X. X kaebus tühistada Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, mille kohaselt on X. Xl järgmine töötukassasse pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses, tühistada Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsus nr TA24-0013810, millega lõpetati X. Xl töötuna arvelolek seisuga 14.01.2024 ning tühistada Eesti Töötukassa 19.02.2024 vaideotsus nr 20
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X. X Vastustaja – Eesti Töötukassa
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva otsuse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.08.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X. X võeti Eesti Töötukassa 09.10.2019 otsusega nr TA19-0114335 töötuna arvele alates 09.10.2019 (vastustaja vastuse lisa 1 ja 2, dtl 306-307). Eesti Töötukassa koostas 15.12.2023 tegevuskava, mille kohaselt on X. Xl järgmine töötukassasse pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses (dtl 304-305). X. X esitas 08.01.2024 töötukassale vaide, millega taotles 15.12.2023 koostatud tegevuskava muutmist tegevuskavas märgitud vastuvõtule pöördumise viisi osas (vastustaja vastuse lisa 3, dtl 299-302). Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 lõpetati X. X töötuna arvelolek seisuga 14.01.2024 (dtl 268-269). X. X esitas töötukassale 24.01.2024 ja 26.01.2024 vaide täienduse, millega taotles sisuliselt Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsuse nr TA24-0013810 kehtetuks tunnistamist ja töötuna arveloleku ennistamist (vastustaja vastuse lisa 4 ja 5 dtl 274-278). Eesti Töötukassa 19.02.2024 vaideotsusega nr 20 jäeti X. X vaie rahuldamata (dtl 106-111).
2.20.03.2024 (koos 04.04.2024 ja 08.04.2024 kaebuse täpsustusega) saabus Tallinna Halduskohtule X. X kaebus Eesti Töötukassa vastu järgmiste nõuetega: 1) tühistada Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, mille kohaselt on X. Xl järgmine töötukassasse pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses; 2) tühistada Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsus nr TA24-0013810, millega lõpetati X. Xl töötuna arvelolek seisuga 14.01.2024; 3) tühistada Eesti Töötukassa 19.02.2024 vaideotsus nr 20.
3.08.04.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 17.06.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja leiab, et ta ei pea käima töötukassas kohapealsel nõustamisel, sest kogu suhtlus toimub interneti vahendusel. Elektrooniline suhtlus on kaebajale mugavam ja säästab tema aega. TTTS § 31 lg 4 kohaselt võib töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel põhjendatud juhul leppida individuaalses tööotsimiskavas kokku telefoni teel või infosüsteemi kaudu. 4.2. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja peab minema töötukassasse kohapeale uue kokkuleppe sõlmimiseks. Kaebaja leiab, et kõik asjad saab digitaalselt edastada (ja digitaalselt allkirjastada). Kaebaja on aja jooksul läbinud kõik erinevad nõustamise viisid. Isiklik ilmumine töötukassasse ei taga töökohta.
4.3.Kaebaja leiab veel, et vastustaja on rikkunud PS § 11 ja 12. Samuti ei ole kaebajaga kokkulepet sõlmitud, et ta peaks minema kohapeale. Kokkulepe eeldab kahepoolset nõusolekut. Antud juhul esitati kaebajale ultimaatum. Kaebaja viitab veel nõustaja Y. Y käitumisele märkides, et viimane laimas esmalt kaebajat ning samuti ei vastandud kaebaja küsimustele kirjalikult. Kaebaja märgib, et ei usu, et oleks saanud oma küsimustele vastused ka kohapealsel kokkusaamisel suuliselt.
4.4.Kaebaja toob välja, et esitas esimese vastuväite tegevuskavas ette nähtud isiklikule ilmumisele tähtaegselt so 19.12.2023. Seega ei ole õige vastustaja seisukoht, et kaebaja ei esitanud seda õigeaegselt.
4.5.Vastustaja möönab, et töötajatel on probleeme kirjaliku väljendamisega. Seevastu kaebaja ei ole rikkunud töötukassaga koostöö tegemise eeskirju. Vastustaja ei ole selle kohta esitanud mingeid tõendeid. Kaebaja suudab ennast kirjalikult arusaadavalt väljendada. Kaebaja on elektriposti teel kättesaadav.
4.6.Mis puudutab kaebajale välja kirjutatud ravimeid, siis kaebaja saab pidevat ravi ja retseptid olid välja kirjutatud kolmeks kuuks. Kaebaja ootab meditsiinikomisjoni. Kaebaja tervislik seisund on muutunud ja kaebaja saaks teha üksnes kaugtööd.
