Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 11. aprill 2024, Tartu 3-23-1870 A.A. kaebus Mustvee Vallavalitsuse 18. veebruari 2021. a korraldusega antud projekteerimistingimuste ja 4. märtsi 2021. a korraldusega antud päikeseelektrijaama ehitusloa tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22. septembri 2023. a määrus Kaebaja – A.A. Esindaja vandeadvokaadi abi Mariliis Timmermann Vastustaja – Mustvee Vallavalitsus Kolmandad isikud – X.X. ja Redang OÜ Esindaja vandeadvokaat Raul Keba
RESOLUTSIOON
1.Jätta kolmandate isikute määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. septembri 2023. a määrus muutmata.
2.Jätta kolmandate isikute taotlus esialgse õiguskaitse muutmiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab menetluse lõpetamata jätmist. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mustvee Vallavalitsus andis 18. veebruari 2021. a korraldusega nr 118 projekteerimistingimused Mustvee vallas Kõveriku külas X.X.-ile kuuluvale Xxx maaüksusele (katastritunnus xxx) rajatava päikeseelektrijaama ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimused kanti 19. veebruaril 2021 ehitisregistrisse numbriga 2111802/01504. Korralduse põhjenduste kohaselt on Xxx maaüksuse suurus 15,11 ha ja sihtotstarve maatulundusmaa. Detailplaneeringu kohustust ei ole. Päikeseelektrijaam ei ole olulise avaliku huviga rajatis, sest ehitisest tulenevad teadaolevad mõjud ei ulatu naaberkinnistutele. Isikuid või asutusi, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, ei ole teada. Mustvee Vallavalitsus andis 4. märtsi 2021. a korraldusega nr 140 ehitusloa Mustvee vallas Kõveriku külas Xxx katastriüksusele (katastritunnus xxx) päikeseelektrijaama rajamiseks.
Ehitusluba kanti 5. märtsil 2021 ehitisregistrisse numbriga 2112271/06394. Ehitusloast ei nähtu võimalike puudutatud isikute kaasamine või selle kaalumine. 2023. a 17. mail muudeti Xxx kinnistu koosseisu ning kinnistu jagati kaheks - Xxx ja xxx. Viimati mainitule rajatakse päikeseelektrijaam, mille osas kuulub hoonestusõigus Redang OÜ-le.
2.Xxx kinnistu omanik A.A. esitas 23. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse projekteerimis-tingimuste ja ehitusloa tühistamise nõudes. Kaebajale kuulub Xxx ja xxx kinnistutega piirnev naaberkinnisasi, mis asub Mustvee vallas Kõveriku külas. Kaebaja omandas kinnisasja eesmärgiga rajada sinna üksikelamu ja abihooned. 2020. aastal on kinnisasjale rajatud puurkaev, septik ja imbsüsteem ning 11. oktoobril 2022 on kaebajale väljastatud ehitusluba. Päikeseelektrijaam paikneb kaebaja kinnisasja piiri vahetus läheduses. Kaebajat ei kaasatud menetlusse projekteerimistingimuste ega ehitusloa andmisel. Päikeseelektrijaam paikneb kaebaja kinnisasja piiri vahetus läheduses. Arvestades päikesepargi suurust (1,34 ha), rikuvad projekteerimistingimused ja ehitusluba kaebaja omandipõhiõigust. Massiivne päikeseelektrijaam vähendab kaebaja kinnistu väärtust, kuna senine hajaasustusele iseloomulik põllu- ja metsamaadega ümbritsetud miljöö on rikutud. Päikeseelektrijaamaga võib kaasneda päikesepaneelide peegeldusest tulenev valgusreostus, paneelide peegelduv pool on kaebaja kinnisasja poole. Piiratud on kaebaja võimalus istutada oma kinnisasjale puid. Vastustaja ei ole kaebajale projekteerimistingimusi ega ehitusluba teatavaks teinud. Kaebaja märkas 24. juulil 2023 naaberkinnisasjal ehitamist ja pöördus teabe saamiseks vastustaja poole. Kaebaja sai vastustaja 17. augusti 2023. a kirjast teada projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisest, Xxx katastriüksuse jagamisest xxx ja Xxx katastriüksusteks ning sellest, et 18. juulil 2023 esitati ehitisregistrisse ehitamise alustamise teatis. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille Tartu Halduskohus rahuldas ning peatas 25. augusti 2023. a määrusega ehitusloa kehtivuse kuni 29. septembrini 2023.
