Xi kaebus mõista Tallinna Vanglalt Xi kasuks välja 1 000 000 euro suurune hüvitis või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu äranägemise järgi tervise kahjustamise eest.
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.04.2025 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kinnipeetav X (edaspidi ka kaebaja) esitas 21.09.2023 Tallinna Vanglale (edaspidi ka vangla) kahju hüvitamise nõude. Kaebaja nõudis temale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 2 000 000 eurot. Väidetav kahju tekkis vangla poolt lisatoidu andmata jätmisega ning kaebaja soovis talle tekitatud varalise ja emotsionaalse kahju hüvitamist.
2.Viru Vangla (kelle haldusosakonna ülesandeks on toitlustuse tagamine ka Tallinna Vanglas) jättis kaebaja kahjunõude 29.11.2023 tehtud otsusega nr 5- 37/23/75- 2 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 01.12.2023 Xi kaebus mõista Tallinna Vanglalt Xi kasuks välja 2 000 000 euro suurune hüvitis või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu äranägemise järgi lisatoidust ilma jätmise ja tervise kahjustamise eest.
4.Kuna kaebaja ei esitanud koos kaebusega ühtegi tõendit, tegi kohus asjaolude täpsustamiseks Tallinna Vanglale kohtunõude. Kohtunõude kohaselt tuli Tallinna Vanglal esitada Xi kahju hüvitamise taotlus koos vanglapoolse vastusega ja kõik teised võimalikud dokumendid, mis antud asjas võivad tähtsust omada.
5.Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 15.01.2024.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 14.03.2024 antud määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel.
7.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtusse määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.04.2024 antud määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 14.03.2024 määruse ja saatis asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Tallinna Halduskohus tegi kaebajale 16.05.2024 kohtunõude. Kohus selgitas, et kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, millises summas nõuab ta kahju hüvitamist saamata jäänud toidu eest ja millises summas nõuab ta kahju hüvitamist tekkinud väidetava tervisekahjustuse tekitamise eest. Kaebajal tuli kaebust eelnimetatud osas täiendada ja kohtule selgitused esitada. Kaebaja vastas kohtunõudele ja tõi välja, et soovib 1 000 000 eurot saamata jäänud toidu eest ja 1 000 000 eurot tekitatud tervisekahju eest.
9.Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2024 kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse käiguta, andes tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kaebaja esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse.
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.07.2024 antud määrusega Xi määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.07.2024 määruse haldusasjas nr 3-23-2748 resolutsiooni punkt 1 muutmata. Määrus jõustus 19.07.2024.
11.Tallinna Halduskohus tagastas 07.08.2024 uuesti kaebuse, mille peale esitas kaebaja 07.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtusse määruskaebuse.
12.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebaja määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu 07.08.2024 määruse haldusasjas nr 3-23-2748 osas, milles halduskohus tagastas kaebuse tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Tallinna Ringkonnakohus tõi välja, et halduskohtu 07.08.2024 määrus tuleb tühistada osas, milles halduskohus tagastas 2
kaebuse tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 kohaselt on sellise nõude esitamine riigilõivuvaba. Seega ei saanud tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju nõuet tagastada seetõttu, et kaebuselt on tasumata riigilõiv.
13.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 11.11.2024 nõudes mõista Tallinna Vanglalt Xi kasuks välja 1 000 000 euro suurune hüvitis või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu äranägemise järgi tervise kahjustamise eest menetlusse ja määras vastustajaks Tallinna Vangla.
14.Tallinna Vangla vastas kaebusele 11.12.2024 ja vaidles kaebusele vastu.
