3.Jätta X-i menetluskulu (riigilõiv, mille tasumisest ta on menetlusabi korras vabastatud) Eesti Vabariigi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.12.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor andis 16.08.2022 korralduse demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist muuhulgas Narva-Jõesuu maanteel asuv mälestusmärk „Kolm tääkiˮ. Sama korraldusega kehtestas PPA peadirektor ülekaaluka avaliku huvi kaitseks ning haldusmenetluse läbiviimise tagamiseks viibimiskeelu monumendi ümber alates teisaldamise algusest kuni korralduse täitmiseni. Et operatsioon turvaliselt läbi viia, suleti monumendi juures viibimiskeelu raames tee nii autoliiklusele kui ka jalakäijatele.
3-22-1955
2.Mälestusmärgi „Kolm tääkiˮ juures peeti 16.08.2023 kell 12:01 kinni X . Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti isik kinni korrakaitseseaduse (KorS) § 46 lg 1 p 1 alusel. Protokolli kohaselt viibis isik mälestusmärgi juures ja ei allunud korraldustele. Taoline pingeolukord ja meeleolud võivad endaga kaasa tuua avaliku korra raskeid rikkumisi ja ka süütegusid elu, kehalise puutumatuse ning füüsilise vabaduse vastu ning loovad massiliste korratuste puhkemise reaalse ohu.
3.X esitas 15.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA vastu, milles taotles 16.08.2022 Narva-Jõesuu linna lähedal kell 12.00 ja hiljem arestimajas tehtud toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist.
4.Tallinna Halduskohus andis 16.09.2022. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
5.Tartu Halduskohus jättis 08.11.2022. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude ja põhjenduste täiendamiseks. Muu hulgas tuli kaebajal selgitada, mida ta soovib tuvastamiskaebusega saavutada.
6.Kaebaja esitas kohtule 14.11.2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et tema eesmärgiks on kaebuses kirjeldatud PPA toimingute õigusvastasuse kindlakstegemine ja tekitatud kahju hüvitamine.
7.Tartu Halduskohus jättis 06.12.2022. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu jätkuvalt kaebuses esinenud puudustele.
8.Kaebaja esitas 06.12.2022 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et tema sooviks on vaidlustada järgmisi PPA toiminguid: 1) seadusliku aluseta kinnipidamine, 2) füüsilise vägivalla kasutamine kinnipidamisel; 3) vabaduse piiramine (eraldustunnusteta ja vanglateenistuse tunnustega sõidukitesse lukustamine ja Viru Vangla ruumidesse toimetamine); 4) meditsiinilisele abile juurdepääsu takistamine Narva-Jõesuu lähedal ja Viru Vanglas kinnipidamise alt vabastamiseni; 5) isiklike asjade (seljakoti ning selle sees olevate isiklike asjade ja elektroonikaseadmete) läbiotsimine; 6) kinnipidamisprotokolliga tutvumise, sellest koopia saamise ning menetlustoimingute kohta protokollile märkuste ning avalduste ja taotluste tegemise keelamine. Nende õigusvastaste tegevustega rikuti kaebaja õigusi vabadusele, turvalisusele, kehalisele puutumatusele, tervise kaitsele, inimväärikusele ja eraelu puutumatusele, mis tõi endaga kaasa füüsilised ja vaimsed kannatused ning tervisekahju. Kiirabikaart ja ambulatoorne epikriis kinnitavad, et kaebaja vajas 16.08.2022 erakorralist meditsiiniabi, sh valuravi, mida talle osutati pärast kinnipidamist. Kaebaja palus PPA-lt tema kasuks välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis.
9.Tartu Halduskohus tagastas 23.12.2022. a määrusega kaebuse tuvastamisnõude osas (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (p 2), rahuldas menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest (p 3), võttis kaebuse hüvitamisnõude osas menetlusse (p 4), tunnistas vastustajaks PPA ja
3-22-1955 kohustas vastustajat kaebusele vastama (p 5) ning kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest esitama kohtule kaebuses mainitud tõend (ambulatoorne epikriis) (p 6).
10.Tartu Halduskohus jättis 20.06.2023. a määrusega kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda (p 2). Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
10.1.Kaebaja esitas kohtu nõudel ambulatoorse epikriisi nr 68901235, millest nähtub, et kaebaja toimetati 16.08.2022 kiirabiga Ida-Viru Keskhaiglasse, kuid sellest ei selgu anamnees ega lõplik kliiniline diagnoos. HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Halduskohus hindab patsiendisaladust ja leiab, et ainult kaebaja s.o andmesubjekti nõusolekul on võimalik otsustada, kas talle on ja millist meditsiinilist abi on talle osutatud. Kaebuses väidetu, et PPA takistas meditsiinilisele abile juurdepääsu, ei ole haldusasja materjalide järgi kinnitust leidnud. Sellest tulenevalt ei ole kaebus meditsiinilisele abile juurdepääsu takistamise osas lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata vastavalt HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1.
