X kaebus Mustvee valla vastu xxx külas xxx kinnisasjale päikeseelektrijaama ehitamiseks antud projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Mariliis Timmermann Vastustaja XXX, esindaja Marju Soop Kolmas isik X.X., esindaja vandeadvokaat Raul Keba Kolmas isik Redang OÜ, esindaja vandeadvokaat Raul Keba
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Mustvee Vallavalitsuse 18.02.2021.a korraldus nr 118 ja selle alusel antud projekteerimistingimused nr 2111802/01504 ning 04.03.2021.a korraldus nr 140 ja selle alusel antud ehitusluba nr 2112271/06394.
2.Jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3980,60 eurot.
3.Jätta kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.04.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 24).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Mustvee Vallavalitsus andis 18.02.2021.a korraldusega nr 118 projekteerimistingimused Mustvee vallas xxx külas xxx maaüksusele (katastritunnus x:x:x, pindala xxx ha, sihtostarve xxx) rajatava päikeseelektrijaama ehitusprojekti koosta-miseks (dtl 31-35). 2023. aastal toimunud kinnisasja jagamise tulemusena paikneb päikeseelektrijaam praegu xxx kinnisasjal (katastritunnus x:x:x, pindala xxx ha, sihtostarve xxx, dtl 64). 1
Projekteerimistingimused kanti 19.02.2021 ehitisregistrisse numbriga 2111802/01504 (dtl 36). Kohus selgitab, et korraldus ja ehitisregistri kanne moodustavad ühtse haldusakti (edaspidi projekteerimistingimused). Korralduse põhjenduste kohaselt on xxx maaüksuse suurus xxx ha ja sihtotstarve on xxx. xxx päikeseelektrijaama ehitamine on võimalik, kuna see säilitab ehitise alusel pinnal põllumaa potentsiaali ja pärast paneelide demonteerimist pargi kasutusaja lõpus on maad võimalik taas xxx kasutada. Kohapeal taastuvast allikast elektri tootmine on kooskõlas avalike huvidega. Alal kehtib 12.10.2017 kehtestatud xxx valla üldplaneering. Detailplaneeringu kohustust ei ole, kuna üldplaneeringus ei ole ala määratud detailplaneeringu kohustusega alaks ja tegemist ei ole olulise avaliku huviga rajatisega. Päikeseelektrijaam ei ole olulise avaliku huviga rajatis, sest ehitisest tulenevad teadaolevad mõjud ei ulatu naaberkinnisasjadele. Isikuid või asutusi, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, ei ole teada.
2.Mustvee Vallavalitsus andis 04.03.2021.a korraldusega nr 140 ehitusloa Mustvee vallas xxx külas xxx katastriüksusele (katastritunnus xxx:xxx:xxx) päikeseelektrijaama rajamiseks (dtl 28-29). Ehitusluba kanti 05.03.2021 ehitisregistrisse numbriga 2112271/06394 (dtl 4546). Kohus selgitab, et korraldus ja ehitisregistri kanne moodustavad ühtse haldusakti (edaspidi ehitusluba). Otsuses on viidatud projekteerimistingimustele (otsuse punkt 1). Ehitusloast ei nähtu võimalike puudutatud isikute kaasamine või selle kaalumine.
3.Kaebaja X esitas 23.08.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse projekteerimis-tingimuste ja ehitusloa tühistamise nõudes. Kaebajale kuulub naaberkinnisasi, Mustvee vallas xxx külas asuv xx kinnisasi (katastritunnus xxx:xxx:xxx, pindala xxx m2, sihtotstarve xxx, dtl 12). Kaebaja omandas kinnisasja eesmärgiga rajada sinna üksikelamu ja abihooned. Kaebaja rajas 2020. aastal kinnisasjale puurkaevu, septiku ja imbsüsteemi (dtl 61-62) ning küsis 30.12.2020 vastustajalt selgitusi projekteerimistingimuste taotlemisel elamu ehitamiseks (dtl 14). Kaebajale anti 18.03.2021 projekteerimistingimused ja 11.10.2022 ehitusluba (dtl 16-17). Päikeseelektrijaam paikneb kaebaja kinnisasja piiri vahetus läheduses. Lähtuda tuli kinnisasjade piiridest projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise ajal. Kaebajat ei kaasatud menetlusse projekteerimistingimuste ega ehitusloa andmisel. Arvestades päikesepargi suurust (pindala 1,34 ha, 1860 päikesepaneeli, võimsus 827,70 kW) ja kaugust kaebaja kinnisasja piirist (x-x m) rikuvad projekteerimistingimused ja ehitusluba kaebaja omandipõhiõigust. Massiivne päikeseelektrijaam vähendab kaebaja kinnisasja väärtust, kuna senine hajaasustusele iseloomulik põllu- ja metsamaadega ümbritsetud miljöö on rikutud. Päikeseelektrijaamaga võib kaasneda päikesepaneelide peegeldusest tulenev valgusreostus, paneelide peegeldav pool on kaebaja kinnisasja poole. Piiratud on kaebaja võimalus istutada oma kinnisasjale puid. Piirdeaia kõrgus ehitusloas ei vasta projekteerimistingimustele. Vastustaja oli teadlik kaebaja kavatsusest oma kinnisasjale ehitada. Kaebaja rajas puurkaevu, septiku ja imbsüsteemi ning küsis vastustajalt selgitusi elamu ehitusõiguse taotlemise kohta enne seda, kui vastustaja andis projekteerimistingimused päikeseelektrijaama rajamiseks. Kaebaja esitas projekteerimistingimuste taotluse enne seda, kui vastustaja andis ehitusloa päikeseelektrijaama rajamiseks. Olenemata ehitamiseks vajalike toimingute tegemisest tuli lähtuda selles, et kaebaja kinnisasi paikneb elamumaa juhtotstarbega alal ja selle sihtostarve on xxx. Vastustajale pidi olema arusaadav, et päikeseelektrijaama rajamine kaebaja naabrusesse võib riivata kaebaja õigusi ning vajalik on tema menetlusse kaasamine. Projekteerimistingimused ja ehitusluba on õigusvastased, kuna kaebajale ei tagatud ärakuulamisõigust. 2
