Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 05.12.2024, Tartu 3-22-2659 OÜ Tõetera kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 09.11.2022. a otsuse nr 13-30.1/22/900 ja 20.01.2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/22/1147-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.07.2023. a otsus Menetluse alus OÜ Tõetera apellatsioonkaebus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus, istung 06.11.2024 Menetlusosalised Kaebaja/apellant – OÜ Tõetera, volitatud esindaja Merike Peterson, seaduslik esindaja Maris Rosenthal Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Lisbet Sadam
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2023. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 05.12.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Tõetera esitas 01.09.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse toetuse saamiseks maaeluministri 09.09.2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ alusel (taotlustoimiku number 61002100122). Toetust taotleti pärast PRIA poolt aktsepteeritud muudatust ratastraktori, poomniiduki ja ruloonipressi jaoks summas 40 000 eurot.
2.OÜ-le Tõetera määrati PRIA 15.11.2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisade 3 ja 4 alusel toetust 40 000 eurot. Samal alusel toimus ka esimese osa 30 000 eurot väljamaksmine.
3.PRIA otsustas 09.11.2022. a otsusega nr 13-30.1/22/900: 1) tunnistada kehtetuks PRIA 15.11.2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisad 3 ja 4, millega rahuldati toetustaotlus ja määrati toetus summas 40 000 eurot ning mille alusel toimus ka esimese osa toetuse väljamaksmine summas 30 000 eurot; 2) jätta välja maksmata teine osa toetusest summas 10 000 eurot; 3) nõuda OÜ-lt Tõetera tagasi ratastraktori, poomniiduki, ja ruloonipressi jaoks väljamakstud summa 40 000 eurot. PRIA asus kokkuvõtvalt seisukohale, et toetuse saamise tingimused ei ole täidetud: taotleja ning temaga samal kinnistul ettevõtlusega tegeleva füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevus on omavahel põimunud ning on käsitatav ühise majandustegevusena; taotleja on loonud toetuse saamise tingimused kunstlikult.
4.PRIA 11.11.2022. a õiendi nr 13-30.1/22/900-1 kohaselt on PRIA 09.11.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/900 resolutsiooni punkti 3 õige lause järgmine - nõuda OÜ-lt Tõetera tagasi väljamakstud toetus summas 30 000 eurot.
5.OÜ Tõetera esitas PRIA-le 09.12.2022. a otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 20.01.2023. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/1147-1 rahuldamata.
6.OÜ Tõetera esitas 20.02.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 09.11.2022. a otsuse ja 20.01.2023. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
6.1.Kaebaja puhul olid täidetud maaeluministri 09.09.2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ §-des 2 ja 3 (edaspidi Määrus nr 53) toetuse taotlejale sätestatud eeldused. Kaebaja on aastatel 2019 – 2021 omandanud Järvamaa Kutsehariduskeskuses lambakasvatuse erialal lambakasvataja IV ja V taseme kutsed, et hakata tegelema põllumajandusega intensiivsemalt.
6.2.Kaebaja on täitnud määruse nr 53 §-de 14 ja 15 nõuded. Kaebaja soetas PRIA-lt saadud toetuse eest ettevõttesse põhivahendid: ratastraktori Case (32825,95 eurot), niiduki (5400 eurot) ja ruloonpressi (1080 eurot). Pangakonto väljavõttelt nähtub, et OÜ seaduslikult esindajalt laenatud rahaliste vahendite eest soetas kaebaja 10 ristandlammast FIE-lt A. Rudi 28.02.2022, millest alates on OÜ majandustegevus alanud. OÜ juhatuse liikme laenu abil maksti ka traktori Eestisse toomise kulud, soetati heinaseeme, osteti söödakaera ning soetati traktorile vajaminevad varuosad. Kaebaja on esimese majandusaasta kolmandaks kvartaliks täitnud äriplaani tegevusest esimese majandusaasta müügitulu teravilja (kaer) kasvatamiselt. Loomade registris olevate andmete kohaselt oli soetatud äriplaaniga kooskõlas 12 ristandit, käesolevaks ajaks on soetatud veel 3 kihnu maalamba tõugu lammast (seisuga 09.02.2022 oli kaebaja 17 lamba omanik) ning seega on planeeritud tegevusest täidetud 47%. Koos muude tegevustega (põhivahendite soetamine) oli planeeritud eesmärk täidetud 100 % ulatuses, müügitulu täitmise prognoos 88% ulatuses ning äriplaan koondtulemusena rohkem kui 75% ulatuses. Ettevõtte majandustegevuse algusest oli PRIA kontrolli ajaks möödunud alles pool aastat ning toetuse andmise otsusest 8 kuud.
6.3.09.11.2022. a otsuses on jäetud tähelepanuta kõik kaebaja kasuks olevad (kaebaja majandustegevuse jõudlust kinnitavad) asjaolud. Põhjendamatult suur kaal on omistatud kaebaja ja FIE A. Rudi elukaaslaseks olemisele ning järelduste tegemisel ei ole järgitud piisaval määral uurimispõhimõtet.
6.4.Ekslik on kaebaja lammaste pidamise kohaks pidada FIE A. Rudi lammaste asukohaks olevat ehitist temale kuuluval kinnisasjal. Kaebaja esitas PRIA-le tõendid, mille kohaselt on Hageri külas kaks külgnevat „Nõmme“ ja „Nõmmela“ kinnisasja erinevate isikute omandis ja kinnisasi „Nõmme“ kuulub A. Rudile, sellel asub ehitis nr EE26657, kus paiknevad FIE A. Rudi lambad ning kinnisasi „Nõmmela“ kuulub M. Adamsonile ja sellel kinnisasjal asub ehitis nr EE39936 (laut-garaaž), mida kasutab rendilepingu alusel kaebaja.
6.5.Konto väljavõttel ei kajastu makseid kahe põllutööseadme (käru ja randaal) kasutamise eest põhjusel, et need anti kaebajale kasutada tasuta. Kokkuleppel FIE-ga A. Rudi tasub kaebaja viimase poolt külvatud põldude eest, kui vilja müügist laekub raha.
6.6.Ratastraktori registreerimistunnistusele on kantud teised isikud põhivahendi kasutamiseks kaebaja majandustegevuses. Kuna kaebaja kasutuses olevate põldude paiknemise tõttu erinevates kohtades tuleb traktoriga liigelda ka avalikul teel, siis peab traktorit juhtiv isik saama tõendada, et ta valdab sõiduvahendit selle omaniku loal ehk õiguspäraselt.
