2.Lõpetada hüvitamiskaebuse menetlus osas, mis puudutab väidetavat kaebajale tekkinud kahju seonduvalt vanglaametniku Kristo Kraft poolt Vabariigi Presidendi Kantseleile koostatud iseloomustusega, millega alandati kaebaja väärikust ja teotati tema head nime ning ühtlasi tekitati tervisekahjustus, sest kaebaja iseloomustust lugedes vigastas ennast ning samuti dr. Aleksander Koti ja vanemjurist Ave Kasvandiku väidetava ebaausa tegevusega kaebaja suhtes.
3.Jätta hüvitamiskaebus läbi vaatamata osas, mis seondub Agu Rillo väidetava ebaausa tegevuse kaebaja suhtes.
Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 09.05.2023 X. X. (kaebaja) kaebus nõudes Tallinna Vanglal hüvitada X. X.le (X. ) tekitatud kahju summas 69 880 eurot.
2.Avaldused vanglale kahju hüvitamiseks algasid kaebaja väitel 2023 aasta veebruarikuust ja lõppesid 08.05.2023 ehk kaebaja hinnangul on kahjunõude esitamise eelduseks olev eelmenetlus vanglas läbitud.
3.Koos kahjunõudega esitas kaebaja avaldused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, arstliku ekspertiisi moodustamiseks ja juriidilise abi võimaldamiseks. Lisaks taotles kaebaja eelmenetluses esitatud dokumentide väljanõudmist vanglalt, kaebajal puuduvad koopiad ja ärakirjad.
4.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 07.06.2023 antud määrusega käiguta ja andis 15 päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli muu hulgas kohtule esitada loetavas kirjas konkreetne kaebus, millest on võimalik aru saada. Välja tuli lühidalt tuua nõuded, alus ja tagajärjed, et kohtul oleks võimalik vaidluse ese kindlaks teha. Kaebajal tuli välja tuua faktilised tagajärjed, mida ta käsitleb kahjuna ning seostada see kahjuhüvitise summaga ehk tuleb näidata, kuidas leiti summa 69 880 eurot. Varalise kahju hüvitamiseks tuli ära näidata, kuidas tekkis õpingutega kaebajale kahju, mis on kahju ulatus ja miks on Tallinna Vangla kohustatud kahju hüvitama. Kaebus tuli uuesti läbi mõelda. Lisaks tuli esitada majandusliku seisundi teatis ja Kraha viimase nelja kuu väljavõte, et kohtul oleks võimalik kaebuse perspektiivi hinnata ning menetlusabi andmise üle otsustada. Tallinna Vanglal tuli vastata, kas kaebaja on kohustusliku eelmenetluse hüvitamiskaebuse esitamiseks läbinud, millised olid menetluse tulemused ja esitama kõik menetlusega seonduvad dokumendid.
5.Kaebaja esitas dokumendi, millega soovis puudused kõrvaldada.
6.Tallinna Vangla esitas vastuse kohtunõudele 20.06.2023. Tallinna Vangla selgitas, et õpingutele kulunud summa osas on kohtueelne menetlus läbimata.
7.X. X. esitas 22.06.2023 uue avalduse, milles palus liita käesolevasse menetlusse haldusasjas 3-23-574 esitatud tõendid, võtta menetlusse mittevaralise kahju hüvitamise nõue 15 000 euro kaebaja kasuks välja mõistmiseks ja liita see käesoleva menetlusega, riigi õigusabi korras määrata advokaat ja esialgse õiguskaitse korras peatada vanglaametnike oma suva järgi asjade korraldamine, invaliidsuse tõttu tuleb kaebaja vanglast välja lasta ja ametist tuleb taandada dr. Katrin Eino.
