H.J kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – H.J Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.J määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse H.J määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1206 resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale.
Jätta H.J riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Jätta rahuldamata H.J vastuväide kohtu tegevusele.
Jätta H.J määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1206 resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H.J esitas Tallinna Halduskohtule 23.04.2024 kaebuse mõista tema kasuks välja hüvitis 9800 eurot Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest seoses 8 päevaks kartserisse paigutamise, kaplaniga kohtumise ärajäämise ja kaebaja inimväärikuse alandamise eest. Kaebaja taotles ühtlasi menetlusabi riigilõivu tasumiseks.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.11.2024 määruse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest 150 euro ulatuses, mis seondus 5000 euro suuruse kahjunõudega inimväärikuse alandamise eest seoses kaebaja naaberkambris 27.–28.02.2024 vahelisel ööl müra tekitamise võimaldamisega ning 26.02.2024 kaebaja peal füüsilise jõu kasutamisega. Ülejäänud osas jättis kohus menetlusabi
3-24-1206 taotluse rahuldamata. Halduskohus jättis H.J kaebuse käiguta ja andis kaebajale 144 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. H.J on taotlenud mittevaralise kahju hüvitist kokku 9800 eurot järgmiselt: 800 eurot seoses 8 päevaks kartserisse paigutamisega ajavahemikul 30.03.2024–07.04.2024; 8500 eurot seoses inimväärikuse alandamisega, mis seisnes selles, et ajavahemikul 19.–28.02.2024 hoiti kaebaja naaberkambris kinnipeetavat, kes segas kaebajat lärmi tekitamisega ja tema nime teotamisega, samuti kaebaja peal 26.02.2024 füüsilise jõu kasutamisega; 500 eurot seoses sellega, et kaebajal ei võimaldatud 28.02.2024 hommikul kohtuda kaplaniga. Kaebaja on avaldustes käsitlenud ka muid sündmusi, kuid ei ole ühtegi kahjunõuet nendega seostanud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt tuleb kaebajal 9800 euro suuruselt kahjunõudelt tasuda kokku riigilõivu 294 eurot, mida kaebaja ei ole oma majanduslikku seisu arvestades võimeline tasuma. Lisaks majanduslikele eeldustele peab menetlusabi andmiseks kaebusel olema edulootust. Kaplaniga kohtumise takistamise osas on mittevaralise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu, sest ühel päeval kaplaniga kohtumise vahelejäämine ei saanud tekitada kaebajale hüvitamist väärivat mittevaralist kahju. Kaebaja sai kaplaniga kohtuda kahel järgmisel päeval. Ka kartseris viibimisega seoses ei ole kaebusel arvestatavaid eduväljavaateid. Tallinna Vangla 26.03.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/107 karistati kaebajat 5 päevaks (3 + 2) kartserisse paigutamisega selle eest, et ta lõhkus 26.02.2024 kambris telefoni, karjus ja ähvardas valvurit, osutas vastupanu käeraudade paigaldamisele ning proovis valvurit jalaga lüüa. Nende asjaolude tõele vastavuse korral ei ole alust pidada kartserikaristuse määramist õigusvastaseks, kuna tegemist on tõsiste rikkumistega. Kaebaja ei ole neile asjaoludele vastu vaielnud, vaid on esitanud ainult õigustusi. Tallinna Vangla 28.03.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/108 karistati kaebajat 3 päevaks kartserisse paigutamisega 28.02.2024 valvuriga üleoleva ja agressiivse käitumise eest. Käskkirja kohaselt ägestus kaebaja teda saatma tulnud valvuri peale (kuna tal ei lubatud võtta kaasa silmakreemi), lõi jalaga vastu ust ja üritas haarata valvurit käest. Ka selle juhtumi asjaolusid ei ole kaebaja eitanud, vaid on oma tegevust üksnes õigustanud. Isegi kui kaebajal olnuks õigus silmakreem ühes võtta, ei õigustaks valvuri võimalik eksimus selles osas ebaviisakat suhtlust ega ametniku ründamist. Vaidemenetluses leidis kaebaja veel, et teda ei oleks tohtinud kartserisse paigutada tema terviseprobleemide tõttu, kuid Tallinna Vangla 18.04.2024 vaideotsuses nr 5-15/24/79-2 on selgitatud, et kaebaja terviseseisundit on kontrollitud ning tal ei ole tuvastatud meditsiinilist näidustust, mis