Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 26. märts 2025, Tartu 3-23-1462
Haldusasi
KL kiirtoidurestoranid OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 31. mai 2023. a maksuvõla tasumise ajatamisest keeldumise otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2023. a otsus KL kiirtoidurestoranid OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – KL kiirtoidurestoranid OÜ Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
3.Võtta asja materjalide juurde vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendav tõend.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 25. aprill 2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Fasters Restoranid OÜ (praegune ärinimi KL kiirtoidurestoranid OÜ) esitas Maksu- ja Tolliametile taotluse maksuvõla ajatamiseks selliselt, et äriühing tasuks enda 109 506,62 euro suurusest maksuvõlast esimese osamaksena 10 000 eurot ning pärast seda iga kuu 400 eurot.
Maksu- ja Tolliameti 31. mai 2023. a otsusega nr 13-1.1/7128 jäeti Fasters Restoranid OÜ taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt oli maksuvõla suurus selleks hetkeks kasvanud 120 909,57 euroni Alates 13. maist 2020 on maksuvõlga ajatatud kümnel korral. Ühtegi ajakava ei ole lõpuni tasutud ning maksuvõlg on pidevalt kasvanud. Ajakava, mille järgi tasutakse 400 eurot kuus, ei ole otstarbekas, kuna põhivõla tasumiseni lisanduvad intressid suurendavad oluliselt maksukoormust. Maksuhaldur ei pidanud võimalikuks ajakava kinnitamist ilma piisava tagatiseta.
2.Fasters Restoranid OÜ esitas kaebuse, milles palus keelduv otsus tühistada. Kaebuse kohaselt on asjaolusid arvestades maksuhalduri otsus kaebaja suhtes äärmiselt ebasoodne. Maksuhaldur ei ole kõiki asjaolusid kaalunud. Ka tagasihoidlike maksetega ajatamisgraafik on kasulikum lahendus kui ettevõtte majandustegevuse lõpetamine.
3.Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral selle usaldusväärsust. MKS § 112 lg 4 p-de 4 ja 6 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta ajatamise taotlus rahuldamata, kui maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea seda küllaldaseks või usaldusväärseks (p 4) või kui esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu ei pea maksuhaldur ajatamist otstarbekaks (p 6).
3.2.Ainuüksi asjaolu, et kaebaja on tegutsev ettevõte, ei kohusta maksuhaldurit maksuvõla ajatamise ajakava kinnitama.
3.3.Kaebaja ei ole vastu vaielnud maksuhalduri esitatud põhjendustele, et kaebaja ei esitanud tagatist, bilanssi ega kasumiaruannet ning täiendavaid selgitusi; maksuvõlg kasvab; maksekäitumine on halb; kohustusliku kogumispensioni maksed on tasumata.
3.4.Kaebaja on vastu vaielnud üksnes 25 000 euro suurusele tagatisele. Samas pole vastustaja otseselt haldusmenetluses nõudnud tagatiseks 25 000 eurot, vaid on märkinud, et maksuhaldur kaalub tagatisest loobumist juhul, kui kaebaja vähendab maksuvõlga 25 000 euro võrra. Tagatise suuruse osas on maksuhaldur üksnes selgitanud, et üldjuhul peab tagatise väärtus ületama 30% ajatatava maksuvõla suurusest.
3.5.Kaebaja pole tõendanud oma väidet, et tagatissumma on ebamõistlikult suur.
3.5.Kaebaja ei esitanud selgitusi maksuhaldurile, kuidas ta kavatseb graafikumaksete ja jooksvate kohustuste täitmist tagada. Samuti ei esitanud ta tuluallikaid, mille arvelt plaanis ta kohustusi täita.
3.6.Kohtu hinnangul on maksuhaldur võtnud arvesse kõik olulised asjaolud. Olukorras, kus kaebaja ei esita maksuhaldurile tema käsutuses olevat teavet, ei saa maksuhaldurile ette heita, et kõiki asjaolusid pole arvestatud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.KL kiirtoidurestoranid OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus uue otsusega rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Maksuhalduri otsuses ei ole õigusnormide kohaldamine loogiliselt seostatud. MKS § 112 lgst 2 ja lg 4 p-dest 4 ja 6 tulenevalt tuli maksuhalduril hinnata kaebaja varalist seisundist ja majandusnäitajaid, varasemate kohustuste täitmist, ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise põhjendatust. Vaidlustatud otsusest on keeruline mõista, millised asjaolud või argumendid olid maksuhalduri jaoks määrava tähtsusega.