8.Tallinna Halduskohus jättis 16.08.2023 kaebuse teistkordselt käiguta. Kaebajal tuli käiguta jätmise määruse kohaselt kaebust selgitada. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada 22.06.2023 esitatud avaldust ja taotlusi ning 28.07.2023 Harju maakohtu poolt esitatud dokumentide esitamise vajadust ja eesmärki. Kaebajal tuli selgitada, kas tegemist on kaebuse muudatusega või menetlusse esitatud kaebuse asjaolude täpsustustega. Esitada tuli tõendid või asjakohane teave oma väidete tõestuseks ja selgitada, kas dr. Kaili ja dr Eino tegevuse osas on läbitud kohtueelne menetlus. Täpsustada tuli kahjunõude suurust ja riigi õigusabi vajadust.
9.Kaebaja vastas kohtunõudele ja tõi muu hulgas väljas, et Harju maakohtu poolt menetlusse esitatud dokumentide puhul on tegemist menetlusse esitatud kaebuse täpsustustega mitte kaebuse muudatusega, kaebaja ei soovi dr. Eino osas kaebust esitada ja esitas muid selgitusi. Kokkuvõtvalt seondus kahju tekkimine vanglaametniku Kristo Kraft poolt Vabariigi Presidendi Kantseleile koostatud iseloomustusega, millega alandati kaebaja väärikust ja teotati tema head nime ning ühtlasi tekitati tervisekahjustus, sest kaebaja iseloomustust lugedes vigastas ennast. Lisaks alandas kaebaja väärikust Tartu vangla arst dr. Siim Kail, pannes kaebajale väära diagnoosi, hoides teda ruumis kinni ja tekitades seetõttu kaebajale tervisekahjustuse ning vangla ametnike dr. Aleksander Koti, vanemjurist Ave Kasvandiku ja Ago Rillo ebaausa tegevusega kaebaja suhtes.
10.Kaebaja poolt 28.08.2023 esitatud täpsustuste kohaselt soovis kaebaja riigi õigusabi ja menetlusabi korras riigilõivust vabastamist, Kahju hüvitamise nõue on 69 880 eurot, millele lisandub 16 000 eurot ehk kokku 85 880 eurot Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest.
11.Tallinna Halduskohus keeldus 05.10.2023 antud määrusega kaebaja riigilõivu maksmisest 2(6)
vabastamisest ja kaebajale riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramisest. Ühtlasi jättis kohus kaebuse käiguta ning andis riigilõivu tasumiseks tähtaja, tagastas kaebuse dr. Siim Kaili väidetavast õigusvastasest tegevusest tekkinud kahju hüvitamise nõude osas ja kohustas Tallinna Vanglat vastama esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
12.Kaebaja on teinud vahepeal mitmeid erinevaid taotlusi ja avaldusi, millest võis järeldada kaebaja soovi kaebust muuta. Ühtlasi esitas kaebaja 09.10.2023 uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille osas tegi kohus Tallinna Vanglale täiendava kohtunõude.
13.Tallinna Vangla vastas kohtunõuetele vastavalt 16.10.2023 ja 18.10.2023. Esimeses vastuses (registreeritud kohtus 16.10.2023) kirjutas vangla, et X. X. 15.09.2023 esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise pinnalt võib järeldada, et see on esitatud seonduvalt vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. 15.09.2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ajal kohaldati X. X. suhtes 04.09.2023 käskkirja nr 1- 23/1-2/263 täiendavate julgeolekuabinõudena VangS § 69 lg-s 2 sätestatud vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete ja esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. 20.09.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/283 hindas vangla X. X. suhtes täiendavate julgeolekumeetmete jätkamise vajadust ning pidas võimalikuks lõpetada isiku suhtes isiklike riiete ja esemete kasutamise keelamine (Vangs § 69 lg 2 p 2), muude VangS § 69 lg 2 p 1 ja 3-5 sätestatud meetmete kohaldamist jätkati. Seonduvalt X. X. poolsete erinevate vangla töötajate aadressil 28.09.2023 tehtud korduvate tapmisähvardustega pidas vangla 29.09.