3-25-85 X kaebus Tallinna linna keelamiseks mitte avaldada haldusmenetluse käigus kogutud andmeid (fotod kaebaja eluruumist) ja Tallinna linna kohustamiseks kustutada vastavad andmed (fotod kaebaja eluruumist) Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Tallinna linn
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
4.Saata määruse ärakiri kaebajale. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU SEISUKOHT
1.10.01.2025 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Tallinna linna vastu. Kaebaja palub keelata Nõmme omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal kaebaja andmete ja kaebajaga seotud andmete jagamine kellele tahes teisele hetkel asjasse mittepuutuvale osapoolele. Ühtlasi palub kaebaja keelata esialgse õiguskaitse korras "Nõmme omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal" kaebaja andmete ja kaebajaga seotud andmete jagamise kellele tahes teisele hetkel asjasse mittepuutuvale osapoolele. Kaebaja märgib, et hoolekande osakonna juhataja ise lubas kaebaja keelust hoolimata väidetavalt andmeid jagada. Kaebaja taotleb ka riigi õigusabi korras esindaja määramist (kaebusest võib aru saada, et ta soovib seda haldusmenetluseks).
Kaebaja leiab, et kõik temaga seotud andmed on tema ainuomand ning nende omandamine ja igasugune jagamine on keelatud. Kaebaja soovib, et kohus nõuaks vastustajalt ka andmete täielikku kustutamist. Kaebaja viitab kodu puutumatusele, mis on sätestatud PS § 26. Kaebaja selgitab, et 07.01.2025 toimus kaebaja kodukülastus, kus ametnikud pildistasid kaebaja kodu vaatamata kaebaja keelule pildistada ja lubasid vastavad andmed edasi saata.
2.Vastuseks kohtunõudele teatas Tallinna linn kohtule, et X taotleb Nõmme Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnalt igakuist riiklikku toimetulekutoetust, sh eluasemekulude hüvitamiseks aadressil xxxxxxx asuva eluaseme eest. Seega menetleb sotsiaalhoolekande osakond igakuiselt kaebaja toimetulekutoetuse taotlusi. Sotsiaalhoolekande osakonnale on esitatud xxxxxxx, Tallinn, üürileping, mis on sõlmitud kaebaja õe Y alates 01.08.2016. SHS § 133 lg 71 võetakse eluasemekulusid toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil, kus toetust taotletakse. Selleks, et tuvastada, kas kaebaja elab alaliselt aadressil xxxxxxx, on sotsiaalhoolekande osakond teostanud etteteatamata kodukülastusi, kuid kaebaja siis kohal ei viibinud. 07.03.2024 toimunud etteteatamata kodukülastusel, kaebaja antud aadressil ei viibinud. Naabrimajast väljunud nooruki väitel ei ela xxxxxxx majas keegi (dtl 39) 13.03.2024 toimus kaebajaga kokkulepitud kodukülastus xxxxxxx. Maja on välisel vaatlusel elamiskõlbmatu, aknad katki, ukse ees asuv trepp katki ja sisse vajunud. Kaebaja elab teisel korrusel. Kodukülastusaktist järeldub, et elutuba oli kuhjatud asju täis nii palju, et ruumis oli raske liikuda. Üks toanurk oli eraldatud papiga mille taha jäi nn magamisase. Toas seisis palju elektriradiaatoreid mis olid ühendatud erinevate pikendusjuhtmetega. Igal pool rippusid lahtised elektrijuhtmed. Akende ette olid paigaldatud penoplastist plaadid, sest kaebaja väitel pidi akendest palju külma puhuma. Pesemisvõimalused korteris puuduvad (dt 40). X elukoht on rahvastikuregistris registreeritud aadressile xxxxxxx, Tallinn alates 13.05.2024. Tema enda väitel viibib ta antud aadressil ainult siis, kui tahab üksi olla. Ta ei ole täpsustanud mitu päeva kalendrikuus ta viibib antud aadressil. 03.07.2024 toimus järjekordne etteteatamata kodukülastus antud aadressile. Värav oli laudadega seestpoolt kinni löödud ja laudade peal olid telliskivid. Maja territooriumile ei olnud võimalik siseneda. Kohtasime xxxxxxx naabrit, kelle väitel pole antud majas 14 aastat keegi elanud (dtl 41-42). Sotsiaalosakonna töötajad võtsid ühendust A, kes antud ajahetkel oli xxxxx omanik ja on kliendiga sõlmitud üürilepingu üle võtnud. Ta kinnitas, et antud aadressil asuvat korterit kasutab kaebaja oma asjade ladustamiseks, mitte alalise elukohana. Üürileandja kinnitas, et tegemist on fiktiivse lepinguga, nii öelda perekondliku kokkuleppe alusel. Üürileandja kinnitas, et lõpetab üürilepingu ja tema väitel elab kaebaja Tallinnast väljaspool uue naise juures. Antud kinnistu kaasomanikuga olevat kohtuvaidlus pooleli. 12.07.2024 saatis A sotsiaalosakonnale e-kirja, milles teatab, et ei saa üürilepingut lõpetada (dtl 45).