3.Tartu Halduskohus kaasas 22. septembri 2023. a määrusega menetlusse kolmandate isikutena X.X.-i ja Redang OÜ ning jättis rahuldamata kolmandate isikute taotluse menetluse lõpetamiseks. Ühtlasi jätkas halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et Mustvee Vallavalitsuse 4. märtsi 2021. a korraldus nr 140, millega väljastati ehitusluba ja selle korralduse alusel väljastatud ehitusloa nr 2112271/06394 kehtivus on peatatud kuni kohtuotsuse või kohtuasja lõpetanud määruse jõustumiseni. Halduskohtu määruse põhjendused olid järgnevad.
3.1.Redang OÜ on vaidlusaluse ehitusõiguse alusel rajatava ehitise omanik. X.X.-i kaasas halduskohus põhjusel, et reaalselt asub ehitis talle kuuluval maatükil.
3.2.Halduskohus leidis, et kaebus on tähtaegne. Vastustaja ei ole projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist kaebajale teatavaks teinud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Riigikohus selgitas 16. juuni 2021.a määruses asjas 3-20-999 viidetega varasemale kohtupraktikale, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg ei saa üldjuhul hakata kulgema enne, kui teave haldusakti kohta edastatakse isikule viisil, mis võimaldab tal haldusaktile igakülgse hinnangu anda otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Kui isik sai haldusaktist teada, ilma et talle oleks seda vajalikus ulatuses teatavaks tehtud, ei pruugi talle selguda, kas sellega rikutakse tema õigusi. Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks
tehtaks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30päevase tähtaja jooksul. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud. Ei ole tõendatud, et vastustaja oleks ka pärast kaebaja 9. augusti 2023. a nõude saamist kaebajale haldusaktid teatavaks teinud. Vastustaja edastas 17. augustil 2023 kaebajale teabe, mille põhjal kaebajal oli võimalik tutvuda ehitusloaga ehitisregistris, s.o ehitisregistrisse kantud ehitusloa numbriga. Projekteerimistingimusi vastustaja ei maininud. Kaebaja avaldustest tuleneb, et ta tutvus haldusaktidega ehitisregistris pärast selle teabe saamist. Seega ei saa olla vaidlust, et kaebaja esitas kaebuse 30 päeva jooksul arvates sellest, kui haldusaktide sisu talle teatavaks sai. Kolmandad isikud on seisukohal, et kaebaja oleks pidanud tema ja X.X.-i vahel 13. juunil 2023 toimunud kohtumise alusel mõistma, et projekteerimistingimused ja ehitusluba on antud. Kaebaja kirjeldab kohtumist sedasi, et põhiosas arutati juurdepääsu küsimusi, X.X.-i kavatsus rajada päikeseelektrijaam oli kõrvalteema ning X.X. ei edastanud talle selget teavet, et ehitusluba on juba antud. X.X.-i kirjelduse põhjal oli kohtumise peateemaks päikeseelektrijaama rajamine ning ta ütles kaebajale, et ehitusluba on antud. Halduskohus asus seisukohale, et ülekaalus on asjaolud, mis kaudselt toetavad kaebaja väidet. Kui 13. juunil 2023 aset leidnud kohtumisel arutati kinnisasjadele juurdepääsu tagamist nii õiguslikust aspektist kui ka tee rajamise ja korrashoiu seisukohast ning peeti lisaks läbirääkimisi teeniva kinnisasja omanikuga, on usutav, et kohtumise põhirõhk oli kinnisasjadele juurdepääsu korraldamisel. Seda toetab asjaolu, et kaebaja pöördus telefoni teel X.X.