OÜ Tõetera kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 9. novembri 2022. a otsuse nr 1330.1/22/900 ja 20. jaanuari 2023. a vaideotsuse nr 1330.1/22/1147-1 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Tõetera, lepinguline esindaja Merike Peterson Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Stefan Vingerfeld
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Tõetera kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. augustil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Esialgse õiguskaitse tühistamine (kohtuotsuse resolutsiooni p 3) jõustub koos kohtuotsusega.
1.Tõetera OÜ esitas 1. septembril 2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse toetuse saamiseks maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ alusel (taotlustoimiku number 61002100122). Tõetera OÜ taotles toetust ratastraktori, poomniiduki, vaaluti, ruloonipressi, viljakäru ja muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise tegevuste jaoks summas 40 000 eurot.
2.Tõetera OÜ-le määrati PRIA 15. novembri 2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisade 3 ja 4 alusel toetust 40 000 eurot. Samal alusel toimus ka esimese osa 30 000 eurot väljamaksmine.
3.PRIA otsustas 9. novembri 2022. a otsusega nr 13-30.1/22/900: 1) tunnistada kehtetuks PRIA 15. novembri 2021. a otsus nr 13-30.1/21/899 lisad 3 ja 4, millega rahuldati toetustaotlus ja määrati toetus summas 40 000 eurot ja mille alusel toimus ka esimese osa toetuse väljamaksmine summas 30 000 eurot; 2) jätta välja maksmata teine osa toetusest summas 10 000 eurot; 3) nõuda osaühingult Tõetera (registrikood 16300454) tagasi väljamakstud ratastraktori, poomniiduki, vaaluti, ruloonipressi, viljakäru ja muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise tegevuste jaoks summas 40 000 eurot. PRIA asus kokkuvõtvalt seisukohale, et toetuse saamise tingimused ei ole täidetud: taotleja ning temaga samal kinnistul ettevõtlusega tegeleva füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevus on omavahel põimunud ning on käsitatav ühise majandustegevusena; taotleja on loonud toetuse saamise tingimused kunstlikult.
4.PRIA 11. novembri 2022. a õiendi nr 13-30.1/22/900-1 kohaselt on PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.3/22/900 resolutsiooni punkti 3 õige lause järgmine: „nõuda osaühingult Tõetera (registrikood 16300454) tagasi väljamakstud ratastraktori, poomniiduki, vaaluti, ruloonipressi, viljakäru ja muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise tegevuste jaoks summas 30 000 eurot.“
5.OÜ Tõetera esitas 9. detsembril 2022 PRIA-le vaide PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/900 peale. PRIA jättis 20. jaanuari 2023. a vaideotsusega nr 13-30.1/22/1147-1 vaide rahuldamata.
6.OÜ Tõetera esitas 19. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/900 kehtivuse ja täitmise peatamiseks alates
9.novembrist 2022. Tartu Halduskohus rahuldas 22. detsembri 2022. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/900 kehtivuse edasiulatuvalt alates 22. detsembrist 2022.
7.OÜ Tõetera esitas 20. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/900 ja 20. jaanuari 2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/22/1147-1 tühistamise nõudes.
8.Kohus võttis kaebuse 22. veebruari 2023. a määrusega menetlusse. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 21. märtsil 2023.
2(14)
3-22-2659
9.Kohus määras 22. märtsi 2023. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning teatas asjas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kaebaja on esitanud kirjalikus menetluses täiendava kirjaliku seisukoha 29. mail 2023. Vastustaja on esitanud vastuväited kaebaja esitatule 12. juuni 2023. a menetlusdokumendis.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja väidab järgmist:
10.1.Maksenõue on õigusvastane ning tuleb tühistada. Kaebaja puhul olid täidetud määruse nr 53 §-des 2 ja 3 toetuse taotlejale sätestatud eeldused, sh vanus (kuni 40 aastat), noore põllumajandusettevõtja 100 %-line osalus asutatud ettevõttes (OÜ Tõetera) ja staatus selle ettevõtte juhatuse (ainsa) liikmena. Kaebaja on aastatel 2019 – 2021 omandanud Järvamaa Kutsehariduskeskuses lambakasvatuse erialal lambakasvataja IV ja V taseme kutsed, et hakata tegelema põllumajandusega intensiivsemalt. Kaebaja on sihikindlalt pikema aja vältel liikunud oma ettevõtte loomise suunas, ettevõtte loomisele eelnevalt omandanud oskused, teinud majandusarvutused, koostanud äriplaani ning arvestanud erinevate võimalustega stardikapitali leidmiseks.