Tulenevalt X poolt igakuiselt esitatud toimetulekutoetuse taotlustega ja seoses elamiskõlbmatu hoonega, mille üürimise kulud hüvitatakse läbi toimetulekutoetuse ning kuludokumentidena esitatud elektrienergia kuluarvetega (08.2024 elektrikulu 3,40 eurot, 09.2024 elektrikulu 3,06 eurot, 10.2024 elektrikulu 11,29 eurot, 11.2024 elektrikulu 7.78 eurot) tõstatasid sotsiaalhoolekande osakonna töötajad küsimuse, kas X alaliselt kasutab üüritavat eluruumi elukohana ja kuidas/millega toimub eluruumi kütmine. 16.12.2024 viibides Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas toimetulekutoetuse taotlust kirjutamas andis klient kirjaliku kinnituse, et viibib xxxxxxx eramus 19. detsembril ajavahemikul 13.00 – 17.00 (dtl 46). Kodukülastus toimus neljapäeval 19.12.2024 kell 14.00. Kedagi kodukülastuse ajal antud aadressil ei viibinud. Maja on väliselt räämas, lagunev, aknad katkised. Esimese korruse akendel on suured ämblikuvõrgud aknalaudadel ja akende küljes. Välistrepp on mädanenud, trepilauad katkised. Välisel vaatlusel on tegemist laguneva, mahajäetud hoonega, kus inimtegevus puudub (dtl 23-28 ja 47-48). Kodukülastuse ajal helistati kaebaja telefonil xxxxxxxx ning kõne ajal väitis kaebaja, et tema kirjutas, et ta on kohapeal reedel 20.12.2024. Leppisime kokku, et kaebaja võtab sotsiaalhoolekande osakonnaga ühendust ja teatab millal ta viibib antud aadressil uue aasta alguses. 02.01.2025 helistas kaebaja sotsiaalosakonda. Peale pikka arutlemist iseendaga andis kabaja kinnituse kohalviibimise aegadeks 06.01.2025 kell 15-17 või 07.01.2025 kell 13-17. Lähtuvalt eeltoodust toimus kodukülastus kaebaja elukohta aadressil xxxxxxxx 07.01.2025 kell 15.30. Koputasime uksele, keegi ust ei avanud, helistasime kaebajale, kes väitis et magas ja ei kuulnud meie koputamist. Maja ukse ees olev trepp oli ohtlikult lagunenud. Ukse avas kaebaja, liikusime mööda järsku treppi teisele korrusele. Trepi äärtesse oli kogutud lademetes prügikotte, asju täis kastid ja muud liikumist takistavad esemed. Koridoris valgustus ei töötanud. Kaebaja väitel ei ole tal valgustust vaja, sest ta liigub ainult öösiti ja tema jaoks on siis väga valge. Jõudes korterisse, kus kaebaja väidetavalt alaliselt elab, oli köögis kuivanud pesemata toidunõusid täiskuhjatud kraanikauss. Väike elektripliit millele oli samuti kuhjatud pesemata kuivanud toidujäätmetega sööginõud. Toas põles üks lamp ja kaks jõulukolmnurka, mis olid asetatud lauale kuhjatud esemete otsa ja ühendatud pikendusjuhtmetega. Aknad oli kinni kaetud suurte plaatidega, mis omakorda olid kaetud linade või riietega. Kliendi väitel väldib ta nii õuest tulevat müra ja liigset valgust. Toas oli lagunenud siibriga ja pragusid täis ahi. Ahju pealsele olid ladustatud jalatsid ja muud esemed. Vastu ahju oli suur puidust tala. Samuti oli vastu ahju põrandale ladustatud erinevad asju täis kuhjatud pappkastid. Ahju ees olid puud ja puude peal kiles viilutatud sai. Kaebaja väitis et küttis viimati umbes 10 päeva tagasi aga kuna ta omab oskusi ahjude parandamisega, siis plaanib lähiajal tegeleda selle tööga, et oleks võimalik kasutada antud ahju soojusallikana. Ahju potikivide vahel ja siibri juures olid suured praod, mistõttu võib tegemist olla äärmiselt tuleohtliku küttekehaga. Sotsiaaltöötajate hinnangul on tegemist amortiseerunud ja remonti vajava küttekoldega, mille kasutamine võib osutuda elule ja hoonele tuleohtlikuks. Tegime tuleohtlikust küttekoldest pildid ja informeerisime kaebajat, et võtame omanikuga
