Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

Kinnitatud rahandusministri 14.06.2011 määrusega nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ alates 12.01.2024 kehtivas redaktsioonis

2(9)

3-24-1934 14.06.2011 määrusele nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ alates 12.01.2024 kehtinud redaktsioonis (määrus nr 30). TuMS § 23 lg 1 kohaselt arvatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust 2023. a-l maha maksuvaba tulu 7848 eurot, arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut (kui tulu on suurem kui 14 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 7848 – 7848 / 10 800 × (tulu summa – 14 400)). 4) Tulumaksu määramise metoodika 2023. a-l (eurodes): veerg 1

Palk ja muu tulu Ettevõtluskonto maksustatud summa Aastatulu kokku (maksuvaba tulu arvutamiseks): Maksustatav tulu Tulust tehtavad lubatud mahaarvamised kokku: sh maksuvaba tulu sh eluasemelaenu intressid Maksustatav tulu (veerg 2: 18490,14 – 300 ja veerg 3: 0,14 – 0,14) Maksustatavalt tulult arvutatud tulumaks 20% Aasta jooksul väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks Tasumisele kuuluv tulumaks (veerg 2: 3638,03 – 1395,50) Tagastamisele kuuluv (-) tulumaks (veerg 3: 0 – 0,03)

veerg 2 Maksumaksja poolt deklareeritud 18490,14 16187,47 34677,61 18490,14 300 0 300

veerg 3 Kontrolli tulemusel arvesse võetud 0,14 16187,47 16187,61 0,14 0,14 0,14 0

18190,14 3638,03 1395,50 2242,53 x

0 0 0,03 x -0,03

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid

3(9)

3-24-1934 2) Kaebaja ei saanud deklaratsiooni veebis esitada, kuna see olnuks valeandmete esitamine (kaebaja Eestis teenitud tulu poleks kajastunud lahtris „Eestis teenitud tulu“), samuti ei nõustunud kaebaja otsusega, mida e-Maksuamet pakkus, mis rikuks kaebaja õigust enammakstud maks tagasi saada. Järgnevalt kaebas kaebaja MTA kohtusse (haldusasi nr 3-24-613). Halduskohus ei võtnud kaebust menetlusse, kuna puudus vaidlustatav haldusakt. Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule. Kuna deklaratsiooni tähtaeg lähenes ja kaebus polnud veel lahendust saanud, püüdis kaebaja 30.04.2024 deklareerida oma tulu paberil. Klienditeenindaja ei suutnud paberdeklaratsiooni andmed infosüsteemi kanda, kuna ka need peavad vastama MTA infosüsteemi reeglitele, mis ei võta kaebaja hinnangul arvesse kehtivaid seadusi. Puudus võimalus kajastada ettevõtluskonto tulu Eestis teenitud tuluna nii, et saaks tagasi enammakstud tulumaksu. Koos leiti viis, kuidas deklaratsioon teatud moonutustega (õigesti ei saanud) siiski süsteemi sisestada – näidates kaebaja ettevõtluskontolt saadud tulu LHV Pangast saadud tuluna. MTA infosüsteem arvutas seepeale vääralt ca 2200 eurot juurde makstavat tulumaksu. Kaebaja andis deklaratsiooniga kaasa kaaskirja, et olukorda seletada. Kaebaja suhtles seejärel e-kirjavahetuse teel MTA-ga, et saada teada, kas nad mõistavad kaebaja selgitusi ja nõustuvad enammakstud tulumaksu tagastama. 3) Kaebaja hinnangul on väär MTA tuumikväide, mille kohaselt TuMS § 23 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu küll võetakse arvesse aastatulu arvestuses ja selle võrra väheneb maksuvaba tulu summa, kuid seadus ei näe ette võimalust maksuvaba tulu arvesse võtta tuludeklaratsiooni mahaarvamistes. Seadus nii ei ütle. Kuskil ei ole kirjas, nagu ettevõtluskontoga eraisik kaotaks õiguse maksuvabale tulule. Ükski seadus ei käse kohelda ettevõtluskontoga füüsilist isikut rangemalt ega keela talle enammakstud maksu tagastamist – MTA on rangema kohtlemise õigusvastaselt leiutanud või selle meelevaldselt ministri määrusest välja tõlgendanud (aga seadus on määruse suhtes ülemuslik), rikkudes nii Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 keeldu. Kui eraisik saab ettevõtlustulu dividendina oma firmalt, dividendina börsifirmast, intressina laenult, litsentsitasuna teoselt või leiutistelt, üürina või rendina – igal juhul säilib isikul maksuvaba tulu. Oleks diskrimineeriv, kui maksuvaba tulu kaob, kui füüsiline isik teeb omale ettevõtluskonto. Ka kaebaja võib luua firma ja maksta omale palka, dividendi või litsentsitasu samadele klientidele samade kaupade ja teenuste pakkumise eest, mispuhul saab kasutada maksuvaba tulu. Paraku kaebaja vihkab bürokraatiat ja raamatupidamine on talle vastik tegevus. Seetõttu avas kaebaja ettevõtluskonto. Kaotada valiku pärast, mis on riigile ja sedasi ühiskonnale kasulik (astmeline maks koormab kaebajat eduka äritegevuse korral rohkem, samuti on vähem ahvatlusi kõrvale hoida), sunnib mõtlema ettevõtluskonto lõpetamise peale. Enne nõuab kaebaja siiski võrdset kohtlemist. Erikohtlemise sihikule on võetud ainult ettevõtluskontoga füüsiline isik, kes niigi juba rangemalt maksustatud astmelise maksuga. Riigikogu pole säärast režiimi seadusega kehtestanud. Olukord rikub seetõttu ka PS § 13.