15.Tallinna Halduskohus otsustas 29.01.2024 kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses ja määras otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. X jäeti ilma määratud lisatoidust hommikusöögi jagamise ajal 6:20-7:30, sest vanglaametnik ei valvanud kinnipeetavast toidujagaja üle toitu kambrisse andmisel ning ei kutsunud teda korrale, st jättis õigel ajal andmata korralduse anda R3+LISA toit kambrisse S6-05. Seevastu andis ametnik kinnipeetavast toidujagajale ebaõige korralduse anda tavanormi alusel (so R3 ilma lisata) toit kambrisse. Selliselt jäeti kaebaja ajavahemikul 06.09 kuni 13.09.2023.a ilma määratud lisatoidust. Sellega põhjustati kaebajale varaline kahju toidust ilmajäämise näol ja mittevaraline kahju tervise kahjustamise (alakaal ja maole valu tekitamine). Puuduvad andmed lisatoidu andmise korralduse andmise kohta. Selline tegevusetus on õigusvastane, ning rikub Xi tervist ja varalist seisu (toidust ilmajäämise tõttu on vara väärtus väiksem). Samuti on tegemist väga raske rikkumisega, kuna mõningatel juhtudel võib selline lohakus ehk tegevusetus ametnike poolt sarnasel juhul saada saatuslikuks nt võib kaasa tuua surma jne siis, kui mõni eritoituvajav kinnipeetav saab mõne teise toidu nt allergeenset reaktsiooni põhjustava. Selle kahjunõude jättis Viru Vangla rahuldamata 29.11.2023.a vastusega 5-37/23/75-2 kahju tõendamatuse tõttu. Xi väited ei ole ümber lükatud. See, et isikule nähakse ette selline toit, ei tähenda, et sellist ettekirjutust ka täidetud oleks. Puuduvad andmed määratud toidu andmise kohta. Fakti, et X lisatoitu ei saanud, kinnitab toidujagast kinnipeetav, tema üle valvet tegev ametnik, ametniku vööl olev kaamera video nii heli kui ka pildi jäädvustus. Samuti ei saa olla ega tekkida sellist olukorda, kus ametnikud lihtsalt panevad paberile kirja toidu andmise, kuid tegelikult seda ei tee. Ametnikud peavad tõendama toidu andmise ehk kohustuse tegeliku täitmise ning esitama selle kohta andmeid. Halduskohus ja vastustaja tuginevad kohtumenetluses liinilehtedele. Kaebaja on kaebuse esitamise rajanud põhimõtteliselt nende tunnistajate ütlustele, keda siiani ei ole üle kuulatud. Liinilehed, isegi kui need oleksid täna säilinud, on formaalne dokument, mis ei tõenda lisatoidu üleandmist Xile. Isegi, kui dokumendil(liinilehel) oleks tehtud kanne lisatoidu üleandmise kohta, siis on põhimõtteliselt alati võimalik kande tegija kohtus üle kuulata lisatoidu andmise osas. Lisatoidu üleandmine kui faktiline tegevus pidi kande tegijal olema silmnähtav, kui ta ise ei andnud toitu üle. Viga on käesolevalt proovitud otsida nii kohtu kui vastustaja poolt liinilehtedest, kuid kaebaja ei väida, et liinilehed ebaõiged olnud oleksid. Kaebaja on väitnud seda, et see vanglaametnik, kes jälgis toidujagajast kinnipeetavat Xile 3
toitu üle andes, andis toidujagajale korralduse (liinilehelt lugedes või hooletusest) R3toidunormi ulatuses toidu üleandmiseks kaebaja kambri ukse juures Xile. Siinkohal on oluline mainida, et praktikas ei võta toidujagajast kinnipeetav toidukärult toidukandikut ja ei anna seda ilma vastava korralduseta saajale üle suvaliselt. Paljudel on ette nähtud eritoit seoses terviseseisundiga (nt diabeet). Need on terviseandmed, mida vangla ei tohi toidujagajast kinnipeetavale sisuliselt avaldada, seda isegi korraldust andes toidu üleandmiseks. Seega saab korraldada toidujagamist ainult vanglateenistus, mitte kinnipeetav. Kinnipeetav ei tohi toitu üle anda. Sellise korralduse alusel andiski toidujagajast kinnipeetav üle Xile R3- toidunormi ulatuses toidu, mis ei sisalda lisatoitu.
