Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

1.Maksuhaldur esitas 15.1.2025 Tartu Halduskohtule taotluse toimingute sooritamiseks X (XXX) suhtes.

saada luba täitmist tagavate

3-25-111 kontrollimenetluse lõppedes kindlasti tasuma ja mis eksisteerib varjatud kujul alates jaanuarist 2024 kuni novembrini 2024“. Nii on näiteks Tallinna Halduskohus teinud haldusasjas 3-17-1422 määruse, milles rahuldas maksuhalduri taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne maksusumma määramist ja maksuotsuse väljastamist, märkides muuhulgas p-s 3.1: „Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8) möönnud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks isegi olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki.” Seega on lubatav täitmist tagavate toimingute sooritamine enne maksusumma määramist ja seda toetab ka MKS § 136’ sõnastus: Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Hetkel kontrollitakse maksude tasumise õigsust, mille kindlaks tulemuseks on maksusumma määramine ja allpool põhjendab maksuhaldur, milles seisneb maksuhalduri kahtlus, et pärast maksusumma määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. X juhatuse liikmeks oleku ajal kujunenud põhivõlg vähemalt summas 27 875,99 eurot koosneb perioodil jaanuar – november 2024 deklareerimata ja tasumata jäänud käibemaksust. Nimetatud summa nõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena X-ilt potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja. Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega X OÜ juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib X solidaarselt X OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses summas 27 875,99 eurot, millele lisandub intress. Maksuhaldur on taotluse punktis 2 analüüsinud maksuvõla kujunemist ja leidnud, et vastutusmenetluse lõpus X tõenäoliselt sissenõutava maksusumma moodustab X OÜ perioodidel veebruar 2024, aprill 2024, mai 2024, september 2024, oktoober 2024 ja november 2024 KMD-del deklareerimata jäänud käibemaks summas 27 875,99 eurot (punkt 2.1). Maksuhalduri hinnangul kindel X OÜ-le määratav maksusumma on vähemalt 27 875,99 eurot, millele lisandub intress (vt 15.1.2025 taotlust). Maksuhaldur on leidnud, et X OÜ varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. 15.01.2025 seisuga on X OÜ-l maksuvõlg summas 7474,78 eurot7 ning MTA on 03.01.2025 korraldusega arestinud X OÜ olemasolevad pangakontod võlasummas 4207,46 eurot, kuid pankadest tulnud vastuste kohaselt 03.01.2025 seisuga X OÜ-l Eestis pangakontosid avatud ei ole jj. Taotluses leitakse, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine ja on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (vt taotluse punktid 4-5). Maksuhaldur leiab, et esinevad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused. Käesoleval juhul ei ole X OÜ-le veel maksuotsust väljastatud, kuid maksuhaldur on veendunud, et äriühingu suhtes pooleliolev maksumenetlus lõppeb äriühingule maksusumma määramisega (viide Riigikohtu lahendile nr 3-31-15-12 p-s 50 e, taotluse p.6) .

3-25-111 Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (taotluse p.7). Maksuhaldur on taotluse punktis 8 selgitanud täitetoimiku valikut ja leidnud, et kahele kinnistule (717538 ja 1895438) on seatud kohtutäituri poolt seatud keelumärge, siis Riigikohtu määruse 3-2-1-167-10 kohaselt on võimalik seada sinna kohtulikku hüpoteeki vaid kohtutäituri nõusolekul. Isegi, kui nõusolek saada, on sissenõudmisväärtus väiksem, kui kolmanda kinnistu 1895338 väärtus. Seetõttu ei eelista maksuhaldur neid kinnistuid täitetoimingu valikul ja ei analüüsi ka kinnistute väärtust (vt taotlust). X-ile kuuluv kinnisasi registriosa numbriga X, tootmismaa 100%, mille üldpind on 7643,00 m2 asukohaga X X alevik Põlva vald Põlva maakond, millel ehitisregistri andmetel ehitisealune pind on 1244 m2 ja millel asub sigala, mille kasutamise otstarbe pind on 1117 m2. Kinnistul ei ole hüpoteeke ega keelumärkeid. Maa-ameti hinnastatistika järgi oli perioodil 01.01.2023 kuni 31.12.2024 hoonestatud tootmismaa võõrandamise tehinguid Põlva maakonnas Põlva vallas 13 tehingut. Keskmiseks ruutmeetri hinnaks oli 5,96 eurot, mille alusel oleks X X alevik Põlva vald Põlva maakonnas hoonega tootmismaa väärtus 45 552,28 eurot. Veebiportaali kv.ee andmetel on 03.01.2025 Põlva vallas müügil 1 kinnistu (tootmismaa), mille üldpind on suurem, 14 660 m2, kuid millel asuvad taastamist vajavad hooned (kalapunkt, püünisekuur, kalamarja kogumispunkt, veel 2 väiksemat hoonet, olemas elektrivarustus), kinnistu hinnaks on 69 000 eurot, mis teeb ühe m2 hinnaks 4,71 eurot. Eelnevast tulenevalt hindab maksuhaldur kinnistu väärtuseks 40 737,19 eurot ja X-ile kuuluva kinnistu registriosaga nr X väärtuseks 40 737,19 eurot. Väärtuse arvutamisel lähtume ühelt poolt viimase 24 kuu jooksul toimunud Maa-ameti tehingute hinnastatistikast ruutmeetri keskmise hinna (m2 hind 5,96 eurot) ning teisalt hetkel samas maakonnas müügis olevate kinnistute pakkumiste keskmise ruutmeetri hinna (m2 hind 4,71 eurot), kus kinnistu üldpind on suurem kui 6342 m2 ning hindame kinnistu väärtuseks 40 737,19 eurot - 7643 m2 x (4,71+ 5,96/ jagada 2). X omab seisuga 15.01.2025 Transpordiameti liiklusregistri andmetel sõidukeid, kuid kõikidele järgmistele sõidukitele on seatud võõrandamise keelumärked ( vt taotluse p 8.5) ja X omab veel sõidukeid, millele keelumärkeid seatud ei ole (taotluse p.8.6). Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena nõuab maksuhaldur kokku vähemalt 27 875,99 eurot. Arvestades, et sõidukite täpne tehniline seisund ja sellest lähtuvalt ka turuväärtus pole teada, kuid see on määratavast maksusummast kindlasti oluliselt väiksem (maksimaalselt 11 865 eurot: 1950 + 5500 + 3490 + 925), siis ei täida maksuhalduri hinnangul sõidukitele keelumärkide seadmine eesmärki tagada maksuvõla võimalik sissenõudmine. Seega pidades silmas võimalikku vastutusotsusega nõutava summa suurust, lähtudes taotluses toodust ja juhindudes HKMS § 264 lg-st 1, MKS § 1361 lg-st 1, § 130 lg 1 p-st 2, peab maksuhaldur vajalikuks ja proportsionaalseks taotleda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks summas 27 875,99 eurot X-ile kuuluvale kinnistule registriosa numbriga X, tootmismaa 100%, mille üldpind on 7643,00 m2 asukohaga X Põlva vald Põlva maakond. Maksuhaldur on taotluse punktis 9 leidnud, et piisavaks asendustagatise väärtuseks 31 292,99 eurot (27 875,99 + 1350 + 2037 + 30). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 31 292,99 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-25-111 juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3-25-111 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks isegi olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki.” Kohus märgib, et antud asjas on eelnimetatud eeldused täidetud (vt taotluse p 2-10). MKS § 96 lg-st 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus ei korda maksuhalduri taotluse põhjendusi käesoleva määruse p. 2-10, kuna nõustub nendega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.