Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-24-1884/25
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 12.03.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4416

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1884

Haldusasi

M.P ja E.V kaebus Tallinna Haridusameti otsuse peale määrata M.P elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikool

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebajad M.P ja E.V , esindaja Ervin Nurmela Vastustaja Tallinna linn, esindaja Liisa Feldmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.P ja E.V apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta M.P ja E.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 otsus muutmata.

2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3.Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ning nende elukoha aadress ja kaugus koolidest tähemärgiga. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur

3.M.P ning tema isa E.V esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja nr T-7-1/24/199 osaliseks tühistamiseks ja linna kohustamiseks määrata lapse elukohajärgseks kooliks GAG. M.P elab sünnist saati Kalamajas ja praegusel aadressil alates 21.05.2021. Kooli määramine mõjutab teda oluliselt järgmised 9 aastat. M.P-le on sobivaim kool GAG, kus on teistsugused õpivõimalused kui Kalamaja Põhikoolis. GAG on tema elukohale lähemal. GAGi koolikoha saanud laste nimekiri on vastuolus käskkirja põhjendustega ning nimekirja koostamisel on tehtud kaalutlusvigu. GAGi 1. klassi võeti lapsi, kelle rahvastikuregistris olev elukoha kanne oli tehtud hiljem kui 20.02.2020 ning vastu võeti ka lapsi, kelle jaoks ei ole GAG lähim elukohajärgne kool (õed-vennad). Enne nendele koha pakkumist oleks pidanud kohta pakkuma M.P-le. Linn ei arvestatud, kas õed-vennad õpivad samas õppehoones, ei kontrollinud, kas õed-vennad elavad samal aadressil ega teinud vahet, kas nad on saanud GAGi katsetega. Käskkirjas ei ole põhjendatud, miks Tallinna linn automaatselt eelistas koolikoha määramisel neid lapsi, kelle õde-vend juba õpib GAGis. Linn rikkus reeglit, et koolilähedus ja õe-venna kriteeriumid on üldjuhul võrdse kaaluga. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg 1 uues redaktsioonis rõhutatakse elukoha läheduse esmasust. GAGi senises praktikas on klassides olnud alati üle 24 õpilase. Eelmisel õppeaastal alustas 1. klassis 112 õpilast (28+27+29+28). See on olnud tervisekaitse- ja ohutusnõuete tingimustes võimalik ja on vastanud kooli mahutavusele. Vastuvõtu pingerea koostamine ei ole kontrollitav ning andmetes on vastuolusid. Käskkirja kohaselt oli tingimustele vastavaid soovijaid 207, kohtumenetluses esitatud tõendite kohaselt aga 161 (96 vastuvõetut ja 65 väljajäänut). Võeti vastu 10 last, kelle elukoha kande aeg on hilisem kui 20.02.2020. Kaebajale on esitatud erinevaid andmeid, millisel järjekohal on kaebaja väljajäänute hulgas. Kaugust koolist tuleb mõõta mitte linnulennul, vaid jalgsi tee järgi. Kaebajal puuduvad andmed, kui pikk on teiste laste reaalne koolitee, kuid on võimalik, et osade laste puhul ei ole GAGi ja Kalamaja Põhikooli kauguse erinevus kodust 5-kordne nagu kaebaja puhul, vaid väiksem. Eelistama peaks lapsi, kelle jaoks GAG on kõige lähem kool ning GAGi ja Kalamaja Põhikooli koolide kauguse erinevus lapse kodust on suurem.