-i poole juba 7. juunil 2023 ning vestlus kestis 11 minutit 24 sekundit, võrdluseks X.X.-i viidatud 13. juuni 2023. a kõne kaebajale kestis 1 minut 27 sekundit. Samuti see, et peagi pärast kohtumist sõlmiti teeservituudi seadmise leping. Kohut ei veena kolmandate isikute arusaam, et X.X. edastas kaebajale 13. juuni 2023. a kohtumisel või 5. juulil 2023 teeservituudi seadmise lepingu sõlmimisel piisavalt selgelt ja üheselt mõistetavalt teabe, et juba rohkem kui kaks aastat tagasi on vastustaja andnud välja projekteerimistingimused ja ehitusloa, millest kaebaja seniajani midagi ei teadnud. Usutav on kaebaja väide, et ta sai aru, et päikeseelektrijaama rajamine on kavas tulevikus ja selle ehitamiseks vajalikke õigustoiminguid alles tehakse ning ehitustööde avastamine 24. juulil 2023 tuli talle üllatusena. Kaebaja ei oleks ka ehitisregistrist teavet otsides jõudnud vajaliku teabeni, sest oli toimunud naaberkinnisasja jagamine ning ehitusluba oli seotud varasema katastritunnusega. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et kaebus on esitatud tähtaegselt.
3.3.HKMS § 249 lg-de 1 ja 3 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimuseks, et vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, ning esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb kaaluda avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ehitamise jätkamise ja valminud ehitisele kasutusloa andmise korral kaotab kaebaja õiguse nõuda ehitusloa tühistamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib tekkida olukord, kus ka kaebuse rahuldamise korral ei saavuta kaebaja seda, et ehitis kõrvaldatakse. Seda ei muuda ka asjaolu, et päikeseelektrijaama ehitustööd on suuremas osas tehtud. Oluline ei ole mitte üksnes ehitustööde lõpuleviimine, vaid ka valminud ehitisele kasutusloa andmine ja selle kasutusele võtmine. Kui ehitusloa kehtivus on peatatud, ei ole ehitisele kasutusloa andmine võimalik. Halduskohus nentis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kolmandatele isikutele ebameeldivusi põhjustada, kuid need ei kaalu üles kaebaja õigust, et esialgset õiguskaitset kohaldataks. Halduskohus märkis, et kui peaks juhtuma, et vaidluse tulemusena selgub, et vastustaja andis projekteerimistingimused ja ehitusloa õigusvastaselt, saavad kolmandad isikud esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude. Esialgse õiguskaitse kehtivusajal on võimalik anda luba selliste tööde tegemiseks, mis on vajalikud poolelioleva ehitise säilimise tagamiseks vaidluse ajal.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kolmandad isikud esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad Tartu Halduskohtu 22. septembri 2023. a määrus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata nende taotlus menetluse lõpetamiseks ning jätkati esialgse õiguskaitse kohaldamist. Alternatiivselt paluvad kolmandad isikud võimaldada jätkata ehitusloa alusel ehitamist osas, mis puudutab videovalvet (kaamerate paigaldamist) ning piirdeaia ehitamist. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.13. juunil 2023 toimunud kohtumise käigus arutasid X.X. ja kaebaja xxx kinnistule päikesepargi rajamist, sh käisid nad läbi Xxx maaüksuse omaniku juurest. Seal lepiti kokku servituudi seadmises Xxx maaüksusele, et kaebaja pääseks ligi talle kuuluvale Xxx kinnistule ning kolmandad isikud pääseksid ligi xxx ja Xxx kinnistule. Sama kohtumise käigus selgitas X.X. kaebajale, et xxxkinnistule on väljastatud ehitusluba päikesepargi rajamiseks ning lepiti kokku päikesepargi ja kaebaja kinnistule viiva juurdepääsutee rekonstrueerimises sügisel. Selle väite kinnituseks esitasid kolmandad isikud koos määruskaebusega Xxx maaüksuse omaniku 2. oktoobri 2023. a selgituse. Sellest tulenevalt on väär halduskohtu järeldus, et ülekaalus on asjaolud, mis kaudselt toetavad kaebaja väidet nagu ei oleks 13. juunil 2023 aset leidnud kohtumisel päikesepargi ehitusloast juttu tulnud. Kaebajale pidi jutuajamise järgselt olema selge, et päikesepargi rajamiseks on väljastatud ehitusluba ja lähiajal kavatsevad kolmandad isikud alustada päikesepargi ehitamisega. Järelikult sai kaebaja ehitusloa olemasolust teada juba 13. juunil 2023, mitte 24. juulil 2023 nagu väidab kaebaja. Xxx kinnistut niidetakse suvel korduvalt ja seetõttu pidi päikesepargi ehitamine olema kaebajale näha juba enne 24. juulit 2023. Kolmandad isikud tõid veel välja, et kui kaebaja sai ehitusloast teada 13. juunil 2023, ei saa kohtusse pöördumiseks kulunud kaht kuud pidada mõistlikuks ajaks, mistõttu on 23. augustil 2023 esitatud kaebus mittetähtaegne.
4.2.Kolmandad isikud ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et juba valmis ehitatud ehitisele kasutusloa andmine ei ole võimalik juhul, kui ehitusloa kehtivus on peatatud. Kasutusloa väljastamisest keeldumise alused on loetletud ehitusseadustiku (EhS) §-s 55. Nimetatud sättest ei tulene keeldu kasutusloa väljastamiseks olukorras, kus ehitusloa kehtivus on peatatud. Kohtupraktikas on selgitatud, et seadus ei näe ette absoluutset keeldu anda kasutusluba ka ehitistele, mis on valminud õigusvastase ehitusloa alusel, eeldusel, et kasutusloa andmine ei too kaasa avalike huvide ning kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist (RKHKo asjas nr 3-3-1-69-16; nr 3-15-873).
4.3.Kui kohus ei rahulda taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpetamiseks, paluvad kolmandad isikud lubada vaidlustatud ehitusloa alusel rajada projektikohane piirdeaed ja valvekaamerad, mis kaebaja õigusi kuidagi rikkuda ei saa. Nende asjade rajamine ei too kaasa kahjuliku tagajärje ohtu ning kaebuse rahuldamise korral ei oleks piirdeaia ja kaamerate demonteerimine liigseid kulutusi kaasatoov. Piirdeaia ja kaamerateta ei ole võimalik päikeseparki kindlustada, mistõttu esineb reaalne oht, et paneelide kahjustamise või varguse korral kannab kogu kahju Redang OÜ. Nimetatud äriühing võttis Luminor Bank AS-ilt päikesepargi rajamiseks laenu ligi 60 000 eurot ning seadis selle tagatiseks xxx ja Xxx kinnistule hüpoteegi. Laenuleping näeb ette päikesepargi kindlustamise kohustuse, mille rikkumise korral on pangal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda.
5.Vastustaja esitas määruskaebusele vastuse, milles märgib, et nõustub kolmandate isikute esitatud määruskaebuse ja selle põhjendustega.
6.Kaebaja palub vastuses määruskaebusele jätta kolmandate isikute määruskaebus rahuldamata järgnevatel põhjendustel.
