Korrakaitse › Vanglad

3-23-2748

Tallinna Halduskohus tagastas 14.03.2024 määrusega kaebuse.

HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib määrusega kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt peetakse kinnipeetava toitlustamisel muu hulgas silmas elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Viru Vangla poolt lahendatud kahjunõude otsusest selgub, et kaebajale oli määratud lisatoit ajavahemikul 05.09.2023 kuni 05.10.2023 ehk üheks kuuks. Kaebaja väitel jäi ta lisatoidust ilma ajavahemikul 06.09.2023 kuni 13.09.2023 ehk kokku kaheksal päeval. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 2 sätestab kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt jagatakse kinnipeetavad nelja rühma. Alates 05.09.2023 kuni 05.10.2023 määrati kaebajale toidukoguseks R3 (9,6–11,3 MJ ehk 2300–2700 kcal) + lisa ja alates 05.10.2023 R4 (11,3–13,0 MJ ehk 2700–3100 kcal). R3 ja R4 vaheline kalorsuse maksimaalne vahe on 400 kcal, mida eeldatavalt ajavahemikul 05.09.2023 kuni 05.10.2023 määratud lisatoit pidi kompenseerima. Kaebaja toob üldsõnaliselt välja, et tal tekkis alakaal ja maovalu, samas ei ole andmeid esitatud selle kohta, et kaebaja oleks pöördunud meedikute poole, et väidetava tervisekahjustuse tõttu abi otsida. Kaebaja ei pöördunud toidujagamise ajal pretensioonidega vanglaametnike poole. Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Lisatoidu väärtus (kui seda on kaebaja silmas pidanud) 1000 eurot eeldatavalt ei ületa. Seetõttu ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks. Viru Vangla 29.11.2023 otsusest nr 5-37/23/75-2, millega jäeti kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata, selgub, et kuna kaebajale määrati lisatoit, siis pole alust kahelda selles, et see anti talle kätte. Samas on vangla otsuses kirjutanud, et liinilehed, mille järgi kambritesse toitu jagatakse, hävitatakse vähemalt kord nädalas ja septembri liinilehti enam alles ei ole. Neid oleks saanud kontrollida vahetult pärast toidujagamist, kuid kaebaja toidu osas rahulolematust ei väljendanud. Eeltoodu kohaselt võib tagantjärgi olla toidukoguse kontrollimine raskendatud ja seetõttu on tõenäoline, et kaebus jääks rahuldamata. Isegi kui leiaks tõendamist, et vangla oleks käitunud õigusvastaselt ja ametnik oleks seda teinud süüliselt, ei oleks tingimata alust kahju rahaliseks hüvitamiseks. Õigusvastase tagajärje kõrvaldamiseks mittevaralise kahju rahalise hüvitamise asemel võib nõuda ka näiteks toimingu õigusvastasuse tuvastamist või vabandamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.06.2005 otsus nr 3-3-1-30-05, p 22). Varalise kahju rahalise hüvitamise asemel võib kaaluda tagajärgede kõrvaldamist näiteks saamata jäänud toidu jagamise teel. Ei selgu, et isegi õigusvastase tegevuse korral tuleks kahju hüvitada rahas.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD

3-23-2748 1411, p 12). Kuna toitu on inimesele vaja, on riive intensiivne. Kaebaja kehakaal alanes R3 toidunormi alusel toitlustamise ajal alla 60 kg, kuigi kaebaja on 184 cm pikk. Seetõttu määras arst kaebajale suurema toidukoguse, kuid seda kaebajale ei antud. Tervise kaitse põhiõiguse piirang on intensiivne. Kaebuse rahuldamise vähest tõenäosust ei saanud tuvastada ebapiisavate tõendite esitamise tõttu, sest vajadusel peab halduskohus määrama tõendite kogumiseks tähtaja ja hindama tõendeid alles asja sisulisel läbivaatamisel. Toidu mittesaamist saab tõendada ka teiste tõenditega kui liinilehed. Uuemas kohtupraktikas on sedastatud, et isikul ei ole õigust nõuda vabandamist. Kaebaja palus kohtul määrata õiglane hüvitis, vajadusel saamata jäänud toidu tagantjärele andmist, kuid mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.