ühendust ning teavitame ohtlikust küttekoldest Päästeametit. Fotode tegemine on oluline, et esitada Päästeametile info koos dokumentaalse tõestusega taasesitatavas vormis. Fotosid sai tehtud kaks, üks ahjupealsest ja teine ahju kõrvale kuhjatud prügist (dtl 29-32). Kinnistusraamatu andmetel on 18.07.2024 toimunud xxxxxxx omanikuvahetus. EhS § 19 lg 1 kohaselt peab omanik mh tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Piltide tegemise ajal kaebaja ärritus ja püüdis füüsiliselt takistada antud toimingut. Ta keelas sotsiaalhoolekande osakonna töötajatel ühendust võtta üüritava korteri omanikuga. Tema väitel ei oma ta informatsiooni, kes on antud üüritava korteri omanik. Küll aga kinnitas, et pangakonto kuhu ta ema kannab üüritava korteri eest üüriraha, ei ole muutunud. Ahju taga oli riidega eraldatud nn magamisase ehk madrats. Magamisase oli täis kuhjatud erinevaid riideesemeid, samuti oli diivanile vajunud katkine põrandalamp. Kaebaja töövõimetoetus laekub tema ema pangakontole. Kaebaja kinnitas, ta ei vaja raha, ei tea ülekannetest midagi, sest selle kõigega tegeleb tema ema. Tema elu on väga kiire kuna ta on väga sotsiaalne ja tal on palju sõpru. Käib erinevates mediteerimislaagrites, kus suhtleb ainult heade inimestega, meeldib loodus, ööbib telgis, hoiab lapsi kui seda vaja on (ta ei täpsustanud kelle ja mis vanuses), jalutab niisama ringi, hoiab koeri, käib emaga arsti juures ning alati ei teagi millal emal arst on, käib emaga poes. Enamasti liigub öösiti, tema ärkamine toimub tavaliselt kella 14.00 ajal päeval. Selgitame kohtule, et Päästeamet on palunud sotsiaaltöötajatel pöörata erilist tähelepanu eramutele kus elavad abivajavad inimesed, kuna Nõmme piirkonnas on palju amortiseerunud elamuid, samuti ei ole köetavad tulekolded alati kasutamiskõlblikud. Päästeameti ja sotsiaalhoolekande töötajate koostöös on võimalik tagada abivajavate isikute turvalisus ja ennetada võimalikke ohte. Lisaks tuleb sotsiaalhoolekande osakonna hinnangul jälgida, et elamispind oleks elamiskõlbulik, ohutu ning kooskõlas eluruumile esitatavate nõuetega. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ § 1 lg 2 kohaselt on eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruumis peab inimesel olema võimalik ööpäevaringselt viibida. Kaebuse tagastamine ja esialge õiguskaitse taotluse lahendamine
3.Kohtule nähtub esitatud dokumentidest, et kaebaja on toimetulekutoetuse taotleja, kes taotleb igakuiselt vastustajalt endale toimetulekutoetuse määramist. Kaebaja vastavate taotluste lahendamiseks läbiviidava haldusmenetluse raames on Tallinna linn läbi viinud kodukülastuse kaebaja poolt elukohana registreeritud aadressil xxxxxxx, Tallinn ja teinud selle käigus olukorrast fotosid.
3.1.Kohus selgitab esmalt kaebajale, et vastustajal on õigus kaebaja vastavate taotluste lahendamiseks teha mh kodukülastusi ja seda ka vastavalt dokumenteerida (vastustajal kui haldusorganil on uurimiskohustus ehk kohustus selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud sh koguda nende asjaolude kohta tõendeid – vt HMS § 6).