Maksu- ja Tolliamet palub 08.08.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) MTA väljastas 28.06.2024 kaebajale kaks e-kirja, kus on viidatud, et MTA alustas residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Kontrolli alustamine on tingitud kaebaja 30.04.2024 avaldusest ja sellest, et kaebaja on deklareerinud 2023. a ettevõtluskulu kaudu saadud tulu topelt ehk tuludeklaratsiooni tabelites 5.1 ja 7.2, mis annab kokkuvõttes ebaõige tulemuse kaebajale tasumisele kuuluva tulumaksu kuvamisel. MTA võimaldas kaebajale ebaõigesti deklareeritud andmed 2023. a tuludeklaratsioonist kustutada, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Seega väljastas MTA 28.06.2024 kaebajale maksuotsuse, mille alusel tagastatakse kaebajale tulumaksu summas 0,03 eurot.

4(9)

3-24-1934 2) Maksuhaldur selgitas P.Rle nõustamise käigus, et ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu märgitakse tuludeklaratsiooni reale 7.2, kuid kaebaja sellega ei nõustunud ja soovis ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu andmeid esitada real 5.1, mida ta ka tegi. Kokkuvõttes on P.R ettevõtluskonto tulu andmed kajastatud tuludeklaratsioonil topelt – nii real 5.1 (kaebaja poolt sisestatud andmed) kui ka real 7.2 (MTA eeltäidetud andmed). Võttes arvesse eelpool toodud andmeid ja kaebaja 30.04.2024 esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmeid, on juurde makstavaks tulumaksuks 2242,53 eurot. Enne P.R poolt 30.04.2024 esitatud tuludeklaratsiooni oli MTA andmetel 2023. a tuludeklaratsiooni alusel kaebajale tagastatavaks tulumaksuks 0,03 eurot. 3) TuMs § 1 lg 5 sätestab, et ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse vastavalt ELMS-is sätestatule, millega välistatakse sama maksuobjekti maksustamist kahe erineva maksuseaduse alusel. Seega tuleb jälgida ELMS-is ja TuMS § 44 lg-s 7 sätestatud põhimõtteid ja deklareerida ELMS-i alusel maksustatud summa residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni real 7.2 vastavuses rahandusministri määrusega nr 30. MTA veebideklaratsiooni tarkvara on kooskõlas tuludeklaratsiooni täitmise põhimõtete määrusega ning maksuhalduril ja maksukohustuslasel puudub võimalus valida millises tuludeklaratsiooni tabelis ELMS-i alusel maksustatud summa deklareerida. Vastustaja hinnangul puudub igasugune alus korrigeerida veebideklaratsioonide tarkvara vastavalt kaebaja tõlgendusele, kuna see oleks vastuolus seaduses sätestatuga. MKS § 3 lg 2 p 9 alusel kuulub ettevõtlustulu maks riiklike maksude nimekirja ning on teistest riiklikest maksudest eraldi reguleeritud ELMS-is. Ettevõtlustulu maksumäär on 20%, mis jaguneb omakorda erinevate maksude vahel. II sambaga mitteliitunute puhul jaguneb ettevõtlustulu maksumäär järgmiselt: tulumaksu osa 20/53 ja sotsiaalmaksu osa 33/55. Ettevõtlustulu maksumäär on võrreldes kehtivate maksumääradega selgelt madalam kuna maksumäära sees arvestatakse erinevate maksude osa, mitte ainult tulumaksu. ELMS seletuskirja kohaselt on madalam määr kehtestatud eesmärgiga korvata lihtsustamisest tingitud kulude mahaarvamise keeldu. Lisaks on oluline rõhutada, et tegemist ei ole maksumaksjale kohustuslike maksustamisreeglitega, vaid maksumaksjal tekkiva valikuvõimalusega. TuMS § 23 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu küll võetakse arvesse aastatulu arvestuses ja selle võrra väheneb maksuvaba tulu summa, kuid seadus ei näe ette võimalust maksuvaba tulu arvesse võtta tuludeklaratsiooni mahaarvamistes. See tähendab ka seda, et ettevõtluskonto kaudu teenitud tulult arvestatud tulumaksu osa ei võeta arvesse kinnipeetud tulumaksuna ja seda ei ole võimalik tuludeklaratsiooni alusel tagasi saada. Vastustaja ei nõustu kaebaja tõlgendusega TuMS § 23 lg-te 1 ja 3 osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, põhjendades seda alljärgnevalt.