Vastustaja kaalutlusotsused projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel on õigusvastased, sest nende andmisel ei ole kaalutud kaebaja põhjendatud huve. Kui seda oleks tehtud, oleks projekteerimistingimused ja ehitusluba jäetud andmata või oleks need antud praegusest erineva sisuga. Kaebaja huvi on saavutada päikeseelektrijaama paigutamine tema kavandatavast elumajast oluliselt kaugemale. xxx katastriüksus oli ehitusõiguse taotlemise hetkel xx,xx ha suurune ning seal oli piisavalt ruumi, et paigutada 1,34 ha suurune päikeseelektrijaam kavandatavast elamust kaugemale. Projekteerimistingimused ja ehitusluba on vastuolus nõudega, et ehitis peab sobima ümbritseva keskkonnaga. Piirkonda sobimatu ehitamine halvendab vaadet ja võib vähendada kinnisvara väärtust. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise ajal kehtinud Avinurme valla üldplaneeringu maakasutuskaardi kohaselt paikneb kaebaja kinnisasi elamumaa juhtotstarbega maa-alal ning Päikese kinnisasi põllumajanduse ja metsamaa maa-alal. Maa-alasid tehnoehitiste tarbeks planeeringus ette ei nähtud ja sellega seotud huvide kaalumist ei teostatud. Päikeseelektrijaama rajamist maatulundusmaale ei saa pidada üldplaneeringuga kooskõlas olevaks põhjendusel, et see rajatakse tähtajaliselt, kuna iga üldplaneeringuga reguleeritud maa-ala puhul võib selle kasutusotstarve tulevikus muutuda. Tegemist on tootmisega. Üldplaneeringus mööndakse, et tootmine võib põhjustada visuaalset häiringut, mida tuleb leevendada. Päikeseelektrijaamade rajamine on üldplaneeringus reguleeritud sedavõrd üldisel tasemel, et huvide kaalumine tuleb läbi viia projekteerimistingimuste menetluses. Asjaolu, et ehitusprojekti seletuskirjas oli märgitud, et päikeseelektrijaamal ei ole otsest mõju naabritele, ei vabasta vastustajat kohustusest teha haldusorganina kindlaks, kes on antud juhul puudutatud isikud. Kaebajal oli õigus avaldada oma arvamust ning õigus sellele, et tema õigusi ja põhjendatud huve kaalutakse. Kaebuse rahuldamist ei takista kolmanda isiku õiguspärane ootus. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa adressaat oli teadlik, et kaebajat ei ole haldusmenetlusse kaasatud ning talle ei ole ärakuulamisõigust tagatud. See nähtub 18.02.2021.a korralduse põhjendustest ja ehitisregistri kannetest. X.X. teadis kaebaja kavatsusest rajada elamu, kuna kaebaja ostis sellel eesmärgil tema käest maad juurde.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ärakuulamisel ning projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse uuendamisel ei jõuaks ta teistsugusele järeldusele. Kinnisasjad asuvad hajaasustuse piirkonnas ja päikesepaneelid asuvad kaebaja kinnisasjast piisaval kaugusel, nii et need ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei mõjuta kaebaja kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, valdamist ega eraelu, ei sea ohtu tema pere tervist. Tõene ei ole väide, et piiratud on kaebaja võimalus istutada oma kinnisasjale puid. Kuigi peegelduv pool on kaebaja kinnisasja poole, ei ole tegemist valgusreostusega. Ainuüksi asjaolu, et päikesepargi rajamisega on muutunud kaebaja vaade naaberkrundile ning et kinnisasjale ehitatakse rajatis, mida seal varem ei olnud, ei riku kaebaja õigusi ning ei vähenda tema kinnisasja väärtust. Vastustaja viitas esialgse õiguskaitse menetluses esitatud põhjendustele. Vastustaja leidis nendes, et ainuüksi asjaolu, et tegemist on naaberkinnisasjaga, ei ole automaatselt isiku kaasamise aluseks. Vastustaja ei kaasanud projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel menetlusse piirnevate kinnisasjade omanikke, kuna ehitisest tulenevad teadaolevad mõjud ei ulatu naaberkinnisasjale (ei ehitata hooneid ja rajatisi teisele kinnisasjale, ehitist ei ehitata naaberkinnisasjal asuvate ehitiste kaitsevööndisse, ehitise rajamisega ei kaasne kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus- , kiirgus- ja lõhnareostus). Samuti ei ole tegu häirivalt suure ehitisealuse pinna või 3
