X ja Y kaebus Tallinna Haridusameti otsuse peale määrata X elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikool
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebajad X ja Y, esindaja EN Vastustaja Tallinna linn, esindajad LF ja TK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta X ja Y esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Haridusamet määras 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 X elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikooli. Lähim eesti õppekeelega kool lapse elukohale on Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG, 153 m). GAG on 2024/2025. õppeaastal, arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu, elukohajärgne kool 96 lapsele. GAGi on soovinud oma lapse elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat. Arvestades õppekohtade arvu GAGi esimestes klassides ning laste arvu, kellele see kool on lähim, samuti GAGi määramiseks esitatud taotluste arvu, ei ole võimalik määrata GAGi kõigile lastele elukohajärgseks kooliks. Seepärast tegi elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukoha
3-24-1884 lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020. X elukoht on rahvastikuregistri andmetel Kotzebue tn X-X, Tallinn alates 21.05.2021. Tema elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks, on Kalamaja Põhikool (639 m). Kalamaja Põhikool asub tema elukohast mõistlikus kauguses.
Tallinna Linnavalitsus jättis 18.06.2024 korraldusega nr 637 kaebajate vaide
rahuldamata. 3. X ja tema seaduslik esindaja Y esitasid 25.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti käskkirja osaliseks tühistamiseks ja linna kohustamiseks määrata lapse elukohajärgseks kooliks GAG. Kooli määramisel on lapsele oluline mõju. Xle on sobivaim kool GAG. Seal saab õppida prantsuse keele suunaga õppes ja on teistsugune õppekava. GAG on elukohale lähemal. Kaugust koolist ei saa mõõta linnulennul, vaid jalgsi tee järgi. Õpilaste vastuvõtmisel on rikutud kehtestatud kriteeriume. Õdesid-vendasid on alusetult eelistatud. Klasside õppekohtade arvu saab suurendada. Vastuvõtu pingerea koostamine ei ole kontrollitav ja andmetes on vastuolusid.
Tallinna Halduskohus jättis 28.06.2024 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Lapsele on põhiharidus kättesaadav: kooli kaugus ega erinevused õppekavades ei võimalda järeldada talle äärmiselt raskete või keeruliselt kõrvaldatavate tagajärgede tekkimist. Kaebuse eduväljavaated ei näi olemasolevate materjalide ja seisukohtade põhjal väga suured. Kõigile GAG-i määratud lastele (sh nendele, kelle puhul võeti lisaks arvesse ka õe-venna kriteeriumit) oli see elukohale kõige lähemal asuv kool. Kui kooli on soovijaid rohkem, kui koolil on õppekohti, arvestatakse isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem (Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 § 6). Elukohajärgne kool ei pruugi alati tähendada faktiliselt kõige lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) tuleneb linnale kohustus tagada igale koolikohustuslikule lapsele kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus. See ei tähenda aga isiku subjektiivset õigust nõuda kohta konkreetses koolis ega konkreetset õppekava. Kohtu esmahinnangul on lapsele kättesaadav talle kohustuslik põhiharidus, sh arvestades nii kooliteed kui ka üldist õppekorraldust.
Tallinna Halduskohus jättis 09.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.
X ja Y esitasid halduskohtu 09.08.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse.
Apellatsioonkaebuses on kaebajad esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad peatada Tallinna Haridusameti juhataja 20.05.2024 käskkirja ning Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2024 korralduse kehtivus ja kohustada Tallinna Haridusametit määrama C elukohajärgseks kooliks GAG, kuni käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kui kohus kaebuse rahuldab, on õppetöö juba alanud. Hiljem kooli vahetamine oleks lapsele traumeeriv. Kaebajal jääb omandamata teatud osa GAG eripäraga õppekavast, õppetöös tekib mahajäämus jne. GAG õppekava lähtub X võimetest ja huvidest. Kalamaja Põhikooli õppekava ei paku samaväärseid õpivõimalusi (näiteks prantsuse keele õppesuund, lõimitud õppeained, digipädevuste õpe jne). Kaebuse rahuldamise korral ei saaks kaebaja alates
2.või 3. klassist asuda õppima prantsuse keele õppesuunal. Kalamaja Põhikoolis on ruumipuudus. Seetõttu oleks vastustaja pidanud vähendama Kalamaja Põhikooli 1. klassi vastu võetavate laste arvu ning suurendama GAG 1. klassi minevate laste arvu mõistlikus ulatuses, nagu eelnevatel aastatel. GAG 1. kooliastmes on õpilaste arv olnud suurem, nt 2017/2018. 2(5)
3-24-1884 õppeaastal 331 õpilast, praegu on 1. kooliastme õpilaste arv 325. Seepärast ei ole usutavad vastustaja väited, et ruumipuudusel ei saa suurendada õppekohtade arvu 1 õpilase võrra. Seetõttu ei võtaks esialgse õiguskaitse kohaldamine õppekohta üheltki teiselt lapselt. Kalamaja Põhikooli õpikeskkond ei vasta Tallinna linnapea ERR-s väljendatud hinnangu kohaselt elementaarsetele nõuetele. GAG vastuvõtunimekirja koostamisel on rikutud õigusnormide ja käskkirjas endas kajastatud metoodika nõudeid. Kaugust koolist on alusetult mõõdetud linnulennul. Elukohajärgse kooli õiguslikult korrektne määramine on avalikes huvides. Õigusaktide mõttega ei saa olla kooskõlas olukord, kus kaebajale, kes elab GAG-st 140 m kaugusel, määratakse elukohajärgseks kooliks 5 korda kaugemal asuv Kalamaja Põhikool.
