C.L kaebus tühistada Rahapesu Andmebüroo 23.02.2024 ettekirjutus nr 3-1/111-2 ja 29.02.2024 ettekirjutus nr 3-1/124-2
Menetlusosalised
Kaebaja – C.L, volitatud esindaja vandeadvokaat U.B Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja G.E
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.08.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rahapesu Andmebüroo määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Rahapesu Andmebüroo määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.08.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-890 resolutsiooni punkti 1 peale.
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.08.2024 määruse resolutsiooni punkt 1.
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus piirata kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu Rahapesu Andmebüroo 23.02.2024 ettekirjutuse nr 3-1/111-2 aluseks oleva 22.02.2024 faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi nr 3-1/111-1 terviktekstile ja 29.02.2024 ettekirjutuse nr 3-1/124-2 aluseks oleva 28.02.2024 faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi nr 3-1/124-1 terviktekstile. Kuulutada selles osas menetlus kinniseks.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja, Y-i ja C nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 1).
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) taotles 18.12.2023 Tallinna Halduskohtult luba C.L AS-is LHV Pank avatud investeerimiskontol nr EE707700771004585258 oleva vara riigi omandisse kandmiseks.
2.RAB taotles 03.01.2024 Tallinna Halduskohtult luba C.L AS-is SEB Pank kontol nr EE691010010117858015 oleva vara riigi omandisse kandmiseks.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas RAB-i taotlused 16.01.2024 määrusega haldusasjas nr 323-2907 ja andis loa C.L nimel AS-is LHV Pank avatud investeerimiskontol nr EE707700771004585258 ja AS-is SEB Pank kontol nr EE691010010117858015 olevate rahaliste vahendite riigi omandisse kandmiseks. C.L loa andmist ei vaidlustanud.
4.RAB tegi 23.02.2024 ettekirjutuse nr 3-1/111-2 C.L AS-is LHV Pank kontol oleva vara riigi omandisse kandmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 lg 1 ja § 57 lg 7 alusel. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastati RahaPTS § 55 lg 2 alusel eraldi 22.02.2024 dokumendis nr 3-1/111-1.
5.RAB tegi 29.02.2024 ettekirjutuse nr 3-1/124-2 C.L As-is SEB Pank kontol oleva vara riigi omandisse kandmiseks RahaPTS § 55 lg 1 ja § 57 lg 7 alusel. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastati eraldi 28.02.2024 dokumendis nr 3-1/124-1.
6.RAB esitas ettekirjutuste aluseks olevad faktilised asjaolud C.L-ile 08.03.2024 osaliselt kinni kaetud versioonides.
7.C.L esitas 22.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 23.02.2024 ettekirjutuse nr 3-1/111-2 ja RAB-i 29.02.2024 ettekirjutuse nr 3-1/124-2 tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja nõuda RAB-lt välja ettekirjutuste aluseks olevaid faktilisi asjaolusid sisaldavad dokumendid nr 3-1/111-1 ja nr 3-1/124-1 varjamata kujul. RAB-i ettekirjutused on õigusvastased ja rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi (sh põhiõigus omandile). RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. RAB ei ole läbi viinud kohast haldusmenetlust ega täitnud uurimiskohustust. Halduskonfiskeerimise mõte RahaPTS § 57 lg 7 alusel ei ole sätestada isiku vara konfiskeerimiseks mugavam ja vähem tülikam menetluse alternatiiv kriminaalmenetluse konfiskeerimisele. Seoses tõendamiskoormusega on oluline, et 20.11.2022 läbiotsimistel võttis politsei kaebajalt ja tema abikaasalt Y-ilt ära kõik