R.R kaebus tühistada Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, mille kohaselt on järgmine töötukassasse pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses, Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsus, millega lõpetati töötuna arvelolek seisuga 14.01.2024, ning Eesti Töötukassa 19.02.2024 vaideotsus nr 20
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – R.R Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.R apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu R.R apellatsioonimenetluses esitatud tõendid osaliselt, vastavalt kohtuotsuse p-s 7 märgitule. Eemaldada muud apellatsioonimenetluses esitatud tõendid haldusasja toimikust.
2.Jätta kaebuse muutmise taotlus rahuldamata.
3.Jätta R.R apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 otsus muutmata.
4.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
5.Otsuse avaldamisel asendaja kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.01.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).
3-24-857 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa võttis R.R 09.10.2019 otsusega nr TA19-0114335 töötuna arvele alates 09.10.2019. Eesti Töötukassa koostas 15.12.2023 tegevuskava, mille järgi on R.R-il järgmine töötukassasse pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses. R.R esitas 08.01.2024 töötukassale vaide, milles taotles 15.12.2023 koostatud tegevuskava muutmist tegevuskavas märgitud vastuvõtule pöördumise viisi osas. Eesti Töötukassa lõpetas 23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 R.R töötuna arveloleku seisuga 14.01.2024. R.R esitas töötukassale 24.01.2024 ja 26.01.2024 vaide täienduse, milles taotles Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsuse nr TA24-0013810 kehtetuks tunnistamist ja töötuna arveloleku ennistamist. Eesti Töötukassa jättis 19.02.2024 vaideotsusega nr 20 R.R vaide rahuldamata.
2.R.R esitas 20.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa vastu järgmiste nõuetega: 1) tühistada Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, mille kohaselt on R.R-il järgmine töötukassasse pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses; 2) tühistada Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsus nr TA24-0013810, millega lõpetati R.R-il töötuna arvelolek seisuga 14.01.2024; 3) tühistada Eesti Töötukassa 19.02.2024 vaideotsus nr 20. Kaebaja leiab, et ta ei pea käima töötukassas kohapealsel nõustamisel, sest kogu suhtlus toimub interneti vahendusel. Elektrooniline suhtlus on kaebajale mugavam ja säästab tema aega. Vastustaja pole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja peab minema kohapeale uut kokkulepet sõlmima. Kaebaja on läbinud kõik erinevad nõustamise viisid. Isiklik ilmumine töötukassasse ei taga töökohta. Kaebaja suudab ennast kirjalikult arusaadavalt väljendada ning on elektronposti teel kättesaadav. Ta saab pidevat ravi ja ootab meditsiini- komisjoni. Kaebaja tervislik seisund on muutunud ja ta saaks teha üksnes kaugtööd. Kaebaja soovis 23.06.2024 avaldusega muuta kaebust ning palus järgmist:
1.Jätta vastustaja kanda kõik rahalised kulutused.
2.Jätta vastustaja kanda kõik rahalised kulutused seoses meditsiinikomisjoniga, mille toimumist kaebaja ootab.
3.Kohustada Eesti Töötukassa konsultanti Q kaebaja ees vabandama.
4.Nõuda Qlt välja hüvitis 1000 eurot.