6.7.Tõend selle kohta, et A. Rudi juhib ka kaebajale kuuluvat ratastraktorit, ole kaebaja ettevõtte juhtimine. Puuduvad tõendid, et kaebaja nägi ette ja soovis traktori kasutamist pereliikmete poolt väljaspool kaebaja enda majandustegevust. FIE-l A. Rudi on endal olemas juba kõik majandustegevusega tegelemiseks vajalikud põllutöömasinad ja seadmed ning vajadust ka kaebaja põhivahendeid kasutada tal ei ole.
6.8.Kaebajale ei saa äriplaani olemuse tõttu olla etteheidetav, et ta soetas 28.02.2022 FIE-lt Armin Rudi 10 ristandlammast ning et 14.09.2022. a seisuga ei ole loomade registris registreeritud kaebajal ühtegi Kihnu maalamba (KML) tõugu lammast. Äriplaan on olemuselt orientiir ettevõtjale tema alustatud tegevustes, mida on võimalik ka muuta.
6.9.Asjas ei oma tähtust, et kaebaja registrijärgne asukoht on A. Rudile kuuluval kinnistul. Kaebaja majandustegevus leiab aset muudes asukohtades – renditud maadel, sh kaebaja registrijärgse aadressiga külgneval Nõmmela kinnistul.
6.10.Tõendamist ei ole leidnud, et FIE A. Rudi kasutab või käsutab olulist osa kaebaja varadest või et ta on mõjutanud kaebaja osanikku ja seaduslikku esindajat oma majandustegevuses otsuste tegemisel. Kaebaja korraldusel ettevõttesse töiselt panustamine ei ole kaebaja vara ega selle olulise osa käsutamine ega kasutamine FIE huvides.
6.11.Määrav on kaebaja ainuosaniku huvi oma ettevõtte (loomise) vastu. Tal on lambakasvatamiseks vajalik kõrge kvalifikatsioon ja omandatud ka kõrgharidus lambakasvatuse käigus tekkiva saaduse (villa) töötlemise ja kasutamise valdkonnas.
6.12.Kaebaja asutamine üksnes noore põllumajandusettevõtja meetme toetusvooru avamise tõttu ei ole tõendatud.
6.13.Pelgalt elukaaslasteks olemine ei ole kindel tõend valitseva mõju olemasolust.
7.Vastustaja vaidles oma vastuses kaebusele vastu ja leidis kokkuvõtvalt, et OÜ Tõetera ja FIE A. Rudi on käsitatavad ühe majandusüksusena. Määruse nr 53 § 3 lg 6 sätestab, et toetust ei saa taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on oluline valitseva mõju avaldamise võimalus, mistõttu ei ole vaja tõendada, kas valitsevat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama.
8.Tartu Halduskohus jättis 14.07.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ning tühistas 22.12.2022. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
8.1.Kaebaja taotles määruse nr 53 alusel toetust ratastraktori, poomniiduki, vaaluti, ruloonipressi, viljakäru ja muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise tegevuste jaoks summas 40 000 eurot. Kaebaja esitas 04.06.2022. a toetustaotluse muudatustaotluse (tl 59-72), milles loobus algsest kahest tegevusest: vaaluti ja viljakäru. Muudatuse järgselt ei muutunud esialgsega võrrelduna kogumaksumus ega toetuse summa. PRIA aktsepteeris muudatustaotluse.
8.2.Kaebaja vaidlustas tühistamisnõudega otsuse, millega PRIA jättis kaebajale välja maksmata teise osa toetusest (10 000 eurot), tunnistas kehtetuks enda varasema 15.11.2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisad 3 ja 4 toetuse 40 000 eurot määramise kohta, mille alusel
toimus ka esimese toetuse osa väljamaksmine, ning nõudis kaebajalt tagasi väljamakstud toetuse (30 000 eurot).
8.3.Määruse nr 53 § 11 lg 1 järgi kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele. Vastustaja jõudis kokkuvõtvalt järeldusele, et ettevõtjaid OÜ Tõetera ja FIE Armin Rudi saab vaadelda ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena, kuigi formaalselt on tegemist erinevate ettevõtjatega, ning et kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda toetuse saajana vastavalt määruses nr 53 sätestatud nõuetele.
8.4.Määruse nr 53 § 3 lg 6 järgi ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2). Valitsev mõju on algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loetakse formaalselt erinevad ettevõtjad sisuliselt üheks ettevõtjaks (RKHK 18.03.2021. a otsus asjas nr 3-18-1287, p 24). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 2 lg 1 p d kohaselt on põllumajandusliku majapidamise mõiste avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 4. Nimetatud artikli kohaselt moodustavad ühe põllumajandusliku majapidamine kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil.
8.5.Vastustaja on, tuvastades ühe majandusüksusena tegutsemise läbi isikutevahelise seose, tuginenud analoogia korras TuMS § 8 lg 1 käsitlusele. Kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad (Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p 24).
8.6.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seaduslik esindaja ja FIE A. Rudi kui füüsiline isik on elukaaslased ning ühe leibkonna liikmed. Vastustaja on, tehes järelduse isikute seotusest, viidanud mh järgmistele asjaoludele: M. Rosenthal asutas OÜ Tõetera augustis 2021 (umbes kuu enne toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega); toetustaotluse kohaselt on kavandatava tegevuse asukohaks kinnistu katastritunnusega 31701:001:0159, mis kuulub FIE-le A. Rudi; äriregistri andmetel on nii OÜ Tõetera kui ka FIE A. Rudi tegevuskoha aadress Nõmme, Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond; nii OÜ Tõetera kui ka FIE A. Rudi tegevusalaks on märgitud lamba- ja kitsekasvatus; toetustaotlus sisaldas viiteid varasemale koostööle FIE-ga A. Rudi (OÜ Tõetera juhatuse liige töötas FIE A. Rudi juures ning omas samal ajal tema täielikku esindusõigust e-PRIA-s); 14.09.2022. a seisuga ei olnud Tõetera OÜ-l ühtegi KML tõugu lammast; OÜ soetas ainsa tehinguga ristandlambaid FIE-lt A. Rudi; esitatud ortofotodel ei ole märgitud kohas loomapidamishoonet; taotleja pangakonto väljavõttelt ei nähtu tasumisi M. Adamsoni nimelisele isikule (elektrienergia eest) ning ehitisregistri andmetel ei ole kummaski M. Adamsoni katastriüksuse 31701:001:2781 abihoones elektrivoolu; toetuse eest ostetud ratastraktori registreerimistunnistusel on märgitud muude isikute seas ka A. Rudi.