2
4.2.Maksuhaldur pole arvestanud kaebaja selgitusi, et tal on oma tegutsemisvaldkonnas (toitlustamine) väga pikaajaline kogemus, kliendikontaktid, toitlustuskohad ning olemasolevad tooted. Maksuhaldur nõudis üksnes formaalsete dokumentide (bilanss ja kasumiaruanne) esitamist, kuid jättis hindamata, kas tegemist oli äriühingu maksevõime hindamiseks ainuvõimalike dokumentidega. Nende dokumentide nõudmine oli ebamõistlik olukorras, kus maksuhaldur teadis, et kontode arestimise tõttu on kaebaja majandustegevus häiritud. Maksuhaldur sai taotleja maksevõimet hinnata esitatud maksudeklaratsioonide alusel.
4.3.Varasemad ajatamised kinnitavad, et maksuvõla ajatamine oli mingis osas otstarbekas ja riigi huvides.
4.4.Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta soovis enne tagatise summa tasumist maksuhaldurilt selget seisukohta ajatamise küsimuses, sest olukorras, kus äriühingu pangaarve on arestitud ja majandustegevus peatunud, peaksid selle summa tasuma äriühingu osanikud.
4.5.Maksuhalduri lähenemine, et tagatise summa peab üldjuhul ületama 30% ajatatava maksuvõla suurusest, ei tulene seadusest (MKS § 121). Tagatise nõudmine on maksuhalduri õigus, mitte kohustus.
4.6.Maksuhaldur on leidnud, et varasemad ajatamised pole täitnud oma eesmärki, kuid pole hinnanud, kuidas on toimunud graafikujärgsed maksed.
4.7.Raskuste korral ongi äriühingul stabiilse rahavoo laekumise prognoosimine keeruline.
4.8.Maksuhalduri pakutud maksegraafik ei ole kaebajale jõukohane. Kaebaja ei olnud teadlik, et tema lepinguline esindaja esitas algses taotluses niivõrd väikse kuumaksega summa, kuid maksuhalduril oli kohustus esitada selles osas omapoolseid selgitusi, mitte koheselt tagatist nõuda. Arusaamatu on, miks ei pakutud kaebajale jõukohast graafikut.
4.9.Maksuvõla ajatamata jätmine ei taga maksuvõla tasumist olukorras, kus maksuhaldur on ettevõtlust kontode arestimise näol juba häirinud.
4.10.Halduskohus ei üritanud asjas pakkuda lepitusmenetlust kompromissi sõlmimiseks.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Maksuhalduri otsusest nähtuvad asjaolud, millega maksuhaldur arvestas.
5.2.Maksuvõlga on ajatatud kümnel korral, ent lõpptulemusena maksuvõlg üksnes suurenes. See näitab, et ajatamine ei anna tulemust.
5.3.Pangakontode arestimine ei toonud kaasa kaebaja majandustegevuse katkemist.
5.4.MKS § 112 lg 4 p-st 4 tulenevalt on tagatise esitamata jätmine maksuvõla tasumise ajakava kinnitamata jätmise aluseks, mitte vastupidi.
5.5.Kaebajat esindas maksumenetluses vandeadvokaat. On põhjendatud eeldada, et kaebaja pidi olema taotletud osamaksete suurusest teadlik.
5.6.Vastustaja esitas halduskohtule oma seisukoha kaebaja pakutud kompromissi osas. Kaebaja ei olnud kompromissi pakkudes oma maksuvõlga vähendanud, vaid vastupidi, see oli suurenenud. 5.7. Vastuse esitamise ajaks on maksuvõlg suurenenud 233 116,99 euroni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidlustatud ajatamisest keeldumise otsuses oli õiguslike alustena viidatud MKS § 112 lg-le 2 ja lg 4 p-dele 4 ja 6. MKS § 112 lg 2 järgi võtab maksuhaldur maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral
3
tagatise usaldusväärsust ning sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jätmise aluseid. MKS § 112 lg 4 näeb muuhulgas ette, et maksuvõla tasumise ajatamise taotluse võib jätta rahuldamata, kui maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks (p 4) või kui esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea ajatamist otstarbekaks (p 6). Faktiliste põhjendustena on keeldumise otsuses esitatud eeskätt järgmised asjaolud: - kaebaja maksuvõlg tekkis 2021. a oktoobris. Seda on ajatatud 10 korral, kuid ühtegi ajakava ei ole lõpuni tasutud ning maksuvõlg on pidevalt kasvanud. Viimati kinnitati 20. septembril 2022 ajakava 76 201,66 eurose maksuvõla tasumiseks 24-ks kuuks, kuid kaebaja ei tasunud seda ning
17.jaanuaril 2023 tunnistati ajakava kehtetuks; - vaidlusaluse keeldumise ajaks oli maksuvõlg kasvanud 120 909,57 euroni; - kaebaja ei esitanud bilanssi ega kasumiaruannet, mistõttu pole teada kaebaja kohustusi ja nõudeid ning pole võimalik hinnata tema majanduslikku olukorda ega maksevõimet; - kaebaja taotletud viisil maksuvõla ajatamine – et esimene makse on 10 000 eurot ja seejärel 400 eurot kuus – tähendaks ajakava pikkuseks 278 kuud. See ei oleks mõistlik, kuna intresse lisanduks ca 1980 eurot kuus, mis suurendaks oluliselt maksukoormust; - kaebajal paluti esitada haldusmenetluses dokumendid tagatise kohta ning bilanss ja kasumiaruanne, samuti selgitada, kuidas tagatakse jooksvate kohustuste täitmine ning näidata ära tuluallikad. Samuti paluti tasuda kohustusliku kogumispensioni maksed 504,50 eurot. Kaebaja nõutud dokumente ega selgitusi ei esitanud ning kogumispensioni makseid ei tasunud; - taotluse menetlemise ajal (taotlus esitati 12. mail 2023 ning lahendati 31. mail 2023) tasus kaebaja maksuvõlga 131,12 eurot. Maksuvõlg oli kasvanud selle aja jooksul aga 109 506,62 eurolt 120 909,57 euroni (dtl 12-13).