3.Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebajaga 15.11.2023 e-töötukassa kaudu toimunud nõustamiskohtumise tulemusel koostatud tegevuskava kokkuvõttes on nõustaja märkinud järgmist: „Saadan teile uuesti ka koostöö kokkulepped ning arvestage palun jaanuaris kohapeale pöördumisega, kuna 4 aasta jooksul, sh üle aasta e-päevikul olles, ei ole viinud tulemuseni - takistuste kõrvaldamiseni ja tööle asumiseni. Vastupidi, te olete ilma meid teavitamata eemaldanud enda telefoni numbri ning ka tööd hakanud otsima veebi teel“. Tegevuskavas määrati kaebajale nõustamise aeg 15.12.2023 kell 10.15 e-töötukassa kaudu. Uus pöördumise aeg ja viis tehti kaebajale teatavaks tema e-posti aadressile saadetud tegevuskavas. Kaebajale 2(7)
3-24-857 saadeti 15.11.2023 e-posti aadressile ka töötu koostöökokkulepe, milles selgitati töötu kohustusi arveloleku ajal, sh vajadust teavitada töötukassat kõigist asjaoludest, mis takistavad kohustusi täita. 15.12.2023 e-töötukassa kaudu toimunud nõustamiskohtumisel koostatud tegevuskava kokkuvõttes on töötukassa nõustaja selgitanud kaebajale põhjuseid, miks on vajalik korraldada nõustamine töötukassas kohapeal. Tegevuskava kohaselt oli järgmine nõustamise aeg 11.01.2024 kell 14:15 töötukassa esinduses. Uus pöördumise aeg ja viis tehti kaebajale teatavaks talle e-posti aadressile saadetud tegevuskavas. Kaebaja saatis töötukassale 19.12.2023 kirja, milles märkis, et ei nõustu 15.12.2023 tegevuskavas märgitud nõustamise aja ja viisiga. Töötukassa esitas 22.12.2023 kaebajale omapoolsed selgitused. Pöördumise meeldetuletused saatis töötukassa kaebaja e-postile 15.12.2023, 05.01.2024 ja 09.01.2024 (dtl 311–313). Kaebaja saatis töötukassa nõustajale 09.01.2024 e-kirja, milles selgitab, et talle jääb arusaamatuks vajadus tulla töötukassa nõustamisele kohapeale. Sellele kirjale vastas nõustaja, paludes tulla töötukassasse vastuvõtule 11.01.2024 kell 14:15 (dtl 314–318). Vastustaja lõpetas 23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 kaebaja töötuna arveloleku alates 14.01.2024. Kaebaja esitas küll korduvalt seisukohti töötukassa nõustamisele kohapeale tulemise küsimuses, kuid ei põhjendanud, miks tal pole võimalik töötukassasse kohapeale tulla, mistõttu puudus kaebajal ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.
4.Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus jättis kaebaja 23.06.2024 taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata. Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, 23.01.2024 otsus nr TA24-0013810 ning 19.02.2024 vaideotsus nr 20 vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja 56 nõuetele. Halduskohus nõustus Eesti Töötukassa argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud tegevuskavas (dtl 304–305), 23.01.2024 otsuses nr TA24-0013810 (dtl 268– 269) ja vaideotsuses (dtl 106–111), samuti vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks kaebuses toodud väidetele. Kaebaja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei ilmunud 11.01.2024 nõustamisele töötukassa esindusse, vaid on esitanud põhimõttelised vastuväited isiklikult töötukassasse tulemise nõudele. Terviseandmetest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid kaebajal takistanud ilmuda tegevuskavas ette nähtud kuupäeval töötukassasse. Eesti Töötukassa on asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja puhul ei ole infosüsteemi täitmine olnud tulemuslik. Kaebuse esitajal on tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 8 kohaselt võimalus ennast uuesti töötuna arvele võtta, kui ta järgib töötule kehtestatud nõudeid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.R.R esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja on töötu alates 09.10.2019. Töötukassasse kohale ilmumist kaebaja vajalikuks ei pea. Määratud konsultatsioonipäeval 11.01.2024 ei saanud kaebaja halva enesetunde tõttu kohtumisele ilmuda. Teatada sellest ei olnud kaebajal samal tervislikul põhjusel samuti võimalik. Kaebaja tervis oli halb kaua aega enne konsultatsioonipäeva ja ta saab püsiravi. Kaebaja hinnangul pole ühtegi küsimust, mida poleks võimalik lahendada elektroonilise koostöö teel. Töötukassa töötajad keelduvad dialoogist ja mistahes kokkulepetest. 16.12.2023 vastuses selgitas kaebaja, kus ja kuidas ta otsib tööd. Kaebaja esitas kohtule ka tõendid ravi kohta. Vaidlustatud otsused takistavad tervise säilitamist. Halduskohus ei arvestanud otsuse tegemisel kaebaja tervislikku seisundit. Halduskohus ega töötukassa ei viibinud kaebaja halva enesetunde puhul tema juures ega tea haiguse ilminguid. Kohtule 3(7)
3-24-857 esitatud terviseandmetes on ravimite nimetused ja diagnoos. Üksikasju teab arst, kuid konfidentsiaalsuse tõttu ei saa seda teavet avalikustada. Kuna kaebaja terviseandmed on konfidentsiaalsed, ei olnud kaebajal vajadust ning ta ei kavatsenudki sellest kuhugi teatada. Kaebaja soovib säästa oma aega ja kasutada innovatsioonilisi tehnoloogiaid. Kaebajal puudub kavatsus rikkuda seadust. Isiklik kohtumine ei lahenda töötuks olekuga seotud probleeme. Isiklik visiit ei ole millekski vajalik. Individuaalne tööotsimiskava ei ole tehtud koostöös kaebajaga. Tööturumeetmete seadus kohustab arvesse võtma inimese soove ja vajadusi. Konsultant ei küsinud, miks kaebaja kohale ei tulnud. Kaebaja palub:
1.Jätta menetluskulud vastustaja kanda.