8.7.Seoses PRIA järeldusega, et tõendatud pole kaebaja ja FIE A. Rudi majandustegevuse eraldatus lammaste kasvatamisel, on kaebaja selgitanud järgmist. Hageri külas asuvad külgnevad „Nõmme“ ja „Nõmmela“ kinnisasjad on erinevate isikute omandis: kinnisasi „Nõmme“ kuulub A. Rudile ning sellel asub ehitis nr EE26657, kus paiknevad FIE A. Rudi
lambad; kinnisasi „Nõmmela“ kuulub M. Adamsonile ja sellel kinnisasjal asub ehitis nr EE39936 (laut-garaaž), mida kasutab rendilepingu alusel kaebaja. Vastustaja arvamuse kohaselt ei ole välistatud, et loomade pidamine FIE-ga A. Rudi pole eristatud ja mõlema ettevõtte loomi peetakse ühiselt. Kaebaja esitatud fotod (tl 54) ei tõenda lammaste pidamist hoones EE39936. Rendilepingu (sõltumata selle vormist ja tasulisusest) olemasolu ei tõenda samuti veel lammaste pidamist hoones. Ka väide elektriarvete tasumise kohustusest või vastustasuks naabri abistamisest majapidamistöödes ei kinnita erinevate ettevõtjate lammaste eristamist. Esitatud elektriarve võib tõendada küll elektritarbimist mõõtepunktis, kuid mitte seda, et tarbitud elektrit ja hoonet EE39936 on kasutatud lammaste pidamiseks.
8.8.Esitatud ortofotodel ei ole neil märgitud kohas loomapidamishoonet. PRIA peab ebaõigeks kaebaja selgitust, et loomade registris ettevõtte tegevuskoha kandmisel PRIA kaardile ei võimaldanud registrilahendus ühele kinnisasjale märkida rohkem kui ühe asukoha, ning selgitas järgmist - teatamiskohustusega tegevusaladel tegutseval ettevõtjal või füüsilisel isikul, kes soovib tegeleda loomade pidamisega muul eesmärgil kui majandustegevus (so kodumajapidamises loomade pidamine), tuleb oma tegevusest teavitada põllumajandusloomade registrit. Igal ettevõtjal ja füüsilisel isikul tuleb enda tegevuskoha andmed registrisse kanda. Asjaolu, et tegemist on juba registrisse kantud tegevuskohaga, ei takista igal seal tegutseval isikul endaga seotud andmete registrisse kandmist. Kui kaebajal oli tõepoolest takistusi registrisse andmete esitamisel, tulnuks sellest PRIA-t viivituseta teavitada. Haldusasja tõenditest ei selgu, et kaebaja oleks seda teinud.
8.9.Kaebaja väide planeeritud Kihnu maalammaste ostu mittetoimumisest aretustegevuse valdkonnas toimuva ebaselguse ja takistuste tõttu (tl 148p-149) ei veena kohut. ELÜPS § 76 lg 3 p-st 2 tuleneb taotlejale kohustus teavitada menetlevat asutust viivitamata ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist. Haldusasja toimikust ei ilmne, et kaebaja oleks teavitanud vastustajat põhjustest, miks planeeritud kihnu maalammaste asemel soetab kaebaja hoopis ristandid enda füüsilisest isiksust ettevõtjana tegutsevalt elukaaslaselt.
8.10.Kaebaja sõnul võttis ta üle FIE-lt A. Rudi külvatud seemnega põllud, mis tähendab, et sisendkulu on teostanud teine juriidiline isik ilma kasu saamata. Kaebaja ei ole pangakonto väljavõtte kohaselt teinud kulutusi ega tasunud A. Rudile nende põldude ülevõtmise eest.
8.11.Vastustaja on ühe asjaoluna ettevõtjate tegevuse läbipõimumist järeldades tuginenud toetuse eest ostetud ratastraktori registreerimistunnistusele, kus muude isikute hulgas on kasutajana märgitud ka A. Rudi. Kaebaja selgitas, et kuna kinnistute vahel liikumiseks on vaja juhtida traktorit avalikel teedel, on selle kasutajatena registreerimistunnistusel märgitud kõik kaebaja ettevõttele tööd tegevad isikud. See selgitus ei kummuta vastustaja terviklikku järeldust ühisest majapidamisest ning kaebaja ja FIE seotusest, mis võimaldab viimasel kasutada tasuta kaebaja vara. Tõendite kogumi hindamise tulemusena saab järeldada valitsevat mõju ka põhjusel, et ettevõtjatel oli võimalik otsustada vara kasutamise üle ja seda ka reaalselt kasutada.
8.12.Kohtu hinnangul viitavad eeltoodud asjaolud – Tõetera OÜ asutamise aeg võrrelduna toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega; tegevuskoha aadress ja seotus kõrvalkinnistuga; põhitegevusalaga seotud lammaste ostu asjaolud; ühine tegutsemine FIE A. Rudi ettevõtluses (tasuta töö, esindusseosed); tõendamata eristatus loomade pidamisel; külvatud põldude ülevõtmine – kogumis sellisele seotusele ettevõtjate vahel, mis võimaldab järeldust, et Tõetera OÜ ja FIE A. Rudi majandustegevus ei ole eristatavad.
8.13.Kohus möönab, et külakogukonnas ja talumajapidamises võib esineda ka vastastikkust mitterahalist ja dokumentaalselt (lepingutega või arvetega) tõendamata koostööd ja abistamist, kuid kaebaja vastavad väited ei veena, et tema enda ettevõtlus toimus lahutatult FIE A. Rudi omast. Kaebaja väited ja selgitused tema püüdluste kohta saavutada oma
ettevõtluses tulevikus suurem iseseisvus ning säästa oma ettevõtte vara vastastikku tasuta koostööd tehes ning FIE A. Rudi põlde tasuta üle võttes, pigem kinnitavad vastustaja järeldust kahe ettevõtja majandustegevuse ühtsusest. Majandustegevuse segunemisele viitab ka äriplaanis kirjeldatud koostöö, mille kohaselt on kaebaja juhatuse ainus liige teinud seni vabatahtlikku tööd enda füüsilisest isikust ettevõtjast elukaasalase ettevõtluses ning näeb sarnaselt vastastikust vabatahtlikku panustamist ka enda loodavas ettevõttes (toetustaotluse lk 19; tl 43).