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/294 julgeoleku tagamiseks vajalikuks X. X. suhtes lisaks muude VangS § 69 lg 2 p 1 ja 3-5 sätestatud meetmete kohaldamisele ära võtta kõik isiklikud esemed. VangS § 66 lg-st 1 tulenevalt on vanglateenistuse ülesandeks korraldada järelevalve viisil, mis tagab vanglas kehtiva sisekorra ning seaduste järgimise ega ohusta vangla üldist julgeolekut. Käesoleval juhul näitab X. X. oma käitumisega ülimalt negatiivset ja agressiivset meelestatust vangla töötajatesse ja vangla korda. Vangla ei saa X. X. ähvardustesse kergekäeliselt suhtuda, sest isik kannab vanglakaristust füüsiliste kehavigastuste tekitamise eest, sh on teda kriminaalkorras karistatud vangistuse ajal vanglaametniku ründamise eest tekitades ametnikule kehavigastusi. X. X. paikneb lukustatud kambris, kuid teda ei hoita täielikus isolatsioonis. X. X. saab käia jalutuskäikudel värskes õhus ning suhelda igapäevaselt vanglateenistujatega ja soovi korral lähedastega. X. saab helistada ja kirjavahetust pidada ja soovi korral lähedastega vanglas kokku saada. X. X. tervis on meedikute pideva tähelepanu all, mida kinnitab tema tervisekaardi väljavõte. Vaidlust ei ole selles, et X. X.l esineb vaimse tervise probleeme, kuid need esinesid tal juba enne vangistust ja ei ole põhjustatud lukustatud režiimil hoidmisest. Haldusasjas 3-22-2205 on teostatud X. X. tervise ja vanglas talle osutatud tervishoiuteenuse osas ekspertiis. Ekspertiis kinnitas, et X. X. saab vanglas vajalikku ravi, kuid kinnitab samas ka seda, et ta on oskuslik manipuleerija ja simuleerija. X. X. tervisekaardi väljavõttega tõendab vangla, et kaebaja vaimset tervist jälgivad nii psühhiaater, kui ka kliiniline psühholoog, kellega on kaebajal regulaarsed kohtumised toimunud. X. X. on regulaarselt saanud kohtuda hingehoidlikeks vestlusteks kaplaniga, vestlused on toimunud ka hariduskorraldaja ning inspektor-kontaktisikuga, kes igapäevaselt X. X. olmeküsimustega ja probleemidega tegeleb.
14.Teises kohtunõude vastuses (registreeritud kohtus 18.10.2023) tõi Tallinna Vangla välja, et X. X. 09.10.2023 kohtule saabunud pöördumisest võib järeldada, et kaebus on esitatud seoses Tallinna Vangla 05.10.2023 vastusega nr 5-37/23/65-2. Nimetatud vastusega jäeti rahuldamata X. X. mittevaralise kahju hüvitamise taotlus Tallinna Vangla 03.08.2023 väidetava tegevuse/tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks. 4.08. — 16.10.2023 tervisekaardi ning vangiregistri andmetest nähtuvalt on peale 03.08.2023 enesevigastamist X. X. kohta fikseeritud vigastused vaid 28. ja 29. septembril. Mõlemal eelnimetatud päeval vigastas X. X. enda pead. 3(6)
Tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on X. X.le tagatud igakülgne meditsiiniline abi ja ravi. Asjaolu, et X. X.l on meditsiiniosakonnast erinev arvamus enda ravivajadust ning ta peab vaid tema ettekujutusele vastavat ravi nõuetele vastavaks, ei tähenda, et X. X. oleks jäetud ravita või abita.
15.Tallinna Halduskohtus registreeriti 11.10.2023 kaebaja järjekordne avaldus ja taotlus, mille sisust sai järeldada, et kaebaja esitas menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse ja see toimetati halduskohtu poolt Tallinna Ringkonnakohtusse.
16.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.11.2023 antud määrusega osaliselt X. X. määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 05.10.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-1023 resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus keeldus kaebaja riigilõivu maksmisest vabastamisest ning saatis tühistatud osas asja menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. Muus osas jäeti määruskaebus rahuldamata.