17.Tallinna Vangla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Tõendamiskoormise jagab HKMS § 59 lg 1 ning selle sätte esimese lause järgi tuleb eeskätt kaebajal tõendada oma nõude asjaolusid. Kaebaja peab seega esmajoones esitama tõendid, et vangla tegevus oli õigusvastane ning tõendama, et väidetava lisatoidu mitte andmisega talle tervisekahju tekitati. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja väited on ümber lükatud vangiregistri kannete ja ametnike poolt antud selgitustega. Alates 05.09.2023 määras arst kaebaja Xile toidukoguseks R3+lisa, mida talle vangiregistri kande järgi alates 06.09.2023 ka väljastama hakati. 05.10.2023 muudeti toidunorm vangiregistris R4 kirjeks. Toitlustusjuht selgitas, et väärtus kalorsuse ja toidu koguse mõttes on mõlemal juhul sama. Lisatoit ei ole mingi eraldiseisev toit, vaid sõltuvalt menüüst suurem kogus putru või suppi. Tallinna Vanglas toimub kinnipeetavate toitlustamine sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes" alusel (edaspidi: määrus nr 150). Määruse nr 150 § 2 lg 1 alusel arvestatakse kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks määruse lisas 1 esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse. Määruse nr 150 § 2 lg 3 alusel jaotatakse toiduenergiavajaduse järgi kinnipeetavad 4 rühma: R 1 – 7,1–8,4 MJ (ehk 1700–2000 kcal), R 2 – 8,4–9,6 MJ (ehk 2000–2300 kcal), R 3 – 9,6– 11,3 MJ (ehk 2300–2700 kcal), R 4 – 11,3–13,0 MJ (ehk 2700–3100 kcal). Tallinna Vangla köögis komplekteeritakse toidud jagamisliinil vastavalt vangiregistrist võetud liinilehtedele ehk siis lehel on kambri number ja märgistus R3+lisa või R4. Liinilehe järgi komplekteeritakse toitudega kapp ning see viiakse eluosakonda, kus vangiregistris oleva info järgi nõudesse valmis pakendatud toit väljastatakse. Kuna alates 06.09.2023 on vangiregistris lisatoidu väljastamine määratud, liinil komplekteeritakse toit vastavalt vangiregistrist saadud aktuaalsetele andmetele, siis pole alust kahelda, et seda ei väljastatud. Valvur Tanel Vee, kes vastutab Tallinna vanglas liinilehtede eest, selgitas, et vangla praktika on vähemalt iganädalaselt vanad liinilehed ära hävitada, vajadusel ka tihedamini, et need uutega sassi ei läheks. Seega pole enam 2023. aasta septembri liinilehti alles ja neid oleks saanud kontrollida ainult vahetult pärast toidujagamist. Tallinna Vangla kodukorra punkti 9.13. järgi on pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult teavitama vanglateenistuse ametnikku. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Toitu vastu võttes X kahjunõude lahendajale kättesaadavate andmete kohaselt, aga selle osas rahulolematust ei väljendanud. Sellega on kinnipeetav ise teinud võimatuks tema pretensioonide tõsikindla kontrollimise. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1, mille kohaselt vastutab avaliku võimu kandja isikule avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju eest üksnes tema õigusvastase tegevuse korral, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Avaliku võimu kandja tegu on õigusvastane, kui ta on eiranud temale õigusaktist tulenevat kohustust. Seega tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud ning kas avaliku võimu kandja tegevus, millega talle väidetavalt kahju tekitati, on olnud õigusvastane ja kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või 4
toimingu vahel. Siinkohal tuleb rõhutada, et kui isegi hüpoteetiliselt peaks eeldama kaebaja faktiväite õigsust, siis tegelikult ei ole üldse äratuntav, milline tervisekahju kaebajale üldse oleks saanudki tekkida kaheksa päeva jooksul ainult osa toidukoguse vähem saamise tõttu. Eelnevale tuginedes on vastustaja seisukohal, et vangla tegevus ei olnud õigusvastane ja isegi, kui kaebajal tekkis samal ajal tervisekahju, siis puudub põhjuslik seos vangla tegevuse ja tervisekahju vahel. Kaebaja toitlustamine vastas VangS § 47 ja Tallinna Vangla kodukorra peatükis 9 toodud tingimustele.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud RVastS-s. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalikõiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Lisaks on Riigikohus oma 30.01.2012 otsuse nr. 3-3-1-78-11 punktis 15 välja toonud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Vastustaja on välja toonud, et alates 05.09.2023 määras arst kaebaja toidukoguseks R3+lisa, mida talle vangiregistri kande järgi alates 06.09.2023 ka väljastama hakati. 05.10.2023 muudeti toidunorm vangiregistris R4 kirjeks. Toitlustusjuht selgitas, et väärtus kalorsuse ja toidu koguse mõttes on mõlemal juhul sama. Lisatoit ei ole mingi eraldiseisev toit, vaid sõltuvalt menüüst suurem kogus putru või suppi. Tallinna Vangla köögis komplekteeritakse toidud jagamisliinil vastavalt vangiregistrist võetud liinilehtedele ehk siis lehel on kambri number ja märgistus R3+lisa või R4. Liinilehe järgi komplekteeritakse toitudega kapp ning see viiakse eluosakonda, kus vangiregistris oleva info järgi nõudesse valmis pakendatud toit väljastatakse. Kuna alates 06.09.2023 on vangiregistris lisatoidu väljastamine määratud, liinil komplekteeritakse toit vastavalt vangiregistrist saadud aktuaalsetele andmetele, siis pole alust kahelda, et seda ei väljastatud. Valvur Tanel Vee, kes vastutab Tallinna vanglas liinilehtede eest, selgitas, et vangla praktika on vähemalt iganädalaselt vanad liinilehed ära hävitada, vajadusel ka tihedamini, et need uutega sassi ei läheks. Seega pole enam 2023. aasta septembri liinilehti alles ja neid oleks saanud kontrollida ainult vahetult pärast toidujagamist. Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kehtestatud Tallinna Vangla kodukorra punkti 9.13 kohaselt pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult teavitama vanglateenistuse ametnikku. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Kodukorra p 9.13 eesmärgiks on tagada pretensioonide kontrollitavus, kuivõrd tagantjärele on sisuliselt võimatu kindlaks teha, 5
kas toit vastas nõuetele või mitte. Lisaks on vanglas kaebajale tagatud ka ööpäevaringne meditsiiniline teenindamine (Tallinna Vangla kodukorra p 19.1, VangS § 52 lg 2), kuhu kaebajal oleks võimalik olnud pöörduda pärast väidetavalt maole tekitatud valu ja tekkinud alakaalu. RVastS § 9 lg-le 1 tugineva mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb välja tuua selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna. Tagajärgede kohta, mida kaebaja pole kaebuses ära näidanud, ei saa kohus otsust teha. Kaebaja ei pöördunud toidu koguse osas viivitamatult vanglateenistuse ametniku poole ega ole andmeid esitatud selle kohta, et kaebaja oleks pöördunud ka meedikute poole, et väidetava tervisekahjustuse tõttu abi otsida. Eeltoodu kohaselt on täitmata RVastS § 7 lg 1 toodud üks eeldustest (avaliku võimu kandja õigusvastase tegevus), mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja poolt esitatud kaebuse rahuldamine kahju hüvitamiseks.
19.Lisaks sätestab HKMS § 59 lg 1 esimene lause, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. HKMS § 59 lg 4 sätestab, kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Kaebaja ei ole esitanud pika kohtumenetluse ajal ühtegi tõendit oma väidete tõestuseks, samas vastustaja on tõendanud, et kaebaja ei pöördunud õigeaegselt vanglateenistuse ametniku poole, kui tal tekkisid pretensioonid toidu koguse osas. Kaebaja toob küll välja, et tunnistajana tuleks ära kuulata toidujagast kinnipeetav, tema üle valvet tegev ametnik ning uurida ametniku vööl oleva kaamera salvestust, kuid kohus seda vajalikuks ei pea. Kui kaebaja oleks pöördunud õigeaegselt vanglateenistuse ametniku poole pretensioonidega toidu koguse osas ja vangla oleks keeldunud kaebaja pretensioone läbivaatamast, võiks olla vajalik tunnistajate ära kuulamine ja videosalvestise uurimine. Kaebaja õigeaegselt pretensioonidega vanglateenistuse ametniku poole ei pöördunud, millest saab järeldada, et kaebajal pretensioone toidu koguse osas tegelikult polnud. HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt pole mõeldav vangla õigusvastase tegevuse eeldamine olukorras, kus puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et vangla oleks talle kehtiva õiguse alusel pandud kohustusi rikkunud.
20.Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
21.Kaebuse rahuldamisel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.