10.2.Kaebaja on täitnud määruse nr 53 §-de 14 ja 15 nõuded ning puudub asjaolu, mille esinemisel on kaebaja usalduse kaitse otsuse kehtima jäämise suhtes ette teadvalt välistatud. Kaebaja soetas PRIA-lt saadud toetuse eest ettevõttesse põhivahendid: ratastraktori Case (32825,95 eurot), niiduki (5400 eurot) ja ruloonpressi (1080 eurot), mis põhivahenditesse tehtud investeeringust moodustab rohkem kui 75% kavandatud investeeringute mahust äriplaanis toodud tegevustesse. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et seaduslikult esindajalt laenatud rahaliste vahendite eest on kaebaja soetanud 10 ristandlammast FIE-lt Armin Rudi
28.veebruaril 2022, millest alates on majandustegevus alanud. Juhatuse liikme laenu abil on makstud traktori Eestisse toomise kulud, soetatud heinaseeme, ostetud söödakaera ning soetatud traktorile vajaminevad varuosasid. Kaebaja on esimese majandusaasta kolmandaks kvartaliks täitnud äriplaani tegevusest esimese majandusaasta müügitulu teravilja (kaer) kasvatamiselt ja realiseerimine kavandatust (4050 eurot) suuremas summas (5315,51 eurot). Müügiarveid kokku oli 5655, 49 euro ulatuses (äriplaani kohaselt oli plaan 6300 eurot). Loomade registris olevate andmete kohaselt oli soetatud äriplaaniga kooskõlas 12 ristandit, käesolevaks ajaks on soetatud veel 3 kihnu maalamba tõugu lammast (seisuga 9. veebruar 2022 oli kaebaja 17 lamba omanik) ning seega tegevusest täidetud 47%. Koos muude tegevuste (põhivahendite soetamine) oli täidetud 100 % ulatuses, müügitulu täitmise prognoos täidetud 88% ulatuses ning äriplaan täidetud koondtulemusena rohkem kui 75% ulatuses. Ettevõtte majandustegevuse algusest oli PRIA kontrollimise ajaks möödunud alles pool aastat ning toetuse andmise otsusest 8 kuud. Ettevõtte esimene majandusaasta lõppes 31. detsembril 2022 ning maksenõude menetluse ajal kulges majandusaasta 7.-8. kuu.
10.3.Maksenõudes on jäetud tähelepanuta kõik kaebaja kasuks olevad (kaebaja majandustegevuse jõudlust kinnitavad) asjaolud. Põhjendamatult suur kaal on omistatud kaebaja ja FIE A. Rudi elukaaslaseks olemisele ning järelduste tegemisel ei ole järgitud piisval määral uurimispõhimõtet. Kaebaja vastuväited on jäetud käsitlemata ning ettepanek asjaolusid täiendavalt uurida, rahuldamata.
10.4.Ekslik ja ebaõige on kaebaja lammaste pidamise kohaks pidada FIE A. Rudi lammaste asukohaks olevat ehitist temale kuuluval kinnisasjal. Kaebaja esitas PRIA-le tõendid, mille kohaselt Hageri külas kaks külgnevat „Nõmme“ ja „Nõmmela“ kinnisasja on erinevate isikute 3(14)
3-22-2659
omandis ja kinnisasi „Nõmme“ kuulub A. Rudile, sellel asub ehitis nr EE26657, kus paiknevad FIE A. Rudi lambad ning kinnisasi „Nõmmela“ kuulub M. Adamsonile ja sellel kinnisasjal asub ehitis nr EE39936 (laut-garaaž), mida kasutab (suulise rendilepingu) alusel kaebaja.
10.5.Kinnistul „Nõmmela“ asuva kõrvalhoone on kaebaja võtnud kasutusse suulise lepingu alusel ning kinnisasja omanikul (M. Adamsonil) oli huvi saada vastutasuna abistamist majapidamises. Kaebajal on kohustus tasuda elektri tarbimise eest, kuid märtsi kuni maikuu eest oli maaomanikul elektri eest tehtud ettemaks, suvekuudel on elektritarbimine vähene ja alla 5 euro jääva summa korral AS Eesti Energia arvet ei väljasta. Seetõttu ei olnud eelnõule vastuväidete ajaks arvet, mille alusel elektri eest maksta ja maksmist tõendada.
10.6.Konto väljavõttel ei kajastu makseid kahe põllutööseadme (käru ja randaal) eest põhjusel, et need anti kaebajale kasutada tasuta ning kokkuleppel FIE-ga A. Rudi. Kaebaja tasub külvatud põldude eest, kui vilja müügist laekub raha.
10.7.Ratastraktori registreerimistunnistusele on kantud isikud põhivahendi kasutamiseks kaebaja majandustegevuses. Kuna seadmega tuleb kaebaja kasutuses olevate põldude paiknemise tõttu erinevates kohtades liigelda avalikul teel, siis peab ratastraktorit juhtiv isik saama tõendada, et valdab vahendit selle omaniku loal ehk õiguspäraselt.
10.8.Tõend selle kohta, et A. Rudi juhib abistades kaebajat majandustegevuses vajalikel põllutöödel ratastraktorit, ole ettevõtte juhtimine konkurentsiseaduse (KonkS) § 3 lg 4 p 1 tähenduses. Puuduvad tõendid, et kaebaja näeb ette ratastraktori kasutamist pereliikmete poolt väljaspool kaebaja majandustegevust. FIE-l A. Rudi on olemas juba kõik majandustegevusega tegelemiseks vajalikud põllutöömasinad ja seadmed ning vajadust kaebaja põhivahendeid kasutada ei ole.
10.9.Kaebajale ei saa äriplaani olemuse tõttu olla etteheidetav, et ta soetas 28.veebruaril 2022 FIE-lt Armin Rudi 10 ristandlammast ning et 14. septembri 2022. a seisuga ei ole loomade registris registreeritud kaebajal ühtegi KML tõugu lammast. Äriplaan on olemuselt orientiir ettevõtjale tema alustatud tegevustes, mida on võimalik ka muuta.
10.10.Asjas ei oma tähtust, et kaebaja registrijärgne asukoht on A. Rudile kuuluval kinnistul. Kaebaja majandustegevus leiab aset muudes asukohtades – renditud maadel, sh kaebaja registrijärgse aadressiga külgneval Nõmmela kinnistul.
10.11.Kaebaja alles alustab majandustegevusega ja käibevahendeid napib. Külakogukonnas ei saa ebatõenäoliseks pidada, et kaebaja on teinud väikese hinnaga tehingud lihtsas (suulises) vormis ning tavapärane rahas maksmine on asendatud vastuteenega või tasu ei nõuta. Kaebaja on tehingu kinnitamiseks esitanud vaide juurde kirjalikult vormistatud lepingu, mille arvestamata jätmine viitab olulisele minetusele uurimispõhimõtte järgimisel.
10.12.Kuna kõik kaebaja esimese majandusaasta kohta kogutud asjaolud on maksenõudes ebaõiged või on neile antud ebaõigeid hinnaguid, ei saa ka neile tuginevad järeldused olla õiged.
10.13.Tõendamist ei ole leidnud, et FIE A. Rudi kasutab või käsutab olulist osa kaebaja varadest või et ta on mõjutanud kaebaja osanikku ja seaduslikku esindajat oma majandustegevuses otsuste tegemisel. Kaebaja korraldusel ettevõttesse töiselt panustamine ei ole kaebaja vara ega selle olulise osa käsutamine ega kasutamine teise isiku huvides. 4(14)
3-22-2659
10.14.Määrav on kaebaja ainuosanikul huvi oma ettevõtte (loomise) vastu. Tal on lambakasvatamiseks vajalik kõrge kvalifikatsioon ja omandatud kõrgharidus lambakasvatuse käigus tekkiva saaduse (villa) töötlemise ja kasutamise valdkonnas. Vastustaja on jätnud andmata õigusliku hinnangu huvile olla oma erialal majanduslikult iseseisev.
10.16.Haldusorgani tuvastamispädevus ei saa olla piiratud teabe hankimisega üksnes informatiivse tähendusega peetavatest registritest. Kaebaja asutamine noore põllumajandusettevõtja meetmest toetusvooru avamise tõttu ei ole tõendatud.
10.17.Pelgalt elukaaslasteks olemine ei ole kindel tõend valitseva mõju olemasolust. Selleks, et tuvastada, kas ettevõtja määrab oma tegevuse turul kindlaks iseseisvalt, tuleb üldjuhul võtta arvesse kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis seda ettevõtjat teiste ettevõtjatega ühendavad ja mis võivad sõltuvalt olukorrast muutuda. Ettevõtete valitseva mõju tõenäosuse üle saab otsustada kogutud asjaolude alusel, mida tuleb hinnata kogumis ja omavahelises seoses.
11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, väites järgmist.
11.1.Tõetera OÜ ja FIE Armin Rudi on käsitatavad ühe majandusüksusena. Määruse nr 53 § 3 lg 6 sätestab, et toetust ei saa taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on oluline valitseva mõju avaldamise võimalus, mistõttu ei ole vaja tõendada, kas valitsevat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama.
11.2.Toetustaotluse menetlemisel oli teada, et toetustaotlusel on märgitud kavandatava tegevuse asukohaks kinnistu (katastritunnus 31701:001:0159), mis kuulub Armin Rudi FIEle. Tuvastatud oli mõlema ettevõtte tegevuskoha kattumine samal kinnistul (katastritunnus 31701:001:0159) Nii kaebaja kui ka FIE Armin Rudi tegevusalaks on märgitud lamba- ja kitsekasvatus. Ka toetustaotlus ise sisaldas viiteid varasemale koostööle FIE-ga Armin Rudi (Tõetera OÜ juhatuse liige töötas vabatahtlikult FIE Armin Rudi juures ning samal ajal omas täielikku esindusõigust e-PRIA-s). Kaebaja lubas saada iseseisvamaks aja planeerimisel ning olla ise ettevõtja. FIE-l Armin Rudi on oluline osa kaebaja igapäevases majandustegevuses, toetades teda tööga ning andes maad ja lambaid majandustegevuseks. On ilmne, et mõlema ettevõttega seotud füüsilised isikud panustavad üksteise majandustegevusse. Seda on ka kaebaja ise väitnud. Füüsilised isikud on abikaasad, nad elavad samal kinnistul ja on ühe leibkonna liikmed. Nende majandustegevuste tegelik eristamine ja iseseisvus ei ole eluliselt usutav. Kaebaja toetusest saadav kasu kandub ka FIE-le Armin Rudi.
11.3.Mõlema äriühingu tegevusalane kattuvus ja asukoht jätab kolmandate isikute vaates kahest äriühingust mulje kui ühest majandusüksusest. Kaebaja ja FIE Armin Rudi on omavahel tihedalt seotud ja teinud vastastikuselt majandustehinguid. Kaebaja juhatuse liige teostas PRIA infosüsteemis FIE Armin Rudi eest täielikku esindusõigust nii toetuse taotlemisel kui ka määramise järel (13. november 2017 – 4. juuni 2022), mis kinnitab ühist tegevust ja teise tegevuse üle ülevaate omamist.
11.4.Kaebaja ja FIE Armin Rudi panustavad füüsilise isikuna tööga üksteise majandustegevusse. Ühtsele majandusüksusele ja koostegemistele on viidatud järelepärimise vastuses (reg. nr 13-30.1/22/331-2).
5(14)
3-22-2659
11.5.Kaebaja lõi äriühingu umbes üks kuu enne toetustaotluse esitamist. Toetustaotluse menetlemise ajal ei olnud veel piisavalt asjaolusid käsitamaks kaebajat ja FIE-t Armin Rudi ühe majandusüksusena. Maksetaotluse menetlemisel ilmnesid täpsustamist vajavad asjaolud. Vastustaja soovis järelepärimisega kaebajale veenduda, et kaebaja on iseseisev ettevõte ning toetuse saamine ja maksmine on õigustatud vastavalt määruse nr 53 § 14 lg 6 alusel.
11.6.Esitatud ortofotodel ei ole märgitud kohas loomapidamishoonet.
11.7.Kaebaja ei ole suutnud tõendada või piisavalt selgitada, lammaste pidamise lahusust FIE-ga Armin Rudi. Vaidemenetluses esitatud fotod ei tõenda lammaste pidamist hoones EE39936 ning ei ole välistatud, et loomade pidamine FIE-ga Armin Rudi ei ole eristatud ning mõlema ettevõtte loomi peetakse ühiselt. Esitatud elektriarve tõendab elektritarbimist Nõmmela, Hageri küla Kohila vald Rapla maakond mõõtepunktis 38ZEE-00456448-Q, kuid ei tõenda, et tarbitud elektrit ja hoonet EE39936 on kasutatud lammaste pidamiseks. Ka kaebusest ei ilmne, et kaebaja oleks täiendavalt tõendanud või isegi põhjendanud lammaste pidamise lahusust ning enda ja FIE Armin Rudi majandustegevuse lahusust.
11.8.Ettevõtete otsustuspädevate isikute (osanike, juhatuse liikmete, nõukogu liikmete jne) vaheline seotus lihtsustab ajada asju koostöös selliselt, et toetust taotlev ettevõte oleks näiliselt iseseisev ja vastaks toetuse saamise tingimustele. Tegutsemist ühe majandusüksusena läbi isikutevahelise seose tuvastamiseks on vastustaja kasutanud analoogia korras tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 p 1 käsitlust, mis hõlmab ka abikaasasid. Tuvastatud ettevõtete kõrvuti asumine, isikulised ja tehingulised seosed on piisavad, et lugeda mõlemaid äriühinguid seotud isikuteks, mistõttu kaebaja ei vasta määruse nr 53 § 3 lg 6 nõudele. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema seisukohti ja tõendaksid, et kaebaja on iseseisvalt tegutsev ettevõte, mis on võimeline tegutsema ilma kõrvaliste isikuteta (sh FIE Armin Rudi).
11.9.Traktori registreerimistunnistusele kasutajatena registreeritud isikud, sh Armin Rudi, viitab sellele, et kaebaja on võimaldanud traktori kasutamist väljaspool enda majandustegevust FIE-le Armin Rudi.
11.10.Isikulised, asukohalised ning tehingulised asjaolud (ärisuhted seotud ettevõtete vahel, otsustuspädevad isikud on lähikondsed ning tegutsevad samas asukohas, hooajatöödel vastastikku abistamine) viitavad toetuse saamise tingimuste kunstlikule täitmisele, eesmärgiga saada toetust rohkem, kui meetme määrus oleks võimaldanud.
11.11.Kaebajaga seotud isik FIE Armin Rudi on saanud 2017. aastal toetust meetmest „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“, mille toel soetati kaarutaja, lammaste sorteerimisaiad, tõulambad, sõnnikulaotaja ja põllumaa kinnistu. Kaebaja on loodud selleks, et taotleda toetust ratastraktorile ja muudele investeeringutele, mida saab kasutada ühes majapidamises koos FIE-ga Armin Rudi, kellel on olemas loomapidamishoone, põllumaa lammaste pidamiseks ja kasvatamiseks. Juba toetustaotluse menetlemisel esines kaebaja toetustingimustele mittevastavus, sest määruse § 3 lg 5 välistab toetuse taotlemise meetmest 6.1 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“. Kaebaja puhul on maksetaotluse menetlemisel ilmsiks tulnud asjaolud, mis oleksid pidanud välistama toetustaotluse rahuldamise.
11.12.Kaebuses mainitud rendisuhte tõendamine kirjaliku lepinguga omab asjas vähe tähtsust. Kaebajale ei ole ette heidetud, et lepingud teiste isikutega (v.a FIE-ga Armin Rudi) ei oleks tehtud tavapärastes majandustingimustes või on näilikud. 6(14)
3-22-2659
11.13.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud redaktsiooni (ELÜPS2014) § 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt tunnistatakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei ole rahuldatud või kui toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. Sellele tuginedes otsustas vastustaja jätta maksetaotluse rahuldamata ja tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.
11.14.Tõetera OÜ on loonud kunstlikud tingimused vastamaks toetustingimustele. PRIA otsus nõuda kaebajalt toetus tagasi tugineb määruse (EL) nr 1306/2013 art-le 60. Selle artikli järgi ei või toetust anda isikutele, kes küll täidavad formaalselt toetuse saamise nõudeid, ent on nõuetele vastavuse tekitanud kunstlikult – st toetuse saaja tegevuses on toimunud muutused, mis ilma vajaduseta vastata konkreetse toetuse saamise nõuetele ei oleks suure tõenäosusega aset leidnud.
11.15.Perekonnale täiendava toetuse saamise eesmärgil on loodud uus ettevõte, sest seni tegutsenud FIE-l Armin Rudi puudus võimalus käesolevast meetmest toetust saada. Toetustaotluse esitatud andmed ei ole kooskõlas kaebaja senise tegevusega. Toetuse taotlemisel jäeti mulje, et seni tegutsenud FIE Armin Rudi kujundab oma tegevuse ümber, sh vähendab lambakasvatust vähem väärtuslike loomadega, ristanditega ja teiste tõugudega ning kaebaja hakkab tegelema kihnu maalamba aretamise ja müügiga.
11.16.Kaebaja ettevõte on seotud FIE-ga Armin Rudi, toetades viimase majandustegevust nii tööga kui varaga. Otsuse nimetatud asjaolud kogumis – ettevõtte eraldamine, isikutevahelised seosed, lähestikused katastrid ja loomapidamishooned, soetatud ratastraktori registreerimistunnistus ja kaebaja ning FIE Armin Rudi vahelised tehingud – kinnitavad tingimuste kunstlikku loomist eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele, st. vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid need on täidetud lubamatul viisil või tegelikkuses on tingimused täitmata.
11.17.Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist saab järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt. Haldusmenetluse jooksul kogutud dokumentaalsed tõendid, kaebaja selgitused ja muud asjaolud kogumis kinnitavad kunstlike tingimuste loomist toetuse saamise eesmärgil.
11.18.Taotlustoimiku nr 61002100122 puhul esinevad asjaolud toetuse täielikuks tagasinõudmiseks. Eeskirjade eiramise tõttu alusetult saadud soodustuse tagastamise kohustus ei ole mitte karistus, vaid tagajärg, et EL õigusnormide alusel soodustuse saamiseks vajalikud tingimused on täitmata, mistõttu saadud soodustus on alusetu. Kui on tuvastatud, et liidu õigusnormidest tuleneva soodustuse saamiseks vajalikud tingimused olid loodud kunstlikult, on saadud soodustus igal juhul alusetu ja selle tagastamise kohustus on põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kaebaja on taotlenud maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) alusel toetust ratastraktori, poomniiduki, vaaluti, ruloonipressi, viljakäru ja muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise tegevuste jaoks summas 40 000 eurot. Kaebaja esitas 4. juunil 2022. a toetustaotluse muudatustaotluse (tl 59-72), milles loobus algsest kahest tegevusest: vaaluti (abikõlbliku brutomaksumusega 3600 eurot) ja viljakäru (abikõlbliku 7(14)
3-22-2659
brutomaksumusega 8808 eurot). Muudatuse järgselt ei muutunud esialgsega võrrelduna kogumaksumus ega toetuse summa. PRIA aktsepteeris muudatustaotluse.
13.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega otsuse (tl 15-20), millega PRIA jättis kaebajale välja maksmata teise osa toetusest (10 000 eurot), tunnistas kehtetuks enda varasema 15. novembri 2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisad 3 ja 4 toetuse 40 000 eurot määramise kohta, mille alusel toimus ka esimese toetuse osa (30 000 eurot) väljamaksmine, ning nõudis kaebajalt tagasi väljamakstud toetuse (30 000 eurot1).
14.Määruse nr 53 § 11 lg 1 järgi kontrollib PRIA vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.
15.Vastustaja on vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse kohaselt jõudnud kokkuvõtvalt järeldusele, et ettevõtjaid OÜ Tõetera ja FIE Armin Rudi saab vaadelda ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena, kuigi formaalselt on tegemist erinevate ettevõtjatega, ning et kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda toetuse saajana vastavalt määruses nr 53 sätestatud nõuetele.
16.Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldustega tema ja FIE Armin Rudi seotuse ja toetusetingimuste kunstliku täitmise ning FIE Armin Rudi valitseva mõju kohta kaebaja ettevõttes. Seega on pooled neis küsimustes erineval arvamusel.
17.Määruse 53 § 3 lg 6 järgi ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2).
17.1.Valitsev mõju on algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loetakse formaalselt erinevad ettevõtjad sisuliselt üheks ettevõtjaks (Riigikohtu halduskollegiumi 18. märts 2021. a otsus kohtuasjas 3-18-1287, p 24).
17.2.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 2 lg 1 p d kohaselt on põllumajandusliku majapidamise mõiste avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 4. Nimetatud artikli kohaselt moodustavad ühe põllumajandusliku majapidamine kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil.
17.3.Vastustaja on, tuvastades ühe majandusüksusena tegutsemise läbi isikutevahelise seose, tuginenud analoogia korras tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 käsitlusele, mille kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või külgjoones sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1). Kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja
PRIA korrigeeris algselt ekslikult märgitud summat (40 000 eurot) PRIA 11. novembri 2022. a õiendiga nr 1330.1/22/900-1 (tl 129-130) ning taotleja nime ja taotlustoimiku numbrit 9. jaanuari 2023. a õiendiga nr 1330.1/22/900-2 (tl 131-132).
8(14)
3-22-2659
kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus kohtuasjas nr 3-19-1474, p 24).
17.4.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja seaduslik esindaja ja FIE A. Rudi kui füüsiline isik on elukaaslased ning ühe leibkonna liikmed. Kaebaja arvates on elukaaslaseks olemisele omistatud põhjendamatult suur kaal ning elukaaslasteks olemine ei ole kindel tõend valitseva mõju olemasolust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastustaja on ettevõtte ühtsust hinnates tuginenud erinevatele tõenditele ja argumentidele.
17.5.Vastustaja on, tehes järelduse isikute seotusest, viidanud muuhulgas järgmistele asjaoludele: 1) Maris Rosenthal asutas Tõetera OÜ augustis 2021 (umbes üks kuu enne toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega); 2) toetustaotluse kohaselt on kavandatava tegevuse asukohaks kinnistu katastritunnusega 31701:001:0159, mis kuulub FIE-le Armin Rudi; 3) äriregistri andmetel on nii Tõetera OÜ kui ka FIE Armin Rudi tegevuskoha aadress Nõmme, Hageri küla, Kohila vald, Rapla maakond; 4) nii Tõetera OÜ kui ka FIE Armin Rudi tegevusalaks on märgitud lamba- ja kitsekasvatus; 5) toetustaotlus sisaldas viiteid varasemale koostööle FIE-ga Armin Rudi (Tõetera OÜ juhatuse liige töötas vabatahtlikult Armin Rudi FIE juures ning omas samal ajal tema täielikku esindusõigust e-PRIA-s); 6) 14. septembri 2022. a seisuga ei olnud Tõetera OÜ-l ühtegi Kihnu maalamba tõugu lammast. Tõetera OÜ soetas ainsa tehinguga ristandlambaid FIE-lt Armin Rudi; 7) esitatud ortofotodel ei ole märgitud kohas loomapidamishoonet; 8) taotleja pangakonto väljavõttelt ei nähtu tasumisi Maie Adamsoni nimelisele isikule (elektrienergia eest) ning ehitisregistri andmetel ei ole kummaski katastriüksuse 31701:001:2781 abihoones elektrivoolu; 9) toetuse eest ostetud ratastraktori registreerimistunnistusel on märgitud muude isikute seas ka Armin Rudi.
17.6.Seoses PRIA järeldusega, et tõendatud pole kaebaja ja FIE Armin Rudi majandustegevuse eraldatus lammaste kasvatamisel, on kaebaja selgitanud järgmist. Hageri külas asuvad külgnevad „Nõmme“ ja „Nõmmela“ kinnisasjad on erinevate isikute omandis: kinnisasi „Nõmme“ kuulub A. Rudile ning sellel asub ehitis nr EE26657, kus paiknevad FIE A. Rudi lambad; kinnisasi „Nõmmela“ kuulub M. Adamsonile ja sellel kinnisasjal asub ehitis nr EE39936 (laut-garaaž), mida kasutab suulise rendilepingu alusel kaebaja. Vastustaja arvamuse kohaselt ei ole välistatud, et loomade pidamine FIE-ga Armin Rudi pole eristatud ja mõlema ettevõtte loomi peetakse ühiselt. Kohus nõustub vastustajaga, et esitatud fotod (tl 54)ei tõenda lammaste pidamist hoones EE39936. Rendilepingu (sõltumata selle vormist ja tasulisusest) olemasolu ei tõenda lammaste pidamist hoones. Ka väide elektriarvete tasumise kohustusest või vastustasuks abistamisest majapidmistöödes ei kinnita erinevate ettevõtjate lammaste eristamist. Kohus nõustub vastustajaga, et esitatud elektriarve võib tõendada küll elektritarbimist mõõtepunktis, kuid mitte seda, et tarbitud elektrit ja hoonet EE39936 on kasutatud lammaste pidamiseks ega eristada erinevate ettevõtjate lamamste pidamisele tehtud kulutusi. Vastustaja rõhutab, et esitatud ortofotodel ei ole neil märgitud kohas loomapidamishoonet. PRIA peab ebaõigeks kaebaja selgitust, et loomade registris ettevõtte tegevuskoha kandmisel PRIA kaardile ei võimalda registrilahendus ühele kinnisasjale märkida rohkem kui ühe 9(14)
3-22-2659
asukoha, ning selgitab järgmist. Teatamiskohustusega tegevusaladel tegutseval ettevõtjal või füüsilisel isikul, kes soovib tegeleda loomade pidamisega muul eesmärgil kui majandustegevus (s.o kodumajapidamises loomade pidamine), tuleb oma tegevusest teavitada põllumajandusloomade registrit. Igal ettevõtjal ja füüsilisel isikul tuleb enda tegevuskoha andmed registrisse kanda. Asjaolu, et tegemist on juba registrisse kantud tegevuskohaga, ei takista igal seal tegutseval isikul endaga seotud andmete registrisse kandmist. Kohus leiab, et kui kaebajal oli tõepoolest takistusi registrisse andmete esitamisel, tuleks sellest PRIA-t viivituseta teavitada. Praeguse haldusasja tõenditest ei selgu, et kaebaja oleks seda teinud. Kaebaja väide planeeritud kihnu maalammaste ostu mittetoimumisest aretustegevuse valdkonnas toimuva ebaselguse ja takistuste tõttu (täiendavad seisukohad p, tl 148p-149) ei veena kohut. ELÜPS2014 § 76 lg 3 p-st 2 tuleneb taotlejale kohustus teavitada menetlevat asutust viivitamata ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist. Haldusasja toimikust ei ilmne, et kaebaja oleks teavitanud vastustajat põhjustest, miks planeeritud kihnu maalammaste asemel soetab kaebaja hoopis ristandid enda füüsilisest isiksust ettevõtjana tegutsevalt elukaaslaselt.
17.7.Kaebaja sõnul võttis ta üle Armin Rudi FIE-lt külvatud seemnega põllud, mis tähendab, et sisendkulu on teostanud teine juriidiline isik ilma kasu saamata. Kaebaja ei ole pangakonto väljavõtte kohaselt teinud kulutusi ega tasunud Armin Rudile nende põldude ülevõtmise eest. Vastustaja on ühe asjaoluna ettevõtjate tegevuse läbipõimumist järeldades tuginenud toetuse eest ostetud ratastraktori registreerimistunnistusele, kus muude isikute hulgas on kasutajana märgitud ka Armin Rudi. Kaebaja on selgitanud, et kuna kinnistute vahel liikumiseks on vaja juhtida traktorit avalikel teedel, on selle kasutajatena registreerimistunnistusel märgitud kõik kaebaja ettevõttele tööd tegevad isikud. See selgitus ei kummuta aga vastustaja terviklikku järeldust ühisest majapidamisest ning kaebaja ja FIE seost, mis võimaldab viimasel kasutada tasuta kaebaja vara. Tõendite kogumi hindamise tulemusena saab järeldada valitsevat mõju ka põhjusel, et ettevõtjatel oli võimalik otsustada vara kasutamise üle ja seda ka reaalselt kasutada.
17.8.Kohus on arvamusel, et isikutevahelisi seoseid ühise majapidamise tuvastamise kontekstis tuleb hinnata väiteid ja tõendeid kogumis arvestades ning vastustaja on seda ka teinud. Kohtu hinnangul viitavad eeltoodud asjaolud – Tõetera OÜ asutamise aeg võrrelduna toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega; tegevuskoha aadress ja seotus kõrvalkinnistuga; põhitegevusalaga seotud lammaste ostu asjaolud; ühine tegutsemine FIE Armin Rudi ettevõtluses (tasuta töö, esindusseosed); tõendamata on eristatus loomade pidamisel; külvatud põldude ülevõtmine – kogumis sellisele seotusele ettevõtjate vahel, mis võimaldab järeldust, et Tõetera OÜ ja FIE Armin Rudi majandustegevus ei ole eristatavad.
17.9.Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud andmata õigusliku hinnangu kaebaja seadusliku esindaja huvile olla oma erialal majanduslikult iseseisev ning tema selgitusi ei ole peetud asjas tähtsust omavaks. Kaebaja on PRIA järelpärimisele 18. juuli 2022. a nr 13-30.1/22/331-1 vastuskirjas (tsiteeritud PRIA 19. septembri 2022. a kirjas nr 13-30.1/22/331-3; tl 81-83p) selgitanud järgmist: „Igapäevane töötegevus Tõetera OÜ toimub praegu ettevõtte käivitamisel vabatahtliku töö vormis. Edaspidi on kavas kujundada ettevõte, mis teenib omanikule tulu ning see kavatsus kajastub ka esitatud äriplaanis. Juhatuse liikmena võtan vastu otsuseid ning kontrollin ainuisikuliselt finantse (sh teen raamatupidamist). Samuti teostan töid põllul, laudas ja karjamaadel. Kuna tegemist on väikse peretaluga, siis teatud määral on panustamine 10(14)
3-22-2659
mõlema elukaaslase poolt. Teise poole nõuanded on teretulnud ja soovituslikud, osaühingut puudutavaid otsuseid langetan aga mina, seda ikkagi minu omaduses oleva ettevõtte huvides, olenemata liigselt mõjutatud, rääkimata minu üle domineerimisest. Veelkord - asjaajamist korraldan ja otsuseid võtan vastu ainuisikuliselt, jooksvaid töid teostame ühiselt nii nagu talumajapidamistes tavaline. Antud situatsioon – mõlema pereliikme panustamine – sai lahti kirjeldatud ka äriplaanis ja järelpärimises, kus on väljatoodud ka kummagi ettevõtte planeeritav spetsialiseerumine kitsamale valdkonnale.“ [---] „Kuna rahalisi vahendeid napib ja tegemist on alustava ettevõttega, siis korraldasin asja nii, et võtsin üle FIE Armin Rudilt külvatud seemnega põllud. Nii säästsin ettevõte raha ja ei läinud vastuollu mahetootmisele sätestatud nõuetega. Tõetera OÜ laut on registreeritud ehitisena EE39936. FIE Armin Rudi laut on registreeritud ehitisena EE26657. Need on reaalselt maastikul erinevad hooned. Maade kasutamine, sh karjatamine on näha mõlema ettevõte esitatud pindala- ja loomatoetuse taotlustel. Suvisel karjatamisel mitme ettevõtte loomade kooskarjatamine pole keelatud.“
17.10.Kohus möönab, et külakogukonnas ja talumajapidamises võib esineda ka vastastikkust mitterahalist ja dokumentaalselt (lepingutega või arvetega) tõendamata koostööd ja abistamist, kuid kaebaja vastavad väited ei veena praegusel juhul selles, et tema enda ettevõtlus toimus lahutatult FIE Armin Rudi omast. Kaebaja väited ja selgitused tema püüdluste kohta saavutada oma ettevõtluses tulevikus suurem iseseisvus ning säästa oma ettevõtte vara vastastikku tasuta koostööd tehes ning FIE Armin Rudi põlde tasuta üle võttes, pigem kinnitavad vastustaja järeldust kahe ettevõtja majandustegevuse ühtsusest. Majandustegevuse segunemisele viitab ka äriplaanis kirjeldatud koostöö, mille kohaselt on kaebaja juhatuse ainus liige teinud seni vabatahtlikku tööd enda füüsilisest isikust ettevõtjast elukaasalase ettevõtluses ning näeb sarnaselt vastastikust vabatahtlikku panustamist ka enda loodavas ettevõttes (toetustaotluse lk 19; tl 43).
17.11.Eelnevat kokku võttes nõustub kohus vastustaja hinnanguga, et kaebaja ja FIE Armin Rudi, kuigi formaalselt erinevate ettevõtjate äriseadustiku § 1 tähenduses tegevus on käsitatav ühe ettevõtjana tegutsemisena.
18.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kuni 31. detsembrini 2022 kehtinud redaktsiooni (ELÜPS2014) § 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt tunnistatakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜP-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.
19.Vastustaja möönab, et juba toetustaotlus sisaldas viiteid Tõetera OÜ ja FIE Armin Rudi majandustegevuse omavahelise põimumise ja varasema koostöö kohta. Samuti oli märgitud kavandatava tegevuse asukohaks kinnistu, mis kuulus Armin Rudi FIE-le. Vastustaja on aga selgitanud, et kuna kaebaja lõi äriühingu umbes üks kuu enne toetustaotluse esitamist, ei olnud vastustajal toetustaotluse menetlemise ajal veel piisavalt asjaolusid väitmaks, et kaebaja ja FIE Armin Rudi majandustegevus on käsitatav ühe majandusüksusena ning soovis veenduda, et kaebaja on iseseisev ettevõte ning toetuse saamine ja maksmine on õigustatud vastavalt määruse § 14 lg-le 6. Seega ei saa vastustajale ette heita, et vastustaja ei jõudnud juba toetustaotlust lahendades ja toetust määrates arusaamale, et taotleja tegevust on alust käsitada teise ettevõtjaga ühise majandustegevusena.
20.Käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohase Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et
11(14)
3-22-2659
nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.
20.1.Toetuse saamise tingimuste kunstliku loomise all ei mõista PRIA mitte määrustes toodud nõuete mittetäitmist, vaid kohustuslike nõuete kunstlikku täitmist eesmärgil saada toetus, mida ilma tingimuste kunstlikku loomist poleks alust saada. Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist saab järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus kohtuasjas nr 3-19-1474, p 29).
20.2.Vastustaja on tuvastanud, et FIE Armin Rudi on varem saanud meetmest 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ PRIA-lt toetust 15 000 eurot. Määruse nr 53 § 3 lg 5 välistab toetuse taotlemise meetmest 6.1 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“, sätestades nõude, et toetuse taotleja kohta ei oleks varem „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 6 tegevuse liigi 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine” raames tehtud taotluse rahuldamise otsust (välja arvatud § 2 lõikes 8 nimetatud taotleja puhul). Vaidlust pole selle üle, et FIE Armin Rudi tegeles lambakasvatusega juba enne kaebaja asutamist ning et kaebaja on äriühinguna registreeritud 26. augustil 2021, st vahetult enne toetusvoorus taotluste esitamise tähtaega. Seega on veenev vastustaja järeldus, et kaebaja loomise üheks eesmärgiks on olnud taotleda toetust, mis võimaldaks kaebajal alustada oma ettevõtlust ja samas kasutada ühist ressurssi juba toimiva ettevõtjaga, kellel endal puudus võimalus sellest meetmest toetust saada.
20.3.Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et toetuse taotlemisel jäeti mulje, et seni tegutsenud FIE Armin Rudi kujundab oma tegevuse ümber, sh vähendab lambakasvatust vähem väärtuslike loomadega (ristanditega ja teiste tõugudega) ning Tõetera OÜ hakkab tegelema KLM aretamise ja müügiga. On aga ilmnenud, et 18. oktoobri 2022. a seisuga on loomade registris registreeritud FIE Armin Rudi 87 lammast ning kaebajale kuuluvaid lambaid, mida ta äriplaani kohaselt pidi soetama, ei ole registrisse kantud. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et toetustaotluses esitatud äriplaani saab pidada pigem orientiiriks.
20.4.Kohus on eelnevalt nõustunud vastustaja järeldustega kaebaja ja FIE Armin Rudi majandustegeveuse segunemisest ning käsitlusest neist kui ühest ettevõtjast. Kohtupraktikas on leitud, et juba tegutsemine viisil, mis kolmandatele isikutele jätab mulje kahest äriühingust kui ühest majandusüksusest, on piisav, et lugeda neid seotud isikuteks (viidatud otsus asjas nr 3-19-1474, p 25). Seega on PRIA õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele.
20.5.Tingimuste kunstlik täitmine tähendabki olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ainult toetuste saamise eesmärgil loodud näiliselt sõltumatute, kuid majanduslikult siiski ühise majapidamisena toimetavatele ettevõtetele jagatav toetusraha seab ebavõrdsemasse olukorda need taotlejad, kes on samuti õigustatud toetust saama, aga kes selliseid kunstlikke ärivõrgustikke ei loo ja kes seetõttu toetust ei saa.
21.Vastustaja on otsustanud taotluse nr 61002100122 osas kehtetuks tunnistada toetuse määramise 15. novembri 2021. a otsuse nr 13-30.1/21/899 lisad 3 ja 4, mille tulemusena jääb välja maksmata toetuse osa 10 000 eurot, ning juba välja makstud toetussumma 30 000 eurot nõutakse tagasi.
22.ELÜPS2014 § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud 12(14)
3-22-2659
sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Sama seaduse § 79 lg 3 p-de 1 ja 3 järgi lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. ELÜPS2014 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. Määruse (EL) 1306/2013 art 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Määrust (EL) nr 1306/2013 täiendati ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014. Määruse (EL) nr 640/2014 art 35 reguleerib maaelu arengu toetuste meetmete toetuskõlblikkuse kriteeriumide (v.a pindala suurus või loomade arv) ning sellekohaste või muude kohustuste täitmata jätmisel sanktsioonide rakendamise korda. Sätte järgi taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta (lg 1). Seega viib nii siseriiklik kui asjakohane Euroopa Liidu õigus järeldusele, et nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuli PRIA-l keelduda kaebajale maksenõude alusel toetuse väljamaksmisest ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus, kuna sellises olukorras ei ole lubatud anda isikule Euroopa Liidu vahendite arvel finantseeliseid ( vt nt Tartu Ringkonna viidatud lahend asjas nr 3-19-1474, p 20). Toetuse taotlejal ei saa tekkida õiguspärast ootust toetuse väljamaksmise suhtes olukorras, kus ta ei ole täitnud talle taotlejana kehtivaid kohustusi.
23.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane nii toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise, viimase toetuseosa välja maksmata jätmise kui ka toetuse tagasinõudmise osas ning puuduvad alused selle otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud otsuse andmisel ei ilmne ka vormi- ega menetlusnõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. Vastustaja on taganud kaebajale õiguse anda menetluses selgitusi vastates PRIA järelepärimistele (tl 133-141) ning esitada vastuväiteid kavandatava otsuse eelnõule (tl 136-141). Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kaebaja pole väitnud, et selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsus tema õigusi iseseisvalt rikuks, puuduvad ka alused vaideotsuse tühistamiseks. 13(14)
3-22-2659
Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
24.Tartu Halduskohus rahuldas 22. detsembri 2022. a määrusega Tõetera OÜ esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.1/22/900 kehtivuse edasiulatuvalt alates 22. detsembrist 2022. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata Tõetera OÜ esialgse õiguskaitse taotluse osas, mis puudutas PRIA 9. novembri 2022. a otsuse nr 13 30.1/22/900 alusel tehtud tasaarvestuste kehtetuks tunnistamise nõuet (kehtivuse peatamine tagasiulatuvalt). Sellest tulenevalt tühistab kohus ka Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 253 lg 3).
25.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.