8.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et neid asjaolusid arvestades oli maksuvõla tasumise ajatamisest keeldumine põhjendatud ning õiguspärane. Hoolimata sellest, et kaebajale oli juba maksuvõla tasumist kümnel korral ajatatud, oli see pidevalt suurenenud. See näitab, et kaebaja eesmärgiks võibki olla üksnes maksukohustuse täitmine võimalikult minimaalses mahus ning ülejäänud osas selle täitmise edasilükkamine. Selline käitumine ei viita kaebaja tõsiseltvõetavale soovile maksukohustust täielikult täita. Niisuguses olukorras ei tooks maksuvõla tasumise ajatamine suure tõenäosusega samuti kaasa maksukohustuse täitmist.
9.Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et maksuhaldur oli piisavalt seostanud kohaldatud õigusnormide abstraktse-faktilise koosseisu tegelike faktiliste asjaoludega. Sisuliselt kõiki kaebaja poolt välja toodud asjaolusid (varasemate kohustuste täitmine, ajatamise otstarbekus ja tagatise nõudmise põhjendatus) on maksuhaldur ülaltoodust nähtuvalt analüüsinud. Vaid kaebaja varalist seisundit ja majandusnäitajaid pole maksuhaldur saanud analüüsida, kuid selle põhjuseks oli ilmselgelt asjaolu, et kaebaja ei esitanud hoolimata maksuhalduri nõudmisest selleks vajalikke andmeid, eeskätt kasumiaruannet ja bilanssi. On selge, et ilma vajalike andmeteta ei ole maksuhalduril võimalik hinnata kaebaja majanduslikku võimekust ning vastavalt ka võimekust maksuvõla tasumiseks. Kaebaja etteheide, et kasumiaruande ja bilansi nõudmine oli ebamõistlik, kuna maksuhaldur oli ise kaebaja pangakontod arestinud ja sellega kaebaja majandustegevust häirinud, pole asjakohane. Vaidlust pole selles, et kaebaja tegutses edasi hoolimata pangakontode arestimisest. Järelikult oli tal bilansi ja kasumiaruande koostamine jätkuvalt võimalik ning selliste dokumentide kui majandusaasta aruande osiste (vt raamatupidamise seaduse (RPS) § 14 lg 1 ja § 15 lg 2) koostamine oli kaebajale juriidilise isikuna ka kohustuslik (RPS § 2 lg 2 ja § 14 lg 1). 4
Kaebaja pole ära näidanud õiguslikku alust, mis võimaldaks juriidilisel isikul pangakontode arestimise korral majandusaasta aruande ja selle raames bilansi ning kasumiaruande koostamata jätta. Kaebaja arusaam, justkui pidanuks maksuhaldur hindama kaebaja äriühingu maksevõimelisust muude tõendite alusel, sh maksudeklaratsioonide alusel, ei ole samuti põhjendatud. Maksudeklaratsioonid ei sisalda selliseid andmeid, mis kajastuvad bilansis ja kasumiaruandes ning ainuüksi igakuise maksudeklaratsiooni põhjal ei saa hinnata ettevõtte majanduslikku seisukorda sellisel määral, nagu nõutud dokumentide puhul saanuks. Ka kaebaja selgitused, et tal on pikaajaline kogemus toitlustamise valdkonnas, kliendikontaktid, toitlustuskohad jms, ei asenda maksuhalduri poolt nõutud dokumente ega võimalda tõsikindlalt otsustada kaebaja võimekuse üle maksuvõlg ajatamise korral täielikult tasuda.
