3-24-2690 Pappa Arengu MTÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.08.2024 korralduse ja 27.08.2024 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Pappa Arengu MTÜ Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Jätta asja juurde võtmata ja tagastada kaebajale 25.11.2024 esitatud lisad nr 5, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed, pangakontode andmed ja aadressiandmed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.01.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.13.03.2024 korraldusega nr 12.2-3/063695-1 alustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) Pappa Arengu MTÜ tööjõumaksude ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel jaanuar 2023 kuni veebruar 2024. Sama korraldusega
kohustas maksuhaldur MTÜ-d esitama korralduses nimetatud dokumendid, s.h. ostu- ja müügiarved ning kassadokumendid, samuti vastama kirjalikult korralduses toodud küsimustele.
2.01.04.2024 tegi MTA korralduse nr 12.2-3/063695-2 ja põhjendas selle tegemise vajadust asjaoluga, et MTÜ jättis 13.03.2024 korralduse suures osas täitmata.
3.15.04.2024 tegi MTA MTÜ-le korralduse nr 12.2-3/063695-3, kus märkis, et MTÜ-l on siiani esitamata ostuarved ja pearaamatu kõikide kontode väljavõtted. Samas nähtuvad MTÜ esitatud pangakonto väljavõttelt väljamaksed, mille kohta ei ole dokumente esitatud. Samuti nähtuvad pangakontolt laekumised erinevatelt äriühingutelt ja füüsilistelt isikutelt, mille kohta ei ole samuti dokumente esitatud. Tulenevalt eelnevast kohustas maksuhaldur MTÜ-d esitama korralduses nimetatud dokumendid ja vastama kirjalikult korralduses toodud küsimustele, s.h. seotud isikutelt laenu võtmist puudutavatele küsimustele.
4.17.05.2024 tegi MTA MTÜ-le korralduse nr 12.2-3/063695-6 põhjusel, et MTÜ eelnevalt antud selgituste kohaselt on MTÜ andnud laenu XXX OÜ-le kokku summas 16 443 eurot ja Pappa Õllekoda OÜ-le kokku summas 25 472 eurot, mis viitab MTÜ majandustegevusele. Võimaliku majandustegevuse kontrollimise vajadusega seoses kohustas maksuhaldur MTÜ-d esitama laenulepingud ja seni esitamata ostuarved ning vastama kirjalikult korralduses toodud küsimustele seoses laenu andmisega XXX OÜ-le.
5.06.08.2024 tegi MTA MTÜ-le korralduse nr 12.2-3/063695-16, millega kohustas MTÜ-d vastama kontrolli käigus tekkinud küsimustele.
6.21.08.2024 esitas Pappa Arengu MTÜ 06.08.2024 korraldusele vaide, mille MTA 27.08.2024 vaideotsusega rahuldamata jättis.
7.26.09.2024 registreeris Tallinna Halduskohus Pappa Arengu MTÜ kaebuse MTA 06.08.2024 korraldusele ja 27.08.2024 vaideotsusele ühes kohustamisnõudega.
8.04.10.2024 esitas MTA vastuses kohtunõudele asja juurde täiendavad materjalid.
9.08.10.2024 määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse MTA 06.08.2024 korralduse ja 27.08.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis MTA poolt kontrollimenetluse lõpetamist. Kaebaja kaebuse osalist tagastamist ei vaidlustanud ja selles osas on määrus 24.10.2024 jõustunud.
10.06.11.2024 esitas MTA vastuse kaebusele, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
11.18.11.2024 määras kohus asja läbi vaatamiseks lihtmenetluses.
12.25.11.2024 esitas kaebaja asja juurde täiendavad seisukohad ühes tõenditega ning MTA vastused kohtu küsimustele.
13.27.11.2024 esitas vastustaja seisukoha kaebaja 25.11.2024 seisukohale.
14.1.Alates 13.03.2024 kontrollib S. K. MTÜ majandustegevust ja maksude tasumise õigsust perioodil jaanuar 2023 kuni veebruar 2024. Talle on antud põhjalikke vastuseid MTÜ tegevuse kohta. Nende alusel on MTÜ kinnitanud, et tegutseb oma põhikirjaliste eesmärkide, milleks on Pappa ettevõtete finantsiline ja moraalne toetamine, täitmiseks. Töötajad puuduvad. Tulud puuduvad. Ettevõte pole maksukohustuslane. S. K. nendest esialgsetest ütlustest ja dokumentidest ei piisa. Ta on asunud kontrollima kolmandaid osapooli. See on tekitanud neis arusaamatuse ja viha MTÜ vastu. Sellega on S. K. oluliselt ületanud oma volitusi ja tekitab 2 (10)
uuritavates segadust. Näiteks saatis ta ähvarduskirja MTÜ juhatuse liikme 82-aastasele emale, kes seda saades oleks äärepealt infarkti saanud, tema tervis halvenes oluliselt.
