lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-323/38

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-323/38
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1611
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseATS § 101 lg 6ATS § 105 lg 1ATS § 90 lg 1HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 118 lg 2Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusHKMS § 162 lg 1Otsuse resolutsioonHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-323/24Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja07.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Janar Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-323

Haldusasi

P.W kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.11.2021 käskkirjale nr 1.1-1/117 ja 10.01.2022 käskkirjale nr 1.9-2.7/5p

Menetlusosalised

Kaebaja – P.W, esindaja vandeadvokaat Jaanika ReilikBakhoff Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.11.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-323 muutmata.
2.Kaebajale antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

Muus

osas

jätta

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.04.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 21.08.20263-26-1926/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2478/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-2474/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20263-26-250/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1904/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.07.20263-26-1997/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebusele
HKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamine
HKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses
HKMS § 252 lg 4Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
HKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangud
HKMS § 215
HKMS § 213
HKMS § 223

3-22-323 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.P.W töötas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna piirkonna- ja menetlusgrupi väärteomenetleja ametikohal.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kehtestas 03.11.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/117 kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu. Käskkirjas viidati PPA 06.10.2021 COVID-19 riskianalüüsile. Selles analüüsis on leitud, et muu hulgas kaebaja ametikohal saab tööd teha „vaid nakkusohutust tõendanud inimene. Kuna testimised võivad liiga kaua aega võtta ning arvestades ka tööiseloomu võib see ebamõistlikult kulukaks minna. Seetõttu saab nakkusohutust tõendada vaktsineerimisega Covid-19 vastu või läbipõdemise tunnistusega“.
3.P.W vaidlustas 03.11.2021 käskkirja halduskohtus koos mitmete teiste PPA ametnikega (haldusasi nr 3-21-2583). Kõnealuses menetluses keelas halduskohus esmalt esialgse õiguskaitse korras kaebaja teenistusest vabastamise kuni 10.12.2021. Hiljem ehk 23.12.2021 määrusega kohaldas esialgse õiguskaitse meedet Tallinna Ringkonnakohus, peatades kaebaja suhtes 03.11.2021 käskkirja kehtivuse kuni 07.01.2022. Tallinna Halduskohus tegi 07.01.2022 samas haldusasjas 3-21-2583 määruse, mille resolutsiooni punkt 1 on sõnastatud järgmiselt: „Politsei- ja Piirivalveametil keelata Politsei- ja Piirivalveameti 03.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/117 punkti 7 alusel lõpetada kaebajatega teenistussuhted kuni kohus on lahendanud haldusasjades nr 3-21-2583 ja 3-21-2605 Tallinna Halduskohtule 04.01.2022 esitatud esialgse õiguskaitse taotlused“.
4.PPA vabastas 10.01.2022 käskkirjaga nr 1.9-2.7/5p kaebaja politseiteenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel seoses teenistusse võtmise nõuetele mittevastavusega, kuna kaebaja ei vastanud 03.11.2021 käskkirjas sätestatud nõuetele.
5.P.W esitas 09.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles esiteks 10.01.2022 käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, teiseks teenistusest vabastamise aluse muutmist nii, et aluseks oleks koondamine (ATS § 90 lg 1 p 3), kolmandaks ATS § 105 lg 1 alusel ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest 16 027,14 euro suuruse hüvitise välja mõistmist, neljandaks politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) § 97 lg 1 p-i 3 alusel koondamise tõttu vabastamise korral ette nähtud 6678 euro suuruse hüvitise välja mõistmist ning viiendaks ATS § 101 lg 6 alusel koondamisest etteteatamise tähtaja mittejärgimisega kaasneva 2588,88 euro suuruse hüvitise välja mõistmist. Halduskohus liitis 28.03.2022 määrusega asjaga eelnevalt haldusasja nr 3-21-2583 raames esitatud kaebaja nõude 03.11.2021 käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks.
6.PPA palus jätta kaebus rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 07.11.2022 otsusega kaebuse osaliselt, tunnistades PPA 10.01.2022 käskkirja nr 1.9-2.7/5p õigusvastaseks ning mõistes PPA-lt kaebaja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses.
7.1.Kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane, sest kaebaja vabastati teenistusest ajal, mil kehtiv esialgse õiguskaitse määrus selle keelas. Kaebaja vabastati teenistusest 10.01.2022 käskkirjaga ning tema teenistussuhte viimaseks päevaks jäi 12.01.2022. Tallinna Halduskohus keelas 07.01.2022 määrusega asjas nr 3-21-2583 lõpetada kaebajatega teenistussuhted PPA 03.11.2021 määruse alusel kuni kohus on lahendanud asjades 3-21-2583 ja 3-21-2605 halduskohtule 04.01.2022 esitatud esialgse õiguskaitse taotlused. Kohtumäärus kehtis 2(5)