elektroonilised jm seadmed ja andmekandjad. Sama tehti Y-i äripartneri C ja tema elukaaslase puhul. Läbiotsimisel võeti ära lisaks kõik Y-i ja C osalusega äriühingute dokumendid, serverid jne. Ettekirjutuse aluseks oleva teabe varjamine ei ole põhjendatud, vaid see on võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Kaebajale ei ole jälgitav RAB-i analüüs, kuidas või miks Y-ilt saadud vahendeid peetakse rahapesuks vms. Abikaasade vahelised kanded ja ühisvara omavaheline majandamine on tavapärased tegevused (sh nt kinkelepingute alusel). Täielikult on selgitamata, kas ja miks on Y-ilt kaebaja kontole kantud makse näilik või kuidagi muudmoodi tühine. SEB-i kontol olev vara pärineb dividendidest ja on arusaamatu, millisel alusel loeb RAB dividendide maksmist õigussisutuks. Kaebaja on nii RAB-i poolt konfiskeeritud vara omanik kui ka tegelik kasusaaja. RAB on tekitanud seadusevälise tegeliku kasusaaja määratluse. RAB ei ole kaebajale kordagi selgitanud, milliseid konkreetseid tõendeid ta temalt ootab ja milliste konkreetsete tehingute kohta peab kaebaja RAB-ile selgitusi andma. LHV kontot puudutavates faktilistes asjaoludes on väidetavalt selgitatud asjaolusid seonduvalt vara jälituse käigus selgunud asjaoludega, kuid kaebaja eest on samas varjatud sellises koguses infot, et arutluskäik on tema jaoks kontrollimatu. Kaebajal on võimatu tuvastada, mis tehingu väidetava ahela kohta ja milliseid tõendeid tuleks tal esitada. SEB-i kontot puudutavates faktilistes asjaoludes, milles väidetavalt on RAB vara jälitamise käigus selgunud asjaolusid selgitanud, on pea 50% sisust kaebaja 2(7)
3-24-890 jaoks varjatud. Selgusetuks jääb, mida üleüldse tahetakse, et kaebaja tõendaks. On arusaamatu, miks on RAB lihtsalt jätnud uurimiskohustuse teostamata, veeretades selle (tõendamiskoormuse varjus) täielikult kaebajale. Isiku õigused ei ole tagatud, kui ta peab pimesi esitama tõendeid selgitamata asjaolude kohta või tegema täieliku eraviisilise uurimise samal ajal teadmata, mida ta uurima peab.
8.RAB esitas 24.05.2024 vastuse kaebusele ja selle lisadena dokumentide nr 3-1/111-1 ja nr 3-1/124-1 terviktekstid, taotledes nende osas haldusasja menetluse kinniseks kuulutamist ning nendele kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu piiramist RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1–3 ning HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel. Kui isik tutvub tema eest kinni kaetud asjaolude ja järeldustega, teades, et neid peab RAB oluliseks, võib isik saada ettekujutuse, kellega ja kuidas seostatakse tema käes olnud rahalisi vahendeid, ning seeläbi raskendada tõendite kogumist ja tõe tuvastamist nii RAB-i kui ka teistes võimalikes menetlustes. See võimaldab isikul juba etteulatuvalt mõelda välja legende, järgnevaid samme ja leppida kokku tõendamisvõimalused ka kolmandate isikutega vms. See annab võimaluse kujundada ümber raha liigutamist, segada jälgi ning luua uusi vorme vara näiliseks seadustamiseks, ohustades seeläbi finantssüsteeme ja rahapesu tõkestamist ka laiemalt (RahaPTS § 55 lg 3 p 1). RAB-i ettekirjutuste aluseks olevates faktilistes asjaoludes toodud teabe põhjal võib kaebaja teha järeldusi RAB-i menetluse taktika, meetodite ja isikute kohta, sh kas ja kelle kontosid RAB on täiendavalt kontrollinud. Kinni kaetud infole juurdepääsu piiramine on oluline kriminaalmenetluse läbiviimiseks, kuivõrd kaebaja abikaasa suhtes toimub kriminaalmenetlus Ameerika Ühendriikides. Faktilistes asjaoludes viidatud RAB-i päringutest ja nende vastustest nähtub konkreetsemalt, mille ja kelle kohta on päringuid RAB teinud ja millised