Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-2402 19. märts 2025 Eesistuja Julia Laffranque, liikmed Oliver Kask ja Heiki Loot X kaebus Tallinna Vangla 26. augusti 2022. a käskkirja ja
10.oktoobri 2022. a vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Triin Vaino Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus võtta asja juurde uusi tõendeid.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024. a määruse resolutsiooni punkt 2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus ning vabastada X apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
4.Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla määras 26. augusti 2022. a käskkirjaga kinnipeetav X-le vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise viieks ööpäevaks ning Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest distsiplinaarkaristusena noomituse. X esitas pärast edutut vaidemenetlust Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 26. augusti 2022. a käskkirja ja
10.oktoobri 2022. a vaideotsuse tühistamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 30. augusti 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Kaebaja esitas 26. septembril 2024 apellatsioonkaebuse koos menetlusabi taotlusega vabastada ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Tartu Ringkonnakohus võttis 23. oktoobri 2024. a määrusega asja materjalide juurde kaebaja vanglasisese konto väljavõtte ajavahemiku 26. mai 2024 kuni 25. september 2024 kohta (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse (resolutsiooni p 2), jättis apellatsioonkaebuse käiguta (resolutsiooni p 3) ning andis tähtaja kümme päeva alates määruse jõustumisest riigilõivu 20 eurot tasumiseks ja ringkonnakohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks (resolutsiooni p 4).
3-22-2402
4.1.Kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamist oli 110 eurot ja väljaminek 94 eurot 9 senti. Väljaminekust 14 eurot on tasutud elektrienergia eest ning kaebaja on teinud väljamakseid nõuete ja vabanemise fondi kokku 77 eurot. Arvestades apellatsioonkaebuse esitamise aega, saab eeldada, et kaebaja vältimatuteks kuludeks on kokku 164 eurot. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek negatiivne, mistõttu on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täidetud, sest kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on väiksem kui tasumisele kuuluv riigilõiv 20 eurot.
4.2.HKMS § 112 lg 1 p 1 tuleb siiski kohaldada koostoimes HKMS § 111 lg-ga 1. Menetlusabi andmisel ei saa lähtuda üksnes HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud eelnevate sissetulekute arvutamise kriteeriumist, sest vastasel juhul võiks kujuneda olukord, kus isikul on viimase nelja kuu sissetulekud küll väiksed, kuid tegelikult omab ta varasemate sissetulekute või säästude arvel piisavalt raha. Kaebaja vanglasiseselt kontolt nähtub, et 25. septembril 2024 oli kaebaja kontojääk 50 eurot 81 senti, mis ületas tasumisele kuuluva riigilõivu summa. Seega oli kaebaja oma majandusliku seisundi poolest võimeline riigilõivu tasuma. Kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui esitatud tõenditest nähtub, et isikul oli kaebuse esitamise ajal võimalik riigilõivu tasuda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub 31. oktoobri 2024. a määruskaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu
23.oktoobri 2024. a määrus osas, millega jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata. Kaebajal ei ole riigilõivu tasumiseks piisavalt raha. Kaebaja esitas 18. septembril 2024 vangla e-poes tellimuse, mistõttu broneeriti vangla kauplusele 39 eurot 45 senti. 30. septembril 2024 nõudis vangla tasu elektrienergia eest 3 eurot 50 senti ning kaebaja konto jääk oli määruskaebuse esitamise seisuga 7 eurot 86 senti. Kaebaja palub vastustajalt välja nõuda e-poes tehtud tellimuse arve ja vanglasisese konto väljavõtte ajavahemiku 18. september 2024 kuni 30. september 2024 kohta.
6.Vastustaja määruskaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024. a määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada. Ringkonnakohus on menetlusabi taotluse lahendamisel ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi.