kõrgusega rajatisega (päikesepargi projekteeritud kõrgus on kuni 3,2 m). Kaebaja omandiõiguse riivet ei ole, sest püstitatav rajatis ei põhjusta eeltoodud kahjulikke tagajärgi. Vastavalt ehitusprojekti andmetele puudub väidetav valgusreostus (päikesepaneelidelt peegeldub kuni 6% valgust ajas muutuvas suunas). Naaberkinnisasja omaniku ehitustegevust ei saa lugeda teise kinnisasja suhtes väärtust vähendavaks tegevuseks, sest igasugune ehitustegevuse mõju ning talumiskohustus naabrite vahel on vastastikune. Senise vaate või miljöö säilimine ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Päikesepaneelide puhul ei ole teada ka isikute hirmu kiirguse ees.
5.Kolmandad isikud palusid jätta kaebuse rahuldamata. Osaliselt kattuvad kolmandate isikute seisukohad vastustaja seisukohtadega (vt otsuse punkti 4), kohus seda osa ei korda. Kolmandate isikute hinnangul puudub kahtlus, et vastustaja kaalus kaebaja menetlusse kaasamise vajadust ning leidis põhjendatult, et päikesepargi ehitamisega ei kaasne kaebajale püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kaebaja ära kuulamata jätmine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Piisav ei ole tugineda väitele, et päikeseelektrijaama rajamisega on muutunud kaebaja vaade naaberkrundile ning et kinnisasjale ehitatakse rajatis, mida seal varem ei olnud. Kaebaja saab soovi korral varjata vaadet haljastusega. Kõrghaljastust ei saa rajada kinnisasjade piirile, kuna seal paikneb juurdepääsutee, kuid teest lääne poole kõrghaljastuse rajamisele ei ole kolmandatel isikutel vastuväiteid. Piirinaabri sooviga mitte maha võtta võsa tuli arvestada, kuna võsa kasvas sellele isikule kuuluval kinnisasjal. Kui kaebaja seda nõuab, siis püstitatakse ehitusloas ette nähtud 2 m kõrguse piirdeaia asemel projekteerimistingimustes ette nähtud 1,5 m kõrgune piirdeaed. Kaebaja ei ole tõendanud kinnisasja väärtuse vähenemist, seda ei saa pidada üldtuntud asjaoluks. Projekteerimistingimused ja ehitusluba päikeseelektrijaama ehitamiseks anti enne projekteerimistingimuste andmist kaebajale. Kaebaja ei ole elamu ehitamist alustanud. 2020. aasta kevadel tuli X.X. kaebajale vastu ning müüs talle ca 2500 m 2 maad, mis liideti kaebaja kinnisasjaga (dtl 12). Algsest kinnisasjade vahelisest piirist on päikeseelektrijaam 33 m kaugusel. Kaebaja ja kolmanda isiku suulise vestluse põhjal saab elamu kaebaja kinnisasjal paigutada nii, et päikesepaneelid visuaalselt ei häiri. Päikeseelektrijaama põhiprojekti seletuskirjas on öeldud, et päikesepaneelide valguse peegeldus on alla 6,5%. Võrdlusena tavalise klaasi peegeldus on ca 93%. Paneelid on 30kraadise nurga all ning isegi kui need peegelduksid, oleks see peegeldus taevasse, mitte inimese silmade kõrgusele. Peegeldus on ajas pidevalt muutuv ning ei saa kaebaja õiguste riivet põhjustada. Päikesepaneele ei saa Päikese kinnisasjal ümber paigutada: - see osa xxx kinnisasjast, mis on kaetud metsaga, ei võimalda paneelide paigaldamist ega kasutamist; - põhja pool on elektriliin, mille kaitsevööndisse ei ole ehitisi lubatud rajada; - põhja pool läbib kinnisasja ka tee; - päikesepaneele ei saa paigaldada selliselt, et neile tekiks kasvõi osaline varjutus, kuna varjutus põhjustab aja jooksul paneelidele kahjustuse, mille tagajärjel tuleb need uutega asendada; - Päikese katastriüksust läbivast teest vasakul (lääne pool) on kraav ja võsa, mis varjutab paneele. Kraav on kinnisasjade piiriks ja naabri vastuseisu tõttu ei olnud võimalik võsa maha võtta;
4
- Päikese katastriüksuse ida- ja lõunapoolne külg on kasutusele võetud, metsale lähemale ei saa paneele paigaldada, kuna neile tekiks metsa tõttu varjutus. Kolmandad isikud tõid välja, et ehitusloa kohaselt oli lubatud rajada päikeseelektrijaam võrku antava võimsusega 660 kW, kuid põhiprojekti kohaselt on installeeritav tootmisvõimsus 490 kW, seega on paneelide arv juba ca 25% väiksem kui ehitusloaga lubatud. S.h on Päikese kinnisasja kirdenurgas kolm ülemist (põhjapoolset) paneelirida oluliselt lühemad.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohtu hinnangul tuleb projekteerimistingimused ja ehitusluba tühistada. Haldusaktid on õigusvastased, kuna kaebajat ei kaasatud nende andmisel menetlusse ning kaebaja huve ja õigusi ei ole haldusaktides kaalutud. See on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54, mille järgi haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaalutluste täielik puudumine ehk kaalutlusõiguse teostamata jätmine on viga, mida ei saa kõrvaldada kohtumenetluses. Kohtuasja asjaoludel ei saa väita, et kaebaja kaasamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).