10.2.Kaebaja palus vastustajalt välja mõista järgmiste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju: Narva-Jõesuu linna lähedal kinnipidamine (vabaduse piiramine); kinnipidamisel vahetu sunni kasutamine; kinnipidamisel füüsilise vägivalla kasutamine; vallasomandi (äravõetud seljakoti ning selle sees olevate isiklike asjade ja elektroonikaseadmete) läbiotsimine; kinnipidamise protokolli ja selle tõlke tutvustamisest ning protokollist koopia väljastamisest keeldumine, protokolli sisu selgitamata jätmine, kinnipeetava õiguste selgitamata jätmine ja menetlustoimingute kohta protokollile märkuste ning avalduste ja taotluste tegemise keelamine (määruse p-d 5.1-5.5). Juba praeguses menetluse staadiumis on selge, et vaidlustatud toimingud ei olnud õigusvastased ega riivanud kaebaja subjektiivseid õigusi intensiivselt. Seega pole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused (haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus ja kaebaja subjektiivsete õiguste riive), mistõttu on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline.
10.3.Kaebaja esitas 12.06.2023 haldusasjas nr 3-22-2673 kohtule kaebuse täienduse, milles palus muu hulgas tunnistada õigusvastaseks ja tühiseks PPA 13.09.2022. a vastuse nr 2.1-3/27802-2. Õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest palus kaebaja mõista vastustajalt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Haldusasjas nr 3-22-2673 vaidlustas kaebaja samuti 16.08.2022 PPA toiminguid ja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, mis järeldub PPA 13.09.2022. a vastusest nr 2.1-3/27802-2. See kaebus on HKMS § 121 lg 1 p 3 ja § 43 lg 1 p 3 tähenduses kohtu menetluses ehk kaebuse menetlus ei ole selles tehtud lahendi jõustumisega lõppenud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 3 ja § 151 lg 1 p-st 1, esineb määruse p 5.1-5.5 loetletud toimingute osas samuti alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
11.Kaebaja esitas 29.06.2023 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 20.06.2023. a määruse tühistada ja kohustada halduskohut haldusasja lahendama. 12.Tartu Ringkonnakohtu 29.9.2023 määrusega rahuldati määruskaebus, tühistati Tartu Halduskohtu 20.06.2023. a määrus ja asi saadeti tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. 13.Tartu Halduskohtu 11.4.2024 määrusega määrati: Jätta rahuldamata kaebaja taotlus haldusasja arutamiseks kohtuistungil, määrata haldusasja nr 3-22-1955 läbivaatamine
3-22-1955 kirjalikus menetluses; anda menetlusosalistele õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, aga samuti menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavaid dokumente hiljemalt 1.10.2024 ning esitada vastuväiteid kuni 14.10.2024; selgitada menetlusosalistele, et kohus teeb kohtuotsuse haldusasjas nr 3-22-1955 avalikult teatavaks 12.11.2024 Tartu Halduskohtu kantselei kaudu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja leiab, et vaidlustatud toimingutega rikuti tema õigusi vabadusele, turvalisusele, kehalisele puutumatusele, tervise kaitsele, inimväärikusele ja eraelu puutumatusele. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kinnipidamisel (tema paigutamisel politsei sõidukisse ja hiljem arestmaja ruumides toimingute tegemisel) piirati olulisel määral isiku füüsilist vabadust. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti isik kinni kell 12:01 ja vabastati kell 16:02, s.o isikut peeti arestimajja sõites ja seal toiminguid tehes kinni kokku neli tundi. Isiku isiklike asjade läbiotsimine riivab eraelu puutumatust ja võib riivata inimväärikust. Põhiõigusi puudutavate kohtuvaidluste puhul ei saa kergekäeliselt lugeda väheintensiivse riive tingimust täidetuks. Isegi kui selgub, et kaebaja väited vahetu sunni kohaldamise ja füüsilise vägivalla osas on paljasõnalised, ei anna eeltoodu alust praeguses asjas kaitstavate õiguste riivet väheintensiivseks pidada. 15.