14.2.Korraldus kohustab vastama MTÜ puudutavatele küsimustele, mis põhimõtteliselt korduvad. Vaatamata esitatud vaidele, on MTA seisukohal, et mittemaksukohustuslasele mittetulundusühingule tehtavat maksukontrolli tuleb jätkata.
14.3.25.11.2024 kaebuse täienduses rõhutas kaebaja, et MTÜ ei ole maksukohustuslane ning maksuhaldur on läbi viinud ebaseaduslikku maksumenetlust. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased haldusaktid ja nende tühistamiseks puudub põhjus. Vastustaja jääb ka vaideotsuses toodu juurde ning palub kaebuse vastuväidetena arvestada vaideotsuses toodud seisukohti.
15.1.Kuna kaebaja on maksukohustuslane, siis on tal ka maksukorralduse seaduse (MKS) § 57 lg 1 järgi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustus raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Samuti on kaebajal MKS §-st 56 tulenev kaasaaitamiskohustus. Kuna kaebaja suhtes viib maksuhaldur läbi maksukontrolli, laienevad kaebajale MKS § 554 sätestatud õigused ja kohustused.
15.2.MTA on kaebaja maksukontrolli käigus teinud kaebajale mitmeid korraldusi ja nähtub, et kaebaja ei ole korraldusi ettenähtud mahus täitnud ning maksude kontrollimiseks vajalikku teavet andnud. Kaebaja kaasaaitamiskohustuse puudulikust täitmisest on tingitud ka vaidlustatud korraldus teabe ja dokumentide saamiseks.
15.3.Vastuseks 01.04.2024 korraldusele teatas kaebaja juhatuse liige X 14.04.2024 edastatud e-kirjas, et maksuhalduri nõutud dokumente tal ei ole ning et raamatupidamine käib lihtsalt exceli tabelis, mingeid pearaamatuid ei ole, lepingud on suulised ning kassaarvestust tehakse kord aastas.
15.4.15.04.2024 tegi MTA kaebajale korralduse nr 12.2-3/063695-3 8 , kus märkis, et kaebajal on siiani esitamata ostuarved ja pearaamatu kõikide kontode väljavõtted. Samas nähtuvad kaebaja esitatud pangakonto väljavõttelt väljamaksed, mille kohta ei ole dokumente esitatud. Samuti nähtuvad pangakontolt laekumised erinevatelt äriühingutelt ja füüsilistelt isikutelt, mille kohta ei ole samuti dokumente esitatud. Tulenevalt eelnevast kohustas maksuhaldur kaebajat esitama korralduses nimetatud dokumendid ja vastama kirjalikult korralduses toodud küsimustele, s.h. seotud isikutelt laenu võtmist puudutavatele küsimustele. 13.05.2024 saadetud e-kirjasselgitas X, et kuna kaebaja põhitegevus on Pappa ettevõtete omamine ja arendamine, siis on kaebaja põhitegevuseks ka Pappa ettevõtete tegevuse finantseerimine, mida ongi pangakontode kaudu tehtud. Samuti selgitas X, et kaebaja ei ole laenu võtnud ja tegemist on hoopis vastupidise olukorraga.
15.5.17.05.2024 tegi MTA kaebajale korralduse nr 12.2-3/063695-6 12 põhjusel, et kaebaja eelnevalt antud selgituste kohaselt on MTÜ andnud laenu XXX OÜ-le kokku summas 16 443 eurot ja Pappa Õllekoda OÜ-le kokku summas 25 472 eurot, mis viitab kaebaja majandustegevusele. Võimaliku majandustegevuse kontrollimise vajadusega kohustas maksuhaldur kaebajat esitama laenulepingud ja seni esitamata ostuarved ning vastama kirjalikult korralduses toodud küsimustele seoses laenu andmisega XXX OÜ-le. 03.06.2024 edastatud e-kirjas vastuseks maksuhalduri küsimustele selgitas X, et mingeid dokumente laenude andmise kohta pole esitada, kõik laenud on lühiajalised ja tasutavad jooksval kuul. Kuna kaebaja omab Pappa ettevõtteid, toimub pidev saldo vahetus, kord antakse laenu ja kui laenu saajal on võimalus, tasub kohe ära. Kuna laenu andmine toimub grupi ettevõttele, on see kooskõlas kaebaja tegevuse eesmärgiga ning mingit majandustegevust ei ole toimunud.