8.14.Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et kaebaja ja FIE A. Rudi, kuigi formaalselt erinevate ettevõtjate äriseadustiku § 1 tähenduses, tegevus on käsitatav ühe ettevõtjana tegutsemisena. ELÜPS (kuni 31.12.2022 kehtinud redaktsioon) § 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt tunnistatakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. Vastustaja selgitas, et kuna kaebaja lõi äriühingu umbes kuu enne toetustaotluse esitamist, ei olnud vastustajal toetustaotluse menetlemise ajal veel piisavalt asjaolusid väitmaks, et kaebaja ja FIE A. Rudi majandustegevus on käsitatav ühe majandusüksusena ning PRIA soovis veenduda, et kaebaja on iseseisev ettevõte ning toetuse saamine ja maksmine on õigustatud vastavalt määruse § 14 lg-le 6. Seega ei saa vastustajale ette heita, et vastustaja ei jõudnud juba toetustaotlust lahendades ja toetust määrates arusaamisele, et taotleja tegevust on alust käsitada teise ettevõtjaga ühise majandustegevusena.
8.15.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Toetuse saamise tingimuste kunstliku loomise all ei mõista PRIA mitte määrustes toodud nõuete mittetäitmist, vaid kohustuslike nõuete kunstlikku täitmist eesmärgil saada toetus, mida ilma tingimuste kunstlikku loomist poleks alust saada. Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist saab järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt (Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2021. a otsus kohtuasjas nr 3-19-1474, p 29).
8.16.Vastustaja tuvastas, et FIE A. Rudi on varem saanud meetmest 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ PRIA-lt toetust 15 000 eurot. Määruse nr 53 § 3 lg 5 välistab toetuse taotlemise meetmest 6.1 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“, sätestades nõude, et toetuse taotleja kohta ei oleks varem „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 6 tegevuse liigi 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine” raames tehtud taotluse rahuldamise otsust (välja arvatud § 2 lõikes 8 nimetatud taotleja puhul). Vaidlust pole selle üle, et FIE A. Rudi tegeles lambakasvatusega juba enne kaebaja asutamist ning, et kaebaja on äriühinguna registreeritud 26.08.2021, st vahetult enne toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega. Seega on veenev vastustaja järeldus, et kaebaja loomise üheks eesmärgiks on olnud taotleda toetust, mis võimaldaks kaebajal alustada oma ettevõtlust ja samas kasutada ühist ressurssi juba toimiva ettevõtjaga, kellel endal puudus võimalus sellest meetmest toetust saada. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et toetuse taotlemisel jäeti mulje, et seni tegutsenud FIE A. Rudi kujundab oma tegevuse ümber, sh vähendab lambakasvatust ja tegeleb vähem väärtuslike loomadega (ristanditega ja teiste tõugudega) ning OÜ Tõetera hakkab tegelema KML tõugu lammaste aretamise ja müügiga. 18.10.2022. a seisuga oli loomade registris registreeritud FIE-l A. Rudi 87 lammast ning kaebajale kuuluvaid KML tõugu lambaid, mida ta äriplaani kohaselt pidi soetama, ei ole registrisse kantud.
8.17.Kohus on eelnevalt nõustunud vastustaja järeldustega kaebaja ja FIE A. Rudi majandustegevuse segunemisest ning käsitlusest neist kui ühest ettevõtjast. Kohtupraktikas on
leitud, et juba tegutsemine viisil, mis kolmandatele isikutele jätab mulje kahest äriühingust kui ühest majandusüksusest, on piisav, et lugeda neid seotud isikuteks (viidatud otsus asjas nr 3-19-1474, p 25). Seega on PRIA õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele. Tingimuste kunstlik täitmine tähendabki olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest.
8.18.Nii siseriiklik kui asjakohane Euroopa Liidu õigus viib samuti järeldusele, et nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui ka toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuli PRIA-l keelduda kaebajale maksenõude alusel toetuse väljamaksmisest ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus, kuna sellises olukorras ei ole lubatud anda isikule Euroopa Liidu vahendite arvel finantseeliseid (vt viidatud lahend asjas nr 3-19-1474, p 20). Toetuse taotlejal ei saa tekkida õiguspärast ootust toetuse väljamaksmise suhtes olukorras, kus ta ei ole täitnud talle taotlejana kehtivaid kohustusi.
8.19.Vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane ning puuduvad alused selle otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud otsuse andmisel ei ilmne ka vormi- ega menetlusnõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Vastustaja on taganud kaebajale õiguse anda menetluses selgitusi vastates PRIA järelepärimistele ning esitada vastuväiteid kavandatava otsuse eelnõule. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kaebaja pole väitnud, et selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsus tema õigusi iseseisvalt rikuks, puuduvad alused vaideotsuse tühistamiseks. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
8.20.Eelnevast tulenevalt tühistab kohus ka oma 22.12.2022. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas 14.08.2023 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi tagasi samale halduskohtule uueks menetlemiseks. Kaebaja leiab, et halduskohus kohaldas ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme ning hindas tõendeid valesti ja jättis otsuse põhjendamata.
9.1.Juba toetustaotluse menetlemisel avaldas kaebaja PRIA-le kõik asjaolud, mis võisid omada tähtsust tema taotlejana kvalifitseerumisel (kaebaja ainuosanik ja A. Rudi on elukaaslased; kaebaja registriaadress on FIE-ga A. Rudi samal kinnisasjal, kaebaja ainuosanik on enne ettevõtte alustamist töötanud FIE A. Rudi juures, kaebaja ainuosanikul on varem olnud FIE A. Rudi esindusõigus toimingute tegemiseks e-PRIAs, kaebaja kavatsus kasutada ettevõtte tegevusega alustamisel ainuosaniku elukaaslase (A. Rudi) tasuta panustamist kaebaja majandustegevuses). Kaebajale ei saa seega ette heita, et soodustava otsuse saamiseks on ta varjanud mingit asjaolu või seda kunstlikult kujundatud.