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse ning olemasolevate tõendite põhjal ei saa järeldada PPA õigusvastast tegevust kaebaja suhtes ega kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Vastuseks kaebusele märkis vastustaja järgmist: PPA peadirektor andis 16.08.2022 korralduse (vt. lisa 1) demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist muuhulgas Narva-Jõesuu maanteel asuv mälestusmärk „Kolm tääki“. Sama korraldusega kehtestas PPA peadirektor ülekaaluka avaliku huvi kaitseks ning haldusmenetluse läbiviimise tagamiseks viibimiskeelu monumendi ümber alates teisaldamise algusest kuni korralduse täitmiseni. Korraldus jõustus allkirjastamisest. Et operatsioon turvaliselt läbi viia, suleti monumendi juures viibimiskeelu raames tee nii autoliiklusele kui ka jalakäijatele. Viibimiskeeld lõpetati kell 15.22. 16.08.2022 kinnipidamise protokolli (vt. lisa 2) kohaselt peeti kaebaja kinni Narva–NarvaJõesuu–Hiiemetsa mnt 8 km „Kolme täägi“ juures kell 12.01 KorS § 46 lg 1 p 1 alusel. Protokolli kohaselt viibis X mälestusmärgi „Kolm tääki“ juures ja ei allunud korraldustele. Protokolli on märgitud, et taoline pingeolukord ja meeleolud võivad endaga kaasa tuua avaliku korra raskeid rikkumisi ja ka süütegusid elu, kehalise puutumatuse ning füüsilise vabaduse vastu ning loovad massiliste korratuste puhkemise reaalse ohu. Eeltoodut kokku võttes rikkus kaebaja 16.08.2022 mälestusmärgi „Kolm tääki“ juures kehtestatud viibimiskeeldu, ei allunud politseiametnike korraldustele ning kuna politseiametnike hinnangul esines vahetu oht avaliku korra raske rikkumise ja elu, kehalise puutumatuse ning füüsilise vabaduse vastaste süütegude toimepanemiseks ning ka massiliste korratuste puhkemiseks, siis peeti kaebaja KorS § 46 lg 1 p 1 alusel kinni. Kaebaja toimetati kuni monumendi „Kolm tääki“ juures viibimiskeelu lõppemiseni, st kuni monumendi demonteerimise ja teisaldamise lõpuleviimiseni, ning kinnipidamise protokolli vormistamiseks, Viru Vangla territooriumil asuva Jõhvi arestimaja ruumidesse. Kaebajalt arestimaja ruumides vabadust ei võetud, st lukustatud ruumi teda ei suletud. Kogu arestimajas viibimise aja tegelesid politseiametnikud kaebajale tema kinnipidamise aluste, põhjuste ning kaebaja õiguste selgitamisega. Kuivõrd kaebaja kurtis halba enesetunnet, kutsusid politseiametnikud pärast kinnipidamisega seotud toimingute lõpetamist kaebajale kiirabi ning kaebaja toimetati haiglasse.
3-22-1955 Eelkirjeldatust nähtuvalt ei ole PPA piiranud õigusvastaselt kaebaja vabadust. 16.08.2022 kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei ole kaebaja suhtes kasutatud vahetut sundi. Puuduvad tõendid, et PPA ametnikud oleksid kasutanud kaebaja suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja leiab, et PPA ametnik vaatas tema isiklikud asjad läbi õigusvastaselt. PPA sellega ei nõustu. PPA arestimajadesse sisenevate isikutega kaasas olevad esemed vaadatakse läbi eesmärgiga välistada esemed ja ained, millega on võimalik isikul ennast või teisi isikuid kahjustada. Kuna kaebaja sisenes PPA Jõhvi arestimajja kui avaliku võimu organi ehitisse, siis oli tema asjade läbivaatus õigustatud. Kaebajal kaasas olnud esemed on loetletud kaebaja kinnipidamise protokollis. PPA ei nõustu, et kaebajale ei ole tutvustatud kinnipidamise protokolli ja selle tõlget, ei ole selgitatud protokolli sisu ega kinnipeetava õigusi ning ei ole lubatud teha menetlustoimingute kohta protokollile märkusi ning avaldusi ja taotlusi. Kaebaja väited on ümberlükatavad kinnipidamise protokollis fikseerituga. Kinnipidamise protokollist nähtuvalt on kaebajale protokolli tutvustatud ning see on ka tõlgitud. Samuti on protokollist nähtuvalt tutvustatud kaebajale tema õigusi ja kohustusi nii eesti kui ka vene keeles. Kohale, kuhu protokollis märgitakse kinnipeetud isiku selgitused, taotlused ja vastuväited, on märgitud, et kaebaja neid ei esitanud. Kaebaja on eelnimetatud asjaolusid keeldunud