8.Tallinna linn palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal ei ole sellist ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust, mis õigustaks põhivaidluse äraotsustamist ja kaebuses taotletud hüve saamist juba esialgse õiguskaitse korras (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb lisaks kaebaja õigustele kaaluda avalikke huve ja kolmandate isikute õigusi ning tehtav otsus ei tohi olla nende suhtes ebaproportsionaalne ega ülekohtune. Kuna GAG-i oli soovijaid rohkem kui kohti, eelistas linn lapsi, kelle elukoht oli rahvastikuregistrisse kantud varem. Kui elukoht oli registreeritud pärast 20.02.2020, siis määrati eriotsusega koht läheduselt järgmisesse kooli. Kohtupraktika kohaselt on elukoha kaugus ning õdede-vendade samas koolis õppimine kaalumisel võrdsed ning täpselt nii on vastustaja neid kriteeriume koolikohtade määramisel ka kohaldanud. Ka siis kui kohus rahuldaks esialgse õiguskaitse taotluse, kuid jätaks lõpuks kaebuse rahuldamata, tuleks kaebajal keset kooliaastat kooli vahetada. Vastustaja ei kohalda oma otsuste tegemisel lapsega seotud subjektiivseid eelistusi. Kõigis Eesti koolides kasutatakse lõimitud õppekava ja pakutakse digiõpet, kuivõrd selle näeb ette riiklik õppekava. Prantsuse keele õpe algab alles teisest kooliaastast. Asjaolu, et kaebajal ei ole õppekohta üheski koolis, on tingitud mitte vaidlustatud käskkirjast või linna tegevusest, vaid kaebaja vanema otsustest. Kalamaja Põhikoolis on veel üks täitmata õppekoht ja kaebaja jääb sellestki ilma, kui ta ei vii kohe oma dokumente kooli. Väär on kaebaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei rikuks kellegi õigusi. Kaebaja oli koolikohast ilma jäänud taotlejate nimekirjas 8. positsioonil (ehk esialgse õiguskaitse andmine kaebajale rikuks ka kaasamata kolmandate isikute ehk laste õigusi, kellele samuti on GAG kõige lähem kool ja kes ei saanud koolikohta tulenevalt rahvastikuregistri kande hilisemast ajast). Klassis õppivate õpilaste arvu ülemise piirnormi suurendamist ei ole GAG-s plaanis, selleks pole tingimusi. Kooli pidaja on varem määranud GAG-i piirnormist rohkem lapsi eesmärgiga lepitada kaebajale sarnaselt käituvaid vanemaid, kuid see ei ole klassiruumide suurusest lähtuvalt sel aastal enam võimalik (ei ole vabu ruume, mille pindala oleks mõnevõrra suurem kui nõutud 24 lapse puhul). Õpikeskkond Kalamaja Põhikoolis vastab kehtestatud nõuetele, koolis on kõik pedagoogide töökohad komplekteeritud, olemas on kõik vajalikud õppevahendid, toimub digiõpe ja õppekava on lõimitud jne. Tõsi on, et osalt toimub õpe kahes vahetuses ning alates 5. klassist ka Salme Kultuurikeskuse ruumides, aga see ei kujuta endast midagi erandlikku. Ka GAG-i õppetöö toimub erinevates õppehoonetes ja kehalise kasvatuse tunnid lausa Schnelli tiigi ääres. Kuigi GAG asub kaebaja elukohale küll 486 meetri võrra lähemal kui kaebajale määratud Kalamaja Põhikool (639 m), on Kalamaja Põhikool läheduselt järgmine kool ja see asub lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Lapsel ei ole igal juhul õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis.
3(5)
3-24-1884
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus nõustub Tallinna Halduskohtu 28.06.2024 määruses kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamatuse kohta esitatud põhjendustega ning leiab, et ilmnenud ei ole olulisi uusi asjaolusid, mis annaks aluse seada need seisukohad kahtluse alla.