9.2.Vaidlusalune otsus tugineb ka sellele, et OÜ-l Tõetera puudusid seisuga 14.09.2022 KML tõugu lambad ning ainsad 10 ristandit olid soetatud FIE-lt A. Rudi; PRIA-le esitatud ortofotodel nähtav ehitis ei ole loomapidamishoone; OÜ Tõetera pangakonto väljavõttelt ei nähtu tasumisi elektrienergia eest naaberkinnisasjal asuva loomade pidamiseks kasutatava ehitisega seoses ja ehitisregistri andmetel puudub kinnisasjal olevates abihoonetes elektrivool; toetuse eest soetatud ratastraktori registreerimistunnistusele on märgitud ka A. Rudi. Need asjaolud said tekkida alles toetuse saamise järgselt kaebaja majandustegevuses. Toetuse väljamaksmise järgselt aset leidnud tegevusi ei saa käsitleda toetuse andmisele eelnenud või toetuse andmise otsustamise ajal olemas olnud asjaoludena.
9.3.Toetuse andmise otsustamise ja väljamaksmise järgselt saab kaebajale kohaldada üksnes Määruse nr 53 § 14. Määruse nr 53 § 14 lg 6 kohaselt ei tohi toetuse saaja kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni olla äriseadustiku § 6 tähenduses tütarettevõtja ja tema üle ei tohi omada KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teine ettevõtja. Halduskohus nõustus PRIA-ga, et kaebaja ja FIE A. Rudi majandustegevus ei ole selgelt eristuv, kuid samas kohaldas õigust kitsendavalt, lähtudes Määruse nr 53 § 3 lg-st 6 ja ei ole hinnangut andnud § 14 lg-st 6 lähtuvalt.
9.4.OÜ Tõetera võttis pikaks ajaks FIE-lt A. Rudi üle olulise ressursi - 42 ha põllumaid tasu eest kasutusse aastani 2026. Lambad on soetatud ettevõtte ainuosaniku ettevõttesse antud laenu abil, mitte toetuse abil. Seega käsutab kaebaja ainuosanik ainuisikuliselt suure väärtusega varasid ning on ettevõtte majandustegevusest tegelik kasusaaja. Kaebaja on FIE-lt A. Rudi võtnud teraviljakasvatuseks mõeldud põllud kasutusse aastani 2026 külvatuna, kuid tasumise kohustusega viljast saadud tulu tekkimisel. FIE A. Rudi tasuta töine panustamine kaebaja majandustegevuses on olemuselt tegutsemine kaebaja ettevõtluses tulu tekkimise eesmärgil. Seega on pigem kaebajal valitsev mõju FIE A. Rudi üle, mis on Määruse nr 53 § 14 lg 6 järgi lubatav.
9.5.Tõend selle kohta, et A. Rudi juhib, abistades kaebajat majandustegevuses vajalikel põllutöödel, kaebaja ratastraktorit, ei ole kaebaja ettevõtte juhtimine KonkS tähenduses.
9.6.Kaebaja on PRIA-le selgitanud OÜ Tõetera lammaste eraldi pidamist ja vaidele lisatud „Nõmmela“ kinnistu omanikuga (M. Adamson) kirjalikult vormistatud laut-garaaži kasutamise leping tõendab seda piisaval määral.
9.7.Kaebaja on toetuse taotlemisel PRIA-le selgitanud, et perspektiivis kujuneb lambakasvatus pigem OÜ Tõetera kandvaks tegevusalaks. 19.10.2021. a vastuses PRIA päringule tõi kaebaja välja, et FIE A. Rudi jätkab lambakasvatusega, kuid vähendatud mahus ja vähem väärtuslike loomadega ning plaanib oma tegevuse tulevikus ümber profileerida mahesöödavilja kasvatusele, rohumaade hooldamisele ja metsandusele. Seega oli võetud suund spetsialiseeruda erinevatele tegevusaladele.
9.8.OÜ-le Tõetera ei saa ette heita asutamist vahetult enne toetuse taotlemist, sest tegemist oligi meetmega toetada põllumajandusliku ettevõtlusega alustamist ja see ei saa olla etteheidetav.
9.9.Kaebajale ei saa olla etteheidetav, et ta soetas 10 ristandlammast FIElt A. Rudi 28.02.2022 ega ka see, et 14.09.2022. a seisuga ei ole loomade registris registreeritud kaebajal ühtegi KML tõugu lammast. See äriplaanile tuginev asjaolu ei ole äriplaani olemuse tõttu prognoosina kaebajale etteheidetav. Äriplaan on olemuselt orientiir ettevõtjale tema alustatud tegevustes. Seda on võimalik ka muuta. Asjaolu, et kaebaja oli soetanud 10 ristandit ja eelistas need soetada FIE-lt A. Rudi, on mõistlikult põhjendatud PRIA-le 10.10.2021. a saadetud kirjas: „Ühest kohast on loomad parem hankida karjatervise seisukohast lähtuvalt (bioohutus) /.../.“
10.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.1.ELÜPS rakendamise seaduse kuni 31.12.2022. a kehtinud redaktsiooni § 4 lg 1 kohaselt on vastustaja näol tegemist EL makseasutusega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 7 kohaselt vastutav EL fondide kulude haldamise ja kontrolli eest. Sealjuures on vastustajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse art 58 lg-st 1 tulenevalt kohustus tagada EL finantshuvide kaitse, mis muuhulgas seisneb kohustuses ennetada, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettuseid ning nõuda tagasi alusetud maksed. ELÜPS § 9 lg 1 kohaselt ühise põllumajanduspoliitika abinõude kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses või muus käesoleva seaduse alusel ettenähtud teates esitatud andmete õigsust kontrollivad Maaeluministeerium, PRIA, isik või asutus, kelle
sellekohane õigus on sätestatud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis, ning teised riigiasutused oma pädevuse piires. Vastavalt meetme määruse § 11 lg-le 1 kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele. Lisaks toob vastustaja välja, et ELÜPS § 103 lg 1 kohaselt riikliku järelevalve käigus kontrollitakse ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. ELÜPS § 105 lg 1 kohaselt on riikliku järelevalve teostajaks asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle PRIA. Eelnevast tulenevalt ei saa olla küsimust selles, et vastustajal on pädevus, õigus ja ka kohustus kontrollida toetuse saamiseks sätestatud tingimuste täidetust ning seda nii toetustaotluse kui ka maksetaotluse läbivaatamisel ning ka pärast vastava taotluse osas otsustuse tegemist.
