X kaebus Tartu linnas Vabriku tn 10 asuva katastriüksuse maa maksustamishinna määramise ja 2024. aasta maamaksuteate tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Maa- ja Ruumiamet, esindaja Kadri Vainomäe Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Ülle Ilves
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus Maksu- ja Tolliameti 06.02.2024.a maksuteate nr 2024378620 tühistamise nõudes.
2.Jätta kaebus Tartu linnas Vabriku tn 10 asuva katastriüksuse maa maksustamishinna määramise ning Maksu- ja Tolliameti 16.09.2024.a maksuteate nr 2024469499 tühistamise nõuetes rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. menetluskulud vastustajate kasuks välja mõistmata.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 11.04.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Maksu- ja Tolliamet tegi 06.02.2024 kaebaja X maksuteate 2024. aasta maamaksu kohta nr 2024378620 (dtl 8), millega kohustas kaebajat tasuma maamaksusumma 40,03 eurot. Maksuteate lisa 1 (dtl 9) järgi olid maksustatavad katastriüksused Tartu linn, Z (katastritunnus), maamaks 18,95 eurot ja Tartu linn, Vabriku tn 10 korter (katastritunnus),
1
maamaks 21,08 eurot. Maksuteate lisas 2 (dtl 10) esitati detailsed maamaksu arvutamise andmed. Maksu- ja Tolliamet teavitas kaebajat maamaksuteate saatmisest e-teenuste keskkonda ekirjaga 16.02.2024 (dtl 6-7).
2.Kaebaja esitas 16.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palub tühistada Vabriku tn 10 katastriüksusele (katastritunnus) määratud maa maksustamishind. Kaebaja hinnangul ei ole Vabriku tn 10 korter aluse maa maksustamishind leitud õigesti ja on ebaproportsionaalselt kõrge. Maa maksustamishinna määramisel (dtl 5) on lähtutud ehitusõiguse hinnast, mida on korrigeeritud pindalast lähtuvalt, ning jäetud arvestamata teised olulised tegurid, nagu asukoht, kasutus ja selle piirangud. Arvestamata on jäetud, et Vabriku tn 10 katastriüksus asub täies ulatuses Toometaguse miljööväärtuslikul alal ning jääb osaliselt riigikaitselise ehitise ja sideehitise kaitsevööndisse, mis seab maa kasutamisele olulised piirangud. Lähtuda ei saa ehitusõiguse pindalast 898 m2. Olemasolev suletud brutopind ei saa ületada 758 m2 (elamu ehitisealune pind on 379 m 2 ja korruseid on 2) ning üldplaneering ei võimalda hoonet laiendada. Võrreldes eelmise korralise maa hindamisega 2001. aastal on Vabriku tn 10 kortermaja aluse elamumaa väärtus tõusnud 36,25 korda, samas on kaebaja teise kinnisasja Z puhul samas omavalitsuses maa väärtuse kasv olnud vaid 14,09 korda. Niivõrd erinev hinnakasv ei ole põhjendatud. Kaebaja palub tühistada maamaksuteate nr 2024378620, kuna Vabriku tn 10 korter maa maksustamishind ei ole eeltoodud põhjustel õige. Kaebajale ei ole arusaadav, mida tähendab maamaksuteate lisas 2 toodud „kaitsemehhanism“. Kaebajale esitatud maksuteade ei ole selge ja ei vasta vorminõuetele ning pole seega õiguspärane. Järgitud ei ole maamaksu tõusu piirmäära, kuna 2023. aastal oli maamaks Vabriku tn 10 korter eest 16 eurot ja saab seega 2024. aastal olla maksimaalselt 21 eurot.
3.Tartu Halduskohus võttis 03.09.2024.a määrusega kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: - tühistada Maa- ja Ruumiameti otsus, millega määrati Tartus Vabriku tn 10 asuva katastriüksuse maa maksustamishinnaks 222 506 eurot; - tühistada Maksu- ja Tolliameti 06.02.2024.a maksuteade nr 2024378620. Kohus selgitas, et kohtupraktikas mõistetakse maatüki maksustamishinna määramist eelhaldusaktina maksuteatele. Kaebaja esitas eelhaldusakti ja selle alusel antud haldusakti tühistamise nõuded. Kohus määras, et asi vaadatakse läbi lihtmenetluses.