oma allkirjaga kinnitamast. Protokollil on politseiametnike Triinu Õrase ja Galina Lati omakäelised allkirjad ning tõlk Kristina Kiros-Nepotšatõhi digitaalne allkiri. Tõene ei ole ka kaebaja väide tema meditsiinilisele abile juurdepääsu takistamisest, kuna just politseiametnikud olid need, kes kaebajale kiirabi kutsusid. Senistest kaebaja väidetest aga ei selgu, milles kaebaja abivajadus täpsemalt seisnes ning missuguse tervisega seotud kahju on PPA kaebajale tema arvates põhjustanud. Kohtule esitatud ambulatoorsest epikriisist nähtub küll, et kaebaja on 16.08.2022 toimetatud kiirabiga Ida-Viru Keskhaiglasse, kuid ei selgu anamnees ega lõplik kliiniline diagnoos. Kaebaja esitas 15.09.2024 kohtule taotluse tagada talle võimalus esitada vastustajale küsimusi kohtuistungil või selle võimatuse korral organiseerida võimalus esitada vastustajale küsimusi formaadis minu küsimus–vastustaja vastus–minu küsimus jne. Tartu Halduskohus on 11.04.2024 määrusega juba lahendanud kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks jättes selle rahuldamata jj. Kaebaja esitas 20.07.2024 kohtule taotluse, milles palub kohustada vastustajat esitama kaebajale või otse kohtule kirjalikus vormis politseiametnike 16.08.2022 suulised korraldused, millele kaebaja vastustaja väitel ei allunud. PPA-l ei ole võimalik esitada asja juurde dokumenti, mida ei ole olemas. Politseiametnike korraldusi kaebajale 16.08.2022 monumendi „Kolm tääki“ juures ei vormistatud kirjalikult. Vastustaja on 28.02.2024 menetlusdokumendis „Vastus kohtunõudele“ selgitanud, et kaebaja kinnipidamise protokollist ning Triinu Õrase ja Galina Lati ettekannetest nähtuvalt andsid politseiametnikud kaebajale 16.08.2022 monumendi „Kolm tääki“ juures korraldusi lahkuda. Vastustaja esitas politseiametnike Triinu Õrase ja Galina Lati 07.06.2023 ettekanded e-toimikusse. Kaebaja ei ole esitanud vastuväidet, et temale selliseid korraldusi monumendi juures ei antud. Sellest saab teha ainuvõimaliku järelduse, et kaebaja on talle antud suuliste korralduste sisust teadlik.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus PPA vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 16.08.2022 vaidlustatud toimingutega, millega rikuti kaebaja õigusi vabadusele, turvalisusele, kehalisele puutumatusele, tervise kaitsele, inimväärikusele ja eraelu puutumatusele.
3-22-1955
17.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kinnipidamisel 16.8.2022 (tema paigutamisel politsei sõidukisse ja hiljem arestimaja ruumides toimingute tegemisel) piirati olulisel määral isiku füüsilist vabadust. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti isik kinni kell 12:01 ja vabastati kell 16:02, s.o isikut peeti arestimajja sõites ja seal toiminguid tehes kinni kokku neli tundi.
18.Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
19.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), järgnevalt võtab kohus seisukoha kaebaja videofailide lubatavuse osas (II), seejärel lahendab kaebuse sisuliselt (III) ja jagab menetluskulud (IV) I
20.Kohus otsustas 11.4.2024 määruses vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ja seda hoolimata kaebaja taotlusest korraldada istung. Kohus põhjendas istungi korraldamata jätmist määruses. Kaebaja on esitanud 20.7.2024; 15.7.2024; 1.10.2024; 14.10.2024 taotlusi, märkides: 27.02.2024 „Vastuses kohtunõudele“ ja 01.10.2024 „Vastuses kaebaja taotlusele“ vastustaja korduvalt viitab Triinu Õrase ja Galina Lati ettekannetele, kuid tal pole võimalik nendega tutvuda; võtta asja juurde video- ja helifailid; korraldada kohtuistung, et esitada küsimusi vastustajale jne. Kaebaja on ülalmärgitud menetlusdokumentides esitanud sisuliselt vastuväite kohtu otsustusele lahendada asi kirjalikus menetluses. HKMS § 90 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohus jätab kaebaja vastuväite rahuldamata ning jääb varem esitatud seisukohtade juurde neid siin uuesti üle kordamata.