3 (10)
15.6.Vaidlustatud korraldusega, millega MTA kohustas kaebajat vastama kontrolli käigus tekkinud küsimustele, on MTA-l tekkinud vajadus välja selgitada, milles seisneb kaebaja mittetulunduslik eesmärk olukorras, kus kontrollitaval perioodil on juriidiline isik saanud raha erinevatelt äriühingutelt ja füüsilistelt isikutelt kokku summas 74 936,77 eurot ning teinud pangakontolt väljamakseid kokku summas 68 410,85 eurot, mille kohta ei ole esitanud seaduse nõuetele vastavaid algdokumente.
15.7.Seega on vaidlustatud korralduses nõutav teave kontrolli eesmärgiga otseses seoses.
KOHTU PÕHJENDUSED
Täiendavad tõendid ja avaldused
16.Kaebaja esitas asja juurde 25.11.2024 seisukoha ühes tõenditega. Kohus tagastab kaebajale lisad 5, 7, 8, 10 ja 12, sest need on juba varasemalt esitatud asja juurde (vastavalt 06.11.2024 vastustaja kaebuse vastuse lisad nr 1, 4, 10, 2 ja 04.10.2024 vastustaja vastus kohtunõudele lisa nr 1). Lisa nr 9, mille kohus samuti tagastab, on maksuotsus, mis ei mõjuta eelnevalt väljastatud korralduse õiguspärasust ja mis ei ole käesoleva haldusasja vaidluse esemeks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 62 lg 2). Lisa nr 11, mille kohus samuti tagastab, kajastab kolmanda isiku vastuseid tema maksukontrollis, ega ole seotud vaidlusaluse korraldusega. Ülejäänud tõendeid (1-4 ja 6) mõistab kohus kaebaja seisukohtade pinnalt nii, et kaebaja soovib tõendada vastustaja ebaproportsionaalset käitumismustrit haldusmenetlustes, mistõttu tegemist ei ole ilmselgelt asjakohatute tõenditega, mis tuleks jätta asja juurde võtmata (HKMS § 62 lg 2).
17.Kuigi avaldused tuli esitada asja juurde hiljemalt 25.11.2024 esitas vastustaja viimase seisukoha 27.11.2024, s.o hilinenult. Kohus ei pea siiski seisukoha tagastamist vajalikuks, kuivõrd see ei põhjusta hetkel asja menetlemise viibimist (HKMS § 51 lg 4). Vaidlustatud korralduse õiguspärasus
18.Vaidluse keskne küsimus on see, kas MTA-l oli õigus teha kaebajale 06.08.2024 vaidlusalune korraldus (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 11) ja kohustada kaebajat dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks, sh vastama 21-le küsimusele.
19.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).
20.Korralduse õiguslike alustena (dtl) on kohaselt märgitud MKS § 46 ja § 551 lg 1 ja lg 2, § 552 lg 1 ja § 553 lg 1 p 1, 2 ja 4 ning § 60 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1 ja lg 3.
21.MKS § 46 sätestab maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud nõuded, mh haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud (MKS § 46 lg 2). Maksukontrolli eesmärk on MKS ja maksuseaduste täitmise kontrollimine, et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust suurendada või vähendada. Maksukontroll võib: hõlmata üht või mitut maksu; hõlmata üht või mitut maksustamisperioodi; olla piiritletud konkreetse asjaolu väljaselgitamise või kontrolliga (MKS § 551 lg-d 1 ja 2). Maksukontroll algab maksukohustuslase teavitamisega maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti (MKS § 552 lg 1). Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid; kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente; saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi (MKS § 553 lg 1 p-s 1, 2 ja 3). Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks 4 (10)
maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse (MKS § 60 lg 1). Kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav, on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole (MKS § 60 lg 3). Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lõikes 2 sätestatud piirang (MKS § 62 lg 1). MKS § 62 lõikes 1 nimetatud dokumendid ja asjad esitatakse või näidatakse ette maksuhalduri ametiruumides, välja arvatud juhul, kui: 1) asjade või dokumentide vaatlemiseks või kontrollimiseks nende asukohas on saadud haldusakti adressaadi nõusolek või 2) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel, kui see ei põhjusta haldusakti adressaadile ülemääraseid kulutusi või 3) dokumentide või asjade maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine on võimatu või võib põhjustada haldusakti adressaadile ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi 4) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente elektrooniliselt (MKS § 62 lg 3).