4.Maksu- ja Tolliamet tegi 16.09.2024 kaebajale maksuteate 2024. aasta maamaksu kohta nr 2024469499 (dtl 27-29), millega ta kohustas kaebajat tasuma maamaksusumma 40 eurot. Maksustatavad katastriüksused olid Z, maamaks 19 eurot ja Vabriku tn 10 korter , maamaks 21 eurot. Maksu- ja Tolliamet tunnistas kehtetuks otsuse punktis 1 nimetatud maksuteate nr 2024378620. Maksu- ja Tolliamet saatis 26.09.2024 kaebajale e-posti teel teavituse, et tema 2024. aasta maamaksusumma muutus, ning palus jätta algse maamaksusumma tähelepanuta (dtl 25-26).
5.Kaebaja esitas 26.09.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles palus kohaldada tema kaebust ka maksuteate nr 2024469499 suhtes. Kaebaja on maamaksuteates nr 2024378620 toodud maksusumma tähtaegselt tasunud, seega ei ole tal võimalik esialgset maksuteadet tähelepanuta jätta. Kaebaja hinnangul on ka uuel maksuteatel nr 2024469499
2
esialgses kaebuses välja toodud puudused. Ära on langenud ainult etteheide, et järgitud ei ole maamaksu tõusu piirmäära.
6.Kohus lubas 29.01.2025.a määrusega kaebajal täiendada kaebust Maksu- ja Tolliameti 16.09.2024.a maksuteate nr 2024469499 tühistamise nõudega.
7.Vastustaja Maksu- ja Tolliamet palus maksuteate nr 2024378620 tühistamise nõudes menetluse lõpetada, kuna maksuteade on kehtetuks tunnistatud, ning maksuteate nr 2024469499 tühistamise nõudes jätta kaebuse rahuldamata. 2024. aasta maamaks arvutatakse 2022. aastal läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel, maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maamaksu arvutamiseks vajalik teave kogutakse ja töödeldakse maamaksu infosüsteemis, kuhu maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed esitab kohaliku omavalitsuse üksus. Maksu- ja Tolliamet üksnes arvutab maamaksu infosüsteemis olevate andmete alusel maamaksu summa ning väljastab maksusumma kohta maksuteate. Maksu- ja Tolliamet ei määra maa maksustamishinda ega kehtesta maksumäära, samuti ei ole Maksu- ja Tolliamet kohustatud maamaksu arvutamisel kontrollima maamaksu infosüsteemis olevaid alusandmeid. 2022. aasta maa korralise hindamise tulemusel suurenesid oluliselt maa maksustamishinnad. Maamaksu järsu tõusu ärahoidmiseks sätestati maamaksuseaduse (MaaMS) § 81 n.n kaitsemehhanism ehk maamaksu tõusu piirmäär. Kaebaja puhul ei saanud maamaks võrreldes eelmise aastaga suureneda rohkem kui 5 euro võrra ühe katastriüksuse kohta. Kaebajal on õigus, et maksuteates nr 2024378620 ei rakendatud kaitsemehhanismi õigesti. Maksuteates nr 2024469499 on viga parandatud. Kaebuse põhjendustest nähtub, et kaebaja mõistab hästi kaitsemehhanismi olemust, õiguslikku alust ja arvutuskäiku. Kaebaja tasus ettemaksukontole 40,03 eurot, mille arvel 01.04.2024 täideti maamaksuteatega nr 2024378620 määratud maksukohustus. Pärast selle maksuteate kehtetuks tunnistamist kanti 40,03 eurot tagasi kaebaja ettemaksukontole. 16.10.2024 täideti ettemaksukontol olnud raha arvel maksuteatega nr 2024469499 määratud maksukohustus. Ettemaksukontole jäi 3 senti.