7.Vaidlust ei ole selles, et projekteerimistingimuste või ehitusloa andmisel ei kaasatud kaebajat menetlusse ning vastavate haldusaktide andmisel ei ole kaalutud kaebaja huve või ehitamise või ehitise mõju kaebaja õigustele. Ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 3 sätestab, et pädev asutus kaasab projekteerimistingimuste menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 42 lg 6 sätestab, et pädev asutus kaasab ehitusloa menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (vt näiteks Riigikohtu lahend asjas 3-14-52416 p 13).
8.Kohus ei nõustu sellega, et kaebaja kaasamata jätmine oli õiguspärane. Haldusmenetlustes lahendatavaks küsimuseks oli päikeseelektrijaama rajamine elektrienergia tootmise eesmärgil maa-alale, mille juhtotstarve on üldplaneeringu järgi põllumajandus- ja metsamaa ning mis piirneb elamumaa juhtotstarbega alaga. Tegemist on suurte mõõtmetega ehitisega ehitisealune pind oli ehitusloa taotluses 13 400 m 2 (1,34 ha) ja ehitise kõrgus 3,2 m. Kaebaja kinnisasi on juht- ja sihtotstarbelt elamumaa ning vastustajale oli projekteerimistingimuste andmise seisuga teada, et kaebaja on alustanud tegevustega, mis on vajalikud kinnisasjale elamu ehitamiseks (vt dtl 14, 61-62). Kohtu hinnangul on sellises olukorras ilmselge, et esineb vajadus naaberkinnisasja omaniku kaasamiseks EhS § 31 lg 3 ja § 42 lg 6 tähenduses.
9.Kaebaja on kohtumenetluses vastuväidetena välja toonud, et päikeseelektrijaam rajatakse tema kinnisasjale väga lähedale, rajatis võib põhjustada valgusreostust, piirata kaebaja võimalusi istutada oma kinnisasjale puid, rajatis põhjustab visuaalset häiringut, muutub hajaasustusele iseloomulik põllu- ja metsamaadega ümbritsetud miljöö, esineb vastuolu üldplaneeringus ette nähtud maa juhtotstarbega.
10.EhS § 26 lg 3 p 3 järgi tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi. EhS § 32 p 2 järgi keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule.