17.Kaebaja on esitanud alates 13.10.2023 kuni käesoleva määruse tegemise mitmeid avaldusi pealkirjastatud kas avaldus, avalduse täiendus, ekspertiisi akt või taotlus ja seisukoht.
18.Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2023 taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Kaebaja esitas uued avaldused ja avalduse täiendused, sealhulgas uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
19.Tallinna Halduskohus jättis 18.12.2023 antud määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata, kohustas Tallinna Vanglat võtma seisukohta viimase esialgse õiguskaitse osas ja kohustas kaebajat täpsustama kui suur osa nõutavast 16 000 eurost moodustab kahju inimväärikuse alandamise eest ja kui suur osa tervise kahjustamise eest. Kaebaja esitas täpsustuse ja koos täpsustusega muu hulgas järjekordse taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
20.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks järjekordselt käiguta. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv 72 eurot vastavalt makseinfo dokumendile või esitada menetlusabi taotlus. Ühtlasi jättis kohus kaebaja poolt 10.12.2023 ja 20.12.2023 esitatud taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Kaebaja tasus nõutud riigilõivu 72 eurot 24.01.2024.
21.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 08.02.2024 antud määrusega menetlusse. Kaebaja väidetavalt tekkinud kahju seondub vanglaametniku Kristo Kraft poolt Vabariigi Presidendi Kantseleile koostatud iseloomustusega, millega alandati kaebaja väärikust ja teotati tema head nime ning ühtlasi tekitati tervisekahjustus, sest kaebaja iseloomustust lugedes vigastas ennast. Lisaks seondub kahju tekkimine vangla ametnike dr. Aleksander Koti, vanemjurist Ave Kasvandiku ja Ago Rillo ebaausa tegevusega kaebaja suhtes.
22.Tallinna Vangla vastas kaebusele 08.03.2024 tuues välja, et nende hinnangul esinevad alused kaebuse menetluse lõpetamiseks ja läbi vaatamata jätmiseks.
23.Kohus jättis kaebuse kaebuses esinenud puuduste tõttu 22.03.2024 antud määrusega käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja esitas tähtaja ennistamise taotluse 22.03.2024. Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse 20.04.2024.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral HKMS § 124 lg 2 kohaselt. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtu hinnangul on kaebaja mööda lasknud kaebetähtaja. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus 4(6)
halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 sätestab, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 2 sätestab samuti, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul on kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäetud Tallinna Vangla poolt rahuldamata 31.01.2023 vastusega nr 537/22/167- 2, kuid kaebaja esitas kaebuse kohtusse alles 09.05.2023. Vastuses, millega Tallinna Vangla jättis kaebaja kahjunõuded rahuldamata oli Tallinna Vangla viidanud 30- päevasele halduskohtusse pöördumise tähtajale. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. HKMS § 71 lg 3 sätestab, et tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus oleks tulnud teha menetlustoiming. HKMS § 150 lg 1 sätestab, et mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium 16.01.2009 määruse nr. 3-3-1-75-08 p 17 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotlus, mida kaebaja tegi. Taotluse kohaselt selgub, et kaebajal on aktiivses menetluses kokku üheksa kohtuasja ja Tallinna Vanglaga on kokku kaebajal olnud 72 kohtuasja ja seetõttu võis inimliku eksituse tulemusena mõnes asjas olla kohtueelse menetluse algatamiseks jäänud avaldus sisse andmata. Lisaks toob kaebaja välja, et tal on ajuatroofia ja alkoholist tekkinud degeneratsioon (aju taandareng), mistõttu on tema mälu väga kehv. Kahju hüvitamise taotlus lahendati 31.01.2023, kuid kaebaja pöördus kohtusse alles 09.05.2023 ehk rohkem kui kolm kuud hiljem pärast tema taotluse rahuldamata jätmist. Kuigi kaebaja ei ole õigusteadmistega isik, on kaebajal ulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus. Kaebaja on kaebajana viimase aasta jooksul osalenud julgelt rohkem, kui kahekümnes menetluses, mistõttu on kaebetähtajad kaebajale arusaadavad. Kaebaja tervislik seisund ei tekkinud samuti ootamatult. Kaebaja toob tähtaja ennistamise taotluses välja, et väidetav aju taandareng tekkis aastal 2020, millest pole avalduse esitamise ajaks kaebaja täielikult taastunud. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused nagu liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine, lähedase surm või ootamatu raske haigus (HKMS § 150 lg 1), mis õigustaksid kaebajale kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja ei saa tugineda ka sellele, et kaebajal kinnipeetavana oli keeruline õigeaegselt kaebust esitada, kuivõrd mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui menetlustoimingu sooritamine on raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Kokkuvõtvalt lõpetab kohus 5(6)
hüvitamiskaebuse menetluse osas, mis puudutab väidetavat kahju seonduvalt vanglaametniku Kristo Krafti, dr. Aleksander Koti ja vanemjurist Ave Kasvandiku tegevusega kaebaja suhtes.