4.7.Kaebaja palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.
4.8.Lisaks esitab kaebaja kohtule järgmised nõuded: „1. Jätta kostja, töötukassa kanda kõik rahalised kulutused, minul tekkinud vajadusel pöörduda ükskõik millisesse meditsiiniasutusse. Seoses sellega, et kostja lõpetas ebaseaduslikult minu töötuna arveloleku ja jättis mind seega ravikindlustusest ilma.
2.Jätta kostja, töötukassa kanda kõik rahalised kulutused seoses meditsiinikomisjoniga, mille toimumist ma ootan.
3.Kutsuda nõustaja Y. Y üles minu ees vabandama tema 15.12.2023 kirjalikus dokumendis oleva ebaõige informatsiooni eest.
4.Osutades mulle psühholoogilist survet – ultimaatumi vormis suhtlemine (võrdse kohtlemise seaduse rikkumine, diskrimineerimine), aga samuti kasutades informatiivset ähvardamist, ajades mind ummikusse (ametiseisundi kuritarvitamine), kus konsultant kasutab manipuleerimist, apelleerides sellega, et hakkan kaebusi kirjutama seni, kuni kohale ei tule. Samuti minu poolt küsitavate selgituste ignoreerimine ja minu ummikusse jätmine (kõikide minu põhjenduste tõkestamine). Kõikide nende nõustaja toimingute tõttu halvenes minu tervis. Seoses moraalse ja emotsionaalse kahju tekitamisega, aga samuti minu psüühiliseemotsionaalse seisundi halvenemisega konsultandi süül, palun nõuda Töötukassa konsultant Y. Ylt materiaalse kompensatsiooni hüvitis summas 1000 eurot.“
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub kaebuse jätta rahuldamata.
5.1.Alates 01.01.2024 kehtiva tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 6 alusel töötuna arvelevõetud isiku suhtes alates 2024. aasta 1. jaanuarist tööturumeetmete seaduses sätestatut. Kuna kaebaja pöördumise aeg ja viis lepiti kokku 15.12.2023 tegevuskavas, mil kehtis TTTS, kohaldati selles osas TTTS sätteid. Kaebaja pöördumise aeg oli 11.01.2024, mil kehtis TöMS, mistõttu kohaldati selles osas TöMS sätteid. Kuni 31.12.2023 kehtinud TTTS § 31 lg 1 p 2 järgi on töötu kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. TTTS § 7 lg 1 p 1 järgi teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu. Alates 01.01.2024 kehtiva TöMS § 9 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma, samuti osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lg 2 kohaselt võib nõustamine toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida.
Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta. TöMS § 12 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu.
5.2.Kaebajaga 15.11.2023 e-töötukassa kaudu toimunud nõustamiskohtumise tulemusel koostatud tegevuskava kokkuvõttes on nõustaja märkinud järgmist: Saadan teile uuesti ka koostöö kokkulepped ning arvestage palun jaanuaris kohapeale pöördumisega, kuna 4 aasta jooksul, sh üle aasta e-päevikul olles, ei ole viinud tulemuseni - takistuste kõrvaldamiseni ja tööle asumiseni. Vastupidi, te olete ilma meid teavitamata eemaldanud enda telefoni numbri ning ka tööd hakanud otsima veebi teel. Tegevuskava kohaselt määrati kaebajale järgmine nõustamise aeg 15.12.2023 kell 10:15 e-töötukassa kaudu. Uus pöördumise aeg ja viis tehti kaebajale teatavaks talle e-posti aadressile [email protected] saadetud tegevuskavas (lisa 6, dtl 308-310). Kaebajale saadeti 15.11.2023 e-posti aadressile [email protected] ka töötu koostöökokkulepe, milles on selgitatud töötu kohustusi arveloleku ajal, sh vajadust teavitada töötukassat koheselt kõigist asjaoludest, mis takistavad kohutusi täita (sh ei saa tulla vastuvõtule). Kaebajaga 15.12.2023 e-Töötukassa kaudu toimunud nõustamiskohtumisel koostatud tegevuskava kokkuvõttes on töötukassa nõustaja selgitanud kaebajale põhjuseid, miks on vajalik läbi viia nõustamine töötukassas kohapeal ning märkinud järgmist: Te annate teada, et teile ei sobi kohapeale pöördumine. Selgitan veelkord, et nõustamise viisi määrab nõustaja, mitte klient. Jah, mul on võimaluse osaliselt kaugnõustamised määrata, arvestades objektiivseid asjaolusid. Nt tervisest tulenevaid/ hetkel aktiivselt õppetöös osalemist jms. Teie kustutasite enda telefoni numbri, te