3-24-1884 kool (kuid kellel ei õppinud GAGis õde-venda), võeti arvesse rahvastikuregistri kande aeg vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 132) § 6 kolmandale lausele. See on objektiivne ning läbipaistev kriteerium. Tallinna linn kontrollis ka laste eelmisi rahvastikuregistri kandeid ning võttis neid arvesse, kui GAG oli varasemale elukohale lähim kool. Kõigi koolikoha saanud laste jaoks oli GAG lähim kool, mistõttu on olukord teistsugune kui Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsuses nr 3-20-926. PGS § 10 lg 1 sõnastus sama pere teiste laste õppimine samas koolis ei sea tingimuseks sama koolihoonet ega seda, kas sama pere lapsed on vastu võetud katsetega või elukohajärgselt. Kuigi Kalamaja Põhikool asub kaebaja elukohast XXX m võrra kaugemal kui GAG, on see läheduselt järgmine kool, mis asub elukohast mõistlikul kaugusel. Tallinna linn ei arvesta eraldi iga elukohajärgse kooli määramise puhul, mitu meetrit pikeneks lapse koolitee. Õpilase jalgsi käidav koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km. M.P-l ei ole vaja kasutada ühistransporti Kalamaja Põhikooli jõudmiseks, kuid tal on selleks võimalus. Käskkirjaga nr T-7-1/24/199 elukohajärgseks kooliks määratud laste nimekiri ja GAGi vastu võetud laste nimekiri ei ole identne, sest erinevatel põhjustel loobus õppekohast 5 last. Üks laps sai õppekoha vaidemenetluses, kuna tema puhul oli kaugust koolist valesti mõõdetud (GAGi mõõtepunkt ei olnud tsentris). Ükski kaardirakendus ei ole täiuslik ning ebatäpsuste ilmnemisel kontrollitakse faktilised andmed üle, et teha õiguspärane kaalutlusotsus. Ka Google Maps ei arvesta kaugust õigesti, kui maja välisuks on sisehoovis või kortermajal on mitu trepikoda või kui õpilane saab siseneda kooli territooriumile kolmest erinevast väravast vms. 4 õpilase puhul tegi süsteem alguses vea, ehkki GAG oli neile lähim kool ja koolis õpib õde-vend. Eelmisel aastal Tallinna Haridusameti määratud 1. klassi koolikohtade arvu ei suurendatud. Koolikohtasid ei määrata iga aasta täpselt sama palju, kuna õppekohtade arv sõltub 1. klassidele mõeldud klassiruumide suurustest ja selle info annab kool iga aasta sõltuvalt õppekorraldusest. GAGi direktor kinnitas 22.07.2024, et praeguse teadmise juures ei ole GAGil plaanis tekitada 1. klassidesse juurde õppekohti. Kõikide Tallinna üldhariduskoolide (sh Kalamaja Põhikool) õppekavad vastavad põhikooli riikliku õppekava tingimustele, s.t kehtestatud põhiharidusstandardile. 2023/2024. õppeaastal sai Kalamaja Põhikoolis õppida valikainena prantsuse keelt.