22.Teabe nõudmisega täidab MTA talle seadusega pandud ülesandeid, sh uurimiskohustust, selgitamaks välja maksustamise aluseks olevad asjaolud (TlnRnKm 04.09.2023 nr 3-231804/15, p 11). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (MKS § 11 lg 2). Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (MKS § 12). Kokkuvõttes annab MKS maksuhaldurile õiguse otsustada, milliseid tõendeid on tal maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vaja. Sealjuures ei ole maksuhalduril kohustust korralduse adressaadile selgitada üksikasjalikult, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha (RKHKo 14.04.2014 nr 3-3-1-90-13, p 11).
23.Kaebaja peamised väited seoses korralduse õigusvastasusega tuginevad sellele, et kaebaja ei ole maksukohustuslane, korralduse küsimused on sisult korduvad ja korralduse tegemine koormab kaebajat põhjendamatult. Kaebaja on maksukohustuslane
24.Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (mittetulundusühingute seadus (MTÜS). Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel (MTÜS) § 1 lg-d 1 ja 2, § 2 lg 1).
25.Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest (MKS § 6 lg 1).
26.Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele (MTÜS § 35). Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud 5 (10)
finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente (raamatupidamise seaduse § 4).
27.Tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt näeb ette TuMS § 51 lg 2. Ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuseaduse TuMS § 51 lõike 1 tähenduses on mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega (TuMS § 51 lg 2 p 2); samuti näiteks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (TuMS § 51 lg 2 p 3). Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu TuMS § 51 lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt (TuMS § 51 lg 3).
28.Riigikohus on leidnud, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg 1, mille järgi ei või mittetulundusühingu tegevuse eesmärgiks või põhitegevuseks olla „majandusliku tulu saamine“, ei välista MTÜ tegevuse kooskõla ettevõtluse mõistega KMS mõistes. Seega on MTÜ puhul KMS mõistes ettevõtlusega tegemist ka siis, kui puudub kasumi teenimise eesmärk. Näiteks võib MTÜ tegutseda eesmärgil müüa kaupu või osutada teenuseid oma liikmetele või soodustada oma liikmete majandustegevust muul viisil, näiteks arendades majandustegevust teatud tegevusalal või teatud piirkonnas, kus äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad mingil põhjusel ei soovi ettevõtlusega tegeleda. Ka rahalise toetuse saamine iseenesest ei piira sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Sisendkäibemaksu mahaarvamine toimub vastavalt sellele, mis eesmärgil kasutatakse toetuse eest ostetud kaupu ja teenuseid (RKHKo 25.04.2016 nr 3-3-1-10-16, p-d 9, 10, 12).
29.Nähtub, et asjaolust, et kaebaja tegutseb MTÜ-na ei järeldu, et kaebaja ei saa olla maksukohustuslane. MTÜ maksukohustus sõltub sellest, milline on kulude ja sissemaksete iseloom. Selle tuvastamine toimub muuhulgas raamatupidamise alusel, mille kontrollimise õigus ja kohustus on MTA-l. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa olukorra, kus MTÜ-de võimalikku maksukohustust ei olekski võimalik kontrollida, sest nende staatus maksukohustuslasena sõltub nende enda hinnangust. On ilmne, et see ei ole MTÜ-dega seonduvate maksusätete eesmärk. Seega on õige vastustaja järeldus, et kuna kaebaja maksukohustuslane, siis on tal ka MKS § 57 lõike 1 järgi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustus raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Samuti on kaebajal MKS §-st 56 tulenev kaasaaitamiskohustus. Kuna kaebaja suhtes viib maksuhaldur läbi maksukontrolli, laienevad kaebajale MKS § 55 sätestatud õigused ja kohustused. Korralduse proportsionaalsus
30.Korraldusega isikule esitatud küsimused peavad olema seotud kontrolliobjektiga ning nende vastustel peab olema mõju kaebaja maksukohutusele. Seejuures ei pea mõju maksukohustusele olema kindel. MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustus hõlmab asjaolusid, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohalt tähtsust (TlnRnKm 01.10.2021 nr 3-21-1587, p 14). Korralduse õiguspärasuse hindamisel tuleb tuvastada seos nõutava teabe ja kontrolliobjekti vahel. Maksuhalduril tuleb korralduse adressaadile selgitada, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole äratuntav pelgalt nõutava teabe iseloomust ning välistatud ei ole selgituste esitamine ka alles kohtumenetluses (vt RKHKo 26.09.2018 nr 3-16-2324/18, p 11).