ei ole kohapeal nõustamisel osalenud alates veebruar 2020. Te ei täida tööotsimise märkmikku, ega too ka päevikus igakuiselt välja tööandjaid, kuhu te kandideerisite. Teie kandideerimiste aktiivsus on aasta aastalt vähenenud, võrreldes varasemate pöördumistega. Töötuna lasub teil kohustus otsida aktiivselt tööd. Te olete töötuna arvel olnud järjest üle 4 aasta, st kauem kui 20 nädalat, mistõttu on muutunud ka sobiva töö mõiste. Saate lähemalt ise tutvuda Tööturuteenuste ja -toetuste seadusega, sobiva töö mõiste ja kandideerimine on lahti selgitatud §-is 12. Sama seaduse § 10 lg 5 alusel kuulute te oma töötuna arvelolemise ajaga pikaajalise töötu riskirühma. Teile vastu tulles, on nõustaja juba võimaldanud üle aasta täita e-päevikut, kuid selline lähenemine ei ole viinud tulemuseni. Tööle asumist takistavad asjaolud ei kõrvaldatud ning te pole asunud tööle ega olnud nõus laiendama enda töösoove. Seega, arvestades kogumis teie tegevuskava eesmärke, takistusi ning madalat aktiivsust ning täitmaks töötukassa eesmärke, ei ole põhjendatud pöördumise liigina: epäeviku täitmine. Mistõttu toimuvad teie pöördumised kuni uue kokkuleppeni, ainult kohapeal. Teie olete arvel Tondi büroos, Karamelli 6. Tegevuskava kohaselt on järgmine nõustamise aeg 11.01.2024 kell 14:15 töötukassa esinduses. Uus pöördumise aeg ja viis tehti kaebajale teatavaks talle e-posti aadressile [email protected] saadetud tegevuskavas. 15.12.2023 tegevuskava on kohtule esitatud kaebaja poolt. Kaebaja saatis töötukassale 19.12.2023 kirja, milles märgib, et ta ei nõustu 15.12.2023 tegevuskavas märgitud nõustamise aja ja viisiga. Töötukassa esitas 22.12.2023 kaebajale omapoolsed selgitused (Tallinna ja Harjumaa osakonna Tondi büroo juhtivkonsultandi J. N kiri kaebajale): Eesti Töötukassa töö on reguleeritud Tööturuteenuste ja -toetuste seadusega kuni 31.12.2023 (edaspidi TTTS) ning Tööturumeetmete seadusega alates 01.01.2024 (edaspidi TöMS). Selline seadus, mis kohustub Eesti kodanikku omama telefoninumbrit, tõesti puudub. Samas seadus sätestab, et töötu on eelkõige kohustatud osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ning nõustamise viisi otsustab töötukassa. Olete olnud pikaajaliselt töötu (alates 2019. aastast) ja kuulute seetõttu tööturul riskirühma (TTTS § 10 lg 4 p 5, lg 5 p 7). Selle riskirühma puhul võib eeldada
töölerakendumise takistusi ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata, sh esitada täpsustavaid küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi. Samuti võimaldab see paremini hinnata töötu selgituste paikapidavust ja tööle asumise valmisolekut, kaardistada tööle rakendumise takistusi ning otsida lahendusi. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Lähtuvalt eeltoodust ei ole edaspidi nõustamine e-töötukassa kaudu põhjendatud ning teie järgmine nõustamine toimub Eesti Töötukassas kohapeal. Eesti Töötukassa eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise kaudu. Ühiselt koostööd tehes leiab nõustaja Teie tööle aitamiseks kõige sujuvama ja tulemuslikuma tee, koostöös Teiega. Eesti Töötukassa tegevused on reguleeritud seadustega ja õigusaktidega. Kõik meie töötajad järgivad Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. Tööd otsivate inimeste paremaks toetamiseks täiendab Eesti Töötukassa pidevalt oma töötajate oskusi ja teadmisi nii nõustamise, klienditeeninduse kui tööturu valdkonnas ning soovib väga, et kõik kliendid meie juurest positiivse enesetundega lahkuksid. Kõik nõustajad töötavad ühtsetel põhimõtetel ning annavad endast parima, et klientide tööotsinguid toetada. Palun pöörduge oma nõustaja poole Tondi büroosse 11.01.2024 kell 14:45! Usume koostöösse ja vastastikusesse lugupidamisse. Eeltoodud e-kiri on kaebaja poolt kohtule esitatud. Pöördumise meeldetuletused pealkirjaga Teade Töötukassalt saadeti enne 11.01.2024 pöördumist kaebaja e-postile [email protected] 15.12.2023, 05.01.2024, 09.01.2024 (vt lisa pöördumiste logid,) milles sisaldus pöördumise aega ja viisi sisaldav informatsioon (lisad 7-9, dtl 