3-24-1884 saavad koha need lapsed, kellele see on lähim kool ning kelle õde-vend juba käib samas koolis. Linn võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel otsustada, et peale seaduses nimetatud asjaolude tuleb kaaluda ka muid asjaolusid (vt Riigikohtu 31.03.2017 otsus nr 3-4-1-16-16, p 21). Määruse nr 132 § 6 näeb sellise seaduses sätestamata lisaargumendina ette elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja arvestamist, eelistades lapsi, kelle elukoha registrikanne on varasem. Sellist täiendavat argumenti ei ole alust pidada meelevaldseks. Kuigi mitme GAGi õppekoha saanud lapse puhul saab möönda, et neile läheduselt järgmiseks kooliks olev Kalamaja Põhikool asub neist vaid vähesel määral (alla 100 m) kaugemal kui GAG (23.07.2024 tabeli read nr 48, 51, 81, 82, 87, 88, 89, 93, 95), ei saa pidada meelevaldseks või ebaõiglaseks ka vastustaja valitud lahendust, kus eelistatakse äsja kooli lähedusse kolinud lastele neid, kes on piirkonnas elanud kauem. Seejuures ei lähtu vastustaja rahvastikuregistri kandest formaalselt, vaid arvestab ka seda, kui laps on piirkonnas kolinud, kuid talle lähim kool on kogu aeg jäänud samaks. PGS ei nõua laste vahel valiku tegemisel alternatiivse koolitee kaalumist ning selle arvesse võtmist, mitu korda pikeneb lähimast koolist välja jäämise korral lapse koolitee, vaid tegu on linna kaalumisruumi jäetud küsimusega. Ei ole alust hinnata ümber vastustaja tehtud valikut, mis põhineb selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumitel. Lähtepunktiks peaks olema lapsekeskne käsitlus, st elukohajärgseks kooliks tuleks määrata kool, mis asub lapse elukohale võimalikult lähedal. PGS sõnastust arvestades ei pruugi see alati tähendada kõige lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli. Käskkirja kohaselt arvestas vastustaja, et Kalamaja Põhikool asub kaebaja elukohast mõistlikus kauguses (XXX m). Seda seisukohta ei saa pidada põhjendamatuks. Kuigi käskkirjast ei selgu otsesõnu, millise metoodika alusel kujunes nimekiri, on linn kohtumenetluses selgitanud, et kõigepealt reastati kõik lapsed lähima kooli alusel, mille tulemusel tekkis iga kooli kohta nimistu lastest, kellele see kool on lähim; seejärel määrati GAG elukohajärgseks neile nimekirjas olevatele lastele, kelle sama pere teine laps õpib selles koolis, arvestades seega ka nende puhul esmajärjekorras seda, et tegu oleks elukohale lähima kooliga; seejärel määrati GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kelle elukohale see kool oli lähim, eelistades neid, kelle rahvastikuregistri kanne oli varasem. Seega arvestati rahvastikuregistri kande aega kaalumise viimases etapis. Kohus on üle kontrollinud, et kõigi vastu võetud laste puhul oli GAG kõige kodulähedasemaks kooliks. Kuna kõikide vastu võetud laste elukohtadele on GAG lähim kool, ei saa sisulist tähtsust omada see, kas õde-vend on GAGi vastu võetud katsetega või mitte. Sama pere teiste laste eelistamise ainsa ega peamise eesmärgina ei saa näha pelgalt pere mugavust laste kooli transportimisel. Laste tundide algus- ja lõpuajad ei pruugi ka samas koolis käies ühtida ning õpilase elukoha lähedus koolile peaks toetama seda, et õpilastel on võimalik kooli ja koju liikuda iseseisvalt. Oluline on ka vanemate parem kaasatus kooli asjadesse. Seetõttu ei ole alust väita, et õe-venna kriteeriumi rakendamine on põhjendatud ainult juhul, kui on kontrollitud, et tegemist on samas leibkonnas elavate ja samas õppehoones õppivate lastega. Täiendava õppekoha loomine PGS § 26 lg-s 3 sätestatud erandjuhu alusel on kooli pidaja, kooli direktori ja hoolekogu kaalutlusotsus, mis peab arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid väärtusi ja huve. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda piirnormi suurendamist. Sellist subjektiivset õigust ei tulene asjaolust, et piirnormi on varasematel aastatel tavapäraselt suurendatud, ega ka kaebajate viidatud halduseeskirjast. Iseenesest õige on kaebajate viide, et kooli direktori kirjast ei järeldu, et piirnormi suurendamist kindlasti ei toimu. Samas ei nähtu, et juhul kui kooli pidaja peaks direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul siiski otsustama õpilaste arvu üle piirnormi suurendada, saaks niiviisi tekkivaid õppekohti õiguspäraselt täita

