kohustuste rikkumisi kogumis niiviisil, et kõige raskema distsiplinaarkaristuse määramise valikut ei mõjutanud kohustuste rikkumise maht kogumis. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et puudub alus arvata, et kohtumenetluses episoodide 2, 3, 5 väljalangemine võiks mõjutada kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse proportsionaalsust.
37.11.Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti kohaldanud diskretsiooniõigust. Distsiplinaarkaristuse määra valikul on arvesse võetud ATS § 75 lg-s 2 sätestatud asjaolusid. Tuvastatud faktilistele asjaoludele on kohtu hinnangul antud õige kaal ja arvesse on võetud kõik vajalikud asjaolud. Kohus nõustub vastustaja poolt esitatud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et vaidlusalune käskkiri talle määratud karistuse osas on ebaproportsionaalne. Halduskohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri muudele HMS § 4 lg-s 2, §-s 54 ja § 56 lg-tes 1-3 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele.
37.12.Kaebaja taotles muu hulgas kohtult teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kaebaja 12 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmist.
37.13.Kaebaja teenistusest vabastamise aluseks on märgitud ATS § 94 lg-d 1 ja 2 ja ATS § 70 lg 3. 4
RKHKo 3-15-2221, p 13. 16
3-24-135
ATS § 94 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lg-s 4 sätestatud tingimusel. ATS § 70 lg 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuse liigiks teenistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuna Kambja vallavanema 15.12.2023 käskkiri nr 13-1/65 on õiguspärane, siis puudub põhjus kaebaja teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning talle hüvitise määramiseks.
37.14.Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata. III
38.HKMS § 158 lg 5 sätestab, et kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Vastustaja palus välja mõista kaebajalt enda kasuks välja menetluskulud summas 1973,77 eurot ja viivis väljamõistetavatelt menetluskuludelt.
38.1.Kohus jätab vastustaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus märgib esmalt, et tulenevalt kohtupraktikast kui vaidlus ei välju vastustaja põhitegevuse raamidest, ei tule vastustaja õigusabikulusid kaebajalt välja mõista. Kohus on seisukohal, et vastustaja põhitegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusesse ametnike määramine ja nende teenistusest vabastamine. Seega ka vaidlused, mis puudutavad teenistusest vabastamist, on sellised, mis ei välju vastustaja põhitegevuse raamidest. Järelikult vastustaja poolt käesolevas haldusasja menetluse raames kantud menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud.
38.2.Viivise väljamõistmise osas selgitab kohus, et kohtupraktika haldusasjades ei toeta selle väljamõistmist määratud menetluskuludelt.
38.3.Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Kohus jätab poolte halduskohtumenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda.
38.4.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses avaldatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 02.12.2025 Tartu Ringkonnakohtu otsusega: Jätta Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2025. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.