vastused on laekunud. Seega selle info avaldamisel saab teatavaks, mis täpsemalt on tekitanud RAB-ile kahtlust ning mis toiminguid on palutud teha, mis võimalused on RAB-il uurida vara päritolu ja isikutevahelisi seoseid. See takistaks rahapesu tõkestamist laiemalt. Lisaks ei tohi infovahetus välisriikidega ohustada teise riigi võimalikke menetlusi. RAB-il ei ole õigust väljastada välisriigi andmebüroodelt saadud teavet varaga seotud isikule ja tema esindajatele. Vastasel juhul võib RAB kaotada oma usaldusväärsuse ning edaspidi ei soovita temaga enam infot jagada, mis on aga rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks hädavajalik. Rahapesu kahtluse põhisisu on kaebajale juba teada. Talle on juba pikemat aega teada, mis summades ja millistel konkreetsetel kontodel on varad piiratud. Kaebajale on avalikustatud piiratud juurdepääsuga dokumendid piisavas ulatuses, mõistmaks, milles seisneb rahapesu kahtluse põhisisu ja miks RAB leiab, et riigi tuludesse kantud vahendite tegelik omanik ei ole kaebaja. RAB on selgitanud, et vara tegelikuks omanikuks ja kasusaajaks võivad olla isikud, kellelt on see raha kuritegeliku tegevuse tulemusena välja petetud, kuid RAB-il ei ole õnnestunud neid isikuid tuvastada. RAB-i analüüsitud tehingutes nähtuvad rahapesule omaseid tüpoloogiad – vara kokku kogumine, vara muundamine ja selle edasi kandmine omavahel seotud äriühingute vahel suurtes, ümmargustes summades, vara kiire ja pidev edasikandmine, vara edasikandmine selge majandusliku põhjuseta ning puudulike ja ebaselgete makseselgitustega läbi erinevates jurisdiktsioonides avatud kontode. Sarnaseid toiminguid on RAB tuvastanud samade isikute poolt veel teisigi, kinnitades tegevuse süstemaatilisust ja seda, et piiratud vara omanik või tegelik kasusaaja ei ole kaebaja, vaid selleks on keegi kannatanutest, kes oma raha HashFlare LP-le kandsid. Arvestades tehingute keerukust ja viiteid erinevatele rahapesu tüpoloogiatele, võiks tõenäoliselt RAB-i kahtluseid ümber lükata, kui vara valdaja tõendab, et kõne all olevate vahendite algne allikas ei ole füüsilised ja juriidilised isikud, kellele pakuti krüptovaluutade kaevandamist, või on füüsilised ja juriidilised isikud, kellele pakuti krüptovaluutade kaevandamist ja kliendid ka tõesti said seda teenust (st nende konkreetsete klientide osas ei ole toimunud kelmust). 3(7)
3-24-890
9.Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2024 määrusega rahuldamata RAB-i taotluse kuulutada haldusasja menetlus kinniseks ning piirata kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu RAB-i 22.02.2024 faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi nr 3-1/111-1 ja 28.02.2024 faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi nr 3-1/124-1 osas (resolutsiooni p 1). Vastustaja ei ole piisavalt taotlust põhjendanud. Vaidlustatud ettekirjutuste tagajärjel jääb kaebaja ilma tema pangakontodel olevast varast ‒ see kantakse riigi tuludesse. Olukord, kus isik kaotab enda valduses oleva vara, kuid vastavaid haldusakti põhjendusi isikule ei avaldata või tehakse seda piiratult, saab olla üksnes erandlik, sest haldusakti põhjendusi teadmata ei saa isik enda õigusi ka efektiivselt kaitsta. Kohtu võimalus haldusakti põhjendustega täies mahus tutvuda ei korva seda puudust, sest kohtul puudub taustateave, mida valdavad üksnes menetlusosalised. Seega on kohtulik kontroll piiratud. RAB ei ole seostatud RahaPTS § 55 lg 3 punkte 1–3 konkreetse juhtumi asjaoludega. RAB-i 24.05.2024 vastuse põhjal ei ole võimalik veenduda, kuidas see takistaks kinni kaetud info avaldamine rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist, see