välistaks kartserisse paigutamise. Ajavahemikul 19.02.2024–28.02.2024 inimväärikuse alandamisega seonduvalt tuleb märkida, et vanglas ei saa paratamatult tagada täiesti vaikset keskkonda ning eelduslikult reageeritakse rikkumistele asjakohaselt. Kinnipeetav ei saa valida endale vanglas naabreid ning vangla ei saa takistada kaaskinnipeetavate nimede teadasaamist. Kaebaja on tema enda käitumise tagajärjel paigutatud osakonda, kuhu paigutatakse tavapärasest raskema käitumisega kinnipeetavaid ning seetõttu on tavapärasest suurem korrarikkumiste (sh müra) tase paratamatu. Siiski on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale mh ettenähtud öörahu võimalus. Üldteada on, et pikemaajaline unepuudus kahjustab inimese tervist. Isegi ühe öö vältel magamise takistamist võib pidada tema inimväärikust alandavaks. Seega ei ole kahjunõue selles osas ilmselgelt perspektiivitu, kui kogu öö kestnud lärmamine leiab kinnitust. Tallinna Vangla 26.03.2024 käskkirjast nr 1-24/1-3/107 nähtub kaebaja peal füüsilise jõu kasutamine, kuid tõendatud ei ole kaebajale vähegi tõsisemate füüsiliste vigastuste tekitamine. Kuna ei saa välistada, et jõu kasutamisega kaasnes valu, võib see olla käsitatav inimväärikuse alandamisena ning praeguses menetlusetapis ei saa järeldada, et kahjunõudel ei oleks selles osas eduväljavaateid. Kuna 8500 euro suurune kahjunõue on osalt ilmselgelt põhjendamatu, 2(5)
3-24-1206 siis vabastab kohus kaebaja riigilõivust 5000 euro suuruselt nõudelt, mis mis puudutab naaberkinnipeetava häiriva käitumise võimaldamist 27.-28.02.2024 vahelisel ööl ja füüsilise jõu kasutamist 26.02.2024. Ülejäänud 4800 euro suuruselt kahjunõudelt tuleb kaebajal tasuda riigilõiv 144 eurot.
3.H.J palub 06.11.2024 määruskaebuses (hiljem korduvalt täiendatud) tühistada halduskohtu 05.11.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 osas, milles kaebajat ei vabastanud riigilõivu tasumise kohustusest ülejäänud kahjunõudega seotud ulatuses. Kaebaja on tõendanud oma maksejõuetust. Kaebaja palub määrata kogu kahjunõude uueks summaks 5000 eurot ning vabastada ta sellelt ettenähtud riigilõivust. Kehavigastuse tekitamisega seotud kahju hüvitamise nõue on riigilõivuvaba. Kaebaja palub lisaks riigi õigusabi korras advokaadi määramist, sest vaidlus on keskmisest kohtuasjast tunduvalt keerulisem. Kaebajale on varem määratud riigi õigusabi tsiviilasjas ja haldusasjas nr 3-24-1248. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus ei lahenda tema asju erapooletult ja juhtumipõhiselt, vaid jätab kõik riigi õigusabi taotlused rahuldamata. Kaebaja ei orienteeru enam faktides ja kohtuasjades ning palub riigi õigusabi, et see segadus likvideerida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; RLS § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
5.H.J on määruskaebuse menetluses taotlenud mh riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramist. Kuivõrd Tallinna Halduskohtu 05.11.2024 määrus ei käsitle riigi õigusabi taotluse lahendamist, siis käsitab ringkonnakohus, et kaebaja on taotlenud riigi õigusabi seoses praeguse määruskaebuse menetlemisega ringkonnakohtus. Taotlus jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest kaebaja on olnud iseseisvalt võimeline koostama määruskaebuse, millest on ringkonnakohtule arusaadav, miks kaebaja halduskohtu määrusega ei nõustu ja millist lahendit kaebaja ringkonnakohtult taotleb. Seega lahendab ringkonnakohus määruskaebuse sisuliselt. Menetlusabi andmist puudutava halduskohtu 05.11.2024 määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi andmine ei saa olla vajalik mh poolte võrdsuse tagamiseks (RÕS § 7 lg 3). Kui kaebaja soovib riigi õigusabi põhivaidluse lahendamiseks, on sellekohane taotlus võimalik esitada halduskohtule, kes tema kaebust sisuliselt menetleb. Samas tuleb arvestada, et halduskohus on praeguses asjas juba oma 20.05.2024 määrusega jätnud riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja 15.07.2024 määrusega korduva riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, mistõttu ei oleks riigi õigusabi taotlus ilmselt perspektiivikas, sest menetluslik olukord ei ole oluliselt muutunud.