5
Projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise ajal kehtis Avinurme valla üldplaneering (seletuskiri dtl 227-265, maakasutuskaart dtl 266). Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.6 järgi on tehnoehitise maa-alaks muuhulgas elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa-ala. Tehnoehitisi planeeringuga ei kavandata. Arendussoovi korral tuleb jälgida seletuskirjas toodud tingimusi, neist on praeguses vaidluses asjakohased järgmised: * taastuvenergeetika - väiketuulikute ja päikesepaneelide jms - arendamisel lähtuda tingimustest, mis on toodud peatükis 5.9.2; * maastikul domineerivaid objekte mitte rajada planeeringuga määratud ilusate vaatekohtade vaatekoridoridesse. Viidatud peatükis 5.9.2 sisalduvad järgmised nõuded: * hajaenergeetikas on nende energia-allikate kasutuselevõtmisel, mis vajavad suuri maatulundusmaa alasid (nt päikesepaneelide paigutamine), oluline eelistada esmajärgus vähem väärtuslike alade kasutamist: näiteks alasid väljaspool väärtuslike põllumajandusmaade ja väärtuslike maastike avamaastikku; * kulude optimeerimise seisukohast on asukohavalikul ja tootmisvõimsuse kavandamisel oluline jälgida liitumisvõimalusi võrguga; * päikesepaneelide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade kasutamist (väljaspool väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade avamaastikku). Seletuskirja punktis 4.12 reguleeritakse põllumajandusmaa ja metsamaa alade kasutamist. Soodustamaks ettevõtlust võib hajaasustuses põllumajanduse ja metsamajanduse maa-alale rajada äri- ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need jälgivad peatükis 2 toodud laiemaid põhimõtteid ning soovitud juhtotstarbele vastavaid tingimusi (viidatud on ärimaa kasutamist reguleerivale peatükile 4.3 ja tootmismaa kasutamist reguleerivale peatükile 4.4). Erinevalt mitmetest teistest juhtotstarvetest ei ole siin selge sõnaga ette nähtud, et maale võib rajada tehnoehitisi. Üldplaneeringu maakasutuskaardi järgi on kaebaja kinnisasi ja selle kõrval paiknev Sadulsepa kinnisasi elamu maa-alad (tähistatud kollase värviga), neid ümbritsevad põllumajanduse ja metsamaa maa-alad (tähistatud vastavalt valge ja rohelise värviga). Kaebaja kinnisasja ja xxx kinnisasja piirkonnas ei ole tähistatud olemasolevat või planeeritavat tootmismaa või tehnoehitiste maa-ala. Samuti ei ole tähistatud väärtuslikku põllumajandusmaad (kaardil on märgitud, et tähistatud on 1 ha ja suuremad massiivid).
11.Kohus mõistab üldplaneeringus toodut nii, et päikeseelektrijaama rajamine põllumajandusmaa juhtotstarbega alale ei ole iseenesest välistatud. Üldplaneeringus on päikeseparkide paiknemise küsimus tahtlikult jäetud lahtiseks, samuti on avatuks jäetud võimalus, et põllumajandusmaa võetakse kasutusele tootmismaana. Küll aga tähendab üldplaneeringus sedavõrd avatud võimaluste sisaldumine, et kaebaja (ja teiste lähiümbruse kinnisasjade omanike) kaasamine projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse oli tavapärasest olulisem. Ehitusõiguse andmise haldusmenetlus sisaldab praegusel juhul endas ka ehitise asukoha valikut (vt Riigikohtu 11.10.2019.a otsus asjas 3-152232 p 11). Üldplaneeringut ei saa mõista nii, et kui tegemist ei ole väärtusliku põllumajandusmaa või väärtusliku maastiku / vaatekoridoriga, siis peab iga põllumajandusmaaga piirneva kinnisasja omanik arvestama, et tema naabrusesse võidakse rajada päikeseelektrijaam ja isegi tema seisukohta selle rajamise otsustamisel ära ei kuulata.
6
Kaebaja kinnisasi paiknes põllu- ja metsamajandusmaa juhtotstarbega piirkonnas ning üldplaneering ei näinud ette, et just kaebaja naaberkinnisasjale rajatakse päikeseelektrijaam. Tegemist on olulise muudatusega - põllumajandusmaa võetakse kasutusele tehnoehitise maana. Kaebajal ei ole üheski menetluses olnud võimalust kaasa rääkida küsimuses, kas tema naaberkinnisasjal võiks paikneda üldisemalt tehnoehitis või konkreetsete omadustega päikeseelektrijaam. Tegemist on olulisema mõjuga kui vaid miljöö ja vaate muutumine. Projekteerimistingimuste andmisel oleks nende vastavust üldplaneeringule (EhS § 32 p 2) tulnud hinnata ka kaebaja huvide ja õiguste aspektist. Ehitusloa andmisel oleks tulnud hinnata, kas kaebaja välja toodud mõjud on EhS § 44 p 4 tähenduses püsivad negatiivsed mõjud, kas need on üleliia koormavad ja kas neid on võimalik piisavalt vähendada või leevendada.
12.Kohus ei nõustu projekteerimistingimuste andmisel esitatud vastustaja põhjendusega, et päikeseelektrijaama ehitamine maatulundusmaale on lubatud, kuna ehitise alusel pinnal säilib põllumajandusmaa potentsiaal ja pärast paneelide demonteerimist saab maad taas põllumajandusmaana kasutada. Sel juhul kaotaks maale juht- ja sihtotstarbe omistamine igasuguse tähenduse, kuna ükski ehitis ei ole igavene ja pärast selle lammutamist saab maad kasutada muul otstarbel. Ehitusõigust ei ole antud ajutise ehitise rajamiseks EhS § 3 lg 4 tähenduses ehk lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitisele, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.