8.Vastustaja Maa- ja Ruumiamet (kuni 31.12.2024 Maa-amet) palus jätta kaebuse rahuldamata. Vabriku tn 10 katastriüksuse maksustamishind on leitud õigesti, lähtudes hindamist reguleerivatest õigusaktidest.
8.1.Kohtupraktika selle kohta, et maa maksustamishinna määramise otsus on eelhaldusakt, on kujunenud maa hindamise seaduse (MHS) varasemate redaktsioonide kehtivuse ajal. Kohalik omavalitsus võttis varem küll aluseks n-ö tsoneerimise põhimõttel läbi viidud maa korralise hindamise tulemused, kuid määras iga maatüki maksustamishinna üksikotsusega. Enne 2022. aasta korralist hindamist muudeti maa hindamist reguleerivaid õigusakte. Kehtiva MHS redaktsiooni järgi on maa korralisel hindamisel maa maksustamishinna arvutamine automatiseeritud ja standardiseeritud n.n masshindamise protseduur, mille tulemused on sõltuvalt katastriüksuste andmete muutumisest dünaamilised ja mis ei näe Maa- ja Ruumiametile ette sisulist kaalutlusruumi. Keskkonnaministri määrusega „Maa korralise hindamise metoodika“ (edaspidi määrus) loodi maakatastrisse hindamismudelid (arvutuse valemid), mis koondavad erinevad andmed katastriüksuste kohta ning rakendavad vastavalt kogutud andmetele iga katastriüksuse tunnustega sobivat hindamismudelit. Tegemist on automaatse arvutusega, mille tulemusel kujuneb maa väärtus ehk maksustamishind. Maa- ja Ruumiameti hinnangul saab praegu maa maksustamishinna määramist käsitleda toiminguna, mis on vaidlustatav koos sisulise otsuse ehk maksuteatega. Korralise hindamise 3
tulemusi ei kehtestata, vaid need võetakse kasutusele. Korralisel hindamisel ei ole üksikjuhtumi või isiku õiguste ja kohustuste reguleerimise tunnuseid.
8.2.Maa korraline hindamine on masshindamine, mille eesmärk on ühetaolistel põhimõtetel välja selgitada katastriüksuse ligikaudne väärtus. Korralise hindamise metoodika on sätestatud MHS § 43 ja määruses. Katastriüksused rühmitatakse sarnaste tunnuste alusel ning katastriüksusele rakendatakse vastava rühma hindamismetoodikat. Rühmad on moodustatud sihtotstarvete ja kõlvikute lõikes. Masshindamise korral ei ole võimalik arvesse võtta paljusid väärtust mõjutavaid tegureid, mida üksikobjektide hindamisel arvesse võetakse. Kasutatakse vaid masinloetavaid andmeid ja arvestatakse kõige olulisemaid väärtust mõjutavaid tegureid. Korraline hindamine peab ühildama kaks põhimõtet: turupõhisus ja universaalsus. Selle saavutamiseks on keskse tähtsusega määrusega kehtestatud hindamismudelid. Hindamismudelite rakendamine on vajalik, kuna erinevatel vara liikidel on spetsiifilised väärtust mõjutavad tegurid ja erinev turuaktiivsus. Ehitusmaa ja ehitusõiguse hindamismudelitega hinnatakse selliseid maid, kuhu üldjuhul on ette nähtud võimalus ehitada. Aktiivsetes arenduspiirkondades (nt Tallinna ja Tartu kesklinnad ja nende ümbruses paiknevad asumid) on ehitusmaa rühma kuuluva katastriüksuse peamiseks väärtust mõjutavaks teguriks maatüki ehitusõigus. Ehitusõiguse mudeli piirkondade valimisel ja väärtustasemete eristamisel tugineti eksperthinnangutele. Kasutatud on tsoonipõhist lähenemist, kus tsoonideks on asumid või nende osad. Ehitusõiguse ruutmeetri väärtused asumi kaupa on kehtestatud määruse § 12 lõikes 2. Katastriüksuse väärtus leitakse ehitusõiguse pindala korrutamisel asumi või selle osa ehitusõiguse ruutmeetri väärtusega.