10.Kaebajal ei ole praegusel juhul ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust, mis õigustaks põhivaidluse äraotsustamist ja kaebuses taotletud hüve saamist juba esialgse õiguskaitse korras (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14). Kaevatav haldusakt tagas kaebajale õppekoha Kalamaja Põhikoolis, mis asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukohast linnulennul 639 m kaugusel, kaebaja arvestatud jalgsi tee järgi 750 m kaugusel. Tegemist ei ole kodust ebamõistlikult kaugel asuva kooliga, kuhu jõudmiseks tuleks läbida ohtlik või muul põhjusel lapsele sobimatu koolitee. Ruumikitsikus on sagedaseks probleemiks mitte üksnes Kalamaja Põhikoolis, vaid ka mitmetes teistes koolides, sh GAG-s. Pelgalt kaebaja viidatud ERR-i saatelõigust, milles kajastati Tallinna koolide ruumkitsikuse probleemi, ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et õppetöö Kalamaja Põhikoolis toimub tingimustes, mis peaks välistama sinna elukohajärgse kooli määramise. Seega pole alust väita, et kaebaja jääks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral väga raskesse olukorda.
11.Seadus kohustab kohut esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel samaväärselt kaebaja huvidega arvesse võtma ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindama kaebuse eduväljavaateid ja määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause, Riigikohtu 25.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2241, p 15). Kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu ei tohi olla ebaproportsionaalne avaliku huvi ja kolmandate isikute huvide suhtes.
12.Siinses asjas tuleb arvestada, et kaebajale soovitud hüve võimaldamine tähendab mõnelt teiselt lapselt sama võimaluse äravõtmist. Kaebaja õppekoha andmine võib viia ülekohtuse tulemuseni teiste õpilaste puhul, kes praegu koostatud hinnangute alusel on vabaneva koha ootel järjekorras kaebajast eespool.
13.Ringkonnakohus leiab, et õppetöö tingimused võivad Tallinna koolides vähesel määral varieeruda, kuid nõuetekohast põhiharidust on võimalik omandada kõikides põhikoolides ja erinevused ei saa olla nii suured, et vastuolus klassi täitumuse ülemist piirnormiga õigustada õpilasele esialgse õiguskaitse korras õppekoha andmist tema eelistatud koolis. Klassi täitumuse ülemise piirnormi suurendamine on kooli pidaja, direktori ja hoolekogu kaalutlusotsus, mis peab arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid väärtusi ja huve. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda ülemise piirnormi suurendamist. Piirnormi õigusvastane suurendamine võib kaasa tuua õpikeskkonna halvenemise ning rikkuda õpilaste õigusi. Asjaolu, et varem on GAG-s peetud võimalikuks piirnormi suurendada, ei tähenda vältimatult, et see peaks nii ka jätkuma ja sellel poleks õpikeskkonnale, õpetajatele ja õpilastele negatiivset mõju. Esialgne õiguskaitse riivaks seega avalikke ja kolmandate isikute huve.
14.Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et juhul kui kaebaja saab esialgse õiguskaitse korras koolikoha GAG-s ning hiljem jääb kaebus rahuldamata, tekitaks kooli hilisem vahetamine lapsele samasuguseid ebameeldivusi ning kool ja teised õpilased on pidanud alusetult taluma klassi täitumuse ülemist piirnormi alusetut suurendamisega kaasnevaid ebameeldivusi, mida ei saa heastada.
4(5)
3-24-1884
15.Ringkonnakohus leiab, et kaebuse eduväljavaadetele ei saa praeguses staadiumis anda lõplikku hinnangut ja seda tuleb teha põhiasja lahendamisel. Arvestades halduskohtu põhjalikke ja asjakohaseid seisukohti pole eduväljavaated küll suured.
16.Ehkki kaebaja ei saavuta kohtusse pöördumise eesmärki kohe esialgse õiguskaitse korras, jääb tal siiski võimalus asuda kaebuse edukaks osutumise korral tema soovitud kooli õppima hiljem. Vaatamata sellele, et kooli hilisem vahetus võib lapse jaoks olla komplitseeritud, tuleb seda võimalust proportsionaalse ja tasakaalustatud lahenduse poole püüdlemisel siiski arvestada. Digiõpet pakutakse ja lõimitud õppekavast lähtutakse peale GAG-i ka teistes Eesti koolides. Vaidlust ei ole selles, et prantsuse keele õppega ei alustata GAG-s esimeses klassis. Sellesse klassi õppima asumine poleks olnud tingimata tagatud ka juhul, kui kaebaja oleks algusest peale määratud GAG-i.
17.Eeltoodud põhjustel tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.