21.Kohus märgib täiendavalt siiski järgmist: Käesolevas asjas on vaidluse asjaolud piisavalt selged. Halduskohus ei näe, millist täiendavat kasu asja lahendamisel tekiks sellest, kui kaebus lahendataks istungil. Lisaks võimaldab asja lahendamine kirjalikus menetluses lahendada asja oluliselt kiiremini kui istungimenetluses ning väiksemate kuludega. Samuti on kaebaja olnud ise aktiivne kirjalike dokumentide ja selgituste esitaja. Asja läbivaatamise vormi valimine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste tahteavaldustega, seega kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses ei ole keelatud ka juhul, kui menetlusosaline on taotlenud kohtuistungi korraldamist. Kohtule ei ole käesolevas haldusasjas äratuntav, et kaebuse arutamine kohtuistungil olnuks kaebuse lahendamiseks vältimatult vajalik või võinuks viia teistsuguse otsuseni. Kohus jätab vastuväite rahuldamata ja jääb 11.4.2024 määruse selgituste juurde ning märgib, et halduskohtu hinnangul on kohtuasja materjalides piisavalt selgitusi selle kohta, miks loeti kaebaja tegevust avaliku korra rikkumiseks, ning täiendavate selgituste küsimiseks vajadus puudub. Kohtuasja lahendamisel tuleb vältida asjas sisulist tähendust mitteomavaid menetlustoiminguid. II 22.Kaebaja edastas 1.10.2024 kohtule videosalvestised, mille kaebaja tegi 16.8.2022 NarvaNarva-Jõesuu maantee 8 km. Edastatud videosalvestistel on kajastatud isikute suhtlus vene keeles, kaebaja esitas ühe salvestise eestikeelse transkriptsiooni, et kaebajal hakkas halb ja kutsuda talle kiirabi. HKMS § 62 lg 3 p 1 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi
3-22-1955 vastuvõtmisest, kui tegemist on põhiõiguse rikkumisega saadud tõendiga. Sama põhimõte kohaldub analoogia korras ka haldusmenetlusele, sest ka haldusmenetluses ei ole lubatav tugineda tõendile, mis ei ole saadud seaduslikult, s.o seaduses puudub volitusnorm sellise tõendi kogumiseks ning millega rikutakse nii isiku põhiõigust eraelu kaitsele kui ka piiripealsena õigust sõnumisaladusele. Riigikohus on 16. jaanuari 2003. a määruses asjas nr 33-1-2-03 p-des 11 ja 13 selgitanud, et ei kriminaalmenetluses, haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses ei too tõendi kogumise õigusvastasus alati kaasa selle tõendi lubamatust. Üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine toob kaasa tõendi lubamatuse. Selleks, et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata, millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga. Lähtudes HMS §-st 58 toob üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine kaasa tõendi lubamatuse. Seega peab kohus kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis mõjutada sisulist otsustamist. Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga. Õigusvastase toimingu tulemusena saadud teave võib aga olla ajendiks kontrolli läbiviimisele ja tõendite kogumisele haldusmenetluses. Samasugust seisukohta on Riigikohtu halduskolleegium korranud ka lahendi nr 3-3-1-6-03 p-des 11 ja 12. 23.Kuna kaebaja salvestas vestlusi PPA ametnikega ning hiljem edastas salvestised kohtule, on tegu isikuandmete töötlemisega. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus - IKÜM) art 6 sätestab isikuandmete töötlemise seaduslikkuse tingimused. Art 6 p 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.
24.Vaidlust ei ole, et PPA ametnikud täitsid ajal, kui kaebaja neid filmis 16.8.2022 NarvaNarva-Jõesuu maantee 8 km, teenistusülesandeid. Ametnikud on samal ajal ka füüsilised isikud, kellel on õigus isikuandmete kaitsele. Euroopa Kohus on samuti korduvalt tõdenud, et isikuandmete kaitse laieneb avalikke ülesandeid täitvatele inimestele, vt nt ClientEarth ja PAN Europe vs. EFSA, C-615/13 P, p 30 (avalikke ülesandeid täitnud komitee tegevuses osalenud ekspertide arvamused); Buivids, C345/17, p-d 44-47 (ametiülesandeid täitvatest politseinikest digitaalse kaamera kõvakettale videosalvestise tegemine). Kas isikuandmete töötlemine on konkreetses olukorras lubatav, sõltub töötlemise õiguslikust alusest ja töötlemise põhimõtete järgimisest. Kohtupraktikas on salaja lindistatud salvesti peetud lubatud tõenditeks näiteks olukorras, kus kaebaja püüdis kaitsta oma õigusi võimalikus teenistusvaidluses ning muul viisil tal tõendeid koguda polnud võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2023. a otsus asjas 3-20-2579, p 13), samuti
3-22-1955 olukorras, kus kaebaja püüdis tõendada töökiusamist (Riigikohtu 6. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-17-842). Kohtuasjas nr 3-21-922 (Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2021. a otsus) leidis PPA, et politseiametniku tegevuse talletamine teabekandjal ei ole ohuks või korrarikkumiseks. Kehtiv õigus ei keela teenistuskohustusi täitva politseiametniku filmimist või pildistamist, seda ka toimingule allutatud isikul. Nimetatud põhjusel puudub sanktsioon sellise tegevuse lõpetamiseks või karistusõigusliku hinnangu andmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. a direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (andmekaitsedirektiiv) art 7 punkt f annab kaebajale salvestise tegemise õiguse, kui poolte huvide ja õiguste kaalumisel osutuvad kaebaja huvid kaalukamaks. Andmete töötlemine võib olla õigustatud eluliste huvide kaitseks või õigustatud huvi korral, mis kaaluvad üles andmesubjekti (käesoleval juhul PPA ametnike) huvid ja põhiõiguse (punktid d ja f). Kohtu hinnangul oli kaebajal vaja salvestisi eesmärgil, et tõhusalt vaidlustada väidetavat PPA õigusvastast tegevust ning saada vajaduse korral kohtulikku kaitset (PS § 15). Õigustatud huvi hindamisel pole oluline, kas isikuandmete töötlemine lõpptulemusena võimaldas töötleja õigustatud huvi realiseerida. Isikuandmete töötlemise ajal ei olegi võimalik seda kindlalt teada. Tuleb märkida, et praegusel juhul on kohus hinnanud vaid salvestiste kohtule ja PPA-le üleandmise mõju andmesubjektidele. Juhul, kui kaebaja avaldab salvestised määramata isikute ringile, võib tulemus olla teistsugune, sest riive tugevus PPA ametnike isikuandmete kaitseõigusele sõltub ka sellest, kellele ja kuidas andmeid avaldatakse.