13.Kohtu hinnangul ei saa üldsõnaliselt ja tingimusteta väita, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust sellele, et olemasolev elukeskkond tema kinnisasja ümber jääb samaks. Kohus lisaks märgib, et ka kolmandatel isikutel ei ole subjektiivset õigust sellele, et nad saavad põllumajandusmaa juhtotstarbega ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjale rajada (soovitud suurusega) päikeseelektrijaama. Tegemist on konkureerivate huvidega, mida vastustajal tuleb haldusmenetluses kaaluda ja võimalusel ühildada. Kaebajal on aga kahtluseta subjektiivne õigus sellele, et kui elukeskkond tema kinnisasja ümber oluliselt muutub, siis saab ta vastavas haldusmenetluses osaleda ning tema õigusi ja huve haldusaktis kohaselt kaalutakse. Neid subjektiivseid õigusi on praegusel juhul rikutud. Kohtupraktikas on võimalikuks peetud ehitusloa tühistamist põhjendusel, et haldusmenetluses ei kaalutud võimalusi vähendada rajatava ehitise mõju vaatele (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2024.a otsus asjas 3-22-1311 p 15). Samuti on kohtupraktikas leitud, et päikesepargi rajamisel tuleb arvesse võtta, kas see vähendab naaberkinnisasja omaniku võimalusi viibida senises miljöös, kas see võib muuta vaadet ja mõjutada kinnisasja hinda. Ümbruskonna muutumisel tuleb lähtuda kehtivatest ühiskondlikest kokkulepetest, mis reeglina sisustatakse planeerimismenetluse käigus. Kaalumis- ja põhjendamiskohustus ei lange ära seetõttu, et isikul puudub õigus miljöö muutumatuna püsimisele. Kuigi isik peab teatud ulatuses leppima ümbruskonnas miljöö muutumisega, seab EhS § 44 p 4 kohustuse kontrollida, ega ei ole tegemist püsiva negatiivse mõjuga, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (Tallinna Halduskohtu 09.12.2024.a otsus asjas 3-24-1578). Riigikohus selgitas 28.12.2021.a otsuses kohtuasjas 3-17-2023 (p 22), et seadused tagavad naaberkinnisasja omanikule projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide kaitsmiseks: õiguse olla menetlusse kaasatud, õiguse avaldada oma arvamust ning õiguse, et tema õigusi ja põhjendatud huvisid kaalutakse. Seejuures on naaberkinnisasja omanikul nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu menetluse käigus õigus välja tuua miljööga seotud õigusi ja huve. HMS § 4 lg 2 järgi on naabril õigus, et mõlema menetluse käigus tema huve hinnatakse ning kui need on põhjendatud, siis kaalutakse. Miljöö kahjustamine võib 7
riivata naabri omandiõigust (vt nt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 12 ja otsus nr 3-152232/93, p 8.3), kuid välistada ei saa ka naabri miljööga seotud huvide põhjendatust.
14.Kohtul tekib otsuse punktis 10-13 toodut arvestades kahtlus, kas päikeseelektrijaama rajamist sai lubada detailplaneeringut koostamata. Vastustaja on seda küsimust käsitlenud aspektist, kas tegemist on olulise avaliku huviga rajatisega. Kohus nõustub sellega, et olulise avaliku huviga rajatisega tegemist ei ole. Kuid kohus kahtleb, kas täidetud on EhS § 32 p 2 tulenev nõue, et projekteerimistingimused saab anda üksnes üldplaneeringuga kooskõlas oleva ehitamise puhul. Detailplaneeringu koostamise vajadusele viitab see, et maad ei kasutata üldplaneeringus ette nähtud juhtotstarbel. Kohtupraktikas ei ole välja kujunenud seisukohta, kuidas peaks toimuma päikeseelektrijaamade paiknemise ja asukoha valik ning kas päikeseelektrijaama rajamisel tootmise eesmärgil saavad selle aluseks olla projekteerimistingimused või tuleks koostada detailplaneering. Kliimaministeeriumi väljaandes „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat“1 on öeldud, et päikesepargi rajamiseks detailplaneeringu alusel peab üldplaneeringus olema alale üldjuhul määratud tootmismaa juhtotstarve. Kui tegemist pole valdava maakasutuse juhtotstarbega, tuleb kontrollida, kas on seatud täiendavad tingimused energiatootmiseks või kaasotstarveteks (lk 49). Projekteerimistingimusi ei saa väljastada, kui esineb vastuolu kehtiva üldplaneeringu või maakonnaplaneeringuga (lk 56). Projekteerimistingimuste taotluses kavandatud tegevus peab vastama üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbele, seda ka juhul, kui päikesepark rajatakse ajutise ehitisena (lk 58, 59). Kohus selgitab, et viidatud väljaanne ei ole käsitletav tõendina, vaid tegemist on õiguskirjandusele ja kohtupraktikale sarnase allikaga.