25.HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata kui ilmnevad HKMS § 121 lg 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tallinna Vangla vastusest selgub, et ametniku Agu Rillo osas pole kaebaja vanglale nõuet kahju hüvitamiseks esitanud, mistõttu on kohtueelne menetlus läbimata ja kaebus tuleb selles nõudes jätta läbi vaatamata. Kui kaebaja peab kahju tekitava tegevuse all silmas haldusasjas nr 3-22-1216 menetlusse esitatud Ave Kasvandiku poolt allkirjastatud vastust täiendavale kohtunõudele (30.11.2022 nr 1-11/22/12322-7), sest nimetatud vastuse oleks justkui koostanud Agu Rillo, siis antud toimingu osas on kahjunõue Tallinna Vangla poolt lahendatud 31.01.2023, mille osas kaebaja õigeaegselt kaebust ei esitanud. Sellisel juhul esineb alus kahjunõude osas menetluse lõpetamiseks ka Agu Rillo tehtud tegevuse osas. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse selles osas, mis puudutab kahju hüvitamist Ago Rillo osas, läbi vaatamata.
26.Kaebaja esitas ka järjekordse taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras kaebajale advokaadist esindaja määramiseks. Kuna kohus lõpetab hüvitamiskaebuse menetluse osas, mis puudutab väidetavat kahju seonduvalt vanglaametniku Kristo Krafti, dr. Aleksander Koti ja vanemjurist Ave Kasvandiku tegevusega kaebaja suhtes ning jätab kaebuse selles osas, mis puudutab kahju hüvitamist Ago Rillo osas läbi vaatamata, siis ei pea kohus vajalikuks ka taotlust riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramiseks sisuliselt läbi vaadata, ehk kohus jätab taotluse läbi vaatamata. Kohus juhib tähelepanu, et kaebaja on käesolevas menetluses juba riigilõivu tasunud, mis osaliselt kaebajale ka tagastatakse.
27.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Käesoleval juhul lõpetab kohus hüvitamiskaebuse menetluse osas, mis puudutab väidetavat kahju seonduvalt vanglaametniku Kristo Krafti, dr. Aleksander Koti ja vanemjurist Ave Kasvandiku tegevusega kaebaja suhtes kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja tasus riigilõivu kokku 72 eurot. Arvestades, et hüvitamiskaebus seondub nelja vanglaametniku tegevusega, millest kolme osas lõpetab kohus kaebuse menetluse, tuleb vastavalt sellele tagastada ka kaebajale riigilõiv. 75 % 72st eurost on 54 eurot. Kaebajale tuleb tagastada riigilõiv summas 54 eurot. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
28.Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata (HKMS § 175 lg 3). Kaebaja on esitanud taotluse piirata isikliku info kajastamist kohtulahendis, kohtuistungi kinniseks kuulutamist ja nimede asendamist tähemärgiga. Taotluses viitab kaebaja küll teisele kohtuasjale (3-24-822), kuid kohus nõustub kaebajaga piirangute vajaduses ja asendab avaldatavas määruses isiku nime tähemärkidega HKMS § 175 lg 3 alusel.