10.2.Kui nõustuda kaebaja arvamusega, et vastustaja ei saa pärast toetuse määramist ja väljamaksmist tugineda Määruse vastavatele nõuetele, mis on sätestatud toetuse taotlejale, vaid kohaldada saab õigusnorme, mis on kehtestatud toetuse saajale, siis ei oleks alusetult määratud toetuste tühistamine ning toetuste tagasinõudmine üldse võimalik. Selline olukord ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. ELÜPS § 81 lg-d 3 ja 4 sätestavad, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi (lg 3) ning toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA või riigi sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Lisaks, kui vaadata ELÜPS § 80, milles on sätestatud alused toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, siis sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt tunnistatakse toetuse määramise otsus kehtetuks muuhulgas siis, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud. Seega on ilmselge, et toetuste tühistamine pärast nende määramist on võimalik ka selliste materiaalõigusnormide alusel, mis käsitlevad näiteks taotlejaks kvalifitseerumist. Kui vastustaja tuvastab pärast toetuse määramist või välja maksmist asjaolud, mis näitavad, et toetus on valesti määratud, on vastustajal õigus ja kohustus sellele vastavalt reageerida (tühistada toetuse andmine). Vastustaja on haldusakti andmisel lähtunud järeldusest, et ettevõtjaid OÜ Tõetera ja FIE A. Rudi saab vaadelda ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena, kuigi formaalselt on tegemist erinevate ettevõtjatega, ning et kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda toetuse taotlejaks vastavalt meetme määruses sätestatud nõuetele.
10.3.Kaebaja on seisukohal, et juba toetustaotluse menetlemisel avaldas ta vastustajale kõik asjaolud, mis võisid omada taotleja puhul tähtsust taotlejaks kvalifitseerumisel. Samas toob kaebaja ise välja, et hulk asjaolusid said tekkida alles toetuse saamise järgselt. Siinkohal leiab kaebaja aga, et asjaoludele, mis tekkisid või ilmnesid pärast toetuse välja maksmist, ei saa tugineda toetuse määramise kehtetuks tunnistamisel. Kaebaja vastav seisukoht on alusetu. Toetuse saamine ei ole isiku subjektiivne õigus. Juhul, kui isik soovib toetust saada, peab ta ise, toetatav tegevus ja toetustaotlus vastama seaduses ja vastavas meetme määruses sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavust kontrollib vastustaja taotluse läbivaatamisel, kuid vajadusel ka hiljem läbiviidavate kontrollimenetluste käigus. Vastustaja on juba varasemalt selgitanud, et toetustaotluse menetlemise ajal ei olnud teada piisavalt asjaolusid väitmaks, et kaebaja ja FIE A. Rudi on käsitletavad ühise majandusüksusena. Vaidlust ei ole selles, et asjaolud, mis kinnitasid, et kaebaja tegevust on alus käsitada teise ettevõtjaga ühise majandustegevusena, ilmnesid alles pärast toetuse määramist ja osalist välja maksmist. Maksetaotluse menetlemisel ilmnesid täpsustamist vajavad asjaolud, mille osas saadeti
kaebajale järelepärimine. Ühtlasi soovis vastustaja veenduda, et kaebaja on iseseisev ettevõte ning toetuse saamine ja maksmine on õigustatud ka Määruse nr 53 § 14 lg 6 alusel. Tartu Halduskohus on õigesti järeldanud, et vastustajale ei saa ette heita, et ta ei jõudnud juba toetustaotlust lahendades ja toetust määrates arusaamale, et taotleja tegevust on alust käsitada teise ettevõtjaga ühise majandustegevusena.
10.4.Küsimuses, kas ettevõtjaid saab käsitada ühise majandusüksusena, ei ole kaebaja esitanud uusi põhjendusi ega tõendeid, mis vastustaja või Tartu Halduskohtu järeldused ümber lükkaks. Tervikuna on kaebaja apellatsioonkaebuses läbivalt pigem kinnitanud, et ettevõtjad tegutsevad ühiselt. Näiteks toob ta ise välja, et FIE oluline ressurss on rakendatud kaebaja majandustegevusse, FIE-l on võimalik kasutada kaebaja põhivara (ratastraktor), kaebaja osanikul oli teise ettevõtja esindusõigus e-PRIAs, FIE lammaste üle võtmine kaebaja poolt jne.
10.5.Tartu Halduskohtu otsuses on kokkuvõtlikult välja toodud, et hindamaks isikutevahelisi seoseid ühise majapidamise tuvastamise kontekstis tuleb hinnata väiteid ja tõendeid kogumis arvestades ning vastustaja on seda ka teinud. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud selliseid sisulisi argumente või tõendeid, mis vastava järelduse ümber lükkaksid. See aga ei tähenda, et vastustaja või Tartu Halduskohus ei ole kaebaja seisukohti hinnanud.
11.Kaebaja esitas 02.05.2024 ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles märkis, et vaidlust ei ole selle üle, et toetuse taotleja peab Määruse nr 53 § 3 lg 6 kvalifitseerumisnõuetele vastama. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus vähemalt ühe ettevõtja või füüsilise isiku poolt otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses mõjutada ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
11.1.PRIA tugineb asjaolule, et kaebaja ainuosanik on kaks aastat enne ettevõtte asutamist teinud praktilist ja vabatahtliku tööd FIE A. Rudi juures. Etteheidetav praktiline töö (praktika) leidis aset aastatel 2020-2021 ehk enne oma ettevõtte asutamist. Seda asjaolu ei ole võimalik pidada valitsevaks mõjuks KonkS § 2 lg 4 tähenduses.
11.2.Kaebaja ainuosaniku õigus teha kuni 2022. a kevadeni FIE A. Rudi volituse alusel kandeid e-PRIAs on üledimensioneeritud. Andmete sisestamine FIE tehingute kohta on tehnilist laadi toiming ja seda ei saa pidada seoseks KonkS § 2 lg 4 tähenduses.
11.3.Toetuse taotlemise ajal oli kaebaja sõlminud erinevate maaomanikega kokku 42 ha põllumaa kasutamise pikaajalised rendilepingud. Kasutusse võetud põldudelt prognoosis kaebaja toetuse arvelt soetatava põllumajandustehnika abil saada tulu. Kuna puuduvad tõendid, et rendilepingutega kasutusse võetud maid kasutas ka pärast seda kaebaja FIE-st elukaaslane oma ettevõtluses tulu tekitamiseks, siis ei ole võimalik väita, et põllumaade rendile võtmisega oli loodud FIE ja kaebaja vahel suhe KonkS § 2 lg 4 tähenduses.