6.M.P ja E.V paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Tulenevalt Kalamajas valitsevast koolikohtade nappusest on varasematel aastatel suurendatud GAGis 1. klassi õppekohtade ülempiiri. Sellel aastal väitis linn alguses, et ülempiiri suurendada ei ole ruumipuuduse tõttu füüsiliselt võimalik, kuid kooliaasta alguses selgus, et GAGi ühte 1. klassi on juurde tehtud 4 õppekohta ning sinna võeti vastu 5 last nimekirja väliselt, sh ei olnud GAG nende elukohajärgne kool. Teisalt on linna esindaja meedias ka ise möönnud, et Kalamaja Põhikooli täituvus on kaks korda ületatud. Esimesed klassid loodi seal 26 õppekohaga ning üks klass käib teises vahetuses. Tallinna linn ei ole GAG ja Kalamaja Põhikooli 1. klasside õpilaste arvu paika pannes arvestanud kõigi asjasse puutuvate asjaolude, väärtuste ja huvidega ning on ühte kooli ja selle õpilasi ja lapsevanemaid eeliskohelnud. Käskkirjast ei nähtu kaalutlusi, miks kohad niiviisi jaotati. Halduskohus on jätnud välja nõudmata olulist tähtsust omavad tõendid ning kohtuotsusest ei nähtu, et halduskohus oleks otsuse tegemisel sisuliselt kontrollinud vastustaja poolt menetluses esitatud tõendeid (tabeleid) ega hinnanud kaebaja väidet, et andmed tabelites ei klapi. Lisaks piiras halduskohus põhjendamatult kaebajate õigust tutvuda asja lahendamisel tähtsust omavate tõenditega. Kohus ei ole kohtuotsuse põhjendavas osas märkinud, millistel tõenditel põhinevad kohtu järeldused. Halduskohus asus ise sisustama õdede-vendade eelistamist elukohajärgse kooli määramisel, vastustaja käskkiri selliseid põhjendusi ei sisaldanud. Vastustaja on asunud kohtumenetluses oma käskkirja tagantjärele põhjendama, mis on lubamatu. Kooli läheduse hindamisel ei tohi lähtuda kauguse linnulennult mõõtmisest, vaid peab arvestama teekonda. Seadusandja tahte kohaselt on prioriteetseks kriteeriumiks kodulähedus, mitte õdede-vendade õppimine samas koolis. Elukoha registreerimise kuupäeva arvestamine võimaldab küll vältida kuritarvitusi elukohajärgse kooli määramisel (et vanemad ei registreeriks elukohta piirkonda vahetult enne lapse kooli minekut), kuid elukoha registreerimise kande aeg ei saa olla ainsaks „muuks asjaoluks“, mida arvesse võtta. Kui soovijaid on rohkem kui koolikohti, peaks iga lapse puhul kaaluma, milline on alternatiivne kool ning millist mõju alternatiivne kool lapsele ja lapse kooliteele avaldaks. Üheksa GAGi õppekoha saanud lapse puhul oleks nende koolitee Kalamaja Põhikooli olnud üksnes vähesel määral pikem (alla 100 m). M.P koolitee on nüüd aga 5 korda pikem kui GAGi ning ta oli vastustaja väitel 8. väljajääja. Seejuures ei ole ta asunud elama GAGi läheduses „vahetult enne“ elukohajärgse kooli määramist, vaid on elanud GAGi vahetus läheduses juba alates 21.05.2021 (elades ka varem Kalamajas). 5(10)