5(9)

3-24-1934

Vt ELMS-i eelnõu (454 SE) seletuskiri, täpsemalt eelnõu § 15 p 1 (TuMS-i täiendamine § 1 lg-ga 5) kommentaar 4 samas lk 3 („Seaduse eesmärk“)

6(9)

3-24-1934 Füüsilisest isikust maksukohustuslane, kes tegeleb ettevõtlusega, peab iseseisvalt hindama, milline maksustamismudel on talle kasulikum ja sobilikum. Asjaolu, et sama suure tulu korral võib ühe võib teise mudeli kasutamisega kaasneda erinev maksukoormus, ei ole seetõttu kohtu hinnangul põhiseadusevastane diskrimineerimine, vaid eraldiseisvate maksude loomise üks eesmärkidest. Kui maksukohustus peaks mõlema maksustamismudeli korral viima sama tulemuseni, puuduks ühtlasi vajadus kahe eraldiseisva maksu kehtestamiseks. Seisukoht, et konkreetne maks võiks olla maksumaksjale veelgi soodsam, ei ole samuti küsimus ebavõrdsest kohtlemisest, vaid tegemist on maksupoliitiliste valikute küsimusega.

Käesoleva kohtuotsuse p 8 Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) II lugemise muudatusettepanekute loetelu (07.12.2016) p-d 1.3 ja 1.4 7 Vt ka ELMS-i eelnõu (454 SE) seletuskiri, täpsemalt eelnõu § 15 p 2 (TuMS § 23 lg 3 muutmine) kommentaar 8 Vt ka käesoleva otsuse p 7 6

7(9)

3-24-1934 võinud luua firma ja maksta omale palka, dividendi või litsentsitasu samadele klientidele samade kaupade ja teenuste pakkumise eest, mispuhul saab kasutada maksuvaba tulu. Esmalt tuleb selles osas märkida, et füüsilise isiku poolt äriühingu kaudu teenuse osutamisel või kauba müümisel ei ole selle eest tasu saamine töötasuna, dividendina või litsentsitasuna vabalt valitavad alternatiivid (erinevalt sellest, kas kasutada ettevõtluskontot või mitte), vaid lähtuma peab sellest, mis on väljamakse tegelik iseloom. Seda küsimust siiski kõrvale jättes selgitab kohus järgnevat. Ettevõtluskonto kasutamisel kaasneb 18 490 eurose tuluga maksukohustus 3698 eurot (sotsiaalmaksu osa 2302,53 eurot ja tulumaksu osa 1395,47 eurot), st netotulu 14 792 eurot. Kaebaja ei ole küll esitanud omapoolset arvestust, milline maksukohustus kaasneks sama summa (18 490 eurot) väljamaksmisel talle töötasuna, dividendina või litsentsitasuna, kuid kohtu hinnangu ei tähendaks see suuremat netotulu kui 14 792 eurot (sh arvestades maksuvaba tulu mahaarvamise võimalust). Seejuures tuleb küll möönda, et äriühingu kaudu ettevõtlust läbi viies saaks äriühingu tasandil kanda enne töötasu ja dividendi väljamaksmist kulusid, mida ettevõtluskonto kasutamisel peab kaebaja kandma enda netotasust. Samuti on töötasuväljamaksete korral kaebajal töötuskindlustuskaitse, mida ettevõtluskonto kasutamisel ei ole (selle võrra on väiksem ka maksukoormus). Teisalt kaasneb ettevõtluskonto kasutamisega sotsiaalkindlustuskaitse madalama sotsiaalmaksukoormusega kui töötasu puhul. Dividendi saamisega ei kaasne võrdlusena ei töötuskindlustuskaitset ega sotsiaalkindlustuskaitset. Äriühingu tasandil ettevõtluse läbiviimisega seondub omakorda aruandluse ja deklaratsioonide esitamise ning traditsioonilise raamatupidamise kohustus, mida ettevõtluskonto kasutamisega ei kaasne. Kõigil viidatud maksustamisolukordadel on seega omad eelised ja piirangud.

3-24-1934 kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.