6.1.Kaebaja nõustub halduskohtu määruses esitatud arusaamaga, et kaebus on tähtaegne. Kolmandate isikute määruskaebus ei lükka ümber halduskohtu seisukohti. Kaebaja leiab, et
määruskaebusele lisatud Xxx kinnistu omaniku selgitus tuleb tagastada või jätta määruskaebuse lahendamisel arvestamata. HKMS § 56 lg 2 kohaselt võivad halduskohtumenetluses tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja käesolevas seadustikus lubatud tõendid. Määruskaebusele lisatud isiku selgitus ei vasta ühelegi TsMS § 251–305 ega HKMSis nimetatud tõendi liigile. Sisuliselt on tegemist tunnistaja ütlustega. TsMS §-de 252 ja 262 kohaselt saab tunnistaja ütlusi anda kohtuistungil või TsMS §-s 253 sätestatud juhul kirjalikult, kusjuures tunnistaja peab vastavalt TsMS § 262 lg-le 2 olema hoiatatud. Praegusel juhul ei ole TsMS-is tunnistaja ütlustele sätestatud nõuded täidetud, mistõttu ei saa seda tõendina arvestada. Kui ringkonnakohus peaks siiski nimetatud dokumendi vastu võtma ja sellega asja lahendamisel arvestama, märgib kaebaja, et Xxx kinnistu omaniku selgitustest ei nähtu selgesõnaliselt, et kaebaja kuulis, et X.X. oli öelnud, et hakkab suvel oma kinnistu heinamaale päikeseparki ehitama. Neist selgub, et Xxx kinnistu omanik oli päikesepargi ehitusloast saanud teada juba kahe aasta eest vallalehest. Ei ole välistatud, et kui X.X. mainis kohtumisel päikesepargi rajamist, tegi Xxx kinnistu omanik ise sellest järelduse, et tegemist on kaks aastat tagasi väljastatud ehitusloaga, kuna ta oli sellest ise teadlik vallalehes olnud info tõttu. Kaebaja ei ela veel Xxx kinnistul. Talle on alles väljastatud ehitusluba kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Ehitustöödega ei ole ta veel algust teinud. Kaebajani ei ole vallalehes olnud info jõudnud. Kuna kaebajal puudus varasem teadmine päikesepargi rajamise kohta, ei saanud ta vestluses kuuldu põhjal aru nii, et ehitusluba on juba väljastatud, vaid ta mõistis seda selliselt, et päikeseelektrijaama rajamine on plaanis kaugemas tulevikus. Kaebaja eeldas, et kui ehitusloa menetlusega alustatakse, teavitatakse teda sellest.
6.2.Kaebaja ei nõustu sellega, et ta pidi päikeseelektrijaama ehitamisest saama teada varem kui 24. juulil 2023. Valla 17. augusti 2023. a kirja kohaselt esitati ehitisregistrisse päikeseelektrijaama ehitamise teatis 18. juulil 2023. EhS § 43 lg 1 kohaselt on ehitusloa taotlenud isik kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Seega pidid päikeseelektrijaama ehitustööd algama mitte varem kui 22. juulil 2023, mis oli laupäev. Esimene tööpäev, mil ehitusseadustiku kohaselt oli võimalik alustada päikeseelektrijaama rajamisega, oli 24. juuli 2023. Isegi kui kolmandad isikud tegid enne seda kaebaja naaberkinnistul ettevalmistavaid töid, ei pidanud kaebaja sellest aru saama, et on asutud rajama päikeseelektrijaama.
6.3.Kaebaja rõhutab, et vastustaja on andnud talle ehitusloa üksikelamu püstitamiseks ja ta on sellega seoses teinud ka ettevalmistusi. Vastustaja rikkus olulisel määral tema õigusi, kui andis maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjale projekteerimistingimused ja ehitusloa 1,34 ha suuruse päikeseelektrijaama rajamiseks, mis paikneb kaebaja kinnistu piirist 7 m kaugusel ning jättis seejuures kaebaja menetlusse üldse kaasamata ning tema arvamuse ja seisukohad ära kuulamata ning põhjendatud huvid kaalumata. Kui kaebaja oleks 13. juunil 2023 toimunud vestlusest saanud aru selliselt, et ehitusluba on väljastatud, oleks ta varem pöördunud vastustaja poole dokumentide väljanõudmiseks. Kaebajal puudus põhjus sellega viivitamiseks. Kaebaja asus oma õigusi kaitsma koheselt, kui sai aru, et tema õigusi võib olla rikutud. Kaebaja ei ole kohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud.