15.Kolmandad isikud on välja toonud mitmeid asjaolusid, mis päikeseelektrijaama suurust ja paiknemist mõjutavad: osal Venna kinnisasjast kasvab mets ja sinna ei saa päikesepaneele paigaldada, päikesepaneele ei saa paigaldada selliselt, et neile tekiks kasvõi osaline varjutus, varjutust põhjustab Päikese kinnisasjast lääne pool kasvav võsa, mida selle kinnisasja omanik (kohtu arusaamisel on tegemist Väljarametsa kinnisasjaga) ei olnud nõus maha võtma, varjutust põhjustab ka Päikese kinnisasja ida- ja lõunaküljes kasvav mets. Kolmas isik on ehitusloas ette nähtud paneelide arvu ca 25% võrra vähendanud, kuid seda kinnisasja kirdenurgas, mitte kaebaja kinnisasja vahetus läheduses. Kui eeltoodu kõrvale panna kohtuasjas välja toodud kaebaja huvid, siis ei saa kuidagi öelda, et tehtud otsused (näiteks päikeseelektrijaama suurus, paneelide paiknemine, haljastuse rajamine paneelide varjamiseks Päikese kinnisasjale) oleksid kindlasti jäänud samaks. Kaebaja ärakuulamine ja tema huvide kaalumine projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses sai tehtavaid otsuseid mõjutada. Praegu arvestavad haldusaktid täies ulatuses kolmandate isikute huvi paigutada Päikese kinnisasjale maksimaalses võimalikus koguses päikesepaneele, kuid mitte raiuda kasvavat metsa, ning kolmandad isikud on ise välja selgitanud ja arvesse võtnud vähemalt ühe naaberkinnisasja omaniku huvid. Vastustaja roll on haldusmenetluses piirdunud sellega, et vastustaja otsustas, et isikuid, kelle huve või õigusi võib ehitis või ehitamine puudutada, ei ole. Vastustaja võimalus esitada haldusakti põhjendused kohtumenetluses on piiratud - vastustaja peab muutma usutavaks, et ta tugines samadele põhjendustele juba haldusakte andes. Kui vastustaja oli haldusmenetlustes seisukohal, et ehitisel ei ole kaebaja õigustele ja huvidele 1
mingit mõju, siis ilmselgelt ei saanud ta samal ajal lähtuda muudest võimalikest põhjendustest, näiteks põhjendustest, mille järgi kolmandate isikute huvid on kaebaja huvidest kaalukamad.
16.Haldusmenetlus ei saa üle kanduda kohtumenetlusse ning kohtuasja lahendamisel ei tohi asuda ulatuslikult muutma vaidlustatud haldusakti õiguslikku ja faktilist alust, s.t asuda otsima põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks haldusaktis märgitust oluliselt erinevatel põhjustel (Riigikohtu otsused 04.03.2020 asjas 3-18-1740 p 18.4, 06.12.2021 asjas 3-20-39 p 13.5). Selleks, et vaidlus ehitusõiguse andmise sisuliste põhjenduste üle oleks kohtumenetluses lubatav, peab esmalt haldusmenetluses lahendama küsimuse, millised on ehitusõigust taotleva isiku ja puudutatud isikute huvid ning kuidas neid vastastikku arvestades ja kaaludes ehitusõiguse taotlus lahendada. Kui kolmandad isikud jäävad ehitamise soovi juurde, siis tuleb vastustajal esmalt projekteerimistingimuste taotlus ja vajadusel hiljem ka ehitusloa taotlus uuesti lahendada. Kohus ei käsitle eeltoodut arvestades täpsemalt kaebaja ja kolmandate isikute esitatud põhjendusi ja tõendeid. Olukorras, kus vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostanud, tähendaks see ennetavat sekkumist haldusorgani tegevusse, milleks halduskohtul volitusi ei ole. Halduskohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust järelkontrollina. Ehitusvaldkonnas tehtavad otsused, eriti olukorras, kus esineb vajadus naaberkinnisasjade omanike huvide tasakaalustatud arvestamiseks, sisaldavad endas alati kaalutlusõiguse teostamist ning kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kaebajal ja kolmandatel isikutel on oma väited ja tõendid võimalik esitada haldusmenetluses. Vastustaja saab haldusmenetluses muuhulgas välja selgitada kolmandate isikute lõpliku seisukoha selle osas, kuhu ja millist haljastust saab päikesepaneelide läheduses rajada, ning kui vastustaja peab seda ebausutavaks, siis anda kaebajale võimaluse tõendada, et päikeseelektrijaama rajamise korral väheneb kaebaja kinnisasja väärtus.
17.Tallinna Halduskohus leidis sarnases päikeseelektrijaama rajamiseks antud ehitusloa üle peetud vaidluses 09.12.2024.a otsuses asjas 3-24-1578, et ehitusluba on oma olemuselt kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb tuvastada asjakohased huvid, õigused ja häiringud, hinnata häiringute leevendamise võimalusi ning kokkuvõttes põhjendada, kas kaalukamad on ehitada soovija (arendaja) või naabruskonna huvid. Piirinaabri õigused ehitusloa andmise menetluses ei piirne üksnes sellega, et ta oleks kaasatud ja ära kuulatud, vaid peab toimuma ka huvide reaalne kaalumine. Piirinaabri huvideks, mida tuleb kaaluda, võivad olla kinnisasja turuväärtuse vähenemine, senise loodusmaastiku asemel tehismaastiku tekkimine, vaate muutumine. Piirinaabri huvidega arvestamine ei tähenda tingimata ehitusloa väljastamata jätmist, vaid piirinaabri argumendile õige kaalu andmist ja seejärel kaalumisotsuse tegemist. Kui haldusaktis puuduvad põhjendused huvide kaalumise kohta, siis on tegemist sedavõrd ulatusliku puudusega, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kohus nõustub nende seisukohtadega.