2.Jätta vastustaja kanda finantskulud, kui kaebajal tekib vajadus pöörduda mis tahes meditsiiniasutuste poole. Vastustaja lõpetas ebaseaduslikult kaebaja arveloleku töötuna ning jättis kaebaja ilma tervisekindlustusest.
3.Kohustada vastustajat kaebaja ees vabandama seoses sellega, et vastustaja rikkus võrdse kohtlemise seadust, väites, et kaebajaga arvestamine otsustes ei ole kohustuslik (vastustaja 19.02.2024 otsuses ja 08.05.2024 vastuses).
4.Kohustada Q kaebaja ees vabandama valeinformatsiooni ja laimu tõttu 15.12.2023 menetlusdokumendis. Kaebajale on avaldatud psühholoogilist survet ja temaga on suheldud ultimaatumi vormis. Kaebaja nõuab Qlt hüvitist 1000 eurot.
5.Kohustada töötukassat esitama selgitused, miks töötukassale 19.12.2023 saadetud kaebusele ei vastatud. 22.10.2024 menetlusdokumendis palus kaebaja mõista töötukassalt ka hüvitis eriarsti visiidi eest 110 eurot.
6.Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Apellant ei ole esitanud põhjendusi, miks tal ei ole võimalik tulla töötukassale kohapeale nõustamisele, sh miks tal ei olnud võimalik tulla nõustamisele 11.01.2024 kell 14:15. See, et apellant ei soovi isiklikult pöörduda töötukassa esindusse kohapeale, vaid soovib seda teha e-töötukassa kaudu, ei ole mõjuvaks põhjuseks jätta talle määratud ajal tulemata. Apellant on olnud pikka aega töötu (alates 09.10.2019) ja kuulub tööturul riskirühma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab vastu apellatsioonimenetluses esitatud järgmised tõendid: -
apellatsioonkaebusega esitatud fail pealkirjaga „Портал здоровья. Рецепты, лечение. 29.07.2024..odt“ (dtl 719–721);
-
15.10.2024 menetlusdokumendiga esitatud здоровья..odt“, „Решение 8.10.2024..odt“, 16.09.2024..asice“ (dtl 805–810).
Kõik muud apellatsioonimenetluses esitatud tõendid jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja eemaldab toimikust. Apellatsioonkaebusega esitatud (eespool nimetamata) tõendid on haldusasja toimikus juba olemas ning neid ei ole vaja korduvalt esitada. 15.10.2024 ja
4(7)
3-24-857 22.10.2024 avaldustega esitatud (eespool nimetamata) tõendid ei ole siinse haldusasja lahendamiseks vajalikud ega asjakohased (HKMS § 62 lg 2).
8.Ringkonnakohtu hinnangul pole apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebaja väited, et töötukassa ei ole vastanud tema küsimustele ja väidetele. Apellatsioonkaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu halduskohtu ja töötukassa seisukohtade sisuga, kuid see ei tähenda, et halduskohus või haldusorgan oleksid rikkunud menetlus- või materiaalõiguse norme, sh selgitamiskohustust.