25.Kirjeldatu alusel peab kohus kaebaja poolt esitatud videofaile lubatavateks. III 26.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju hüvitamise üldised eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
27.Antud juhul on tegu haldusmenetluse raames isiku kinnipidamisega, eesmärgiga ennetada rikkumisi ning tõkestada alustamata või lõpetamata süütegusid nn. preventiivne ehk haldusõigusest tulenev ohtu ennetav või kõrvaldav tegevus. Isikute kinnipidamise puhul on tegemist kõige rohkem isiku põhiõigusi riivava erimeetmega. Isikult võib vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning kedagi ei tohi ilma kohtu loata kinni pidada üle 48 tunni. Kohtupraktikas on lähtutud avaliku korra mõiste sisustamisel KorS-ist. KorS § 4 lg 1 järgi on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.
3-22-1955 KorS § 23 lg 3 on isikul on kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]. KorS § 24 lg 1 kohaselt on riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine korrakaitseorgani poolt ohu ennetamiseks lubatud, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht. KorS § 44 sätestab viibimiskeelu. KorS § 44 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel: 1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral; 2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks; 3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks; [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] 4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks; [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] 5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks või [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] 6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] Kui vähemalt üks neist eeldustest täidetud ei ole, on PPA sekkumine välistatud. Praegusel juhtumil olid KorS § 44 lg 1eeldused täidetud. Isiku(te) provotseeriv käitumine võib kujutada ohtu, s.t tõenäosust, et lähitulevikus võib aset leida kaitstava õigushüve kahjustus. Provotseerimise all mõistetakse seda, kui midagi kutsutakse tahtlikult esile või kui kedagi ässitatakse (Eesti keele seletav sõnaraamat). Seega konkreetsel viibimiskeelu rikkumise puhul ei pea PPA ära ootama isiku suhtes ohu tekkimist. Oht, kui selline tekib juba puhtalt viibimiskeelu või lähenemiskeelu rikkumise faktiga. Vaidlust pole faktis, et kaebaja viibis 16.8.2022 viibimiskeelu alas. PPA peadirektor andis 16.08.2022 korralduse demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist muuhulgas Narva-Jõesuu maanteel asuv mälestusmärk „Kolm tääki“. Sama korraldusega kehtestas PPA peadirektor ülekaaluka avaliku huvi kaitseks ning haldusmenetluse läbiviimise tagamiseks viibimiskeelu monumendi ümber alates teisaldamise algusest kuni korralduse täitmiseni. Korraldus jõustus allkirjastamisest. Et operatsioon turvaliselt läbi viia, suleti monumendi juures viibimiskeelu raames tee nii autoliiklusele kui ka jalakäijatele. Viibimiskeeld lõpetati kell 15.22. Kaebaja leiab, et 16.8.2022 PPA õigusvastaste tegevustega ( vt käesoleva otsuse p. 8) rikuti kaebaja õigusi vabadusele, turvalisusele, kehalisele puutumatusele, tervise kaitsele, inimväärikusele ja eraelu puutumatusele, mis tõi endaga kaasa füüsilised ja vaimsed kannatused ning tervisekahju. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja suhtes toime pandud mingit sellise tõsidusega tegu, mida oleks võimalik kvalifitseerida tema väärkohtlemise või väärikust alandava kohtlemisena. Inimväärikuse elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja
3-22-1955 oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, õigus informatsioonilisele enesemääramisele, õigus kehalisele puutumatusele (vt lähemalt Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. E. Lillemaa jt. PS § 18 kommentaar, komm 11. – Ü. Madise jt (toim)). Konkreetsel juhul peeti kaebaja 16.08.2023 kell 12:01 kinni üksnes ohu tõrjumise eesmärgil, sest ta oli viibimiskeelu alas ja tema kinnipidamine kestis alla seaduses lubatud aja ehk alla 48 tunni. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu politseiametnikega, ei oleks talle andnud õigust keelduda ametniku kehtiva korralduse täitmisest.
