Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. aprill 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-356
Haldusasi
P.R-i kaebus Kaitseväe 9. juuli 2024. a otsuse nr KV11.5-1/24/6499-3 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. veebruari 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – P.R, esindaja Erki Casar Vastustaja – Kaitsevägi, esindaja Merit jõgi
Menetluse alus ringkonnakohtus
P.R-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta P.R-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. veebruari 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-356 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Tagastada P.R-i määruskaebuselt haldusasjas nr 3-25-356 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot ja kanda see Erki Casari (isikukood XXXXXXXXXX) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P.R esitas Kaitseväele 26.03.2024 taotluse kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 202 lg 1 alusel teenistusalaste tagatiste saamiseks seoses teenistusülesannete täitmisel saadud tervisekahjustustega tegevteenistuse jooksul. Taotleja soovib püsiva töövõimetuse tuvastamist ja raviplaani koostamist. Taotleja on osalenud kuuel välismissioonil (ajavahemikus 2006– 2019) ja kogetud sündmused on põhjustanud talle aja jooksul süvenevaid sümptomeid. Taotlejal on põhjendamatu ärevus ja hirm, uinumisraskused, katkendlik uni, õudusunenäod lahingutest jpm. Kõik kirjeldatud sümptomid häirivad igapäevaelu, kurnavad ja võtavad energiat, kuna neid on vaja pidevalt alla suruda. Kõige selle tõttu ei ole taotlejal jaksu
3-25-356 tegeleda igapäevatoimetustega. Taotleja on alatest 2021. a-st külastanud psühholoogi ja võtnud vahelduva eduga antidepressante ja unerohtu.
2.Kaitsevägi jättis 09.07.2024 otsusega nr KV-11.5-1/24/6499-3 P.R-i taotluse rahuldamata. Kaitsevägi viis KVTS § 202 lg 4 alusel läbi lisauurimise tuvastamaks isiku õigust teenistusalastele tagatistele, kuid ei tuvastanud taotlejal tegevteenistuses ühtegi tööõnnetust või tööõnnetusena käsitatavat sündmust. Konkreetse fikseeritud sündmuse puudumise tõttu ei saa kontrollida KVTS § 203 lg-s 1 sätestatud välistusi ja seega ei ole täidetud KVTS-s sätestatud teenistusalaste tagatiste saamise eeldused. Kuigi taotluse rahuldamise eeldused ei ole täidetud, kontrollis Kaitsevägi KVTS § 203 lg 2 alusel täiendavalt, kas võib esineda meditsiiniline seos teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel. Kaitsevägi tuvastas, et taotlejal ei ole fikseeritud olulist funktsioonihäiret, mis oleks kestnud rohkem kui 182 järjestikkust kalendripäeva (KVTS § 301 lg 1), ning terviseandmete kohaselt ei ole taotlejal olnud pöördumisi vaimse tervisega seonduvalt. Taotlejal puudusid ka missiooni eelsetes ja järgsetes tervisekontrollides kaebused missiooniga seotud hirmude, läbielamiste ja ärevuste kohta. Taotleja terviseseisund on olnud teenistuse kestel nõuetele vastav. Kaitseväe arstid pidasid vajalikuks suunata taotleja 2024. a juunis psühhiaatri vastuvõtule, kuid psühhiaater ei tuvastatud meditsiinilisi seoseid isiku terviseseisundi ja teenistusülesannete vahel. Seega esineb ka KVTS § 203 lg-s 2 sätestatud välistus teenistusalase tagatise saamiseks.
3.P.R esitas Kaitseväe 09.07.2024 otsuse peale 07.08.2024 vaide, mille Kaitsevägi jättis 16.08.2024 vaideotsusega nr KV-11.5-1/24/15536-2 rahuldamata. Vaideotsus sisaldas selgitust, et isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.
4.P.R esitas Tallinna Halduskohtule 12.02.2025 kaebuse Kaitseväe 09.07.2024 otsuse nr KV-11.5-1/24/6499-3 tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kaebetähtaja ennistamist, kuna 16.08.2024 vaideotsuses ei olnud välja toodud, mitme päeva jooksul tuleb kaebus esitada, ning kuna kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ning ta ei kasutanud ka vaidemenetluses esindaja abi.