8.HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
9.Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb kõigepealt lähtuda HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatust, mille järgi füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused. Seejuures võib muid vältimatuid kulutusi maha arvata iga kuu kuni 75 protsendi ulatuses 2(4)
3-22-2402 töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Arvestades vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib kinnipeetavate isikute puhul eeldada, et igakuised isiklikud kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast on vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (RKÜKo 3-3-1-35-15, p 51). Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb arvestada ka taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut ja vara ning muid olulisi asjaolusid (HKMS § 112 lg 1 p 2, § 115 lg 2, § 116 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 186).
10.Ringkonnakohus tuvastas, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek oli negatiivne. Samuti tuvastas kohus, et kaebaja vältimatuteks kuludeks on nelja kuu arvestuses 164 (4 × 41) eurot ning et kaebaja teeb iga kuu kulutusi elektrienergiale. Kaebaja menetlusabi taotlus jäeti siiski rahuldamata HKMS § 111 lg 1 alusel, sest ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajal varasemate sissetulekute või säästude tõttu tegelikult piisavalt raha riigilõivu tasumiseks.
11.Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus jõudnud väärale järeldusele. Kuigi ringkonnakohus tuvastas, et kaebajal oli apellatsioonkaebuse esitamisele eelneval päeval vanglasisesel kontol 50 eurot 81 senti, ei saa sellest järeldada, et kaebaja on oma majandusliku seisundi tõttu võimeline riigilõivu tasuma.
12.Menetlusabi taotlust lahendav kohus peab taotleja majandusliku seisundi hindamisel võtma arvesse, kas taotlejal on ka pärast menetluskulude, praegusel juhul apellatsioonkaebuse esitamisel tasutava riigilõivu maksmist piisavalt raha HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud vältimatuteks kulutusteks taotluse esitamisele järgneva nelja kuu jooksul. Kui kohus on tuvastanud, et taotlejale ei jää pärast menetluskulude kandmist piisavalt raha vältimatuteks kulutusteks, peab kohus hindama, kas taotleja saab siiski need kulutused teha tulevikus laekuvate sissetulekute arvel.
13.Kaebaja vanglasisesele kontole oleks pärast riigilõivu tasumist jäänud 30 eurot 81 senti, mis ei ole piisav tema vältimatute kulude kandmiseks (vt p 9). Apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul sai kaebaja talle laekunud maksetest pärast nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud mahaarvamisi isiklikuks kasutamiseks kokku 33 eurot. Pole alust arvata, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist võiks kaebaja sissetulekud suureneda ja kaebajale seetõttu jääda piisavalt vara apellatsioonkaebuse esitamise järel igakuiste vältimatute isiklike kulutuste tegemiseks. Järelikult ei saa kaebaja majanduslikku seisundit pidada selliseks, mis võimaldaks tal apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuda.
14.HKMS § 111 lg 1 on abinõu perspektiivitute ja pahatahtlike kaebuste tõrjumiseks (RKÜKo 3-3-1-35-15, p 44). Sealjuures tuleb kaebuse perspektiivikuse hindamisel arvesse võtta asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2). Ringkonnakohus ei ole pidanud kaebust perspektiivituks või kaebajale väheoluliseks. Võttes arvesse, et vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine, võib eeldada, et kaebus on kaebajale oluline.
15.Seetõttu on ringkonnakohus ekslikult jätnud kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Arvestades, et ringkonnakohus on tuvastanud kaebaja majanduslikku seisundit iseloomustavad asjaolud, teeb kolleegium selles osas uue määruse, millega rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab kaebaja riigilõivu tasumisest.
16.Kaebaja on palunud haldusasja materjalide juurde võtta 18. septembril 2024 vangla e-poes tehtud tellimuse arve ja vanglasisese konto väljavõtte ajavahemiku 18. september 2024 kuni 3(4)
3-22-2402 30. september 2024 kohta. Kuivõrd ka e-poes tehtud tellimuseta ei saanud kaebaja oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda, ei ole vaja kaebaja nimetatud materjale asja juurde võtta.
17.Kaebaja nimi tuleb määruse avaldamisel asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.