6.4.Halduskohus on esialgset õiguskaitset õigesti kohaldanud. Põhjendamatu on kolmandate isikute seisukoht, et kuna EhS § 55 ei sisalda keeldu kasutusloa väljastamiseks olukorras, kus ehitusloa kehtivus on peatatud, ei takista ehitusloa kehtivuse peatamine kasutusloa väljastamist. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Kuna halduskohus peatas esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse kuni kohtumenetluse lõpuni, ei ole kolmandatel isikutel hetkel kehtivat ehitusluba, mille alusel nad saaksid kasutusluba taotleda. Sisuliselt on tegemist EhS § 55 p-s 3 nimetatud olukorraga – ehitis ei vasta ehitusloale, sest puudub kehtiv ehitusluba. Viited Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-3-1-69-16 ja 3-15-873 ei ole praegusel juhul asjakohased. Viidatud lahendites selgitas Riigikohus, et kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutusloa anda ka ehitusloa õigusvastasuse korral. Eristada tuleb ehitusloa õigusvastasust ja
kehtivust. Ka õigusvastane ehitusluba on kehtiv vastavalt HMS § 61 lg-le 2. Praegusel juhul on ehitusloa kehtivus peatatud.
6.5.Halduskohus viitas juba 22. septembri 2023. a määruses, et esialgse õiguskaitse kehtivusajal on kohtul võimalik anda luba selliste tööde tegemiseks, mis on vajalikud poolelioleva ehitise säilimise tagamiseks vaidluse ajal. Asja materjalidest ei nähtu, et kolmandad isikud oleksid halduskohtule esitanud taotluse esialgse õiguskaitse muutmiseks. Seetõttu on määruskaebus esitatud selles osas ennatlikult.
7.Kolmandad isikud esitasid vastuse kaebaja määruskaebuse vastusele, milles märgivad täiendavalt järgnevat.
7.1.Riigikohtu 25. novembri 2020. a otsuses asjas nr 2-18-10961 p-s 11 on leitud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes.
7.2.Nõustuda ei saa ka kaebaja selgitusega, et kuna tal puudus varasem info ehitusloa kohta, ei saanud ta sellest, kui X.X. mainis päikesepargi rajamist, aru selliselt, et ehitusluba on juba väljastatud. Kolmandad isikud mainivad, et servituudi seadmise vajadus oli otseselt seotud sellega, et juulis algas päikesepargi ehitamine ja tekkis vajadus xxx kinnistule igapäevaseks juurdepääsuks. Seega ei saa kahtlust olla selles, et X.X. teavitas kaebajat asjaolust, et ehitusluba päikesepargi rajamiseks on välja antud ja selle ehitus algab sisuliselt koheselt, mitte kaugemas tulevikus. Vastasel korral ei oleks olnud X.X.-il vajadust servituudilepingut koheselt sõlmida. Ka Xxx kinnistu omanik kinnitas oma selgituses, et kaebaja kuulis, et X.X. hakkab suvel oma kinnistu heinamaale päikeseparki ehitama ja luba selleks on vallalt juba kahe aasta eest saadud.
7.3.Ehitustööd päikesepargi ehitamiseks algasid 12. juulil 2023. Asjaolu, et ehitamise alustamise teatis esitati 18. juulil 2023, ei tõenda, millal faktiliselt ehitamisega alustati. Tegemist on teavitamiskohustusega, mille õigeaegne täitmata jätmine võib omada tähendust ehitusjärelevalve menetluses, kuid ei näita ega tõenda faktilist ehitamise alustamise aega.