6.H.J 03.12.2024 vastuväide seoses ringkonnakohtu väidetava erapoolikusega tema kohtuasjade või neis esitatud taotluste lahendamisel on põhjendamatu. Ettevalmistav kohtunik määratakse asja ringkonnakohtusse saabumisel kohtute infosüsteemi poolt automaatselt ja see ei sõltu kohtuniku tahtest. Asjaolust, et kaebaja mitmed (sh korduvad) riigi õigusabi taotlused erinevates asjades on jäetud üldjuhul rahuldamata või läbi vaatamata, ei järeldu veel, et kohtud ei hindaks taotlusi igas asjas eraldiseisvalt. Samas on iseenesest loogiline, et kui samalaadsetes asjades (s.o vangla tegevusega seotud mittevaralise kahju hüvitamise kaebustes) on kaebaja juba hinnatud võimeliseks osalema kohtumenetluses ilma esindaja abita (RÕS § 7 lg 1 p 1), siis peaks riigi õigusabi määramiseks hilisem vaidlus eeldatavasti olema millegipoolest spetsiifiline või kaebaja olukord muul viisil muutunud (nt terviseseisund 3(5)
3-24-1206 oluliselt halvenenud). Haldusasjas nr 3-24-1248 ei antud kaebajale riigi õigusabi kahju hüvitamise nõude esitamiseks, vaid üksnes täiendavate julgeolekuabinõude pikaajalise ja jätkuva kohaldamise vaidlustamiseks. Nimetatud asjas oli kaebaja õiguste võimalik riive märksa tungivam, võrreldes kahju hüvitamise nõudega. Riigi õigusabi ei ole põhjendatud anda ainuüksi eesmärgiga, et advokaat omaks ülevaadet, mis nõudeid ja millistes asjades on kaebaja esitanud, ning aitaks kaebajal koostada seisukohti tema paljudes menetlustes, kuigi ta oleks selleks ka ise võimeline.
7.Riigilõivu tasumisest vabastamist puudutavas osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu 05.11.2024 määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4; § 203 lg 2). Halduskohus ei ole kahelnud selles, et kaebaja ei ole majandusliku seisundi poolest võimeline nõutavat riigilõivu tasuma. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainus asjaolu, mida kohtul tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Menetlusabi andmine (sh riigilõivu tasumiseks – HKMS § 110 lg 1 p 1) ei ole HKMS § 111 lg-te 1–3 järgi põhjendatud mh olukorras, kus puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
8.Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue võib omada eduväljavaateid üksnes seoses väidetavate sündmustega, mis seisnesid selles, et kaebajal tuli 27.-28.02.2024 vahelisel ööl taluda naaberkambris viibinud kinnipeetava poolt tekitatud valju müra ning vanglaametnikud kasutasid kaebaja suhtes 26.02.2024 füüsilist jõudu. Muude kaebuses välja toodud mittevaralist kahju põhjustanud sündmustega (s.o 8 ööpäevaks kartserisse paigutamine; kaplaniga 28.02.2024 kohtumise ärajäämine; kaebaja naaberkambris 19.–28.02.2024 viibinud kinnipeetava tegevus, v.a öörahu rikkumine 27.– 28.02.2024) seoses pidas halduskohus rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimist ebatõenäoliseks. Ringkonnakohus jagab neid seisukohti. Olukorras, kus meditsiinitöötajad olid kinnitanud, et kaebaja on terviseseisundi poolest võimeline kartserikaristust kandma ning kartseritingimusi ei tulnud ka leevendada, samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta poleks karistuse määramist tinginud rikkumisi toime pannud, ei saa kokku 8 ööpäevaks kartserisse paigutamist pidada ilmselgelt ülemääraseks ja hüvitamiskaebust ei oleks seetõttu ilmselt alust rahuldada. Kuna kaplaniga sai kaebaja kohtuda 29.02.2024 ja 01.03.2024, siis ei saanud 28.02.2024 kohtumise ärajäämine ka mingit märkimisväärset (s.o rahas hüvitamisele kuuluvat) kahju kaebajale tekitada, isegi juhul, kui vangla tegevus võiks selles osas osutuda õigusvastaseks. Halduskohus märkis mh õigesti, et kaebaja ei saa valida, milline kinnipeetav paigutatakse tema naaberkambrisse, ja vangla ei saa vastutada naaberkambris viibinud kinnipeetava tegevuse eest, isegi kui viimase käitumine kahjustas kaebaja õigusi. Vangla saab vastutada võimaliku kahju tekitamise eest üknses selles ulatuses, milles vangla on jätnud kaebajat häirinud kaaskinnipeetava käitumisele õigeaegselt või asjakohaselt reageerimata. Kaebuse väidetest sai praegusel juhul välja lugeda üksnes selle, et Tallinna Vangla ei ole taganud kaebajale 27.–28.02.2024 õigust öörahule, kuid muus osas ei olnud äratuntav, et vangla oleks jäänud kaebaja õiguste kaitsel tegevusetuks ja see on tekitanud kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