31.06.08.2024 korralduses (dtl 11 jj) on esmalt selgitatud seni menetluses varasemalt tuvastatud asjaolusid järgmiselt: „Pappa Arengu MTÜ Coop Pank AS pangakontoväljavõte nr XXXXXXXXXXX järgi olete kontrollitaval perioodil andnud saanud raha erinevatelt äriühingutelt ja isikutelt kokku summas 74 936,77 eurot. 2020. a põhikirja järgi on MTÜ avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille asukohaks on Tallinn (omavalitsuse nimi). 6 (10)
Ühingu eesmärgiks on arendada kõiki MTÜ nime all tegutsevaid ettevõtteid kõikvõimalikul viisil, mille saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi: nõustamine ja toetamine. Teie selgituse kohaselt mingeid müügiarveid pole tehtud, töötasu kellelegi pole makstud. Dokumentide väitsite, et dokumente MTÜ raamatupidamises pole. Raamatupidamine käib MTÜ puhul lihtsalt exceli tabelis. Mingeid pearaamatuid pole. Lepingud on suulised. Kassaarvestus tehakse kord aastas. Seoses Pappa Arengu MTÜ pangakonto kontrollimisega tekkisid küsimused Pappa Arengu MTÜ majandustegevuse kohta.“
32.Tulenevalt eeltoodust kohustas MTA Pappa Arengu MTÜ-d andma maksustamisperioodil jaanuar 2023 – veebruar 2024 toimunud majandustehingute kohta täiendavaid kirjalikke selgitusi, esitama dokumente ja vastama 21-le küsimusele küsimustele (dtl 11-12).
33.Esmalt kontrollib kohus kaebaja väidet, et tegemist on korduva teabe nõudmisega.
34.13.03.2024 korraldusega nr 12.2-3/063695-1 (dtl 172 jj) alustas MTA kaebaja tööjõumaksude ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse kontrolli maksustamisperioodidel jaanuar 2023 kuni veebruar 2024. Korraldusega kohustas MTA esitama kaebajat perioodi jaanuar 2023 – veebruar 2024 kohta korralduses nimetatud originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad. Ühtlasi kohustas MTA kaebajat vastama kirjalikult küsimustele.
34.1.Ükski korralduses toodud küsimus ei kattu vaidlusaluse 06.08.2024 korralduse (dtl 11) küsimustega. 06.08.2024 korralduses on küsimused konkretiseeritud lähtuvalt kaebaja mittetulunduslikust eesmärgist (küsimused 1-5) (MTÜS § 1 lg-d ja 2) samuti sissemaksete ja välja maksete iseloomust (küsimused 6-17), mis on asjakohased tulumaksukohustuse kontrollimise seisukohast (TuMS § 52 lg 2 p 2). Samuti on 06.08.2024 korralduses täpsustavad küsimused raamatupidamise korraldamisest (küsimused 18-20).
34.2.Kaebaja vastusest 13.03.2024 küsimustele (dtl 179 jj) ei nähtu kohtu jaoks, et need kataks oma sisult vaidlustatud korraldusega seotud küsimused ära. 21.03.2024 kaebaja poolt esitatud vastused on üldist laadi, millest tulenevalt on MTA põhjendatult pidanud järgnevas menetluses vajalikuks asjaolusid täpsustada (MKS § 11).