3.2.Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kaebaja on toimetulekutoetuse taotlustes märkinud oma elukohaks xxxxxxx, Tallinn ning kaebaja taotleb sellega seotud kommunaalkulude hüvitamist. Sellest tulenevalt tuli vastustajal läbi viia vastav haldusmenetlus kaebaja taotluste lahendamiseks. Vaidlust ei ole ka selle üle, et antud aadressil toimus kodukülastus 07.01.2025, kus vastustaja mh pildistas korteris sees selles olevat ahju ja selle ümber olevat prügi (vt lisad 15-16 dtl 29-30). Ülejäänud fotod on tehtud hoonest väljaspool. Ühelgi fotol ei ole kujutatud kaebajat ennast. Vastustaja on kohtule teatanud, et vastavat infot ohtliku küttekolde kohta tuleb vastustajal jagada Päästeametiga tagamaks nii kaebaja enda kui ka teiste isikute ohutus.
3.3.Sellele vaatamata on kaebuse esitaja esitanud kaebuse kohtule, mida kohus tõlgendab lähtudes kaebaja selgelt väljendatud eesmärgist kui kaebust nõudega keelata Tallinna linnal kaebaja kohta kodukülastuse ajal 07.01.2025 kogutud andmete so kaebaja kodust tehtud fotode ja kaebajaga seotud haldusmenetluse käigus linnale teatavaks saanud muude andmete jagamine kellele tahes teisele hetkel asjasse mittepuutuvale osapoolele ning kohustada Nõmme omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda vastavate fotode kustutamiseks.
3.4.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus selgitab, et keelamiskaebuse esitamisele on sätestatud seaduses selged piirangud. Nimelt võib HKMS § 45 lg 1 kohaselt keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks järgmised tingimused: 1) akt või toiming on isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole keelamiskaebuse esitamiseks täidetud esimene eeldus ehk kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud.
3.5.Konkreetne subjektiivne õigus peab tulenema seadusest. Hetkel ei nähtu kohtule esitatud kaebusest, et mõnda seaduses sätestatud kaebaja subjektiivset õigust oleks rikutud. Kohus leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus keelata vastustajal edastada Päästeametile fotosid kaebaja väidetavas elukohas olevast küttekoldest. Tegelikult on olukord vastupidine - linnal on kohustus abistada abivajajaid sh kontrollida, et abivajajad elaksid ohututes tingimustes. Kui sotsiaaltöötajad avastavad ohtlikku küttekolde, siis tuleb neil sellest Päästeametit teavitada ja koos teavitusega tuleb anda ka võimalikult palju infot küttekolde seisukorra kohta, millest tulenevalt fotode edastamine küttekolde olukorrast on igati kohane ja vajalik meede. Eeltoodust tulenevalt ei ole Päästeametile küttekoldest fotode edastamisega rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi.
3.6.Vastustaja ei ole väitnud, et ta edastaks need fotod veel mingitele kõrvalisele isikutele nagu märgib kaebaja. Vastavad fotod tuleb vastustajal säilitada haldusmenetluse toimikus ning sellega ei saa tutvuda kõrvalised isikud. Haldusmenetluse seaduses on sätestatud haldusmenetluse toimikuga tutvumise kord ja see tagab piisavalt kaebaja õiguste kaitse. Kaebaja ei ole väitnud, et vastavaid norme oleks rikutud. Mis puudutab aga kinnistu omanikku ja tema informeerimist kinnisasja seisukorrast, siis ka see on õiguspärane. Nimelt
vastutab kinnistu omanik kinnistu ohutuse eest ja peab olema teavitatud ohtlikest olukordadest oma kinnistul, kui ametiasutus need avastab.
3.7.Mis puudutab aga kohustamiskaebust linna kohustamiseks hävitada vastavad fotod, siis ei ole ka vastava nõude esitamise eeldused täidetud. Nimelt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega on kohustamiskaebuse esitamise eelduseks esmalt haldusorgani poole pöördumine. Samuti peab olema täidetud eeldus, et isikul on vastav subjektiivne õigus toimingu sooritamist/haldusakti andmist nõuda. Käesoleval juhul nähtub kohtule, et kaebuse esitajal puudub juba ülal toodud põhjustel vastav subjektiine õigus nõuda fotode hävitamist, samuti ei ole kaebaja vastava taotlusega fotode hävitamiseks vastustaja poole pöördunud, millest tulenevalt ei ole kaebus ka selles osas lubatav.