28.Vaidlust ei ole ka selles, et 16.08.2022 kinnipidamise protokolli kohaselt peeti kaebaja kinni Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa mnt 8 km „Kolme täägi“ juures kell 12.01 KorS § 46 lg 1 p 1 alusel. Protokolli kohaselt viibis X mälestusmärgi „Kolm tääki“ juures ja ei allunud korraldustele. Politseiametniku korraldus lahkuda ei olnud tühine, vaid kehtiv ning kaebajal tuli seda täita (KorS § 1 lg 2, § 23 lg 3 ning HMS § 60). Protokolli on märgitud, et taoline pingeolukord ja meeleolud võivad endaga kaasa tuua avaliku korra raskeid rikkumisi ja ka süütegusid elu, kehalise puutumatuse ning füüsilise vabaduse vastu ning loovad massiliste korratuste puhkemise reaalse ohu.
29.Seega kaebaja rikkus 16.08.2022 mälestusmärgi „Kolm tääki“ juures kehtestatud viibimiskeeldu, ei allunud politseiametnike korraldustele lahkuda ning kuna politseiametnike hinnangul esines vahetu oht avaliku korra raske rikkumise ja elu, kehalise puutumatuse ning füüsilise vabaduse vastaste süütegude toimepanemiseks ning ka massiliste korratuste puhkemiseks, siis peeti kaebaja KorS § 46 lg 1 p 1 alusel kinni.
30.Kaebaja toimetati kuni monumendi „Kolm tääki“ juures viibimiskeelu lõppemiseni, st kuni monumendi demonteerimise ja teisaldamise lõpuleviimiseni, ning kinnipidamise protokolli vormistamiseks, Viru Vangla territooriumil asuva Jõhvi arestimaja ruumidesse. Kaebaja ei ole esitanud vastuväidet, et temale selliseid korraldusi monumendi juures ei antud. Sellest saab teha järelduse, et kaebaja on talle antud suuliste korralduste sisust teadlik.
31.Kaebajalt arestimaja ruumides vabadust ei võetud, st lukustatud ruumi teda ei suletud. Kogu arestimajas viibimise aja tegelesid politseiametnikud kaebajale tema kinnipidamise aluste, põhjuste ning kaebaja õiguste selgitamisega. Kuivõrd kaebaja kurtis halba enesetunnet, kutsusid politseiametnikud pärast kinnipidamisega seotud toimingute lõpetamist kaebajale kiirabi ning kaebaja toimetati haiglasse. Seega pole PPA piiranud õigusvastaselt kaebaja vabadust.
32.16.8.2022 kinnipidamise protokollist nähtuvalt ei ole kaebaja suhtes kasutatud vahetut sundi. Puuduvad tõendid, et PPA ametnikud oleksid kasutanud kaebaja suhtes füüsilist vägivalda.
33.Kaebaja leiab, et PPA ametnik vaatas tema isiklikud asjad läbi õigusvastaselt. Üldteada on asjaolu, et PPA arestimajadesse ja ka vanglasse sisenevate isikutega kaasas olevad esemed vaadatakse läbi eesmärgiga välistada esemed ja ained, millega on võimalik isikul ennast või teisi isikuid kahjustada. Kuna kaebaja sisenes PPA Jõhvi arestimajja kui avaliku võimu organi ehitisse, siis oli tema asjade läbivaatus õigustatud. Kaebajal kaasas olnud esemed on loetletud kaebaja kinnipidamise protokollis. Kinnipidamise protokollist nähtuvalt on kaebajale protokolli tutvustatud ning see on ka tõlgitud. Samuti on protokollist nähtuvalt tutvustatud kaebajale tema õigusi ja kohustusi nii eesti kui ka vene keeles. Kohale, kuhu protokollis märgitakse kinnipeetud isiku selgitused, taotlused ja vastuväited, on
3-22-1955 märgitud, et kaebaja neid ei esitanud. Kaebaja on eelnimetatud asjaolusid keeldunud oma allkirjaga kinnitamast. Protokollil on politseiametnike Triinu Õrase ja Galina Lati omakäelised allkirjad ning tõlk Kristina Kiros-Nepotšatõhi digitaalne allkiri. Kaebaja nende õiguste takistamist või kahjustamist praegusel juhul ei esine. PPA on järginud KorS §-des 46 lg 1 p 1, 47 lg 1, § 48, § 49, § 52 lg 1p 1 ja 57 (2) sätestatut.