311-313). Kaebaja saatis töötukassa nõustajale 09.01.2024 e-kirja, milles kirjutab, et talle jääb arusaamatuks vajadus tulla töötukassa nõustamisele kohapeale. Nimetatud kirjale vastas nõustaja paludes tulla töötukassasse vastuvõtule 11.01.2024 kell 14:15 (lisa 10, dtl 314-318, tõlked kaebaja 09.01.2024 kirjadest 368-371). Eeltoodust tulenevalt esitas kaebaja vastustajale korduvalt omapoolseid seisukohti töötukassa nõustamisele kohapeale tulemise osas, kuid sisuliselt märgib vaid, et soovib nõustamist ainult e-töötukassa kaudu ega esita põhjendusi, miks tal ei ole võimalik töötukassasse kohapeale tulla. Kuna kaebaja ei pöördunud ettenähtud ajal ja tal puudus mittepöördumiseks mõjuv põhjus, siis lõpetati kaebaja töötuna arvelolek 23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 seoses kord 30 päeva jooksul töötukassasse pöördumata jätmisega mõjuva põhjuseta, alates 14.01.2024. Nimetatud otsus on kaebaja poolt kaebusele lisatud.
5.3.Kaebaja on kaebuses sisuliselt seisukohal, et ta ei soovi töötukassas kohapeal nõustamisel käia. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mis põhjusel tal ei ole võimalik tulla töötukassale kohapeale nõustamisele.
5.4.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 42 lg 1 ja 2 kohaselt on isik haldusorgani kutse peale kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Kui isikul ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile. Ilmumata jätmise põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan (töötukassa). Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid määratud ajal ilmumist (nt haigestumine). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui pöördumine või ühenduse võtmine oli küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast. Kui isik ei saa määratud ajal või kord 30 päeva jooksul vastuvõtule tulla, peab ta sellest koheselt teatama töötukassale (TTTS § 5 lg 1) ning üksnes juhul, kui pöördumata jätmiseks on mõjuv põhjus, töötuna arvelolekut ei lõpetata. Mõjuvat põhjust peab isik töötukassale
tõendama ning töötukassal on õigus hinnata, kas töötu poolt esitatud pöördumata jätmise põhjus lugeda mõjuvaks või mitte. TTTS § 31 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud osalema individuaalse tööotsimiskava (edaspidi ka tegevuskava) koostamisel ja seda täitma ning tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule. TTTS § 31 lg 4 sätestab, et Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib põhjendatud juhul individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu pöördumise. Tegevuskava on töötukassa otsus (haldusakt), mille eesmärk on töötule töö leidmiseks ja tööle asumiseks vajalike tegevuste kavandamine, mis lisaks muudele TTTS § 10 lg 2 andmetele, sisaldab tegevuskava töötukassasse vastuvõtule tulemise aega, ning kui on kokku lepitud isiklikult vastuvõtule tulemise asemel telefoni teel või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu pöördumine, siis pöördumise liiki ja aega (TTTS § 10 lg 2 p 7). TöMS § 9 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma, samuti osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lg 2 kohaselt võib nõustamine toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta. Pöördumise aja ja viisi määrab töötukassa ning märgib selle töötule edastatavasse tegevuskavasse. Kaebajale 15.12.2023 koostatud tegevuskavas oli töötukassa märkinud pöördumise aja 11.01.2024 kell 14:15, nõustamisviisiks nõustamine töötukassa esinduses kohapeal. Tööturuteenuse osutamise otsuse teeb töötukassa, st töötukassa valib iga kliendi puhul talle sobivaima nõustamisviisi, mis vastaks kõige paremini kliendi vajadustele ja olukorrale. Nõustamisviisi valikul arvestab töötukassa, kas isik on valmis valitud suhtlemiskanalit kasutama ja saab kaugnõustamisest kasu, muuhulgas lähtub töötukassa kliendi suutlikkusest iseseisvalt tööd leida ja tema tööotsingu hetkeseisust (kas inimesel on konkreetne ja asjakohane plaan töö leidmiseks, kas ta otsib aktiivselt tööd või on hõivatud mõne tööle minekut ettevalmistava