7.4.Kaebaja küll väidab, et on asunud tegema ettevalmistusi enda kinnistule üksikelamu püstitamiseks, kuid ta ei ole seda kuidagi tõendanud. Kolmandad isikud on seisukohal, et kuivõrd kaebajal puudub tänasel päeval tegelik huvi Xxx kinnistu hoonestamiseks, ei pidanud ta ka vajalikuks pärast 13. juunil 2023 toimunud vestlust välja otsida päikesepargi ehitusluba ning seetõttu viivitus tekkiski. Kuigi kaebaja pidi ehitusloa olemasolust teada saama 13. juunil 2023, pöördus kaebaja haldusorgani poole ligi kaks kuud hiljem kuigi Riigikohtu praktika kohaselt tuleb seda teha 30 päeva jooksul.
7.5.Kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid on loetletud EhS § 55 lg-des 2 ja 3, seejuures on välja toodud, et esitada tuleb ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Kehtiva ehitusloa olemasolu ega selle esitamise kohustust kasutusloa taotlemise eeldusena seaduses ei sisaldu. Riigikohtu lahendid, millele kaebaja viitas, puudutasid juba kehtetuks muutunud ehituslube. Riigikohus leidis, et kasutusloa väljastamiseks ei pea esinema ehitusluba, vaid kasutusloa saab anda ka selleta.
7.6.Kolmandad isikud ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ehitusloa kehtivuse peatamiseks, sest kohtupraktika kohaselt ei saa pärast kasutusloa andmist ehitusluba enam tühistada. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-63-10 selgitanud, et sellisel juhul tuleb kaebust muuta ning vaidlustada kasutusluba. Seega ei ole kasutusloa menetluse võimalik läbiviimine põhjuseks, mis tõendaks esialgse õiguskaitse vajadust. Vastupidi – kasutusloa menetluses on võimalik vähendada kaebaja õiguste riivet, kui see faktiliselt esineb. Kolmandad isikud on seisukohal, et ka juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu määruse tühistamise vajadusega, on ringkonnakohtul võimalik lubada hädavajalikud tööd ilma, et kolmandad isikud seda eraldi halduskohtult taotleks. Täiendava taotluse esitamine halduskohtule tooks kaasa pooltele täiendavad menetluskulud, mida on võimalik antud juhul ära hoida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kolmandad isikud on määruskaebuses vaidlustanud halduskohtu määrust, millega jäeti menetlus käesolevas haldusasjas lõpetamata, kuna kaebus on esitatud tähtaegselt, ning esialgse õiguskaitse kohaldamisega jätkamist, mille tõttu on peatatud ehitusloa kehtivus.
9.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebuse tähtaegsuse küsimuses (I) ning analüüsib seejärel esialgse õiguskaitse kohaldamise õiguspärasust, sh võtab seisukoha küsimuses, kas ringkonnakohus saab lahendada kolmandate isikute taotluse esialgse õiguskaitse muutmiseks
(II).
I
10.Reeglina tuleb tühistamiskaebus HKMS § 46 lg 1 kohaselt esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kuna kaebaja ei olnud projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse kaasatud, tuleb lähtuda HKMS § 46 lg-st 7, mis sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.