3.8.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtule esitatud keelamis- ja kohustamiskaebuse menetlusse võtmine antud juhul ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
4.Kuivõrd kaebuse esitaja keelamis- ja kohustamiskaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, siis ei ole ka esialgse õiguskaitse taotlus keelata "Nõmme omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal" kaebaja andmete ja kaebajaga seotus andmete jagamine kellele tahes teisele hetkel asjasse mittepuutuvale osapoolele lubatav ja tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
5.Kaebaja poolt kohtule kaebuse lisana esitatud kirjavahetusest nähtub, et kaebaja soovib ka riigi õigusabi korras advokaati, kes viibiks haldusmenetluse juures. Kohus tõlgendab seda kui menetlusabi taotlust, milles kaebaja palub määrata endale riigi õigusabi korras esindaja haldusmenetluseks (RÕS § 4 lg 3 p 6).
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1).
Võttes aluseks Tallinna linna poolt kohtule esitatud andmed selle kohta, et isik on pikaaegne toimetuleku toetuse taotleja, samuti on isikule määratud töövõimetoetus, siis ei pidanud kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks menetlusabi taotluse lahendamiseks küsida eraldi majandusliku seisundi teatist ja pangakontode väljavõtteid. Kohus leiab, et majandusliku seisundi aspektist on kaebajale menetlusabi andmine lubatav.
7.Sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist jätab kohus RÕA taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel. Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Olenemata asjaolust, et taotleja ei valda juriidilisi eriteadmisi ja taotlejal on tõenäoliselt ka vaimse tervise probleemid (kaebaja ise viitab sellele, vt dtl 3), ei tähenda see, et ta ei ole võimeline iseseisvalt oma õigusi kaitsma. Kohus hindab RÕA taotluse lahendamisel ning RÕA määramise vajaduse hindamisel vaidluse keerukust. Taotleja soovib esindajat seoses tema suhtes läbi viidava toimetulekutoetuste menetlustega (eelkõige soovib taotleja, et esindaja viibiks juures kui toimuvad menetlustoimingud väljaspool ametiasutust). Kohus selgitab, et toimetulukutoetuse taotluse esitamiseks kõik vajalikud andmed saavad olla olemas üksnes kaebajal. Selleks, et neid vastusajale esitada, ei ole vajalik esindaja määramine riigi õigusabi korras. Tallinna linna vastusest nähtub, et isik on ka pikaaegne ja kogumustega toimetulekutoetuse taotleja. Mis puudutab menetlustoiminguid nagu näiteks kodukülastus, siis selliste kodukülastuse tegemiseks on vastustajal seadusest tulenev õigus olemas. Kodukülastuse puhul fikseeritakse olemasolev olukord ning seda ei saaks kuidagi muuta ka advokaadi kodukülastuse juures viibimine. Olukorras, kus on selge vaidluse põhiprobleem ning vaidlus taandub sisuliselt üksnes faktiküsimusele, kas kaebajale tuleb määrta toimetulekutoetus või mitte ning kas vastav menetlus on läbi viidud seaduse nõuetele vastavalt, on taotleja kohtu hinnagul võimeline ise oma õiguseid kaitsma. Seejuures saab kohus aru nii kaebusest kui ka vastustaja vastusest, et seni on kaebajale toimetulekutoetust ka nõuetekohaselt määratud. Asjaolu, et kaebaja leiab ekslikult, et kodukülastuse käigus ei tohi olukorda fikseerida fotode tegemisega, ei too veel kaasa advokaadi määramise vajadust. Ka võimalikud vaimse tervise probleemid ja töövõime puudumine (vastustaja poolt kohtule esitatud andmete kohaselt laekub kaebaja töövõimetoetus kaebaja ema arveldusarvele, vt dtl 37 kuues lõik) omavad riigi õigusabi andmist otsustades tähtsust vaid juhul, kui need takistavad taotlejal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et need asjaolud avaldavad taotlejale sellist mõju, et ta ei ole võimeline ise oma õigusi toimetulekutoetuse haldusmenetluses kaitsma. Taotleja on end kohtule esitatud dokumentides väljendanud piisavalt arusaadavalt ja selgelt, põhjendades piisavalt selgelt ja faktiliselt oma avaldusi. Seega puudub põhjus pidada taotleja tervislikku seisundit niivõrd halvaks, et ta ei saa ise avaldusi esitada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi haldusmenetluses kaitsma ning jätab RÕA taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.