3-22-323 sellisena ka kaebaja teenistusest vabastamise hetkel. Kohtumääruse sissejuhatavas osas on kaebajate hulgas nimetatud ka P.W. Halduskohus ei täpsustanud määruses, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse vaid osade kaebajate staatuses olnud isikute suhtes. P.W ei olnud nende kaebajate hulgas, kes esitasid 04.01.2022 uue esialgse õiguskaitse määruse, kuid kohtumääruse resolutsiooni ei saa mõista nii, et sellega keelati üksnes esialgse õiguskaitse taotluse esitanud kaebajate teenistusest vabastamine. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel. Kuigi halduskohtu 07.01.2022 selliseid kohtu kaalutlusi ei nähtu, ei tulene sealt ka see, et kohus on selgelt otsustanud esialgset õiguskaitset P.W suhtes mitte kohaldada. Halduskohtu 07.01.2022 määrus tehti HKMS § 252 lg 4 alusel ehk ilma põhjendusteta. Ühelgi juhul ei saa selle määruse resolutsiooni tõlgendada nii, et seal kasutatud mõiste „kaebajad“ ei hõlmanud P.W. Kohtulahendi ebapiisav põhjendatus või eksimused resolutsiooni sõnastamisel ei mõjuta kohtulahendi resolutsiooni kehtivust. HKMS § 162 lg 1, § 177 lg 1 ja § 178 lg 3 koosmõjust tuleneb, et esialgse õiguskaitse määruse õiguslikult siduv osa on määruse resolutsioon. Esialgse õiguskaitse määrusest tuleneva keelu adressaat oli vastustaja, kellel pidi 07.01.2022 kohtumäärust lugedes tekkima vähemalt kahtlus, et selle resolutsioonist tulenev keeld võib hõlmata ka kaebajat. Eelnevast tulenevalt oli kaebaja teenistusest vabastamine õigusvastane olenemata selles, kas kaebaja muud väited, mis puudutavad vaktsineerimiskohustuse kehtestamist, on põhjendatud või mitte. Kaebuse lahendamiseks ei ole kaebaja esitatud sisuliste argumentide käsitamine vajalik.

7.2.Kuna PPA 10.01.2022 käskkiri on õigusvastane, tuleb kaebajale ATS § 105 lg 1 alusel välja mõista kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis. Hüvitise suurendamise asjaolusid ei esine.
7.3.Põhjendamatu on kaebaja nõue muuta teenistusest vabastamise alust ja lugeda ta vabastatuks koondamise tõttu. Õige pole kaebaja seisukoht, et 03.11.2021 käskkirjas kehtestatud vaktsineerimisnõude näol oli sisuliselt tegemist ametijuhendi muutmisega. Rahuldamata tuleb seega jätta ka kaebaja nõuded mõista välja koondamishüvitis ja koondamisest etteteatamise tähtaja rikkumisega seotud hüvitis.
7.4.PPA 03.11.2021 käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue eraldivõetuna on HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Nõue tuleb lugeda hõlmatuks vallandamiskäskkirja õigusvastasuse ja hüvitise välja mõistmise nõuetega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.PPA palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 07.11.2022 otsus tühistada osas, millega kaebus rahuldati, ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Õige pole halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse kehtis ka kaebaja suhtes, sest ta oli kaebajana nimetatud määruse sissejuhatavas osas. Kohtumääruse sissejuhatavas osas nimetatakse kaebuse esitanud isikud, mitte ei määratleta konkreetse taotluse esitajad. Kohtudokumentides on kaebajatena läbivalt nimetatud ka töölepingulisi töötajaid, kes ei saa oma õigusi halduskohtus kaitsta. Lisaks nimetatakse sissejuhatavas osas kaebajatena isikuid, kes vabastati teenistusest koondamise tõttu juba 31.12.2021. Tingimus, et resolutsioon peab olema iseseisvalt täidetav ilma kohtulahendi teiste osadeta, ei välista teiste osade kasutamist lahendi täitmisel, arvestades resolutsiooni eesmärki ja mõtet, milleks on vaidluse tulemuste selge ja lihtne formuleerimine. Resolutsiooni keskmes on kaebuse ese, mitte menetlusosaliste või taotluse esitajate ring. Sõna „kaebajate“ mõistmisel ei saa lähtuda üksnes grammatilisest tõlgendusest. Määruse resolutsioon saab olla seotud konkreetse taotlusega ja selle esitanud isikutega ega tohi olla vastuolus määruse teiste osadega. 3(5)