18.Menetlusosalised ei ole tõstatanud küsimust, kas projekteerimistingimuste tühistamise nõue on lubatav pärast ehitusloa andmist. Kohtu hinnangul on nõue lubatav. Esiteks ei saa öelda, et projekteerimistingimused kaotavad ehitusloa andmisel kehtivuse. Tegemist on iseseisva haldusaktiga, mis määrab õiguslikult siduvalt kindlaks teatavad ehitamisega seotud küsimused (HMS § 52 lg 1 p 2). Teiseks, isegi kui projekteerimistingimused on kehtivuse kaotanud, esineb käesoleva kohtuasja asjaoludel vajadus nende „ületühistamiseks“ (Riigikohtu lahendi 3-3-1-44-14 p 10-11), kuna üksnes ehitusloa tühistamise korral jätkub projekteerimistingimuste mõju kaebaja õigustele.
9
19.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse ning tühistab projekteerimistingimused ja ehitusloa. Menetluskulud. Selgitused
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
21.Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille järgi tema menetluskuluks on esindaja kulu (kulu õigusabile ) 4867,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv 40 eurot. Kaebajale on osutatud õigusabi 21,25 tunni ulatuses, see sisaldab osalemist esialge õiguskaitse asjas toimunud määruskaebemenetluses. Kaebajale on väljastatud õigusteenuse osutamise eest järgmised arved: - 04.09.2023 arve nr 2331006 kogusummas 2 583,24 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 09.08-23.08.2023 tehtud töödeks materjalidega tutvumine, suhtlus kliendiga, kaebuse koostamine ja selle kohtule esitamine kokku 11 tunni ulatuses; - 31.12.2023 arve nr 2331046 kogusummas 998,08 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 12.09-06.11.2023 tehtud töödeks kolmandate isikute väidetele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine, suhtlus kliendiga määruskaebuse teemal ning määruskaebusele vastuse koostamine ja esitamine kokku 4,25 tunni ulatuses; - 08.07.2024 arve nr 2431092 kogusummas 835,64 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 10.04-11.06.2024 tehtud töödeks ringkonnakohtu määrusega tutvumine, tagasiside kliendile, tegevused seoses kompromissettepanekuga ning esialgse õiguskaitse taotlusega (muutmise vajaduse analüüs, täitmise kontrollimise taotluse koostamine) kokku 3,5 tunni ulatuses; - 28.01.2025 arve nr 2531011 kogusummas 596,89 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on tehtud töödeks täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine kokku 2,5 tunni ulatuses. Väljastatud arved sisaldavad büroo üldkulu, mille väljamõistmist kaebaja ei taotle. Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
22.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud HKMS § 109 lg 6 tähenduses. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, täiendava seisukoha kolmandate isikute seisukohtadele koos taotlusega jätkata esialgse õiguskaitse kohaldamist kuni kohtumenetluse lõpuni, vastuse määruskaebusele, taotluse esialgse õiguskaitse määruse täitmise kontrollimiseks, täiendava seisukoha pärast kaebuse läbivaatamiseks kirjaliku menetluse määramist koos menetluskulude nimekirjaga, vastuväite kolmandate isikute täiendavale seisukohale ning vastuväite kolmandate isikute menetluskulude nimekirjale. Kaebaja seisukohad erinevates menetlusdokumentides on paljuski korduvad, eelkõige kaebuse tähtaegsuse, kaebaja kaasamata jätmise ja ärakuulamisõiguse tagamata jätmise ning kaebajale tekkivate kahjulike mõjutuste osas. Riigikohus on selgitanud, et vajalikkuse ja põhjendatuse puhul tuleb arvestada nii õigusküsimuste keerukust kui faktiliste asjaolude mahukust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-180-16, p 35). Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse puhul tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega. Küsimus on projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise õiguspärasuses, eelkõige kaebaja kaasamise ja tema huvide kaalumise alusel, mille osas on välja kujunenud ulatuslik kohtupraktika. 10
Kohtu hinnangul on vajalikud ja põhjendatud kaebaja kulud õigusabile 17 tunni ehk 3230 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 710,60 eurot. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja esindaja kulu 3940,60 eurot + riigilõivu 40 eurot, kokku 3980,60 eurot.
23.Kolmandate isikute menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel nende endi kanda, kuna kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel.
24.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.