35.01.04.2024 tegi MTA korralduse nr 12.2-3/063695-2 (dtl 338). MTA märkis korralduses, et kaebaja on jätnud 13.03.2024 korralduse osaliselt täitmata, kuna kaebaja jättis esitamata ostuarved, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted. Seega kohustas MTA kaebajat „Esitama perioodi jaanuar 2023 – veebruar 2024 kohta alljärgnevad originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad: 1. ostuarved (sh tšekid, kviitungid jms);
2.kassaarvestuse; 3. raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted; 4. lepingud (ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti kontrollitaval perioodi).“
35.1.Nimetatud korraldusele vastas kaebaja, et „Kahjuks pean Teile vastama, et nimetatud dokumente MTÜ Pappa Arengu raamatupidamises pole. Raamatupidamine käib MTÜ puhul lihtsalt exceli tabelis. Mingeid pearaamatuid pole. Lepingud on suulised. Kassaarvestus tehakse kord aastas.“ (dtl 343).
35.2.Nähtub, et vaidlustatud 06.08.2024 korraldusega ei küsi MTA kaebajalt täpselt samu dokumente. MTA täpsustab küll raamatupidamise korraldamist (küsimused 18-20), kuid arvestades kaebaja üldiseid vastuseid täidab MTA raamatupidamisnõuete osas küsimusi konkretiseerides uurimiskohustust (MKS § 11) vältimaks seda, et hilisemas menetluses esitab isik dokumendid, mida MTA konkreetselt välja ei küsinud. Küsimuse nr 18 „Kuidas on kajastatud ja peetud arvestust Pappa Arengu MTÜ saadud ja antud laenude osas? Kas on iga laenuandja kohta eraldi arvestus? Palun esitada Pappa Arengu MTÜ raamatupidamises olev laenude kajastamise arvestus.“ esitamist saab kaebaja 14.04.2024 vastuseid arvestades pidada samuti lubatavaks, kuna arvestuse pidamine excel tabelis ei välista, et kaebajal saaks võimalike 7 (10)
laenud kohta olla olemas täiendavaid dokumente. Samas ei ole kaebaja maksumenetluses ega käesolevas kohtumenetluses esitanud exceli tabelit, milles kaebaja esindaja 14.04.2024 e-kirja kohaselt käib MTÜ raamatupidamine (dtl 493). Eelnevalt tsiteeritud küsimused on asjakohased arvestades, et kaebaja, ei ole raamatupidamist esitanud ei 13.03.2024, 01.04.2024, 15.04.2024 ega 17.05.2024 korralduse vastuseks. Sealjuures kinnitab kaebaja 13.05.2024 vastuseks 15.04.2024 küsimustele (dtl 448), et kaebaja on teatud ulatuses andnud laenu, kuid ei ole esitanud kõiki väiteid kinnitavaid dokumente ega selgitanud laenudega seotud otsustusprotsessi ega dokumentide säilitamise korraldust.
36.15.04.2024 tegi MTA MTÜ-le korralduse nr 12.2-3/063695-3 (dtl 345), kus selgitas, et kaebaja jättis esitamata ostuarved ja pearaamatu kõikide kontode väljavõtted. Korralduse aluseks on asjaolu, et kaebaja esitas üksnes Pappa Arengu MTÜ Coop Pank AS pangakontoväljavõte nr XXXXXXXXXXX. Kaebaja on pangakontolt teinud väljamaksed, mille kohta ei ole dokumente esitatud. Samas on pangakontole laekunud erinevatelt äriühingutelt ning eraisikutelt raha, mille kohta dokumente kaebaja ei ole esitanud. MTA kohustas kaebajat esitama ostudokumente ja laenlepinguid vastavalt korralduse lisades 1 ja 2 toodule, samuti vastama kirjalikult 17 küsimusele.
36.1.15.04.2024 korralduse küsimuste kõrvutamisel vaidlustatud 06.08.2024 korralduse küsimustega nähtub esmalt, et 06.08.2024 korralduse küsimused on seotud liikmemaksudega (küsimused nr 7-8), väljamaksetega (küsimus nr 9), sissemaksetega (küsimused nr 10-17) ja raamatupidamise korraldusega (küsimused nr 18-20). 15.04.2024 küsimused keskenduvad seevastu konkreetsele väljamaksele ja selle seotusele kaebaja tegevusega (küsimus nr 1). Küsimused 2-15 keskenduvad konkreetsetele laenudele ja nendega seotud isikutele, asjaoludele. Küsimus nr 16 käsitleb konkreetses summas laekumist kaebajale. Küsimus nr 17 käsitleb haakuvalt küsimustega 2-15 laenudega seonduvat.