8.3.Vabriku tn 10 katastriüksus kuulub Vaksali asumisse, kus määruse § 10 lg 1 p 2 kohaselt arvestatakse ehitusõiguse mõju. Vabriku tn 10 ehitusõiguse brutopind on määratud määruse § 10 lg 2 p 1 alusel lähtudes kehtivast detailplaneeringust. Vabriku tn 10 kinnisasja suhtes kehtib A. Haava, Vabriku ja Vaksali tänavate ning Vaksali tn 27 krundi lõunapiiri sihiga piiratud ala detailplaneering 1. Kui katastriüksuse suhtes on olemas kehtiv detailplaneering, siis rakendatakse ehitusõiguse pindalana detailplaneeringuga lubatud brutopinda (määruse § 10 lg 4). Detailplaneeringu põhijoonise järgi on Vabriku tn 10 kinnisasja pindalaks 1122 m 2, krundi maksimaalne täisehitus on 40% ja lubatud korruste arv 2. Ehitusõiguse pindala määruse § 10 lg 4 p 2 alusel arvutatuna on 1122 m2 x 40% x 2 = 898 m2. Kaebaja arvutus, milles ta korrutas kahega ehitisregistris oleva ehitisealuse pinna, ei ole korrektne. Ehitisregistri andmeid kasutatakse siis, kui detailplaneering puudub (määruse § 10 lg 2 p 2).
8.4.Kaebaja viitas Tartu linna üldplaneeringust tulenevatele kitsendustele, mis ei luba olemasoleva korterelamu ehitusalust pinda laiendada. Ehitusõiguse ulatuse andmete eest vastutab kohalik omavalitsus. Kui detailplaneering pole enam ajakohane ja selles esitatud ehitusõiguse maht pole realiseeritav, tuleb korteriomanikul pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et detailplaneering kehtetuks tunnistada. Kui detailplaneering oleks kehtetu, tuleks ehitusõiguse pindala arvutada ehitisregistri andmete alusel.
8.5.Vabriku tn 10 katastriüksuse väärtuse leidmisel on arvesse võetud, et ehitusõiguse pindala 898 m2 on suurem kui 500 m2, seega rakendati vastavalt määruse § 12 lõikele 3 seda ületavale osale väärtust vähendavat kohandust -2,22 €/m2. Kohanduse sisuline pool väljendub mastaabiefektis, mille võrra on suurema pinnaga ehitusõiguse ühikuväärtus mõnevõrra madalam kui väiksema pindala puhul.
8.6.Maa korralise hindamise metoodika väljatöötamisel ei leidnud kinnitust, et kaebaja välja toodud riigikaitselise ehitise piiranguvööndil ja sideehitise kaitsevööndil oleks statistiliselt oluline mõju maa väärtusele. Need ei piira maa sihtotstarbelist kasutamist korterelamumaana. Seega neid piiranguid ehitusmaa ega ehitusõiguse hindamismudelis ei arvestatud.
8.7.Erinevust Vabriku tn 10 ja Z hinnakasvu vahel põhjendab maa asukoht. Vabriku tn 10 asub väga lähedal Tartu kesklinnale asukohaklassis 2, Z asukohaklassis 3. Asukohaklassid on moodustatud määruse § 5 lg 1 alusel tehingute analüüsi tulemusena. Lisaks on asukohaklassides 2 ja 3 ette nähtud erineva mudeli kasutamine - Z hindamine on teostatud ehitusmaa mudeliga, Vabriku tn 10 ehitusõiguse mudeliga. On usutav, et 2001. aastal toimunud eelmise korralise hindamisega võrreldes on maa hind oluliselt tõusnud ja tõus ei ole igal pool ühesugune.