tegevuse või teenusega). Kokkulepitud nõustamise viisi ja kanalit on võimalik muuta vastavalt isiku tööotsingute käigule. Kaebaja ei ole vastustaja hinnangul esitanud selliseid selgitusi, mida võiks lugeda mõjuvaks põhjuseks töötukassasse kohapeale mittepöördumisel. Asjaolu, et kaebaja ei soovi isiklikult pöörduda töötukassa esindusse kohapeale, vaid soovib pöörduda e-Töötukassa kaudu, ei ole mõjuvaks põhjuseks talle määratud ajal pöördumata jätmiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist endale sobival viisil. Ka ei ole nõustamisviis asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Reeglina toimub nõustamine isiklikult töötukassa esinduses (TTTS § 31 lg 1 p 2, § 7 lg 1 p-d 1 ja 2). Töötukassa võib põhjendatud juhtudel leppida kokku nõustamise telefoni teel või e-Töötukassa kaudu (TTTS § 31 lg 4–5). Eelkõige on tegemist juhtudega, mil võib eeldada, et isik saab tööotsimisega iseseisvalt hakkama ja on töö otsimisel aktiivne ega vaja juhendamist, samuti kui vastuvõtul osalemine on takistatud erivajaduse tõttu (vt sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse (146 SE) seletuskiri, lk 17). Kaebaja on olnud pikaajaliselt töötu (alates 09.10.2019) ja kuulub seetõttu tööturul riskirühma (TTTS § 10 lg 4 p 5, lg 5 p 7). Selle riskirühma puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata, sh esitada täpsustavaid küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi (kaebajal oli töötukassale tekkinud hulgaliselt küsimusi, mida saanuks kõige paremini lahendada vahetu suhtlemise
teel). Samuti võimaldab see paremini hinnata kaebaja selgituste paikapidavust ja tööle asumise valmisolekut, kaardistada tööle rakendumise takistusi ning otsida lahendusi. Kaebaja ei ole töötukassa andmetel kohapeal nõustamisel osalenud alates veebruarist 2020. aastal. Samuti kustutas kaebaja töötukassa infosüsteemis oma kontaktandmetest ka telefoninumbri, mis ei ole küll kohustuslikuks, nagu ka kaebaja ise on märkinud, kuid aitas siiski teatud juhtudel tagada kontakteerumist kaebajaga. Eelneva põhjal ei saa nõustamisviisi valikut pidada õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kaebajaga ei ole õnnestunud nõustamine kasutades telefoni ning pöördumisi e-töötukassa kaudu, oli töötukassa hinnangul põhjendatud kutsuda kaebaja 11.01.2024 nõustamisele töötukassa esindusse kohapeale, millest tulenevalt puudub alus koostatud 15.12.2023 tegevuskava muutmiseks pöördumise viisi osas. Vastustaja hinnangul oli mittepöördumiste põhjuseks sisuliselt asjaolu, et tegevuskavas määrati kaebajal pöördumiste viisiks töötukassas kohapeal, mitte e-Töötukassas nagu ta oli soovinud. Kaebaja ei ole esitanud selliseid selgitusi, mida võiks lugeda mõjuvaks põhjuseks talle määratud ajal töötukassa osakonda mittepöördumisel ja kord 30 päeva jooksul. Seetõttu on kaebaja töötuna arvelolek 23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 lõpetatud seoses kord 30 päeva jooksul töötukassasse pöördumata jätmisega mõjuva põhjuseta, alates 14.01.2024. Vastustaja selgitab, et kui isik ei pöördu 30 päeva järjest töötukassasse vastuvõtule, ei ole töötukassal võimalik kontrollida, kas isik täidab töötuna arvelolekuga kaasnevat tööotsimise nõuet. TTTS eelnõu (879 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas on samuti selgitatud: Töötu enda valmisolek tööle asuda ja iseseisva tööotsingu aktiivsus on olulised töö leidmisel ja pikaajaliselt töötuks jäämise ennetamisel. Töötu põhikohustuseks on tööotsimiskava täitmine, määratud ajal töötukassasse pöördumine, valmisolek sobiva töö vastuvõtmiseks ja tööle asumiseks. TöMS eelnõu (735 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas märgitud: Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatud töötuna arveloleku lõpetamise alused on eelnõus samad, mis kehtivas seaduses. Kokkulepitud (nõustamise) viisist kinnipidamine on oluline seetõttu, et üldjuhul kutsutakse inimene kohapeale nõustamisele konkreetse põhjuse ja eesmärgi tõttu ning telefoninõustamine ei tarvitse tema puhul soovitud tulemuseni viia.