36.2.Seejuures nähtub 15.04.2024 korraldusele lisatud lisast nr 2 (dtl 348 jj), et laekumised on toimunud kõikidelt isikutelt, kelle kohta MTA küsib ka 06.08.2024 korraldusega.
36.3.Kuigi MTA küsis 15.04.2024 korralduse 16-ndas ja 17-ndas küsimuses, milline on eraisikute ja äriühingute tehtavate maksete põhjus (mille eest) ja kuidas on lisas 2 kajastatud laekumised seotud kaebaja tegevusega, on kaebaja vastus (dtl 448) üldsõnaline: „Eraisikud ja ettevõtted finantseerivad MTÜ Pappa Arengu tegevust nii toetuste kui ka laenude abil. Kogu raha kasutatakse MTÜ Pappa Arengu põhikirjaliseks tegevuseks. Vastuste kohaselt (4-9) ei ole kaebaja MTA kirjeldatud laenu võtnud, vaid tegemist on vastupidise protsessiga.“ Kuna see vastus ei selgita tehingute tegelikku olemust, on põhjendatud vastustaja küsimused nr 10-17 06.08.2024 korralduses, mis konkreetsete ülekannete sisu ükshaaval täpsustavad. Siinjuures arvestab kohus, et tehingute sisu ei täpsustanud kaebaja hilisemalt ka 03.06.2024 vastuses (dtl 140), vaid kaebaja vastas üldiselt, et tegemist on kaebaja tegevuse finantseerimisega, kes siis saadud vahendid paigutab ettevõtte vahel.
37.17.05.2024 tegi MTA MTÜ-le korralduse nr 12.2-3/063695-6 (dtl 55). MTA selgitas, et „kontrolli käigus 13.05.2024 saadetud kirjalike seletuste kohaselt, selgus, et olete andnud laenu XXX OÜ-le ja Pappa Õllekoda OÜ-le. Pappa Arengu MTÜ Coop Pank AS pangakontoväljavõte nr XXXXXXXXXXX järgi olete kontrollitaval perioodil andnud laenu XXX OÜ-le kokku 16 443,00 eurot ning Pappa Õllekoda OÜ-le kokku 25 472,00 eurot. Seoses Pappa Arengu MTÜ ostuarvete ja pangakonto kontrollimisega tekkisid küsimused Pappa Arengu MTÜ majandustegevuse kohta. Tulenevalt eeltoodust kohustame Pappa Arengu MTÜ esindusõiguslikku isikut andma maksustamisperioodil jaanuar 2023 – veebruar 2024 toimunud majandustehingute kohta täiendavaid kirjalikke selgitusi ja esitama täiendavaid dokumente.“ MTA kohustas esitama kaebajat konkreetseid laenulepinguid ning ostuarveid ja alusdokumente, mis on seni esitamata. Samuti esitas MTA konkreetsed küsimused seoses laenu andmisega XXX OÜ-le ja Pappa Õllekoda OÜ-le. 8 (10)
37.1.Kaebaja selgitab 17.05.2024 korralduse vastuseks (dtl 140) XXX OÜ laenudega seonduvalt ning laekumiste osas vastab kaebaja üldsõnaliselt.
38.Niisiis on vastustaja kaebajale enne vaidlusalust korraldust teinud 4 korraldust (13.03.2024 (dtl 172 jj), 01.04.2024 (dtl 338 jj), 15.04.2024 (dtl 345 jj) ja 17.05.2024 (dtl 55 jj). Kaebaja on MTA küsimustele vastanud kokku 4-l korral (21.03.2024 (dtl 179 jj), 14.04.2024 (dtl 343 jj), 13.05.2024 (dtl 448), 03.06.2024 (dtl 140 jj)). Eelnevast nähtub, et MTA ei ole menetluses küsinud korduvaid küsimusi, vaid on küsimusi täpsustanud lähtuvalt kaebaja väga üldistatud vastustest ja nõutavate raamatupidamisdokumentide esitamata jätmisest.