oleks vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega või see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Vastustaja põhjendused on valdavas osas üldist laadi. Riigikohus pidas 23.05.2024 määruses nr 3-23-671 põhjendatuks kõigepealt hinnata, kas RAB-i taotluses varjatud teave on vältimatult vajalik kaebajale oma õiguste kaitseks; eelkõige, kas RAB on oma järelduste tegemisel sellele teabele tuginenud (p 15). RAB on 24.05.2024 vastuses selgitanud, mida tuleks kaebajal vara legaalse päritolu tõendamiseks teha. Kaebajal on võimatu anda RAB-i nõutud selgitusi, kui raha liikumine enne tema kontodele jõudmist jääb tema eest varjatuks. Kaebajal ei ole võimalik RAB-i kahtlusi hajutada, kui ta ei või teada, milliste isikute ning äriühingutega teda seostatakse. Vastustaja pole ka ümber lükanud kaebaja väidet, et tal on oma abikaasaga ühisvara režiim, mistõttu on tal omaniku positsioonist tulenev õigus olla kursis tehingutega, mida on teinud tema abikaasaga seotud ettevõtted. Vastustaja pole ka usutavalt põhistanud, kuidas avaldatav teave takistaks rahapesu tõkestamist, milles seisneb vastuolu seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega (vastustaja pole ka välja toonud, milline teave pärineb välispartneritelt) või kuidas see ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.RAB palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.08.2024 määruse resolutsiooni p 1 ning uue määrusega rahuldada täies ulatuses RAB-i 24.05.2024 taotlus toimikule juurdepääsu piirangu seadmiseks. Kaebajal puudub ülekaalukas huvi ja vajadus kinni kaetud infoga tutvumiseks. Kaebajale on RAB-i faktilised asjaolud varjamata kujul põhikahtluse osas teada. RAB on toonud korduvalt kaebaja ja tema abikaasa kohtuasjades välja, et rahapesu kahtluse objektiks olev vara on saadud vahendite arvelt, mis pärinevad tõenäoliselt (Y-i ja C tegevuse tulemusena) kelmuse teel saadud rahalistest vahenditest. Välja on toodud ka isikuid ja äriühinguid, kellega kaebaja tegevust ja vara päritolu seostatakse. RAB selgitas 24.05.2024 vastuses, kuidas võiks kinnikaetud teabe kaebajale avaldamine takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist, rikkuda rahvusvahelise koostöö nõudeid või ohustada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. RAB on iga kinni kaetud punkti osas välja toonud juurdepääsupiirangu aluse, ühtlasi selgitanud sisuliselt juurdepääsupiirangute kohaldamise vajadust ja kaalunud seejuures vastanduvaid huve haldusasjas kogutud asjaolude pinnalt. Halduskohus on määruse põhjendustes tuginenud RAB-i 24.05.2024 vastustes toodud üksikutele seisukohtadele, kuidas kaebaja võiks vara legaalset päritolu tõenda, kuid tegemist on vaid näidetega, kuidas seda teha, mitte RAB-i nõuetega. Halduskohus on jätnud vajaliku 4(7)
3-24-890 tähelepanuta, et RahaPTS § 57 lg 8 puhul on tegemist ümberpööratud tõendamiskoormisega. Kaebaja peaks ise kõige paremini teadma, millised tõendid võiksid tõendada piiratud vara legaalset päritolu, sest kaebaja teab, mis on piiratud vara allikaks. Seega vara legaalse päritolu tõendamiseks võib kaebaja sisuliselt esitada mistahes seaduslikke tõendeid. RAB hindab esitatud tõendeid kogumis koos kõikide faktiliste asjaoludega ja enda tehtud analüüsiga ning annab hinnangu, kas esitatud tõendid tõendavad vara legaalset päritolu või mitte, seega finantsluureinfona asutuste vahel edastatud teave ega järeldused ei aita kaebajal kuidagi vara legaalset päritolu tõendada. Seevastu sellise info avaldamine aitab isikul tegelikkust moonutada või tegevusi ümber planeerida. Dokumentide kinnikaetud