8.8.Kõigile isikutele on https://minu.kataster.ee/ hindamistulemuste kohta tagasisidet.
lehel
loodud
võimalus
anda
9.Kaebaja esitas täiendava seisukoha, milles ta nõustus menetluse lõpetamisega maksuteate nr 2024378620 tühistamise nõudes. Kaebaja jäi selle juurde, et Vabriku tn 10 maa maksustamishind on ebaõiglaselt suur. Elamumaa hinda mõjutab ehitamisega seotud piirangute olemasolu. Vabriku tn 10 üheks suurimaks ehituslikuks piiranguks on üldplaneeringu järgi miljööväärtuslikul alal asumine. Kui maa hindamisel ei arvestata, kas katastriüksus asub miljööväärtuslikul või muul oluliste ehitustegevuse piirangutega alal, siis on tegemist maaomanike ebaõiglase kohtlemisega. Suletud brutopind on vähemalt 140 m2 (898 m2 – 758 m2) ehk umbes 18,5 % ulatuses üle hinnatud, see tingib omakorda maa väärtuse ülehindamise. Kaebaja hinnangul viitavad erinevused tema kahe kinnisasja maa hindamise dünaamikas võimalikule metoodilisele veale. Ehitusõiguse mudeliga hinnatud juhtudel on maa ruutmeetri hind umbes 30 % võrra suurem ehitusmaa mudeliga hinnatust. Vabriku tn 10 asub ehitusõiguse mudeliga hinnatava piirkonna välisservas. Kohtu seisukoht Menetluse osaline lõpetamine
10.Kohus lõpetab menetluse Maksu- ja Tolliameti 06.02.2024.a maksuteate nr 2024378620 tühistamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna Maksu- ja Tolliamet on maksuteate kehtetuks tunnistanud. Maksuteate alusel tasutud maksusumma on kaebaja ettemaksukontole tagastatud. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2).
11.Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2). Maa maksustamishinna määramine
5
12.Kohtu hinnangul on maa maksustamishinna määramine käsitletav eelhaldusaktina. Erinevused varasema ja praeguse regulatsiooni vahel ei ole sisulise tähtsusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 kohaselt on eelhaldusakti olemuslikuks tunnuseks, et sellega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Just seda tegi Maa- ja Ruumiamet maa maksustamishinna määramisel. Tegemist on üksikjuhtumi reguleerimisega, kuna maksustamishind määrati konkreetsele katastriüksusele. Maksustamishinna määramisest eraldi võetuna ei tekkinud kaebajale mingeid kohustusi, kuid eelhaldusakti alusel need ei tekigi. Samas oli Maa- ja Ruumiameti määratud maa maksustamishind Maksu- ja Tolliametile maamaksu suuruse määramisel siduv. Määravat tähtsust ei ole sellel, et maa maksustamishinna määras automaatne infosüsteem (Riigikohtu 28.09.2023.a otsus asjas 3-21-979 p 38-41).
13.Kohtu hinnangul on Vabriku tn 10 maa maksustamishind määratud õiguspäraselt. Kohus nõustub Maa- ja Ruumiameti põhjendustega (dtl 38-43, kokkuvõte otsuse punktis 8) ning HKMS § 165 lg 2 ja § 169 lg 1 alusel ei korda neid otsuses täies ulatuses. Kohus kordab lühidalt, et Vabriku tn 10 katastriüksus paikneb Vaksali asumis, kus määruse § 10 lg 1 p 2 alusel on ette nähtud ehitusõiguse mõju arvestamine (ehitusõiguse rühm) ning kus ehitusõiguse pindala ruutmeetri väärtus on sätestatud määruse § 12 lg 2 punktis 2.3. Ehitusõiguse pindala on määruse § 10 lg 2 p 1 põhjal määratud kehtiva detailplaneeringu alusel ning on arvutatud määruse § 10 lg 4 p 2 sätestatud korras. Rakendatud on määruse § 12 lg 3 ette nähtud väärtust vähendavat kohandust.
14.Kohus märgib, et planeerimist või ehitamist reguleerivate õigusnormide alusel antud ehitusõigus juba hõlmab endas ehitamist mõjutada võivate asjaolude mõju, s.h katastriüksuse paiknemist miljööväärtuslikul alal. Ehitusõiguse andmisel on kõik seda mõjutavad asjaolud vastavas haldusmenetluses (näiteks detailplaneeringu ja ehitusloa menetluses) suure põhjalikkusega läbi kaalutud. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist saavad taotleda Vabriku tn 10 katastriüksuse kaasomanikud (korteriomanikud), kui see on nende huvides ja nad peavad seda vajalikuks.