39.Kõik MTA 06.08.2024 korraldusega (dtl 11 jj) esitatud küsimused on asjakohased. Küsimused 1-9 käsitlevad kaebaja mittetulunduslikku eesmärki ja liikmemakse, mille osas kaebaja vastuseid varem andnud ei ole ning mis on olulised muuhulgas võimaliku tulumakskohustuse tuvastamise või välistamise seisukohast (nt TuMS § 51 lg 2 p-d 1, 2 või 3). Küsimused 10-17 konkretiseerivad laekumistega seotud asjaolusid vastavalt kaebaja pangakontodele isikute kaupa (vt ka käesoleva otsuse p 36.3). Ka nimetatud küsimustele vastamine on vahetult seotud kaebaja võimaliku maksukohustusega. Küsimused 18-20 käsitlevad kaebaja raamatupidamisarvestust ning arvestades kaebaja vastuste üldisust ja seda, et kaebaja ei ole esitanud nõutavad exceli tabelit, milles väidetavalt oli kaebaja raamatupidamine, on ka need küsimused asjakohased tuvastamaks, kas ja milline oli kaebaja tegelik raamatupidamisarvestus. Nende küsimustega täidab MTA muuhulgas uurimiskohustust ning annab kaebajale võimaluse selgitada, kas peale exceli siiski eksisteerib mõni täiendav dokument, mis tehinguid kajastab. Kuigi exceli osas on kaebaja juba vastanud (dtl 343) ei ole need küsimused ülemäärased, vaid aitavad täpsustada seda, kas mis konkreetsed dokumendid kaebajal tehingute koht alles on. MKS § 57 lg 1 alusel peab maksukohustuslane pidama raamatupidamisarvestust, mis sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest.
40.MKS § 56 lg 1 paneb maksukohustuslasele kohustuse teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, millel on või võib olla maksustamise seisukohast tähendus. Tõendite esitamise kohustuse näeb otsesõnu ette MKS § 56 lg 2 (vt nt RKHKo 08.02.2022 nr 3-20928/36, p 15). Kaebaja ei ole aga varasematele korraldustele vastates seda kohustust täitnud. Ka see põhjendab MTA korralduses väga konkreetsete (küsimused 10-17) laekumiste osas küsimuste esitamist.
41.Kaebaja viitab, et MTA on pöördunud kontrollimenetluse käigus kolmandate isikute poole. Selle õiguse annab MTA-le MKS § 61. Sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole) ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi olla (RKHKo 26.09.2018 nr 3-16-2324, p 9 ja seal viidatud lahendid). Arvestades kaebaja poolt maksuhaldurile antud vastuseid ja nende üldisust, ei saa kolmandatelt isikutelt teabe küsimine mõjutada vaidlusaluse korralduse õiguspärasust. Lisaks on kolmandatel isikutel soovi korral võimalus neile tehtud korraldus kohtus vaidlustada, kuid nende korralduste õiguspärasus ei ole antud vaidluse esemeks.
42.Kokkuvõttes on kohtu hinnangul vaidlusalusest 06.08.2024 korraldusest enesest piisavalt selgelt aru saada, millise alusel ja eesmärgil on maksuhaldur kaebaja poole pöördunud. MTA varasematest korraldustest ja 06.08.2024 korralduses kirjeldatud asjaoludest nähtub läbivalt eesmärk tuvastada kaebaja tehtud rahaliste väljamaksete ja sissemaksete tegelik majanduslik sisu. See on ühtlasi seotud küsimusega sellest, kas ja milline on kaebaja mittetulunduslik eesmärk. Seega on korraldusest ilmne küsimuste seoses kontrolliobjektiga. Kohus arvestab 9 (10)
siinjuures, et 13.03.2024 korralduses ja edaspidi antud korraldustes on selgitatud, et kontrollitakse kaebaja erijuhtude tulumaksu, sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2023 – veebruar 2024. Kuigi kaebaja on varasematele korraldusele vastanud, ei ole kaebaja andnud MTA küsimustele konkreetseid ja sisulisi vastuseid, vaid on oma väidetes üldsõnaline. Tabelit excel, milles on väidetavalt kaebaja raamatupidamine, ei ole kaebaja samuti esitanud. Seega ei ole korraldus oma sisult korduv ja selles mõttes kaebajat ebaproportsionaalselt koormav.
43.Eelnevat arvestades ei kinnita ka kaebaja 25.11.2024 esitatud tõendid (nr 1-4, 6) vaidlusaluse korralduse ebaproportsionaalsust, kuna kinnitust ei leidnud, et korraldus oleks osa mustrist, mis koormab kaebajat ebaproportsionaalselt.
44.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased ja alused nende tühistamiseks puuduvad. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
46.Kohtulahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed, pangakontode andmed ja aadressiandmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.