34.Halduskohus nõustub vastustajaga, et tõene ei ole ka kaebaja väide tema meditsiinilisele abile juurdepääsu takistamisest, kuna just politseiametnikud olid need, kes kaebajale kiirabi kutsusid. Kaebaja on küll esitanud 2.1.2023 tõendina ambulatoorne epikriisi nr 68901235, mis tema väitel sisaldab delikaatseid ehk eriliiki isikuandmeid – meditsiinilise diagnoosi, anamneesi, haiguse kulgu, teostatud meditsiinilisi protseduure ja analüüside tulemusi, mis ei oma tähtsust kohtuasja 3-22-1955 lahendamisel, ambulatoorse epikriisi nr 68901235 kohtule esitatud koopial nimetatud andmed ei ole nähtavad. Seega esitatud tõendist ja kaebaja väidetest ei selgu, milles kaebaja abivajadus täpsemalt seisnes ning missuguse tervisega seotud kahju on PPA kaebajale tema arvates põhjustanud. Kohus rõhutab, et ainult kaebajal on õigus esitada ülalmärgitud delikaatseid tõendeid ja kohus ei pea kaebajat teavitama sellest, milliste asjaolude kohta tal tuleb tõendeid esitada, seega on halduskohus täitnud selgitamiskohustuse jj. Antud juhul on oluline kaebaja andmekaitse, sest Tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et VÕS §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti VÕS § 768 lg 1. Vastavalt VÕS § 770 lg 3 peab patsient ise tõendama vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata.
35.Kohtule esitatud ambulatoorsest epikriisist nähtub vaid, et politseiametnikud täitsid oma kohust ja kutsusid kaebajale Jõhvi arestimajja kiirabi ning, et kaebaja on 16.08.2022 toimetatud kiirabiga Ida-Viru Keskhaiglasse, kuid ei selgu anamnees ega lõplik kliiniline diagnoos. Seega on kaebajale võimaldatud meditsiinilisele abile juurdepääsu. Kaebaja on kaebuses lakooniliselt märkinud, et PPA tegevus alandas tema inimväärikust ning kahjustas tema tervist, seejuures jätnud selgitamata, milles tervisekahju ning inimväärikuse alandamine seisnes ega esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kuna kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks 16.8.2022 kaasnenud mõni RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud õigushüve kahjustamine, siis on täitmata juba üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus.
3-22-1955 Kokkuvõttes leiab kohus, et kuna kahju hüvitamise eeldused on täitmata, jääb kaebus rahuldamata ja hüvitis kaebajale välja mõistmata.
36.Halduskohus peab vajalikuks selgitada kaebajale, et julgeolekuolukord Euroopas on alates 24.2.2022 põhimõtteliselt muutunud, kuna VF viib Ukrainas läbi provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist agressiooni, õõnestades jämedalt Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust ning rikkudes rängalt rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja põhimõtteid, õõnestab Euroopa, sh Eesti Vabariigi ja ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust. Kaebaja kui üksikisiku meelsust ei ole võimalik välja selgitada ja see ei ole ka menetluse eesmärk. Venemaa, kui sõjas oleva terroristliku režiimi riigi kodanikud, ei ole võrreldavad teiste nt Euroopa riikide kodanikega. Seetõttu on nende erinev kohtlemine lubatav. Avalike allikate kohaselt toetab suurem osa VF kodanikest VF sõjategevust Ukraina vastu. Kohtul puudub põhjus selles hinnangus kahelda. Meedias on varasemalt kajastatud ka VF kodanike avalikku toetust 2014. a Donetski ja Luganski oblasti ja Krimmi annekteerimisele. VF kodanikud toetavad VF territoriaalseid ambitsioone, mõjuvõimu laiendamist ja Ukraina ründamist, kuid ei soovi ise sõjas osaleda (mida kinnitab mobilisatsioonile järgnenud ulatuslik väljaränne) jj. Vastavalt KarS §-le 151’ on alates 29. aprillist 2022 väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine) eelnõu 585 SE seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks, et Eesti õiguskord ning Eesti inimeste õigushüved oleks kaitstud agressioonikuritegudega seonduva vaenutegevuse eest. Selliseks vaenutegevuseks võivad seletuskirja järgi olla nii üleskutsed vägivallale kui ka provokatiivsed sümbolite kasutamised jj. IV
37.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja 23.12.2022 määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
38.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.