7.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, nõustudes halduskohtu põhjendustega ja jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda koolikohta konkreetses koolis või kooli rajamist konkreetsesse kohta. Vastustaja määras GAGi 2024/2025. õppeaastal elukohajärgseks kooliks 96 lapsele, arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et kui eelnevatel aastatel on komplekteeritud ühte klassi rohkem kui 24 õpilast, siis see praktika peab jätkuma. Kool võib ruumiressurssi ja õppekorraldust arvesse võttes hoolekogu nõusolekul tulevikus praktikat muuta, kui suuremate klasside õpilased on kooli lõpetanud või kui õpe tehakse kahes vahetuses, avatakse hariduslike erivajadustega laste rühmasid või klasse jms. Kalamaja Põhikooli esimeste klasside suurus on hoolekoguga kooskõlastatud ja õiguspärane. GAGi direktor rikkus seadust ja oma töölepingut, võttes vastu rohkem õpilasi. Seda ebaõiget praktikat ei saa jätkata ka kaebaja suhtes. Halduskohus ei eksinud uurimispõhimõtte vastu. Vastustaja esitas kohtule nimekirjad, kus oli välja toodud kõigi laste elukoha kaugus koolist, pere teiste laste õppimine samas koolis ning rahvastikuregistri kannetega seonduv informatsioon (kehtiv ja eelnev kanne, kui laps oli sama kooli läheduses kolinud). Seega sai halduskohus kontrollida valikukriteeriumite rakendamise õiguspärasust (ning teha ka päringuid rahvastikuregistrist). Kohus ei pidanud märkima, mis infosüsteemidest või registritest ta kontrollimisel lähtus. Kohus on kontrollinud ka mitme GAGi õppekoha saanud lapsele läheduselt järgmiseks kooliks oleva Kalamaja Põhikooli kaugust lapse elukohast ja arvestanud mõõtepunkti tsentreerimise mõju elukoha kaugusele (tehes kindlaks, et kõik eelnimetatud lapsed elavad samal suunal, kuhu mõõtepunkti nihutati). Halduskohus jättis õiguspäraselt rahuldamata taotlused tõendite väljanõudmiseks, eeskätt teiste menetlusväliste alaealiste laste eraeluliste andmete kaitseks. Kaebajal oli võimalik esitada enda vastuväited kohtumenetluses esitatud isikuandmetest puhastatud nimekirjade põhjal. Ekslik on kaebaja väide, et vastustaja esitatud andmed ei klapi. Tõepoolest oli nimekirjades vigu, kuid vastustaja selgitas kohtule põhjalikult, mis vead tingis ning esitas ka korrektsed andmed ja vastas kõikidele kohtu esitatud küsimustele. Käskkirjas on selgelt märgitud, et olulise asjaoluna arvestatakse sama pere teiste laste õppimist samas koolis. See kriteerium tuleneb ka otse seadusest. Elukoha kaugus ja õdedevendade samas koolis õppimine on kaalumisel võrdsed. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti jagada selliselt, et rivistab taotlejad lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi peab kohtlema võrdselt (sõltumata sellest, kas see lähim kool asub lapse elukohast 40 või 3000 meetri kaugusel). Nüüdseks on ilmnenud, et GAGi direktor võttis kooli vastu veel sama kooli õpetajate 5 last. Kuigi tegu on väga kahetsusväärse juhtumiga ning vabade õppekohtade tekkimisel oleks neid tohtinud pakkuda vaid järgmistele õppekohast ilmajäänud laste nimekirjas olevatele lastele, ei anna see siiski alust korrata kaebaja kasuks sama viga ja anda talle õppekoht, suurendades veelgi klasside suurust ja seeläbi riivates 1. klassi juba määratud ning ka 1. klassi õppekohast ilma jäänud laste õigusi. Puudub õiguslik alus need 5 last koolist välja arvata.

9.Kaebajate väitel rikkus halduskohus oluliselt menetlusnorme, kui jättis välja nõudmata vaidlustatud 20.05.2024 käskkirja nr T-7-1/24/199 koos lisadega (kaebajatele esitati ainult käskkirja väljavõte) ning 05.06.2024 käskkirjad nr T-7-1/24/217, T-7-1/24/218, T-7-1/24/219, T-7-1/24/220 ja T-7-1/24/221 koos lisadega. Vaidlustatud käskkirja ja selle lisadeta ei olnud kaebajate väitel võimalik kontrollida isegi seda, kas käskkirjas nimetatud andmed vastavad vastustaja hiljem esitatud tabelites olevatele andmetele ning kas igale õppekoha saanud lapsele oli GAG elukohale kõige lähemal asuv kool. Kaebajad esitasid 08.07.2024 taotluse nõuda vaidlustatud käskkiri koos lisadega vastustajalt välja. Kaebajad tuginesid sellele, et ilma tervikliku käskkirjata ei ole võimalik kontrollida, et väljavõte kajastab käskkirjas esitatud põhjendusi ning vastab käskkirjas toodule (p 3.8; dtl 70). Kaebajad lisasid 15.07.2024, et puuduvad andmed, kas selle aja seisuga vastu võetud laste nimekiri klapib käskkirja alusel vastu võetud laste nimekirjaga (dtl 87). Halduskohus jättis käskkirja väljanõudmise taotluse 16.07.2024 määrusega rahuldamata, leides, et kohus hindab kaebajatele esitatud põhjendusi, mistõttu ei ole vaja eraldiseisvalt tuvastada, kas kaebajatele esitatud põhjendused kattuvad käskkirja põhjendustega (määruse p 4.2; dtl 96). Kaebajad esitasid 23.07.2024 vastuväite kohtu tegevusele, mille halduskohus jättis 26.07.2024 määrusega rahuldamata. Kuigi halduskohus ei käsitlenud kaebajate väidet, et ilma tervikliku käskkirjata ei ole võimalik kontrollida, kas vastu võetud laste nimekiri klapib käskkirja alusel vastu võetud nimekirjaga, ei ole see minetus ringkonnakohtu hinnangul oluline. Vastuvõetud laste nimekiri on võrreldes algse käskkirjaga erinevatel põhjustel muutunud ja vastustaja on neid muutusi selgitanud. Neid põhjuseid käsitles ka halduskohus kohtuotsuse punktis 29 ja ringkonnakohtule ei nähtu, et vastuvõetud laste nimekirja mõningane muutumine ja muutmise põhjused rikuksid kaebajate õigusi. Kaebajad esitasid vaidlustatud käskkirja tervikversiooni ning 05.06.2024 käskkirjade nr T-71/24/217, T-7-1/24/218, T-7-1/24/219, T-7-1/24/220 ja T-7-1/24/221 väljanõudmiseks halduskohtule taotluse 24.07.2024. Halduskohus jättis 26.07.2024 määrusega taotluse rahuldamata, kuna see esitati hilinenult ja kohtu hinnangul ei olnud käskkirjade väljanõudmine vaidluse lahendamiseks vajalik. Vastustaja on esitanud GAG-i määratud laste andmestiku puhastatud ja puhastamata kujul ning selgitanud õppekohtade vabanemisel toimunud liikumisi (p 15; dtl 199). Kaebajad esitasid halduskohtu tegevusele vastuväite, mille halduskohus jättis 09.08.2024 otsuses rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub ka nende halduskohtu põhjendustega.