10.Kaebaja väidab, et varasemad maksuvõla ajatamised olid otstarbekad ning riigi huvides. Siin jätab kaebaja täielikult tähelepanuta selle, et hoolimata korduvatest ajatamistest kaebaja maksuvõlg pidevalt suurenes. Kui septembris 2022 oli maksuvõla suuruseks ca 76 000 eurot, siis 2023. a mais ca 120 000 eurot. Ning apellatsioonimenetluse ajaks oli see maksuhalduri esitatud tõendi järgi (ringkonnakohus võtab selle asja materjalide juurde) suurenenud juba ca 233 000 euroni. Otstarbekakaks ei saa pidada sellist maksuvõla tasumise viisi, kus võlg suureneb kiiremini kui seda jõutakse tasuda. Ringkonnakohus ei välista, et niisuguses olukorras võib maksuotsuse sundtäitmisel saadav maksusumma olla lõppkokkuvõttes suurem.
11.Kaebaja väidab, et talle ei saa ette heita seda, et ta soovis enne tagatise summa tasumist maksuhaldurilt selget seisukohta ajatamise küsimuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei olegi kaebajale sellist etteheidet tehtud ning samuti pole selline etteheide olnud ajatamisest keeldumise aluseks. Maksuhalduri keelduvas otsusest on piisavalt selgelt väljaloetav, et maksuhaldur olnuks valmis ajatamist kaaluma, kui kaebaja oleks esitanud vajaliku tagatise. Maksumenetluses küsitigi kaebajalt dokumente tagatise kohta, kuid kaebaja ei esitanud mingeid dokumente ega küsinud ka täiendavaid selgitusi tagatise osas (dtl 12-13). Seega pole kaebaja poolt sellise etteheite tõrjumine vaidluse lahendamiseks üldse asjakohane. Kuna kaebaja seoses tagatisega mingeid dokumente ega seisukohti ei esitanud, tähendab see, et kaebaja ei soovinud tagatist esitada. Seetõttu pole asjakohane ka kaebaja arutlus selle üle, kas üldreeglina 30%-lise tagatise nõudmine on õiguspärane või mitte. Kaebaja ajatamise taotlust ei jäetud rahuldamata seetõttu, et tema esitatud tagatis polnud piisavalt suur, vaid seetõttu, et ta ei soovinud üldse tagatist esitada.
12.Kaebaja hinnang, et raskustes äriühingu puhul on stabiilse rahavoo laekumise prognoosimine keeruline, võib küll paika pidada, kuid see ei tähenda, et niisuguse äriühingu puhul peaks maksuhaldur alati rahuldama äriühingu taotluse maksuvõla ajatamiseks. Ka sellisel juhul tuleb maksuhalduril arvestada kõiki olulisi asjaolusid.
13.Kaebaja väide, et ta polnud teadlik, et tema lepinguline esindaja taotles niivõrd väikse kuumaksega ajagraafikut, kuid maksuhalduril oli sellest hoolimata selgitamiskohustus, ei arvesta tegelike asjaoludega. Nimelt nähtub vaidlusalusest otsusest, et maksuhaldur palus ajatamise taotlust lahendades 15. mai 2023. a e-kirjaga esitada kaebajal täiendavad selgitused ja dokumendid, kuid kaebaja ei teinud seda (dtl 12). Kaebaja pidi hiljemalt siis teada saama taotletud osamaksete suurusest. Lihtsustatult öeldes oli kaebajal endal võimalik teha 5
maksuhalduriga koostööd. Kaebaja seda mingil moel ei teinud ega maksuhalduri kirjale ei reageerinud. Sellises olukorras on kohatu maksuhaldurile ette heita, et viimane oleks pidanud kaebajale rohkem selgitusi andma.
14.Põhjendatud pole ka kaebaja etteheide halduskohtule, et viimane ei pakkunud võimalust kompromissi sõlmimiseks. Asja materjalidest nähtuvalt andis halduskohus 18. oktoobri 2023. a määrusega pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks (dtl 127). Maksuhalduri 3. novembri 2023. a vastuses leitakse, et kaebaja poolt kompromissina pakutud ettepanekuga ei saa nõustuda, kuna kaebaja soovib saavutada soodsamat olukorda, kui maksuvõla ajatamiseks seadus ette näeb (dtl 132). Muuhulgas soovis kaebaja jätkuvalt igakuise makse suuruseks summat, mis on väiksem kui igakuised maksukohustused ja mis ei vii seega maksukohustuse vähenemiseni. Jätkuvalt polnud kaebaja esitanud andmeid oma varalise seisundi ja majandusnäitajate kohta (dtl 133). Olukorras, kus kompromissläbirääkimised on asjas juba toimunud ja mille tulemusena on selge, et poolte nägemus kompromissist on väga erinev, ei näe ringkonnakohus põhjust halduskohtule ette heita seda, et ta ei asunud läbi viima veel täiendavat lepitusmenetlust.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 20 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.