punktides on kirjeldatud eelkõige asjaolusid, mis kajastavad RAB-i uurimiskohustuse täitmiseks tehtud pingutusi ja järeldusi. Kaebaja positsiooni kujundamiseks ja vara päritolu tõendamiseks pole seda teavet vaja. On tõendamata, et läbiotsimise käigus äravõetud tõendid on asja, sh juurdepääsupiirangute lahendamiseks üldse olulised ja/või neid tõendeid ei ole võimalik mitte mingil teisel moel saada või asendada. Isegi kui äravõetud tõendid olid olulised, pole usutav, et kogu ära võetud dokumentatsioon oli eranditult paberkandjal, mitte digitaliseeritud ja hoitud pilveteenuses, ning puudub võimalus täiendavat infot äripartneritelt küsida vms. Halduskohus on jätnud vajalikul määral analüüsimata RahaPTS § 55 lg 3 p 2 koostoimes § 60 lg-ga 1 ja § 63 lg-ga 8 kehtestamise aluseks olnud seadusandja tahte, rahvusvahelised kokkulepped ja hiljutise kohtupraktika. Halduskohus ei ole RAB-ile teatanud, et kohtu hinnangul on vaja kaebajale piiratud teavet vältimatult kogu ulatuses kättesaadavaks teha. Samuti ei ole kohus pidanud vajalikuks kontrollida teistelt rahapesu andmebüroodelt saadud nõusoleku olemasolu ja selle ulatust ega andnud RAB-ile aega täiendavate nõusolekute küsimiseks (vt Riigikohtu 23.05.2024 määruse nr 3-23-671 p 19). Iseasi on, kas nõusoleku küsimine on praegu siiski asjakohane, kuna lisaks vältimatu vajaduse puudumisele läheb see ka vastuollu rahapesu andmebüroode fundamentaalse loogika ja ülesannetega. Rahapesu andmebürood edastavad teavet ainult uurimisasutusele. Andmete vahetamine põhineb vastastikusel usaldusel, et saadud ja vahetatud informatsiooni hoitakse saladuses (sh andmesubjekti eest). Kui usaldus peaks katkema, võidakse usaldust rikkunud rahapesu andmebüroo õigused Egmont Groupis peatada või ta üleüldse sellest võrgustikust eemaldada, samuti ei ole riik sellisel juhul koostkõlas ka rahvusvaheliste standarditega. Finantsluureteave on ka info selle kohta, kas mõni rahapesu andmebüroo omab andmesubjekti kohta infot ning kas ja millises etapis on asjakohaste asutuste menetlus. Halduskohtu määrusest ei nähtu, et kohus on vastanduvaid huve piisavalt kaalunud. Kohus on jätnud arvestamata, et kui RAB ei hoia teavet saladuses, võidakse peatada tema õigused Egmont Groupis, misjärel muutuks võimatuks rahvusvaheline infovahetus ning seega efektiivne võitlemine rahapesu ja sellega seotud kuritegude ning terrorismi rahastamise vastu.
11.C.L ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
14.Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1). HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud 5(7)
3-24-890 alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset (HKMS § 79 lg 1 p 1). Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24). Kohtul tuleb HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise huvist toimikuga tutvuda (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19).
15.RahaPTS § 55 lg 2 kohaselt ei märgita RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ning ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. RahaPTS § 55 lg-st 3 tulenevalt võib isik, kelle vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga ning RAB-il on õigus keelduda dokumendiga tutvuda võimaldamisest juhul, kui: 1) see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist; 2) dokumendis sisalduva teabe avaldamine oleks vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega; 3) see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. RahaPTS § 55 lg 5 teine lause näeb ette, et ettekirjutuse vaidlustamisel esitab RAB eeltoodud dokumendi halduskohtule, kehtestades sellele asjakohased piirangud.