11.Olukorras, kus kaebajat ei olnud haldusaktide andmisse menetlusse kaasatud, tema initsiatiivil alustati teeservituudi seadmist Xxx kinnistule kaebajale ja X.X.-ile kuuluvate kinnistute teenindamiseks, ei pidanud ta 13. juunil 2023 toiminud kokkusaamisel mõistma, et ehitusluba päikeseelektrijaama ehitamiseks on juba väljastatud ja ehitustegevusega alustatakse peagi. Ringkonnakohtule on usutav, et kaebaja pidas kohtumisel päikeseelektrijaama rajamisse puutuvat projektiks, mis realiseerub tulevikus. Seda enam, et kohtumise peaeesmärk ei olnud päikeseelektrijaama rajamisse puutuv, vaid teeservituudi seadmine. Ringkonnakohtu arusaama sellest, millal kaebaja pidi aru saama, et on antud tema õigusi riivata ja rikkuda võiv haldusakt, ei muuda ka see, et koos määruskaebusega on kolmandad isikud esitanud Xxx kinnistu omaniku 2. oktoobril 2023 dateeritud ja allkirjastatud selgituse. Ringkonnakohus võtab nimetatud dokumendi asja materjalide juurde. Selle tagastamise vajadust ringkonnakohus erinevalt kaebajast ei näe. Kuigi esitatud selgitust ei saa tõepoolest pidada tunnistaja ütluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § TsMS § 251 tähenduses ning see ei vasta ka viidatud seadustiku 27. peatüki muudele nõuetele, on tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 mõttes ning see on esitatud lubatavas vormis. Ringkonnakohus leiab, et eelkõige kajastab esitatud selgitus Xxx kinnistu omaniku arusaama sellest, mis hakkab X.X.-ile kuuluval kinnistul toimuma, seda enam, et tal oli erinevalt kaebajast olemas teadmine, et on väljastatud ehitusluba päikesepargi rajamisest. Sellest sai Xxx kinnistu omanik teada vallalehe kaudu. Kaebaja aga Xxx kinnistul ei ela ning kohalikke ajalehti ei loe. Eelnevale tuginevalt ei leia ringkonnakohus, et tuleks asuda teistsugusele seisukohale kaebuse tähtaegsuse osas kui halduskohus. Ringkonnakohus mainib täiendavalt, et kuna kolmandatel isikutel oli tulenevalt EhS § 43 lg-st 1 kohustus esitada pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatis ehitamise alustamise kohta, on usutav, et ehitamine ei saanud alata enne viidatud aja möödumist. Lisaks nähtub ka ehitamise alustamise teatisest, et ehitamise alustamise aeg oli 24. juulil 2023 (dtl 58). Kuna kolmas isik ei ole kohtule suutnud esitada piisavalt veenvaid tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks pidanud varem teadma ehitamisloa olemasolust, oli tõenäoline, et kaebaja sai aru, et on olemas ehitusluba, kui ta nägi, et on alustatud reaalse ehitustegevusega. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus halduskohtu vastavasisuliste põhjendustega ega pea neid vajalikuks enam siinkohal korrata. II
12.Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja õiguste kaitseks on vajalik ning ehitusloa kehtivuse peatamine põhjendatud vältimaks seda, et päikeseelektrijaamale saaks väljastada kasutusloa, sest viimane muudaks kaebaja võimaluse oma õigusi tühistamiskaebusega kaitsta sisutühjaks. Seega ei ole esialgse õiguskaitse tühistamine põhjendatud ning määruskaebus vastavas osas rahuldamisele ei kuulu.
13.Kolmandad isikud on määruskaebuses esitanud taotluse, milles paluvad lubada vaidlustatud ehitusloa alusel rajada projektikohane piirdeaed ja valvekaamerad. Nimetatud tööd on vajalikud ka seetõttu, et Redang OÜ võttis päikeseelektrijaama rajamiseks pangalt laenu ning seadis selle tagatiseks xxx ja Xxx kinnistule hüpoteegi. Laenuleping näeb ette päikesepargi kindlustamise kohustuse, mille rikkumise korral on pangal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Kaebaja leiab, et kolmandad isikud on esialgse õiguskaitse taotluse esitanud ennatlikult ning peaksid seda taotlema hoopiski halduskohtult.
14.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kohaldatud esialgse õiguskaitse muutmine ei ole määruskaebemenetluses lubatav. Kolmandad isikud peavad vastava taotluse esitama lahendamiseks hoopiski halduskohtule, sest HKMS § 253 lg-test 1-2 tulenevalt peab sellise taotluse lahendama kohus, kes esialgset õiguskaitset kohaldas. Kui ringkonnakohus sellise taotluse ise lahendaks, tegutseks ta esimese astme kohtuna. Seetõttu jätab ringkonnakohus esitatud taotlus esialgse õiguskaitse muutmiseks läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.