10.Siinses asjas seisneb vaidluse kese selles, kas kaebajal oli õigus jätta ilmumata 11.01.2024 töötukassa esindusse konsultatsioonile. Kaebaja väitel oli selleks mõjuv põhjus olemas ning seetõttu oli ilmumata jätmine vabandatav. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
11.Kaebaja on esitanud enda koostatud ja allkirjastatud dokumente, millest nähtub, et kaebaja perearst on kirjutanud talle välja retseptiravimeid. Samuti on kaebaja apellatsiooniastmes esitanud teabe eriarsti visiidi kohta. Ükski nendest dokumentidest ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul, et kaebaja oli tervislikel põhjustel võimetu töötukassa esindusse vastuvõtule ilmuma. Kaebaja ei ole väitnud, et tal on liikumisega raskusi. Kaebaja selgitustest ei ilmne ka seda, et tema diagnoos takistab tal kodust lahkuda. Kaebaja märgib, et ei pea vajalikuks minna töötukassa esindusse kohale, sest soovib kasutada innovaatilisemaid lahendusi ning kõik küsimused saab kaebaja hinnangul edukalt lahendada veebi teel. Need ei ole asjaolud, mida saaks pidada TöMS § 12 lg 1 p 1 tähenduses mõjuvaks põhjuseks jätta töötukassa esindusse konsultatsioonile minemata .
12.TöMS § 12 lg 1 p 1 kohaselt teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel muuta olenevalt vajadusest. Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil (TöMS § 9 lg 2). TöMS seletuskirja1 kohaselt on kokkulepitud viisist kinnipidamine oluline seetõttu, et üldjuhul kutsutakse inimene kohapeale nõustamisele konkreetse põhjuse ja eesmärgi tõttu ning telefoninõustamine ei tarvitse tema puhul viia soovitud tulemuseni. Siinsel juhul ilmneb asjaoludest, et kaebaja oli 11.01.2024 määratud kohapealse nõustamise ajaks töötu olnud üle nelja aasta. Vaidlustatud otsustest nähtub, et kaebaja kandideerimiste aktiivsus on aasta-aastalt vähenenud ning kaebaja ei täida ka tööotsimise märkmikku. Samas on töötul tulenevalt TöMS § 9 lg 1 p-st 4 kohustus otsida tööd iseseisvalt ja teavitada töötukassat enda tööotsingutest. Töötukassa esindusse isikliku ilmumise eesmärk ei olegi garanteerida isikule töökohta, vaid selle eesmärgiks on vahetum ja tulemuslikum kommunikatsioon töötu ja töötukassa vahel.
13.Kaebaja hinnangul on tema terviseandmed konfidentsiaalsed ning ta ei pidanud töötukassat oma tervislikust seisundist informeerima. See ei ole kooskõlas HMS § 42 lgtes 1 ja 2 sätestatuga. Haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta (HMS § 42 lg 1). Kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile (HMS § 42 lg 2). Mõjuva põhjuse olemasolu tuleb tõendada (nt ootamatut
3-24-857 haigestumist arsti poolt kinnitatud haiguslehe või epikriisiga) või põhistada (kui tõendamine ei ole võimalik). Siinsel juhul kaebaja seda teinud ei ole. Haldusorgani töötajal on kohustus hoida teenistuskohustuste täitmise käigus teada saadud konfidentsiaalne informatsioon salajas.
14.Seega on TöMS § 12 lg 1 p 1 tingimused täidetud ning haldusorgan on õiguspäraselt teinud otsuse kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise kohta.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et haldusorgan ei ole teinud kaebajaga koostööd. Asjaoludest nähtub, et kaebaja on olnud töötuna arvel alates 09.10.2019 ning alates veebruarist 2020 ei ole kaebaja käinud kordagi töötukassa esinduses kohapeal, vaid talle on võimaldatud elektroonilises vormis vastuvõttu. Ringkonnakohus jääb haldusasjas 3-21-664 väljendatud seisukoha juurde, et pikaajalist töötust võib üldiselt pidada isiku töölerakendumist takistavaks asjaoluks, sest pikaajaline tööturult eemalviibimine vähendab isiku tööharjumust ja tema erialased teadmised võivad ununeda või vananeda (Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022 määrus asjas nr 3-21-664, p 26). Eeldatavasti ei ole pikaajaliste töötute puhul töö iseseisev otsimine tulemuslik. Pikaajalise töötu töölerakendumist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks ja takistuste ületamiseks on oluline töötukassa ja töötu vaheline koostöö. Eeldatavasti saab seda kõige paremini teha vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida vääritimõistmist ja saada vastused (nt esitades täpsustavaid küsimusi jms). Pigem nähtub asja materjalidest, et kaebaja ise ei ole olnud koostööks valmis – ei läinud kohapeale nõustamisele, nõuab nõustamist endale sobival viisil, keskendub töötukassa töötajatele ja organisatsioonile etteheidete tegemisele.