19.Kaebajad leiavad, et kooli kaugus kodust tuleb määrata sisuliselt õigesti, s.o arvestada tuleb tegelikku teekonda kooli, mitte mõõta vahemaid linnulennult. Ringkonnakohus kaebajate seisukohaga ei nõustu. Seadus ei sätesta kriteeriume, mille alusel tuleb kooli lähedust lapse elukohale mõõta ja on jätnud elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra kohaliku omavalitsuse otsustada (PGS § 10 lg 1 teine lause). Määruse nr 132 § 6 kohaselt arvestatakse Tallinna õpilase elukoha lähedust koolile, mida praktikas mõõdetakse n-ö linnulennult. Kaebajate kirjeldatud tegeliku koolitee pikkuse arvestamine sarnaneb näiteks Tartus kasutusel olevale mudelile, kus elukoha lähedus koolile tähendab jalgsi tee pikkust (Tartu Linnavalitsuse 14.01.2014 määruse nr 6 „Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse põhikooli määramise tingimused ja kord“§ 3 lg 2). Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et elukoha lähedust koolile tuleb sisustada kui lapse elukohale lähimat, s.o geograafiliselt kõige lähemat kooli (01.07.2020 otsuse nr 3-19-1394, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on Tallinna kasutatav meetod PGS § 10 lg-ga 1 kooskõlas seni, kuni koolitee n-ö linnulennult mõõdetud elukohalähedasse kooli on lapse jaoks mõistlikult läbitav. Seega ei nähtu, et praeguses asjas oleks kaebaja kodu ja elukohalähedase kooli vahelise kauguse mõõtmine n-ö linnulennult kaebaja õiguseid rikkunud. Küll märgib ringkonnakohus, et muus olukorras võib norm, mis ei arvesta tegeliku koolitee pikkust ega keerukust, osutuda põhiseadusvastaseks. Samamoodi leiab ringkonnakohus, et siinse vaidluse asjaoludel on vahe esimese ja teise kooli vahel meetrites suhteliselt väike, s.o mõju lapsele pole märkimisväärne ja ka teine kool jääb kaebaja kodust mõistlikku kaugusesse. Erinev võiks järeldus olla näiteks siis, kui vahet esimese ja teisel kooli kauguse vahel ulatuks kilomeetriteni. Sellisel juhul võib lapse parimate huvide tagamiseks olla põhjendatud määrata elukohajärgseks kooliks lähim kool ka siis, kui elukoht on alles hiljuti registreeritud. Seetõttu pole praeguse vaidluse asjaoludel alust pidada