11.4.PRIA-le olid teada algusest peale kaebaja ja FIE elukaaslasteks olemine, kummagi ettevõtte registrisse kantud aadress samal kinnisasjal ning äriplaanis oli toodud ära ka kaebaja kavatsus ettevõtte tegevuse alguses kasutada elukaaslase tasuta panustamist. Ühestki neist asjaolust ei ole võimalik järeldada enamat, kui abi marginaalsetes aega või energiat vajavates toimingutes, mida elukaaslased teineteisele võivad pakkuda.
11.5.Kaebajale ei olnud võimalik toetuse taotluse menetlemisel ette heita Määruse 53 § 3 lg 6 nõuetele mittevastavust ka pärast toetuse andmist, sest midagi uut ei selgunud kaebaja ja FIE A. Rudi osas ei kaebaja toetuse saajaks kvalifitseerumise ajal ega hilisemalt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses ja kaebaja täiendavas seisukohas toodud väited ei anna alust
halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega esitatud kaebus rahuldataks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel, ei rikkunud menetlusnorme ja ei tõlgendanud valesti ka asjas kogutud tõendeid. Mis puudutab konkreetselt apellatsioonkaebuses toodud väidet, et halduskohus rikkus HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust, siis leiab ringkonnakohus, et halduskohtu vaidlustatud otsuses on välja toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning ringkonnakohtul pole alust nõustuda väitega, et halduskohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus on seega põhjendatud ja vastab HKMS § 157 lg 1 nõuetele. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega ning halduskohtu poolt antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud ning otsuse tegemisel põhjendamiskohustust rikkunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lgle 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kaebaja leiab ka apellatsioonimenetluses, et pärast toetuse määramist ja/või välja maksmist ei saa toetuse andmist tühistada ja alusetult saadud toetust tagasi nõuda toetuse taotlejale sätestatud nõuete alusel.
13.2.Vastavalt ELÜPS § 111 lg-le 1, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Sama seaduse § 79 lg 3 p-de 1 ja 3 järgi lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. ELÜPS 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. Määruse (EL) 1306/2013 art 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Määrust (EL) nr 1306/2013 täiendati ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014. Määruse (EL) nr 640/2014 art 35 reguleerib maaelu arengu toetuste meetmete toetuskõlblikkuse kriteeriumide (v.a pindala suurus või loomade arv) ning sellekohaste või muude kohustuste täitmata jätmisel sanktsioonide rakendamise korda. Sätte järgi taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta (lg 1).Seega viitab nii siseriiklik kui ka asjakohane Euroopa Liidu õigus siiski sellele, et nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuli PRIA-l keelduda kaebajale maksenõude alusel toetuse
väljamaksmisest ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus, kuna sellises olukorras ei ole lubatud anda isikule Euroopa Liidu vahendite arvel finantseeliseid.
13.2.Määruse nr 53 § 11 lg 1 järgi kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele. Eelnevast tulenevalt ei saa olla küsimust selles, et ka vastustajal oli pädevus, õigus ja ka kohustus kontrollida toetuse saamiseks sätestatud tingimuste täidetust ning seda nii toetustaotluse kui ka maksetaotluse läbivaatamisel ja ka pärast vastava taotluse osas otsustuse tegemist.
13.3.Kui nõustuda kaebaja käsitlusega, et pärast toetuse määramist ja/või välja maksmist ei saa toetuse andmist tühistada ja toetust tagasi nõuda toetuse taotlejale sätestatud nõuete alusel, siis ei oleks alusetult määratud toetuste tühistamine ning toetuste tagasinõudmine üldse võimalik. ELÜPS § 81 lg-d 3 ja 4 sätestavad siiski, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi ning toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA või riigi sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Nagu juba märgitud, siis ka ELÜPS § 80, milles on sätestatud alused toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ütleb sama § lg 2 p 1 kohaselt, et toetuse määramise otsus tunnistatakse kehtetuks muuhulgas siis, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud. Seega on toetuste tühistamine pärast nende määramist võimalik ka selliste materiaalõigusnormide alusel, mis käsitlevad näiteks taotlejaks kvalifitseerumist. Kui PRIA tuvastab pärast toetuse määramist või välja maksmist asjaolud, mis näitavad, et toetus on valesti määratud, on vastustajal õigus ja kohustus tühistada toetuse andmine.
14.Eeltoodu põhjal ei ole alust kaebaja väitel, et antud olukorras, kus toetuse taotleja on esimese osa toetusest kätte saanud, oleks võinud kohaldada ainult Määruse nr 53 § 14 lg 6, mis ütleb, et toetuse saaja võib omada valitsevat mõju teise põllumajandustootja üle, mida kaebaja ka FIE A. Rudi üle sisuliselt omas, võttes üle varasemalt FIE A. Rudi kasutuses olnud üle 42 ha põllumaad, sh kaks teraviljakasvatuseks mõeldud põldu külvatuna ning kasutades FIE A. Rudi töist panust kaebaja majandustegevuses. Seega on alusetud kaebaja etteheited halduskohtule ja vastustajale, mis puudutavad toetuse taotlejale sätestatud nõuete rikkumisele tuginemist otsuse tegemisel ning Määruse nr 53 §-s 14 sätestatud kohustustele hinnangu andmata jätmist.
14.1.PRIA-lt toetuse saamiseks peavad isik ise, toetatav tegevus ja toetustaotlus vastama seaduses ja vastavas meetme määruses sätestatud nõuetele ning nõuetele vastavuse ja esitatud andmete tegelikkusele vastavuse eest vastutab toetuse taotleja. Nõuetele vastavust kontrollib eelpooltoodust nähtuvalt PRIA esmalt taotluse läbivaatamisel, kuid vajadusel ka hiljem läbiviidavate kontrollimenetluste käigus. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt kaebaja seisukohaga, mille järgi sai PRIA vaidlusaluse otsuse tegemisel tugineda üksnes neile asjaoludele, mis olid talle teada enne toetustaotluse rahuldamise otsuse tegemist 15.11.2021 ja ei saanud tugineda asjaoludele, mis selgusid/tekkisid alles toetuse esimese osas kättesaamise järgselt kaebaja majandustegevuses.
15.Kaebaja väited ei anna samuti alust asuda selles osas, et kaebajat ja FIE A. Rudi saab käsitada ühise majandusüksusena, halduskohtu seisukohast erinevale seisukohale.
15.1.Hindamaks isikutevahelisi seoseid ühise majapidamise tuvastamise kontekstis tuleb hinnata väiteid ja tõendeid kogumis, ning seda on halduskohus teinud. Ka ringkonnakohtu arvates viitavad vaidlusaluses otsuses kirjeldatud asjaolud (OÜ Tõetera asutamise aeg võrrelduna toetusvoorus taotluste esitamise tähtajaga, kaebaja asu- ja tegevuskoha seotus
A. Rudi kinnistuga, kaebaja ja FIE A. Rudi tegutsemine samal tegevusalal, põhitegevusalaga seotud lammaste ost FIE-lt A. Rudi, varasem ühine tegutsemine FIE A. Rudi ettevõtluses, tõendamata eristatus lammaste pidamisel, põldude, sh külvatud põldude ülevõtmine sisuliselt FIE-lt A. Rudi, kaebaja tegevuse hälbimine äriplaanist, FIE A. Rudi võimalus kasutada kaebaja põhivara) kogumis sellisele seotusele ettevõtjate vahel, mis võimaldab järeldust, et OÜ Tõetera ja FIE A. Rudi majandustegevus ei ole tegelikkuses olnud eristatav, so OÜ Tõetera ei ole eelkirjeldatu ja ka isikliku seotuse tõttu ettevõte, mis omaks enda toimimise üle 100% kontrolli ning teeks kõik otsused iseseivalt Määruse nr 53 § 14 lg 6 mõttes ega ka ettevõte, mis isiklikust seotusest olenemata täidaks Määruse nr 53 § 3 lg 6 nõuet mitte omada valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Eeltoodut kinnitab ringkonnakohtu hinnangul vähemalt kaudselt veel ka apellatsioonimenetluses esitatud tõend (19.09.2022. a PRIA kirjale antud vastuse lisa), millest nähtub kaebaja ja A. Rudi soov 2022. a algul ühiselt otsustada KML ostmise üle.
15.2.Apellatsioonkaebuses on samuti välja toodud, et kaebajal oli kujunenud valitsev seisund teise ettevõtja ehk FIE A. Rudi suhtes. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et see kinnitab veelgi ettevõtjate tugevat seotust ning halduskohtu ja PRIA hinnangut, et ettevõtjad tegutsevad ühiselt. Nagu eelpool märgitud, tõi kaebaja esitatud apellatsioonkaebuses ise välja, et FIE oluline ressurss on rakendatud tema majandustegevusse, kaebaja võttis sisuliselt FIE-lt, kes neid maid varem ise kasutas, 2026. aastani üle 42 ha põllumaad, sh kaks teraviljakasvatuseks mõeldud põldu külvatuna jne. Selles, et elukaaslastest ettevõtjate majandustegevus ei ole olnud selgelt eristatav ja tegutsetakse ühiselt, seisnes ka põhjus, miks vastustaja ja halduskohus leidsid, et Määruses nr 53 sätestatud tingimused ei olnud kaebaja puhul tegelikult täidetud. Halduskohus analüüsis vaidlusaluses otsuses põhjalikult kaebaja ja FIE A. Rudi seotusele viitavaid asjaolusid ja leidis põhjendatult, et nende sisuliselt koos tegutsemine, ressursside jagamine ning A. Rudi ja kaebaja ainuosaniku omavahel elukaaslaseks olemine on piisavad, et pidada äriühinguid seotud isikuteks valitseva mõju kaudu.
16.See, et rendilepingu olemasolu ei ole iseenesest kahtluse alla seatud, ei tähenda samuti veel, et rendilepinguga oleks tõsikindlalt tuvastatud asjaolu, et kaebaja hoidis oma lambaid naaberkinnistul asuvas hoones. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja ja M. Adamsoni vahel sõlmitud rendileping viimase kinnisasjal asuva nn laut-garaaži kasutamiseks ei tõenda veel kaebaja lammaste pidamist selles hoones. Ka vastustaja tõi juba vaideotsuses välja, et ehitisregistri andmetel M. Adamsoni kinnistul loomapidamiseks mõeldud hoone puudub (tl 92p).
17.Käesoleval juhul ei ole asjakohane ka kaebaja viide TsÜS §-le 29, mis teeb vahet äriühingu asu- ja tegevuskohal ja väide, et seega pole tähtis, et kaebaja asukoht on A. Rudile kuuluval kinnistul, kuna tema tegevuskoht on eemalolevatel põldudel ja ka naaberkinnistul, kuna seal kasutab kaebaja naabri majapidamishoonet. Riigikohus on näiteks juba 18.11.2015. a otsuses asjas nr 3-3-1-46-15 märkinud, et põllumajandusettevõtja tegevuskohta võib määrata ka kohaliku omavalitsuse täpsusega ja ka see täidab eesmärki, et toetussummad ei koguneks ühte piirkonda üksteise suhtes valitsevat mõju omavate isikute kätte ega kahjustaks seeläbi konkurentsi. Seega ei ole vastustaja käesolevas asjas ebaõigesti leidnud, et kaebaja ja FIE A. Rudi tegutsevad põllumajandusettevõtjatena samal tegevusalal ja samas tegevuskohas. Lisaks eelnevale on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 2 lg 1 p d kohaselt põllumajandusliku majapidamise mõiste avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art-s 4. Nimetatud artikli kohaselt moodustavad ühe põllumajandusliku
majapidamine kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil.
18.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest. Ringkonnakohus nõustub asja materjalide pinnalt halduskohtu seisukohtadega, et kaebaja loomise üheks eesmärgiks oli taotleda toetust, mis võimaldaks kaebajal alustada oma ettevõtlust ja samas kasutada ühist ressurssi juba toimiva ettevõtjaga, kellel endal puudus võimalus sellest meetmest toetust saada ning, et toetuse taotlemisel jäetud mulje, et seni üksi ettevõtjana tegutsenud FIE A. Rudi kujundab oma tegevuse ümber ja OÜ Tõetera hakkab FIE asemel tegelema KLM aretamise ja müügiga, ei realiseerunud.
19.Kõike eeltoodut arvestades ei anna kaebaja esitatud seisukohad alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
20.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.