16.Kuni 31.12.2023 kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 3 1 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt oli töötu eelkõige kohustatud osalema individuaalse tööotsimiskava (edaspidi ka tegevuskava) koostamisel ja seda täitma ning tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule. TTTS § 3 1 lg 4 sätestas, et Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võis põhjendatud juhul individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu pöördumise. Pöördumise aja ja viisi määras töötukassa. Alates 01.01.2024 kehtiva TöMS § 9 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma, samuti osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lg 2 kohaselt võib nõustamine toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta.
17.Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda nõustamist kindlal talle sobival viisil. Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et vastuvõtud peavad toimuma e-töötukassa kaudu. 15.12.2023 tegevuskavas nähti ette, et nõustamine toimub kohapeal (TTTS § 10 lg 2 p 7). Töötul oli üldjuhul kohustus minna määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule (TTTS § 3 1 lg 1 p 2). Kaebaja väitis, et ei saanud vastuvõtule minna tervislikel põhjustel, kuid ta ei esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid.
18.Õige on töötukassa seisukoht, et vastuvõtuaja kokkuleppimine ei olnud kokkulepe tavapärases mõistes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022 määrus asjas nr 3-21-664, p 27). Tegemist oli haldusmenetlusega, kus pooled ei ole võrdsetel positsioonidel (TTTS § 1 lg 3). Koostöö sisuks saab olla eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine, kuid otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa (TTTS § 10 lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1 ja 2, § 9 lg 4) ja selle sisu ei saa dikteerida töötu. Ka TTTS § 3 1 lg 1 p 2 räägib 6(7)
3-24-857 vastuvõtule tulemisest määratud ajal. Vastuvõtu aja määramine võimaldab ühelt poolt töötukassa töötajal arvestada teisi kokku lepitud kohtumisi ja tööaega ning teiselt poolt ära hoida töötu staatuse väärkasutamist.
19.Tulenevalt eespool märgitust ei nähtu ka ringkonnakohtule siinses asjas asjaolusid, mille tõttu oleksid vaidlustatud otsused õigusvastased. Seega oli töötukassa 23.01.2024 otsusega kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine põhjendatud.
20.Kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuses arvukalt väiteid seoses talle kahju tekitamisega ning esitanud taotlusi hüvitiste väljamõistmiseks ja haldusorgani töötajate kohustamiseks paluda kaebajalt vabandust. Ringkonnakohus jätab need tähelepanuta, sest siinses asjas saab ringkonnakohus anda hinnangu vaidlustatud haldusaktide (Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsus nr TA24-0013810, Eesti Töötukassa 19.02.2024 vaideotsus nr 20) õiguspärasusele. Halduskohus on võtnud menetlusse nende haldusaktide tühistamise nõuded. Uued nõuded esitas kaebaja 23.06.2024 avaldusega, kui halduskohus oli eelmenetluse juba lõpetanud. Halduskohus ei lubanud kaebajal oma nõuet muuta, s.o täiendada seda seda kahju hüvitamise nõuetega ja kohustamisnõuetega (kaebajalt vabanduse palumine). Selliselt toimides ei ole halduskohus menetlusnorme rikkunud, kuna uute nõuete osas eelmenetluse korraldamine oleks takistanud tühistamisnõuete kiiret lahendamist. Hüvitisnõuete lahendamine on seotud suuremate kuludega ning selles menetlusstaadumis, kuhu halduskohus oli jõudnud, oli otstarbekam kõigepealt lahendada küsimus vastustaja tegevuse õiguspärasusest. Kaebajal oli ja on võimalik esitada uued nõuded eraldi kaebuses. Samadel põhjustel ei luba ringkonnakohus kaebust muuta ka apellatsioonimenetluses (HKMS § 49 lg-d 1 ja 2). Menetluslikud otsustused
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Haldusorgan ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.