5.5.Kaebaja ei esitanud vaidemenetluses ega ole esitanud käesolevas kohtuvaidluses selliseid objektiivseid asjaolusid, mis õigustaks töötukassasse mittepöördumist. Kaebaja esindusse kohapeale pöördumata jätmine oli tingitud temast endast ja oli tema enda teadlik valik. Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja polnud teadlik kohustusest pöörduda isiklikult töötukassasse vastuvõtule. Kaebaja on kaebusele lisanud andmed temale määratud ravi (ravimite) kohta (11.03.2024, 27.12.2023, 26.09.2023). Vastustaja märgib, et vaatamata asjaolule, et kaebajale võivad nimetaud kuupäevadel olla määratud ravimid, ei ole ravimite tarvitamine arvestatav 11.01.2024 kell 14:15 töötukassasse pöördumise mõjuva põhjusena mille tõttu oleks töötukassasse kohalepale tulemine olnud sellel kuupäeval takistatud.
5.6.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist või pöördumist endale sobival viisil, sh e-Töötukassa kaudu või telefoni teel. Reeglina toimub nõustamine ikkagi isiklikult töötukassa esinduses. Pöördumine kas telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu isiklikult vastuvõtule tulemise asemel lepitakse kokku individuaalses tööotsimiskavas ning see on erand üldisest reeglist. Nimetatud seisukohta on väljendanud Tallinna Ringkonnakohus oma 13.04.2022 määruses haldusasjas 3-21-664 punktis 27. Samuti on nimetatud seisukohta kinnitanud halduskohus 08.12.2023 otsuses haldusasjas 3- 22-1704, punktis 22.7 ja samuti ka halduskohus 17.05.2023 otsuses haldusasjas 3-22-2435, punktides 21-23.
5.7.Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta tema end kanda. KOHTU OTSUSED JA PÕHJENDUSED Taotluse lahendamine
6.Kohus selgitab esmalt kaebajale, et tema 23.06.2024 avaldust, milles kaebaja esitas kohtule täiendavalt uued nõuded tuleb käsitleda kaebuse nõude muutmise taotlusena. Kaebaja soovib esitada järgmised täiendavad nõuded (kirjapilt muutmata): „1. Jätta kostja, töötukassa kanda kõik rahalised kulutused, minul tekkinud vajadusel pöörduda ükskõik millisesse meditsiiniasutusse. Seoses sellega, et kostja lõpetas ebaseaduslikult minu töötuna arveloleku ja jättis mind seega ravikindlustusest ilma.
2.Jätta kostja, töötukassa kanda kõik rahalised kulutused seoses meditsiinikomisjoniga, mille toimumist ma ootan.
3.Kutsuda nõustaja Y. Y üles minu ees vabandama tema 15.12.2023 kirjalikus dokumendis oleva ebaõige informatsiooni eest.