16.RAB on taotlenud ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavatele dokumentidele juurdepääsu piiramist RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1–3 alusel. RAB-i väitel sisaldab kaebaja ja tema esindaja eest varjatud teave teistelt rahapesu andmebüroodelt saadud teavet. RahaPTS § 63 lg 8 kohaselt tagab RAB taotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamise vastavalt teise büroo seatud piirangutele, küsides vajaduse korral teabe muul viisil kasutamiseks teabe esitanud büroolt enne loa. Riigikohus selgitas 23.05.2024 määruses nr 323-671 (p 19), et kui kohtumenetluses on esitatud teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teave, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (vt ka AvTS § 41 lg 3), ning kohus leiab, et sellele teabele on vältimatult vaja tagada teise menetlusosalise juurdepääs, tuleb RAB-ile seega anda aeg, et küsida teiselt andmebüroolt sellist nõusolekut. Kui nõusolekut avaldamiseks ei anta, tuleb teave jätta avaldamata. Halduskohus ei ole määruses väitnud, et varjatud teabe puhul ei ole tegemist teistelt rahapesu andmebüroodelt saadud teabega. Seda ei nähtu ka ringkonnakohtule. Seega ei saanud halduskohus jätta RAB-i taotlust toimikule juurdepääsu piiramiseks rahuldamata, ilma et ta oleks teinud kindlaks, kas RAB on saanud teistelt rahapesu andmebüroodelt nõusoleku teabe avaldamiseks, ja andmata vajaduse korral selle hankimiseks lisaaega.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul võimalik RAB-i taotlus juurdepääsupiirangu seadmiseks lahendada siiski ilma, et oleks vaja teistelt rahapesu andmebüroodelt teabe avaldamiseks nõusolekut küsida. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavates dokumentides varjatud teabega tutvumine ei ole kaebajale tema õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Kaebajale on üldjoontes avaldatud ettekirjutuste põhjendused. Nagu ringkonnakohus on oma varasemates määrustes märkinud (vt nt 23.09.2024 määrus nr 3-24-1717, p-d 12 ja 13), ei nõuta kaebajalt praeguses vaidluses RAB-i kahtluste (või nende aluseks oleva teabe) ümberlükkamist, vaid tõendeid ja selgitusi vara päritolu seaduslikkuse või varakäsutuse seadusliku eesmärgi kohta. Selleks, et tõendada vara legaalset päritolu, ei vaja kaebaja vältimatult kogu teavet selle kohta, milliste andmete või asjaolude pinnalt on RAB-il rahapesukahtlus tekkinud. Kuigi kaebaja võimalus esitada konkreetseid vastuväiteid RAB-i poolt tuvastatule on oluliselt piiratud, ei ole 6(7)
3-24-890 tal siiski mingeid takistusi esitada oma tõendid, mis kinnitavad, et tema on pangakontol oleva vara tegelik kasusaaja ja vara päritolu on legaalne.
18.Ringkonnakohus nõustub RAB-iga, et ettekirjutuste faktiliste asjaolude osaliseks varjamiseks esineb kaalukas avalik huvi. Varjatav teave on selline, mille kaebajale teatavaks tegemine võib seada ohtu rahapesu tõkestamise. Dokumentides sisalduva teabe põhjal saab teha järeldusi, millist infot ja millisest allikast on olnud võimalik RAB-il koguda ja missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks või millistes riikides on rahapesukahtlusega seotud isikutel tuvastatud vara olemasolu. Sellise teabe tutvustamine võib aidata kaebajal või temaga seotud isikutel edaspidi moonutada või varjata oma andmeid või tegevuse ümber korraldada viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist ning ohustada seeläbi avalikku korda.
19.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul on saladuse hoidmise vajadus kaalukam kaebaja õigusest RAB-i ettekirjutuste aluseks olevate faktiliste asjaoludega täies mahus tutvuda. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus RAB-i määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 22.08.2024 määruse resolutsiooni punkti 1. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab RAB-i taotluse ning piirab kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu RAB-i 23.02.2024 ettekirjutuse nr 3-1/111-2 aluseks oleva 22.02.2024 faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi nr 3-1/111-1 terviktekstile ja 29.02.2024 ettekirjutuse nr 3-1/124-2 aluseks oleva 28.02.2024 faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi nr 3-1/124-1 terviktekstile. Kuna tutvumisõiguse piiramine eeldab asjaomases osas menetluse kinniseks kuulutamist (vt HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1), kuulutab ringkonnakohus nimetatud osas ühtlasi menetluse kinniseks.
20.Määruse avaldamisel tuleb asendada kaebaja, Y-i ja C nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.