9.Halduskohus hindas, et 26.02.2024 füüsilise jõu kasutamise ning 27.–28.02.2024 öörahu tagamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue moodustas 8500 euro suurusest nõudest ca 5000 eurot, ning vabastas kaebaja sellelt tasumisele kuuluva riigilõivu (150 eurot) maksmise kohustusest. Kaebaja on 06.11.2024 määruskaebuses palunud määrata kõigi nõuete kogumi eest uueks kahjunõude summaks 5000 eurot ja vabastada ta sellelt tasumisele kuuluvast riigilõivust. Ringkonnakohus märgib, et kui kaebaja soovib kahjunõude summat vähendada, on tal võimalik esitada halduskohtule vastavasisuline avaldus ja seda ei loeta kaebuse muutmiseks (vt HKMS § 49 lg 3 p 2). Küll aga ei saa sellise avaldusega laiendada 4(5)
3-24-1206 halduskohtu määrusega ettenähtud osalist riigilõivuvabastust nendele kahjunõuetele, mille osas on halduskohus jätnud menetlusabi taotluse rahuldamata. Sõltumata sellest, kas kaebaja nõuab iga kahju tekitanud sündmuse eest eraldi hüvitist või taotleb kõigi sündmustega seoses kokku ühte hüvitist, tuleb erinevatel alustel (vt HKMS § 41 lg 2; nt Riigikohtu 09.03.2022 määrus nr 3-21-712, p 16; 18.06.2020 otsus nr 3-16-1903, p 24) esitatud kahju hüvitamise nõudeid käsitada eraldiseisvalt.
10.Kaebaja viide, et kehavigastuse tekitamisega seotud kahju hüvitamise nõue on RLS § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivuvaba, ei ole asjassepuutuv, sest kaebaja ei ole 26.02.2024 sündmusega seonduvalt väitnud tervisekahju tekkimist, vaid põhjendamatut või ülemäärast jõu kasutamist, mis on seostatav tema väärikuse alandamisega. Ka Tallinna Vangla 28.04.2024 vastusest nr 537/24/22-8 ei nähtu, et kaebaja suhtes 26.02.2024 jõu kasutamisega oleks temale kaasnenud märkimisväärseid vigastusi, vaid üksnes mõned kriimustused või marrastused. Eluliselt ei ole usutav, et kui kaebajale oleks põhjustatud peaaegu kaelaluumurd, nagu ta on väitnud, siis oleks meditsiinitöötaja jätnud selle fikseerimata ja kaebaja ise oleks selle lihtsalt ära unustanud.
11.Kokkuvõttes on halduskohus põhjendatult vabastanud kaebaja 26.02.2024 füüsilise jõu kasutamise ning 27.–28.02.2024 öörahu tagamata jätmisega seotud 5000 euro suuruselt kahju hüvitamise nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest, kuid jätnud riigilõivu tasmisest vabastamise taotluse ülejäänud kahjunõuete osas rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on selles osas ilmselt vähesed. Kui kaebaja soovib jätkuvalt nõuda kahju hüvitamist ka kartserisse paigutamise, kaplaniga kohtumise ärajäämise ja naaberkambris viibinud kinnipeetava tegevuse eest (v.a öörahu rikkumine 27.–28.02.2024), siis tuleb tal nende sündmustega seotud 4800 euro suuruselt täiendavalt kahju hüvitamise nõudelt tasuda riigilõivu 144 eurot.
12.Eelneva põhjal jääb H.J määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.11.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.
13.Halduskohus andis 05.11.2024 määruse resolutsiooni p-ga 5 kaebajale 144 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja, mis hakkas kulgema kohtumääruse kättesaamisest ehk 05.11.2024. Seega oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 20.11.2024. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebajalt ei saanud eeldada, et ta otsiks aktiivselt võimalusi riigilõivu tasumiseks enne tema menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud 06.11.2024 määruskaebuse lahendamist, tuleb halduskohtul anda kaebajale täiendav tähtaeg nõutava riigilõivu tasumiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.