4.Osutades mulle psühholoogilist survet – ultimaatumi vormis suhtlemine (võrdse kohtlemise seaduse rikkumine, diskrimineerimine), aga samuti kasutades informatiivset ähvardamist, ajades mind ummikusse (ametiseisundi kuritarvitamine), kus konsultant kasutab manipuleerimist, apelleerides sellega, et hakkan kaebusi kirjutama seni, kuni kohale ei tule. Samuti minu poolt küsitavate selgituste ignoreerimine ja minu ummikusse jätmine (kõikide minu põhjenduste tõkestamine). Kõikide nende nõustaja toimingute tõttu halvenes minu tervis. Seoses moraalse ja emotsionaalse kahju tekitamisega, aga samuti minu psüühiliseemotsionaalse seisundi halvenemisega konsultandi süül, palun nõuda Töötukassa konsultant Y. Ylt materiaalse kompensatsiooni hüvitis summas 1000 eurot.“ HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohus keeldub käesolevaga kaebuse nõude muutmisest, kuivõrd leiab, et nõude muutmine ei ole esiteks otstarbekas ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, samuti ei ole nõuded esitatud kujul menetletavad. Kahju hüvitamise nõuete ja kohustamisnõude esitamisel tuleks uuendada asja arutamine ja anda esiteks kaebajale tähtaeg kaebuse korrastamiseks (esitatud kujul ei ole vastavad nõuded menetletavad, tasuda tuleks ka riigilõiv) ning täiendavate tõendite esitamiseks, samuti määrata vastustajale uued tähtajad kaebusele vastamiseks. Olukorras, kus käesolevas asjas on kindlaks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ning asjaolu, kas kaebajale on üldse kahju tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena (mis on kahju nõude esitamise eelduseks) sõltub otseselt ka käesolevas asjas tehtava kohtulahendi lõpptulemusest, ei oleks see kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ega kaebuse eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata. Kohtuotsus
7.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
8.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab
vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsus nr TA24-0013810 ja 19.02.2024 vaideotsus nr 20 vastavad eeltoodud nõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud tegevuskavas (dtl 304-305), Eesti Töötukassa 23.01.2024 otsuses nr TA24-0013810 (dtl 268-269), millega lõpetati kaebaja töötuna arvelolek seisuga 14.01.2024 ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 106-111), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt üksnes alljärgnevat.
9.TöMS § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse mh kuni 31.12.2023 kehtinud TTTS § 6 lg 1 alusel töötuna arvelevõetud isiku suhtes alates 01.01.2024 TöMS-s sätestatut. TöMS § 9 lg 1 p-st 2 tulenevalt on töötu mh kohustatud osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Kuigi TöMS § 9 lg 2 loetleb mitmeid alternatiivseid nõustamise viise (sh infosüsteemi kaudu) ning kohustab seejuures arvestama isiku soovide ja võimalustega, otsustab nõustamise viisi siiski töötukassa, kes võib varem valitud viisi vajaduse korral ka muuta. Nõustamise viis märgitakse tegevuskavas (vt TöMS § 7 lg 3 kolmas lause). TöMS § 12 lg 1 p 1 kohaselt teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, v.a juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Samasisulised nõuded nägid ette varem kehtinud TTTS § 31 lg 1 p 2 ning lg-d 4 ja 5, § 7 lg 1 p 1 ja § 10 lg 2 p 7. Kaebaja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei ilmunud 11.01.2024 nõustamisele töötukassa esindusse, vaid ta on esitanud üksnes põhimõttelised vastuväited isiklikult töötukassasse tulemise nõudele. Kaebaja ei esitanud töötukassale mõjuvaid põhjuseid koos tõenditega, miks ta ei saa kohtumisele ilmuda ja selle üle vaidlus puudub. Asjaolu, et kaebaja soovis saada töötukassalt vastust oma küsimustele eeltoodut ei muuda. Kaebaja poolt kohtule esitatud terviseandmetest ei nähtu samuti selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid tegevuskavas ette nähtud kuupäeval takistanud kaebajat töötukassasse ilmumast. Seejuures rõhutab kohus, et mõjuvast põhjusest tuleb teavitada töötukassat, kes siis peab hindama seda, kas ta loeb põhjuse mõjuvaks või mitte. Antud juhul kaebaja selliseid andmeid töötukassale ei esitanud vaid esitas üksnes põhimõttelise vastuseisu töötukassasse kohale minekule. 15.12.2023 tegevuskavast ja 19.02.2024 vaideotsusest nähtub, et Eesti Töötukassa on asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja puhul ei ole infosüsteemi täitmine olnud tulemuslik ja miks on eesmärkide saavutamiseks vajalik kohapealne nõustamine. 10. Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud töötukassa otsuste tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus selliseid rikkumisi, mis võiks kaasa tuua nende tühistamise, siis leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et kaebuse esitajal on TöMS § 8 kohaselt võimalus ennast uuesti töötuna arvele võtta, kui ta järgib töötule kehtestatud nõudeid (sh laheneb sellisel juhul kaebaja ravikindlustuse probleem).
11.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.