5.Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2025 määrusega rahuldamata P.R-i taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset takistust kaebetähtaja järgimiseks ning kohtule ei ole tuvastatavad ka subjektiivsed takistused. Kuna kaebaja pidas Kaitseväe 09.07.2024 otsust õigusvastaseks juba selle kättesaamisel ja esitas selle peale tähtaegselt vaide, siis puudub alus arvata, et kaebaja teadmised vaidlustatava haldusakti sisust ja selle vaidlustamise võimalustest olid puudulikud. Kuigi vaideotsuses ei ole märgitud konkreetselt kaebuse esitamise tähtaega, on selles siiski viidatud halduskohtusse pöördumise võimalikkusele ja allikale (HKMS-le), millest nähtuvad kohtusse pöördumise tingimused ja kord. Seega oli kaebajal vajaliku hoolsuse järgimisel reaalne võimalus selgitada välja kaebuse esitamise tähtaeg ning seega ei õigustaks tähtaja ennistamist ka kaebaja õiguslik kogenematus. Isegi õiguslikult kogenematu isiku puhul ei saa pidada mõistlikuks, et isik ei selgita haldusakti vaidlustamise soovi korral mitmete kuude jooksul välja seda, millised on tingimused ja kord kaebuse esitamiseks. Kuigi praegust asja saab pidada kaebaja õiguste vaates oluliseks, siis pidanuks kaebaja ka ise juba varem tunnetama oma õiguste riivet ja vajadust esitada tähtaegselt kaebus halduskohtusse, kasutades selleks vajaduse korral õigusalast abi. Tähtaja ennistamisel tuleb mh arvestada, et avalik huvi haldusakti kehtima jäämise vastu on seda suurem, mida enam on tähtaega ületatud. 2(5)
3-25-356
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.P.R palub 25.02.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.02.2025 määrus ja kaebetähtaeg ennistada. Kuna vaideotsuses ei olnud märgitud konkreetset kaebuse esitamise tähtaega, siis võis kaebaja eeldada, et sellist tähtaega ei ole määratud. Ka ainuüksi viide HKMS-le ei ole piisav ega selge, kuna HKMS-s on kokku 315 paragrahvi. Õiglaseks ei saa pidada olukorda, kus vastustaja vabaneb seaduse rikkumisega võimalikust kohtuvaidlusest. Konkreetse tähtaja väljatoomine on vajalik isiku kui haldusmenetluses nõrgema poole kaitseks, eriti praeguses olukorras, kus tegemist on kaebaja õiguste seisukohalt olulise otsusega. Tähtaja ennistamisel tuleb arvestada kaebaja vaimse tervise probleemidega, mille tõttu oli juriidilise abi otsimine tema jaoks raskendatud. Määruskaebusele on lisatud näitlikustamiseks vaideotsused, kus on kaebuse esitamise tähtaeg korrektselt välja toodud.
7.Kaitsevägi palub 12.03.2025 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis ei allunud tema kontrollile ja püsivalt takistasid vaidlustamisviites esitatud info põhjal tähtaegselt kohtusse pöördumist. Puuduvad igasugused tõendid, mis võiksid põhjendada kaebetähtaja nii pikka ületamist. Kaebaja palub arvestada enda terviseseisundiga, kuid puuduvad andmed, et kaebuse esitamise tähtajal või vahetult pärast seda oleks tal esinenud tervisest tingitud takistused kaebuse tähtaegseks esitamiseks (vt HKMS § 150 lg 2).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kuna kaebaja esitas enne kohtusse pöördumist Kaitseväe 09.07.2024 otsuse nr KV11.5-1/24/6499-3 peale 07.08.2024 vaide ja Kaitsevägi jättis selle 16.08.2024 vaideotsusega nr KV-11.5-1/24/15536-2 rahuldamata, siis pidanuks kaebaja HKMS § 47 lg-st 2 tulenevalt esitama kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul pärast vaideotsuse teatavaks tegemist. Kaebaja ei ole kaebusele lisatud tähtaja ennistamise taotluses ega määruskaebuses selgelt välja toonud, millal ta 16.08.2024 vaideotsuse kätte sai, kuid võib eeldada, et kui see oleks toimunud vaideotsuse tegemisest oluliselt hiljem, siis oleks esindaja sellele kohtumenetluses ka tähelepanu juhtinud. Kaebaja nõustub, et kaebus on esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega rikkudes.
9.HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist õigustaksid eeskätt objektiivsed takistused (vrd HKMS § 150 lg 1), kuid samas võib mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks olla ka haldusorgani eksitav käitumine, kui selle tulemusena jääb kaebus õigel ajal esitamata (nt Riigikohtu 18.01.2024 määrus nr 3-22-2296, p 17). Lisaks on erandina peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks ka kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui selle põhjustas kaebaja enda hooletus. Oodatava hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-1816, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16–17; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12).