3-22-323 Halduskohus jättis arvestamata, et haldusasja nr 3-21-2583 lahendav kohus tegi eeltööd 04.01.2022 esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks. Kohus märkas, et taotluse esitajate arv erinev kaebuse esitanute arvust ning saatis 07.01.2022 kaebajate esindajale kohtunõude vastuolu selgitamiseks. Kaebajate esindaja kinnitas 07.01.2022 kohtule, et üles on loetletud need isikud, kes ühinesid 04.01.2022 ja 06.01.2022 esialgse õiguskaitse taotlustega. P.W nimi puudub loetelus. Eeltoodu tõendab, et kohtuliku kaitse said vaid taotluse esitanud kaebajad. Halduskohtu 07.01.2022 määrusest ei nähtu, et kohus oleks kasutanud temale HKMS § 249 lg-ga 1 antud õigust kohaldada esialgset õiguskaitset enda initsiatiivil. Kui kohus laiendas esialgset õiguskaitset kõikidele kaebajatele, oli kohus kohustatud reageerima vastustaja väidetavale eksimusele peale PPA teadet P.W vabastamisest. Hiljemalt PPA 28.01.2022 vastusest kohtu 20.01.2022 nõudele pidi kohus teada saama P.W vabastamisest alates 12.01.2022. Kohus ei võinud jääda tegevusetuks kohtu kehtestatud piirangute rikkumise korral. Lisaks on P.W kohtule väitnud, et loobus edasisest osalemisest haldusasja nr 3-21-2583 menetluses, mistõttu ei liitunud ta ka 04.01.2022 taotlusega.

9.P.W palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja esitas 19.08.2024 täiendavad seisukohad seoses Riigikohtu 21.06.2024 otsusega asjas nr 3-22-157 ning palus menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-21-12706 Euroopa Kohtu eelotsuse jõustumiseni. Ringkonnakohus jättis 04.02.2025 määrusega taotluse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.PPA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Olukorras, kus kohus ei ole resolutsioonis menetlusosaliste ringi kuidagi täpsustanud, tulebki lähtuda kohtulahendi sissejuhatavas osas märgitud isikutest. Siinjuures ei ole määrav, et isikute loetelus võis olla eksimusi. Vastustaja poolt toodud isikute puhul poleks kohtumäärus olnud niikuinii täidetav. Kaebaja oli samas politseiteenistuses ning tema suhtes polnud koondamise otsust tehtud. Asjaolu, et kohus täpsustas kohtunõudega esialgse õiguskaitse taotluse esitanud isikute ringi, kuid määruse resolutsioonis kedagi kaebajatest ei välistanud, viitab vastupidiselt apellatsioonkaebuses leitule just sellele, et kohus pidas vajalikuks kohaldada 30 päevaks esialgset õiguskaitset kõigi kaebajate suhtes. Esialgset õiguskaitset võib kohus rakendada ka selle kaebaja suhtes, kes vastavat taotlust pole esitanud (HKMS § 249 lg 1). Arvestades, et kohus tegi määruse ilma põhjendusteta (HKMS § 252 lg 4), ei pidanudki määruse põhjendustest selguma, miks rakendas kohus esialgset õiguskaitset ka nende kaebajate osas, kes taotlust polnud esitanud. Kui vastustaja soovis, et kohus vastavas osas määrust muudaks, oleks ta pidanud 15 päeva jooksul esitama halduskohtule sellesisulise vastuväite. Halduskohtu 07.01.2022 määruse sisu ja ulatust ei väära see, kas halduskohus oleks pidanud hiljem kuidagi reageerima, kui sai teada, et vastustaja pole kaebaja suhtes määrust täitnud.
12.Kaebaja halduskohtu otsust ei vaidlustanud, mistõttu puudub võimalus hinnata otsuse õiguspärasust osas, millega kaebus jäi rahuldamata.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajale on 10.02.2022 määrusega antud riigi õigusabi. HKMS § 118 lg 2 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud riigi kanda.

4(5)

3-22-323 (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.07.20263-25-4636/20Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-26-1926/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium