X kaebus nõudega kohustada Tallinna linna algatama riiklik järelevalvemenetlus kinnisasjal aadressiga J. Köleri 30, Tallinn
Menetlusosalised nende esindajad
ja
Kaebaja - X Vastustaja - Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik - Tallinn, J. Köleri tn 30 korteriühistu, esindajad Henri Richard Talgre ja Martin Karolin
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus kohtuistungi korraldamiseks, paikvaatluse korraldamiseks, alternatiivselt haldusasja menetluse uuendamiseks ja peatamiseks.
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 2.01.2025. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Xl on korteriomand aadressil J. Köleri tn 30, Tallinn (edaspidi: J. Köleri 30).
2.J. Köleri 30 hoonele väljastati 19.02.2013 ehitise laiendamise (katusekorruse väljaehitamine) järgselt kasutusluba. Kasutusloale ei ole kantud kõrval- ega täiendavaid tingimusi. Kasutusluba on kehtiv.
3.X on pöördunud korduvalt (viimati 3.05.2024) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi: TLPA) poole parkimiskohtade väljaehitamise sooviga.
4.TLPA keeldus 16.05.2024 kaebaja taotluse rahuldamisest ning järelevalvemenetluse algatamisest.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 15.06.2024 X kaebus nõudega kohustada Tallinna linna algatama riiklik järelevalvemenetlus kinnisasjal aadressiga J. Köleri 30, Tallinn ning ettekirjutuse tegemiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Katusekorruse ehitamiseks väljastatud ehitusloa tingimus oli muuhulgas parkimiskorra lahendamine kinnistul. Vastustaja leidis kasutusloa menetlemisel, et kasutusloa saab väljastada ka olukorras, kus teostatud tööd ei vasta ehitusloa tingimustele. TLPA seadis kasutusloa väljastamisel tingimuseks, et parkimiskohad tuleb rajada. TLPA teatas 16.05.2024, et TLPA-l puudub võimalus omanikke haldussunnivahenditega parkimiskohtasid rajama.
7.Vastustaja eksitab kohut väitega, et kohus tuvastas haldusasjas nr 3-24-1675 kaebaja menetlusdokumentidega tutvumise. Haldusasjas ei ole kohtumäärus jõustunud. Kui kohus ei nõua vastustajalt dokumente välja, taotleb kaebaja haldusasja menetluse peatamist. Taotletud dokumentidega saaks kaebaja tõendada (e-kirjad on haldusorganil), et vähemalt kahel korral on vastustaja järelevalvemenetluse kestel kirjutanud, et menetlus käib ning selle läbiviimise aeg ei ole määratletud. Vastustaja rikkus kaebaja taotluse menetlemisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1 p 2, § 41.
8.Kaebajal on J. Köleri 30 kinnistul parkimine raskendatud, kuna kinnistul pargitakse rivis. Korteriühistu näeb parkimislahendusena ette, et majaelanikel tuleb vajadusel 10 minuti jooksul minna oma autot ümber parkima. Samas on J. Köleri tänaval parkimine ühel pool tänavat keelatud.
9.Õiguspärane ei ole olukord, kus korteriühistu otsustab haldusakti või selle kõrvaltingimuste kehtimise ja täitmise osas. Korteriühistu ei teosta avalikku võimu. Tuginedes Riigikohtu praktikale, ei saa korteriühistu juhatuse otsuse alusel teisaldada kinnistu omanike sõidukeid või takistada kinnistu omanikel enda omandi kasutamist.
10.Tegemist ei ole J. Köleri 30 kinnistu omanike vahelise vaidlusega. Avalik võim rikub enda antud haldusakte või nendes kehtestatud tingimusi. Kõik J. Köleri 30 korterite uued ostjad on teadnud või pidanud teadma haldusaktist, mille kohaselt parkimiskohad tuli rajada.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
11.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on juba riikliku ehitusjärelevalve toimingud parkimise osas J. Köleri 30 kinnistul läbi viinud ning ei näe, et oleksid alused korteriühistule ettekirjutuse tegemiseks ja sunnivahendi rakendamiseks. Seda on selgitatud Xle ka TLPA 16.05.2024 kirjas nr 4-14/631-12.
12.Korteriühistu üldkoosoleku otsustest nähtuvalt on korteriühistu otsustanud õuealal parkla rajamise asemel säilitada roheala. Korteriühistu otsused on korrektselt vormistatud ja nende autentsuses ei ole vastustajal põhjust kahelda. Korteriühistu üldkoosolekutest on osa võtnud ka X. Ehitusluba ja kasutusluba anti väikesemahuliseks laiendamiseks ehk katusekorruse väljaehitamiseks. Nagu kasutusloalt näha, on hoone esmase kasutuselevõtu aeg 1933.a. Seega ei olnud tegu uue hoone püstitamisega, mis vajaks iseseisvat parkimiskorralduse lahendust. 2013. a antud kasutusloale ei ole kantud ühtki kõrvaltingimust, sh parkimise osas. Kasutusluba kehtib. 2(5)
13.Ehitise ülevaatuse akt ei ole haldusakt, sellele kantud märkus, et 1. septembriks 2013 tuleb lõpetada parkimisala rajamine, on ammu möödunud. Korteriühistu on parkimiskorralduse ette näinud oma kodukorras. Parkimiskorraldust on korteriühistu esindajad kirjeldanud ka oma 20.03.2024 e-kirja manuses olevas kaaskirjas.
14.Asjaolu, et järelevalve menetluse tulemus ei meeldi kaebajale, ei tähenda, et järelevalvemenetlust ei oleks läbi viidud. Vastustaja hinnangul puudub alus uue järelevalvemenetluse algatamiseks.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
15.Kolmas isik omapoolseid seisukohti ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kaebaja esitas 15.11.2024 taotluse kohtuistungi korraldamiseks, paikvaatluse korraldamiseks ning menetluse peatamiseks või uuendamiseks. Kohus jätab esitatud taotlused rahuldamata. Kaebaja on piisaval määral oma kaebuse seisukohti põhistanud ning saanud nendele ka vastused. Kohtu hinnangul on kirjalike seisukohtade ja tõendite alusel asjaolud selged ning asja kohtuistungil läbi vaatamiseks puudub vältimatu vajadus. Samuti on asja juurde esitatud fotod vaadeldavalt parkimisalalt, millelt on näha autode parkimiskord (dtl 48-49). Fotodega on tõendatud kaebaja väited osas, et parkimine kinnistul on raskendatud, mistõttu ei ole paikvaatluse korraldamine vajalik.
17.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna vastustaja jättis õiguspäraselt järelevalvemenetluse algatamata.
18.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et J. Köleri 30 korterelamule (muu kolme või enama korteriga elamu) väljastati 19.02.2013 kasutusluba väikesemahuliseks laiendamiseks ehk katusekorruse väljaehitamiseks (dtl 37). Kasutusluba on kehtiv. Kasutusloale ei ole antud kõrvaltingimusi, sh parkimistingimuste osas. TLPA 6.02.2013 ehitise ülevaatuse akti järgi tuli lõpetada hiljemalt 1.09.2013 kaheksa parkimiskohaga parkimisala rajamine (dtl 43). Samas on TLPA toonud välja, et kasutusloa andmiseks takistusi ei ole (dtl 44). Ehitise ülevaatuse akt ei ole haldusakt, mis oleks täitmiseks kohustuslik. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ei saa J. Köleri 30 kinnistul üldse parkida. Kaebaja vaidlustab tema jaoks ebamugavat parkimiskorda.
19.Kaebaja pöördus vastustaja poole taotlusega järelevalvemenetluse algatamiseks seoses parkimiskohtade väljaehitamisega J. Köleri 30 kinnistul. TLPA keeldus järelevalvemenetluse algatamisest (dtl 5-6).
20.Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet EhS § 130 lg-s 2 sätestatud juhul. Sama sätte p 4 järgi kontrollib kohalik omavalitsus ehitise kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust. Riigikohus on selgitanud isiku subjektiivse õiguse ulatuse kohta riikliku järelevalvega seonduvalt, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Selleks et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme rakendamist üldse kaaluma (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13). Seega kontrollib halduskohus üksnes, kas TLPA keeldus õiguspäraselt järelevalvemenetluse algatamisest ning ettekirjutuse tegemisest.
21.Kohtumenetluses on leitud, et ehitise hooldamise ja kasutamise eest vastutab ehitise omanik ning riigi või kohaliku omavalitsuse sekkumine on minimaalne ja pigem erandlik (vt Tartu 3(5)
Ringkonnakohtu 30.11.2020 kohtuotsus nr 3-20-1323). Vastustaja selgitas kaebajale, et ei pea vajalikuks, et kolmas isik rajaks parkimiskohad praegusel ajal vastavalt väljastatud kasutusloale (dtl 82). Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 84 kinnitatud „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ lisa 1 p 9 järgi ei rakendata parkimiskohtade arvu norme parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva ehitise väikesemahulisel (ehitusmahu kasv kuni 10%) laiendamisel, mille käigus ei muudeta märkimisväärselt ehitise arhitektuurset lahendust, või riikliku kaitse alla võetud maaalal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Kitsendust rakendatakse asukoha- ja objektipõhiselt. Samas jäävad kehtima piirkonnale kehtestatud parkimiskorralduse põhimõtted ning kas maksimaalselt või minimaalselt lubatav parkimiskohtade arv. Kuivõrd TLPA andis kasutusloa juurdeehitisele, mitte uuele elamule ning vaadeldav elamu asub Tallinna üldplaneeringu järgi miljööväärtuslikul alal, lähtus vastustaja õigesti eelnimetatud sättest. Lisaks liigitub alates 1.07.2015 parkla tulenevalt EhS lisast 1 rajatise alla vabaehitisena, st parkla ei ole ehitusloakohustuslik. Vastustajal puudub õiguslik alus kohustada kolmandat isikut praegusel ajal rajama täiendavaid parkimiskohti.
22.Vastustaja küsis kolmandalt isikult seisukohta seoses kaebaja pöördumisega (dtl 45). Kolmas isik esitas vastuse (dtl 46) koos korteriühistu protokolliga, kodukorraga ning fotodega. Korteriühistu selgitas vastustajale, et ei soovi rajada parklat lähtuvalt 2013.a, 2017.a ning 2020.a üldkoosolekutel toimunud aruteludest. Puudub vajadus täiendavate parkimiskohtade rajamiseks. Lisaks ei ole parkimiskohtade rajamine võimalik haljastusprotsendi vähenemise tõttu. Parkimine on korraldatud korteriühistu kodukorra alusel (punktid 2.20 kuni 2.22, dtl 67). Sisuliselt ei nõustu kaebaja korteriühistu tehtud otsustega, st täiendavate parkimiskohtade rajamisega.
23.Korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra (praegusel juhul parkimiskohtade kindlaksmääramise) kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses AÕS § 72 lg 5 esimese lause kohaselt. TsMS § 613 lg 2 järgi lahendatakse kinnisasja, millel asub elamu, kaasomanike maa kasutamisega seotud vaidlused hagita menetluses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.01.2011 kohtumäärus nr 3-21-151-10, p 11). Seega juhul, kui kaebaja ei nõustu praeguse parkimiskorraga, on kaebajal võimalik pöörduda vastava tsiviilnõudega kohtu poole. Õige on kaebaja tähelepanek, et korteriühistu ei teosta avalikku võimu, kuid ka eraõigusliku isiku kohustamiseks peab olema seaduslik alus. Kohalik omavalitsus ei saa kohustada rajama parkimiskohti, kui selleks puudub õiguslik alus ning kõik korteriomanikud seda ei soovi.
24.Kaebaja heidab vastustajale ette, et talle ei ole võimaldatud menetlusdokumentidega tutvuda. Kaebaja esitas 3.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna linna võimaldama tal tutvuda J. Köleri tn 30 haldusmenetluse dokumentidega haldusorgani ruumides või muul viisil tegema kõik haldusmenetluse dokumendid kaebajale kättesaadavaks. Kaebuse kohaselt on vastustaja kaebajale kuuluva J. Köleri tn 30 asuva korterelamu suhtes viinud läbi järelevalvemenetlust parkimiskohtade rajamiseks, mis on kestnud ligi 11 aastat (haldusasi nr 3-241675). Õige on kaebaja väide, et praeguseks ajaks ei ole jõustunud nimetatud haldusasjas tehtud kohtumäärus, millega tagastati kaebajale kaebus, kuna õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Samas on vastustaja lisanud praeguse asja juurde tõendi, millelt nähtuvalt on kaebajale võimaldatud nii elektrooniliselt kui füüsiliselt TLPA-sse ilmudes tutvuda haldusasja materjalidega (dtl 68, 84, 90). Kaebaja on kinnitanud, et sai materjalid kätte (dtl 91). Lisaks ei ole vastustaja eitanud menetluse jooksul järelevalvemenetluse lõppemist (vt TLPA 11.04.2024 kiri, dtl 68), mistõttu ei ole vastava asjaolu 4(5)
tõendamine vajalik. Eelnevatel põhjustel puudub vajadus ka halduskohtumenetluses haldusasja menetluse uuendamiseks ja peatamiseks.
25.Kohtu hinnangul ei ole rikutud HMS-st tulenevaid menetlusnorme. Kaebajale on korduvalt võimaldatud esitada omapoolseid seisukohti ning vastatud erinevatele päringutele (vt dtl 68). Vastustaja kaalutlused järelevalvemenetluse algatamata jätmiseks on arusaadavad ja õiguspärased.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.