3(5)
3-25-356
10.Kaebaja on väitnud, et kaebetähtaja ületamine oli tingitud mh tema terviseseisundist (s.o vaimse tervise probleemidest), kuid ei ole seda millegagi tõendanud ega täpsemalt sisustanud. Terviseprobleemid saavad õigustada kaebetähtaja ennistamist üksnes juhul, kui need takistasid kaebuse õigeaegset esitamist, mitte ei muutnud kaebetähtaja järgimist üksnes raskemaks või ebamugavamaks. Kuivõrd kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele terviserikkele, siis saab järeldada, et silmas on peetud 02.05.2024 ja 13.06.2024 epikriisides (dtl 30–31) kirjeldatud kaebusi vaimse tervise osas (diagnoositud mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomitega). Kaebaja on mh kaevanud keskendumisraskusi ja mäluprobleeme ning psühhiaater on märkinud, et kaebaja töö- ja õppimisvõime on oluliselt alanenud, sümptomid häirivad eluga toimetulekut. Isiksusehäire diagnoosimiseks ei olnud psühhiaatri hinnangul siiski alust. Eeltoodust nähtuvalt võis kaebuse koostamine olla kaebaja jaoks küll mõnevõrra raskendatud, kuid pole alust arvata, et see olnuks objektiivselt võimatu. Vastupidist kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et kaebaja oli iseseisvalt ja tähtaegselt võimeline esitama 07.08.2024 vaide (dtl 17) Kaitseväe 09.07.2024 otsusele ning puuduvad andmed ja väited, et tema vaimse tervise seisund oleks pärast Kaitseväe 16.08.2024 vaideotsuse tegemist oluliselt halvenenud.
11.Kaebetähtaja ületamist on eeskätt põhjendatud asjaoluga, et 16.08.2024 vaideotsuses (dtl 19–21) puudus korrektne vaidlustamisviide, täpsemalt ei olnud selles välja toodud kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 1 kohaselt peab haldusakt sisaldama viidet haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaideotsuses oli märgitud: „Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.“ Ringkonnakohus nõustub, et see vaidlustamisviide on puudulik. Korrektne olnuks täpsemalt viidata, et kaebuse saab esitada Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. Puuduv või puudulik vaidlustamisviide saab siiski anda alust kaebetähtaja ennistamiseks vaid juhul, kui just ebakorrektne vaidlustamisviide või vaidlustamisviite puudumine tingis tähtaja möödalaskmise (HMS § 57 lg-d 2 ja 3). Sellist olukorda ringkonnakohtu hinnangul praegu ei esine. Esiteks oli vaidlustamisviites välja toodud, et kaebuse saab esitada halduskohtule ning kaebuse esitamise tingimusi ja korda reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Seega oli kaebajale teada, kust kohtusse pöördumise tähtaega otsida ja seaduse sisukorra järgi poleks olnud keeruline leida seadusest asjakohased sätted (vt 4. peatükk „Kaebus“), mistõttu ei oma tähtsust, et HKMS-s on kokku 315 paragrahvi. Teiseks oli kaebaja juba esitanud Kaitseväe 09.07.2024 otsuse peale 07.08.2024 vaide ning arvestades, et 09.07.2024 otsus sisaldas vaidlustamisviidet, mille kohaselt võis esitada vaide Kaitseväele või kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates, pidi kaebajale olema mõistlikult arusaadav / ettenähtav, et pärast vaidemenetlust halduskohtusse pöördumine ei saa samuti toimuda määramatult pika aja jooksul. Kui kaebuse esitamise tähtaeg jäi kaebajale ebaselgeks, tulnuks tal viivituseta otsida õigusteadmistega isiku abi, et tähtaeg välja selgitada. Kaebetähtaega ennistamist ei saa õigustada ainuüksi asjaolu, et vaidlus on kaebaja jaoks oluline ja see võiks omada ka laiemat tähendust. Kuna kaebetähtaja ennistamiseks ei olnud alust, siis lõpetas kohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel õiguspäraselt.
12.Eelneva põhjal jääb P.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.02.2025 määrus muutmata.
13.Kuna määruses on kajastatud kaebaja terviseseisundit, tuleb määruse avaldamisel kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
4(5)
3-25-356
14.P.R-i määruskaebuselt on 25.02.2025 maksekorraldusest nr 133926162 nähtuvalt E. Casar tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuna haldusasjas esitatavalt määruskaebuselt HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivu ei nõuta, siis tuleb tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.