15.Kaebaja ei väida, et Maa- ja Ruumiamet on eksinud määruse normide kohaldamisel. Sel juhul on kaebuse rahuldamine võimalik üksnes juhul, kui kohus tunnistab mõne määruse sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab kohaldamata (HKMS § 158 lg 4). Kohus selleks alust ei näe. Seadusandjal on maksude korraldamisel avar kaalutlusruum. Õiguskantsler on selgitanud, et maamaksuseaduses on ette nähtud kaitsemehhanism kaitsmaks inimesi maamaksu ootamatu ja hüppelise suurenemise eest ning maksumäära põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustamine võib kõne alla tulla juhul, kui maksmisele kuuluv summa oleks nii suur, et sunniks inimest näiteks kodu müüma2. Samuti on õiguskantsler selgitanud, et maa hindamise metoodikat ei ole alust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks põhjendusel, et määruse § 10 lg 1 sätestatud asumites rakendatakse ehitusõiguse mudelit ning määrus näeb ette maa ruutmeetri väärtuse vastavates asumites. Määrus vastab volitusnormile. Ministril on maa hindamise metoodika valimisel avar kaalumisruum. Valikud ei tohi olla meelevaldsed, kuid kehtestatud metoodikat ei ole põhjust meelevaldseks pidada. MHS § 43 lõikes 2 on sätestatud maa väärtust mõjutavad tegurid - selle asukoht, kasutus, taristu, pindala, maa kvaliteet, ehitusõigus ja maale seatud piirangud - kuid seadus jätab lahtiseks, mil määral või mis ulatuses tuleb neid tegureid arvesse võtta. Ühe või 2
teise teguri mõju maa hinna kujunemisele selgub tehinguandmete analüüsi käigus ja sõltub ka maa liigist. Asumi käsitamine ühtse piirkonnana on lubatav. See, kui osade kruntide maksustamishind määratakse ehitusõiguse alusel ja osade kruntide puhul lähtutakse ehitusmaa mudelist, ei ole põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine. Üksikobjekti hindamise ning korralise hindamise tulemused võivad olla erinevad3. Kohus nõustub eeltoodud seisukohtadega. Lisaks tuleb rõhutada, et kaebaja maksukoormus vaidluse all oleva Vabriku tn 10 katastriüksuse eest on 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga tõusnud 5 euro võrra. Kaebaja ei saa praeguses vaidluses tugineda sellele, kas ja millises ulatuses võib tema maksukohustus maamaksu tasumisel muutuda tulevikus.
16.Eeltoodud põhjendustel on Vabriku tn 10 maa maksustamishind määratud õiguspäraselt ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab rahuldamata Tartu linnas Vabriku tn 10 asuva katastriüksuse maa maksustamishinna määramise tühistamise nõude. Maksuteade nr 2024469499
17.Kohus jätab Maksu- ja Tolliameti 16.09.2024.a maksuteate nr 2024469499 tühistamise nõude rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, et maksusumma arvutamisel või määramisel oleks kõrvale kaldutud õigusnormide nõuetest. See, kas maksuteate lisas 2 kasutatakse väljendit „kaitsemehhanism“ või „MaaMS § 81 sätestatud maamaksu tõusu piirmäär“, ei saa eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda. See ei oma mingit mõju maksuteatega määratud maksusumma suurusele. Kaebaja kinnitas, et maksuteates nr 2024469499 on kaitsemehhanism õiguspäraselt arvesse võetud ja selles vaidlust enam ei ole (dtl 23). Maksuteate tühistamiseks ei anna alust see, kui kaebaja on varem vaidlustanud maamaksuteateid ja saavutanud edu. Vaidlus selle üle, mis põhjustel tekkisid maksuteates nr 2024378620 arvutusvead, ei ole pärast selle maksuteate tühistamise nõude menetluse lõpetamist lubatav. Menetluskulud. Selgitused
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
19.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks