MAVE Varahalduse OÜ kaebus Transpordiameti 01.06.2022 korralduse nr 1.1-3/22/419 osaliselt ja 09.08.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/14645-3 tervikuna tühistamise nõuetes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MAVE Varahalduse OÜ, esindajad: v-adv. Villy Lopman ja adv. Sandra Kaas Vastustaja – Transpordiamet, esindaja F.Q
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MAVE Varahalduse OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta MAVE Varahalduse OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1897 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib (HKMS § 212 lg 1).
Riigikohtule
esitada
kassatsioonkaebuse
hiljemalt
09.12.2024
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-1897 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja on Rae vallas Peetri külas asuva Läike tee 32 kinnistu (katastritunnus 65301:001:2643) omanik. Kinnistul asub kolm hoonet, kus paiknevad tööstus-, lao- ja äripinnad.
2.Transpordiamet andis 01.06.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/419 (vaidlustatud korraldus) projekteerimistingimused (PT) Tallinna väikese ringtee ehitusprojekti koostamiseks. PT näevad ette Tallinna väikese ringtee ja Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee (Tartu maantee) ristumiseks lahenduse, kus kõnealune maantee tõstetake viaduktile ja selle alla rajatakse ringristmik, mis jääb osaliselt Läike tee 32 kinnistule. Menetluse käigus esitas kaebaja vastuväited, leides, et tee planeerimine tema kinnistule ei ole vajalik ning piirab tema omandiõigust ebaproportsionaalselt olukorras, kus samas kõrval asuvad hoonestamata Allika ja Tudriku kinnistud. Transpordiamet jättis kaebaja vastuväited arvestamata, leides kokkuvõttes, et kavandatud lahendus on alternatiividega võrreldes eesmärgipärasem ja otstarbekam ning selle puhul on parimal moel arvesse võetud tuleviku liikumisvajadusi, võimaluse piires on arvestatud olemasolevate ja planeeritud maakasutusfunktsioonidega ning püütud leida parim kompromisslahendus, mis tagaks nii avalikud kui ka maaomanike huvid.
3.Kaebaja esitas vaidlusaluse korralduse tühistamiseks vaide, mille Transpordiamet jättis 09.08.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/14645-3 rahuldamata, leides kokkuvõttes, et kaebajale tagati ärakuulamisõigus ja PT andmisel ei tehtud kaalutlusvigu. Vaideotsuses sisalduvad kokkuvõttes järgmised põhjendused. Tallinna väike ringtee on väga suure avaliku tähtsusega tee. Mitme erineva lahenduse vahel osutus valituks selline, mis on kooskõlas üldplaneeringuga, mille jooniselt nähtub, et ramp kulgeb üle Läike tee 32 kinnistu ja ka üle tänase hoonestuse. Trassi ei ole võimalik nihutada nii palju, et see ei ulatuks Läike tee 32 kinnistule. Alternatiivne lahendus, kus probleemne parempööre oli lahendatud viadukti alt läbisõidu ja seejärel paremale pööramisega, on tehniliselt teostamatu, kuna ringristmik, mis pidi piirkonda teenindama, asus liialt lähedal kõrgele viaduktile ning ei oleks olnud võimalik viia omavahel kokku viadukti ning selle otstes paiknevaid ringteid nõuetekohaselt pikakalletega. Töötati välja uus lahendus, kus ringristmikud olid paigutatud viaduktist piisavalt kaugele, millise lahenduse puhul on probleemiks see, et sobivas asukohas ei olnud olemas vaba maa-ala, kuhu planeerida ringristmikule suunduvaid harusid. Seetõttu töötati välja uus lahendus, mille korral oleks ringristmik asunud märkimisväärselt põhja pool, millise lahenduse kohta leidsid piirkonnas asuvad ettevõtted ja elanikud, et see ei teeninda piisavalt hästi kohalikku piirkonda ning see suunab transiitliikluse läbi kohaliku piirkonna, millega kaasneb liiklusoht. Seetõttu otsustati lahenduse kasuks, mis tagaks liiklussõlme toimivuse nii, 2(16)
3-22-1897 et kohalikku piirkonda oleks tagatud juurdepääsud ning transiitliiklus ei läbiks kohalikke piirkondi.
4.Kaebaja esitas 07.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.
4.1.Vastustaja rikkus ärakuulamisõigust, kuna kaebaja ei saanud ligi aasta jooksul sisulist tagasisidet enda esitatud seisukohtadele ja ettepanekutele, sedavõrd keerulises menetluses vajalikku dialoogi kaebaja ja vastustaja vahel ei tekkinud. Kaebaja ei saanud 2021. aastal toimunud ärakuulamise käigus esitada seisukohta alles 2022. aasta kevadel valminud lõpliku projektlahenduse asukohaskeemi ja keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande kohta.
4.2.Vaidlustatud korraldus on ilmsete kaalutlusvigadega, kuna sisulist kaalumist ei ole toimunud. Läike tee 32 kinnistu osas alternatiivide kaalumine on tõendamata. Üldplaneeringu seletuskirjas on rõhutatud, et kavandatud teede asukohad on üksnes indikatiivsed. Ei ole tõendatud, et puudus põhimõtteliselt mõistlik võimalus rajada ringtee Läike tee 32 kinnistust eemale. Vastustajal oleks olnud võimalus vältida kaebaja õiguste ebaproportsionaalset riivet ringtee ja liiklussõlme asukoha liigutamisel vaid ca 15,85 m eemale Läike tee 32 kinnistul asuvast hoonest, võttes muu hulgas arvesse, et Läike tee 32 kinnistu kõrval asuvatel hoonestamata ja pindalalt oluliselt suuremate ning 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Tudriku ja Allika kinnistutel puuduvad kehtivad detailplaneeringud.
4.3.Vastustaja on kohtumenetluses asunud lubamatult vaidlustatud korraldust tagantjärgi põhjendama, esitamata samas veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid, et nendest tagantjärgi esitatud kaalutlustest vaidlustatud korralduse andmisel ka tegelikult lähtuti.
4.4.Kavandatava ringtee kulgemine üle kaebajale kuuluva välja arendatud ning kasutuses oleva hoonestatud Läike tee 32 kinnistu omab õiguste riive mõttes ebaproportsionaalselt suuremat negatiivset mõju võrreldes vastustaja poolt esile toodud teiste naaberkinnistutega. Lisaks eeldatavalt olulisele müra- ja vibratsioonitaseme tõusule Läike tee 32 kinnistul, kaob PT kohase lahenduse realiseerimise korral Läike tee 32 kinnistul enam kui 70 olemasolevat parkimiskohta, samuti kaob üks kahest juurdepääsust Läike tee 32 kinnistule.
4.5.Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et PT kohane lahendus on otseses vastuolus Läike tee 32 kinnistul kehtiva detailplaneeringuga (DP), mis nägi ette hoonete planeerimise Tallinn-Tartu maantee poolt vaadates kinnisasja tagumisse ossa.
4.6.Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata kavandatava tegevusega kaasneva mürataseme tõusu Läike tee 32 kinnisasjal asuvates hoonetes. Potentsiaalsed müra vähendamisega seotud kulud ei mahu kaebaja tavapärase äririski raamidesse.
4.7.Vastustaja ei ole arvestanud vajadusega tagada Läike tee 32 kinnistul vajalikud pöörderaadiused, mis on olulised nii seal asuva hoone tuleohutuse seisukohast kui ka manööverdusruumina veoautode ligipääsuks kinnistul asuvatele ladudele.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.
5.1.Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebajale esitati 16.07.2021 kirjaga nr 81/21-1921/17539-1 selge ülevaade kavandatavast lahendusest, milline vaidlustatud
3(16)
3-22-1897 korraldusega ka kehtestati. Vastustaja on kaebaja seisukohti haldusmenetluses sisuliselt kaalunud, mis kajastub vaidlustatud korralduse lisas 2.
5.2.Vaidlustatud korralduse andmisel ei ole tehtud kaalutlusvigu ja see on proportsionaalne. Vastustaja lähtus üldplaneeringus toodud lahendusest. Tallinna väikese ringtee asukohta on juba täpsustatud kehtestatud ja menetluses olevates detailplaneeringutes. Vastustaja on kaalunud erinevaid lahendusi. Planeeritav ringristmik hakkab asuma olemasoleva Tartu maantee all. PT-s toodud lahenduse kohaselt on Tartu maantee viadukti pikkuseks ca 206 m ja rajatise üldpikkus koos tugimüüridega 870 m. Kui planeeritav ringristmik rajada Allika kinnistule, tuleb Tartu maantee viadukt koos tugimüüridega rajada ca 2 km pikkusena, kuna tuleb tagada vähemalt kolmest kohast avad Tartu maantee liikluse läbipääsuks Tallinna väikese ringtee ja Tartu maantee vahel ehk tegemist oleks kolm korda mahukama rajatisega, mis oleks ligikaudu kümme korda kallim ega oleks samas liikluslahenduslikult nii hästi toimiv kui PT-ga määratud lahendus. Üldplaneeringus ei ole ette nähtud lisakogujateede väljaehitamist piki Tartu maanteed, mis tähendab, et kirjeldatud lahenduse puhul oleks tegemist üldplaneeringu olemusliku muutmisega. Kui nihutada teed nii, et see asuks Allika kinnistul ning ei ulatuks Läike tee 32 kinnistule, muutuvad osade ringristmikule suunduvate harude nurgad järsuks, mille tõttu väheneb foorreguleeritud ringristmiku peatumisaladel peatuvate sõidukite arv ja seeläbi väheneb ringristmiku läbilaskevõime. Pealegi, kui Tallinna väike ringtee planeerida nii, et see ei kulgeks Läike tee 32 kinnistult, põhjustab see liikluskorralduses nii olulise muudatuse, et Läike tee ei toimi enam kogujateena, samuti looks see olukorra, kus kõik pöörded toimuksid läbi siseteede, mis mõjutaks negatiivselt liiklusohutust.
5.3.Vastustaja on Tallinna väikese ringtee lahendust optimeerinud maksimaalselt, viies vajaduse kasutada Läike tee 32 kinnistut miinimumini, sh on ringristmikult kaotatud ära eraldiseisvad pöörderaja.
5.4.Juba kaebaja kinnistule hoonete planeerimisel oli ületatud kaebaja viidatud müra normtasemed, mistõttu jääb arusaamatuks, miks eeldab kaebaja nüüd, et vastustaja peaks sellise normtaseme ületamise eest vastutama.
5.5.Vastustaja ja kaebaja esindajate vahel 02.05.2022 toimunud kohtumisel palus vastustaja kaebajal täpsemalt esile tuua, milliseid pöörderaadiuseid ja millises asukohas kaebaja kinnistul tagada tuleb, millist täpsustust kaebaja aga ei esitanud. Parkimiskohtade osas pakkus vastustaja 06.04.2022 toimunud koosolekul kaebajale välja, et kuna PT-s toodud lahenduse realiseerimisel muutub tee liiklusrežiim ning piirkiiruseks määratakse 50 km/h, on kaebajal võimalik parkimiskohti juurde rajada.
6.Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6.1.Vastustaja on kaebajale nõuetekohaselt taganud ärakuulamisõiguse, kaasates kaebaja menetlusse 16.07.2021 kirjaga nr 8-1/21-192/17539-1 ning andes talle võimaluse esitada oma seisukohad, mida kaebaja ka kasutas. Vastustaja 16.07.2021 kirjas sisaldus link, kust oli võimalik tutvuda projekteeritava teelõigu asukohaskeemiga ning tugiplaanidega. Kaebajal oli võimalik kavandatava lahendusega tutvuda ning keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikul arutelul osaleda. Lisaks nähtub vastustaja 19.04.2022 kirjast nr 8-1/21-192, et vastustaja edastas kaebajale projektlahenduse pdf- ja dwg-formaadis, misjärel toimus 4(16)
3-22-1897 06.04.2022 koosolek, kus vastustaja põhjendas valitud lahenduse vajalikkust, selgitades samas kaebaja kinnistule kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Vastustaja ei pidanud kaebaja 02.08.2021 esitatud ettepanekutele vastama enne vaidlusaluse korralduse andmist.
6.2.Üldplaneeringu maakasutuse kaardi nr 1 kohaselt asub Läike tee 32 perspektiivse eritasandilise ristmiku rajamiseks vajalikul maa-alal, samuti on sinna planeeritud perspektiivne maantee. Läike tee 32 kinnistu jääb umbes ca 3043 m 2 ulatuses avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse. Koostamisel oleva uue üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb Läike tee 32 kinnistu perspektiivsele Tallinna väikese ringtee maa-alale. Tallinna väikese ringtee trassikoridori kulgemine üle Läike tee 32 kinnistu on märgitud Tudriku ja Sepa-Rae 2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringus (DP0225), mis on algatatud 2004. aastal. OÜ Reaalprojekt koostatud töös nr P19077 „Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti koostamine. Variantide võrdlus“ on võrreldud kahte alternatiivi, millest esimese puhul on Tallinna väike ringtee põhitrassil toodud viaduktiga üle Tartu maantee nii sõidukid kui kergliiklejad, manöövrid Tartu maanteelt Tallinna väikesele ringteele ja vastupidi toimuvad Lepiku tee – Tallinna väikese ringtee ning Tähnase tee – Tallinna väikese ringtee foorreguleeritud ringristmike kaudu ning teise kohaselt kavandatakse Tartu maantee ja Tallinna väikese ringtee liiklussõlme foorreguleeritud ringristmik, TallinnTartu maantee on toodud viaduktiga üle ringristmiku ning jalakäijate ristumine on lahendatud kolmandal tasandil foorreguleeritud ringristmiku all.
6.3.Kaebajale ei tule ühestki kehtivast planeeringust ega ka koostamisel olevast planeeringust subjektiivset õigust nõuda, et perspektiivset Tallinna väikese ringtee trassi ei rajataks tema kinnistule. Vastustaja on vaidlusaluse korralduse lisas 2 selgitanud, miks ei saa liikluslahendust muuta ning milliseid variante kaaluti ja mida arvesse võeti. Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 5 kohaselt on üldplaneering projekteerimistingimuste alus ning vastustaja ei saa planeerida projekteerimistingimustega perspektiivset tugimaanteed kaebaja kinnistu asemel kõrvalkinnistutele, kui kehtiva üldplaneeringuga on selgelt ette nähtud, et perspektiivne tee kulgeb üle kaebaja kinnistu. Küll aga oli vastustajal võimalus kaaluda, kui ulatuslikult planeerida Tallinna väikese ringtee trassi üle kaebaja kinnistu. Ühtlasi seadis vastustajale kaalutlusõiguse piirid alternatiivvariantide võrdlusanalüüs, kus võrdluse aluseks oli alternatiividega seotud hinnangulised kulud ning sotsiaalmajanduslikud kulud. Samuti võis vastustaja arvesse võtta ka koostamisel olevaid planeeringuid, et vältida tulevikus planeeringute vastuolu.
6.4.Alternatiivide kaalumist on selgitatud vaideotsuses. Vastustaja oleks võinud esitada vaidlusaluses korralduses või selle lisas 2 põhjendused, miks ei ole võimalik nihutada Tallinna väikese ringtee koridori ja liiklussõlme asukohta selliselt, et see jääks kaebaja kinnistust välja, ent see ei ole oluline põhjendamispuudus, mis tingiks haldusakti õigusvastasuse. Ka vaidlusaluse korralduse lisas 2 toodud põhjendustest on arusaadav, miks kaebaja ettepanekuga arvestada ei saanud. Järelikult on vastustaja kaalutlusõigust teostanud, võttes arvesse olulisi asjaolusid ning kaaludes võimalikke erinevaid alternatiive.
6.5.Kuigi kaebajal on õigus selles, et vaidlusaluse korralduse lisas 2 välja toodud alternatiivlahendused erinevad üksteisest vaid tehniliste detailide osas, on vastustaja põhjendanud, miks ei saanud trassikoridori või selle asukohta PT-ga asuda muutma. Samuti on vastustaja asjakohaselt selgitanud vaideotsuses, et kehtivas üldplaneeringus ettenähtud 5(16)
3-22-1897 lahendust ei realiseeritud täpselt selliselt, nagu oli üldplaneeringus ette nähtud, kuivõrd üldplaneeringus kajastatud lahendus eeldas parempöörde rambi rajamist üle Läike tee 32 kinnistul olevate hoonete.
6.6.Täiendavalt on vastustaja selgitanud oma 28.04.2023 menetlusdokumendis, et kohtumenetluses kaebaja välja pakutud variant, et kavandatav ringtee jääks kaebaja kinnistul asuvast hoonest 15,85 m kaugusele, ei ole võimalik. Nimelt, kui nihutada vaidlusalust liiklussõlme Läike tee 32 kinnistult eemale, muutuks Vägeva tee 3a kinnistul asuv hoone kasutamatuks, samas kui PT-s toodud lahenduse puhul on ka kaebajale kuuluv Läike tee 32 kinnistu kasutamine endisel viisil tagatud ning säilib ka Vägeva tee 3a hoone. Ühtlasi on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et kui nihutada liiklussõlme Läike tee 32 kinnistust eemale, mõjutaks see olulisel määral Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistu hoonestusalasid.
6.7.Kuigi õige on kaebaja väide, et kaebaja kinnistu kõrval asuvad hoonestamata kinnistud, mis on pindalalt oluliselt suuremad ja millel puudub kehtiv detailplaneering, ei anna see alust automaatselt pidada olulisemaks kaebaja huvi. Kehtiv üldplaneering annab kõrvalkinnistute omanikele muu hulgas õiguse eeldada, et Tallinna väikese ringtee asukoht jääb üldplaneeringuga märgitud alasse. Vastustajal on kohustus arvestada oluliste asjaoludega, milleks on ka menetluses olevad planeeringud ning avalike huvidega. Vaidlusaluse korralduse lisas 2 on vastustaja selgitanud, et kuna varem pole reserveeritud piisavalt suurt maa-ala, et projekteerida ja ehitada kõnealune väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega tee, tuleb kavandada tee projekteerimist läbi tihedalt asustatud või juba varasemalt planeeringutega kaetud alade. Vastustaja on arvesse võtnud tuleviku liiklusprognoose, võimaluse piires olemasolevaid ja planeeritud maakasutusfunktsioone ja püüdnud leida parima kompromisslahenduse. Seejuures säilib kaebajal oma kinnistu kasutamise võimalus. Kaebaja kinnistul parkimiskohtade kaotamisega seoses on vastustaja vaidlusaluse korralduse lisas 2 selgitanud, et on valmis koostöös kohaliku omavalitsusega leevendama kinnistult kaotatud parkimiskohti, kavandades osa parkimist riigitee äärsele tänasele haljasalale. Küsimus sellest, kuidas kaebaja kinnistusiseselt korraldada sõidukite manööverdamine ja liikumine, on kaebaja mõjusfääris. Kaebaja kinnistu suurust arvestades võib eeldada, et manööverdamiseks ruumi jagub.
6.8.Vastuses kaebusele on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et kui planeeritav ringristmik rajada Allika kinnistule, tuleks rajada kolm korda mahukam ja umbes kümme korda kallim rajatis, mis ei oleks samas liikluslahenduslikult nii hästi toimiv kui PT-ga määratud lahendus. Avalikuks huviks on ka riigi eelarveliste vahendite säästlik kasutamine. Seda enam, kui kallim lahendus ei tagaks ka paremat liikluslahendust. Ebamõistlik oleks koormata haldusakti põhjendusi selliste liikluslahenduste alternatiividega, mille realiseerimine ei oleks võimalik. Kohtumenetluses vastustaja poolt analüüsitud alternatiivlahenduste puhul ei ole tegemist haldusakti tagantjärgi põhjendamisega.
6.9.Müraga seonduvat on vastustaja nõuetekohaselt arvesse võtnud, kuna PT punktis 5.7.5 on märgitud, et tuleb teostada mürauuring ning projekteerida müratõkkeseinad vastavalt mürauuringu tulemustele. Samas ei ole vaidlust selles, et juba praegu asub kaebaja hoonestatud kinnistu Tallinn-Tartu maantee ääres, millest lähtub liiklusmüra.
6.10.Mis puudutab pöörderaadiusi kaebaja kinnistul, siis ei ole kaebaja vastu vaielnud vastustaja väitele, et 02.05.2022 toimunud kohtumisel kaebaja ja vastustaja vahel on vastustaja palunud kaebajal täpsustada, millised pöörderaadiused ja millises asukohas tagada 6(16)
3-22-1897 tuleb, kuid sellist täpsustust kaebaja ei ole seni esitanud. Vastustaja ei saanud kaalumisel arvesse võtta huvisid, mida kaebaja piisavalt selgelt ei sisustanud. Päästesõidukite juurdepääs kaebaja kinnistul asuvatele hoonetele on tagatud ka seeläbi, et sellised sõidukid võivad kõrvale kalduda liiklusseaduse nõuetest.
7.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada halduskohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
7.1.Halduskohus leidis vääralt, et vastustaja tagas kaebajale nõuetekohaselt ärakuulamisõiguse. Selleks, et kaebajale oleks tagatud tõhus ärakuulamisõigus, oleks vastustaja pidanud talle andma võimaluse oma seisukohtade esitamiseks menetluse lõppfaasis ja nii, et talle oleks olnud teada kavandatava akti sisu ja põhjendused. Samuti pidanuks vastustaja esitama oma vastused kaebaja seisukohtadele varem kui lõplikus haldusaktis, et kaebajal oleks olnud võimalus kontrollida tema ettepanekutega arvestamata jätmise ratsionaalsust ja esitada täiendavaid selgitusi võimalike alternatiivsete lahenduste kohta. Kaebaja seisukoha arvestamata jätmise hilinenud motiveerimine ei täida enam oma funktsiooni, milleks on sisulise arutelu pidamine eesmärgiga leida kõigi osapoolte huve parimal võimalikul viisil arvestav ruumilahendus. Sisulist arutelu kaebaja seisukohtade üle ei toimunud ka kahel kohtumisel, kus vastustaja esindajad väitsid üksnes, et kavandatav projektlahendus on ainuvõimalik ja parim, ent ei selgitanud, kas või milliseid alternatiivseid lahendusi konkreetselt Läike 32 kinnistu osas üldse kaaluti.
7.2.Halduskohus asus ebaõigele seisukohale, et vastustaja on kaebaja ettepanekuid sisuliselt kaalunud ja püüdnud leida mõistliku tasakaalu vastanduvate avalike ja erahuvide vahel. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt ei kaalunud vastustaja üldse kaebaja pakutud alternatiivset lahendust ehk kavandatava ringtee kulgemist selliselt, et see ei hõlmaks Läike tee 32 kinnistut. Halduskohus leidis vääralt, et vastustaja ei saanud planeerida maanteed kaebaja naaberkinnistutele tulenevalt kehtivast üldplaneeringust. Üldplaneeringus kajastatud kavandatud teede asukohad on üksnes indikatiivsed ehk üldplaneering ei välista tee rajamist muus kui seal märgitud asukohas. Vastustaja jättis lubamatult täitmata üldplaneeringust tuleneva kohustuse tee täpse asukoha lahendus maaomanikega kooskõlastada.
7.3.Vaidlustatud korralduse lisas 2 esitatud tabelis ja ka kohtumenetluses esitatud vastustaja põhjendused ei kinnita, et PT andmisel puudus põhimõtteliselt mõistlik võimalus rajada ringtee Läike tee 32 kinnistust eemale. Vaidlustatud korralduse andmisel ei toimunud mistahes kaalumist erinevate ringtee asukohalahenduste osas, vaid vastustaja lähtus asukoha osas ilma kaalumata üldplaneeringus näidatud tee asukohast. Kaebaja kirjeldas halduskohtule 10.04.2023 esitatud seisukoha punktides 32‒33 võimalikku alternatiivset lahendust, mis tähendab, et selline lahendus oli olemas, ja selle kaalumata jätmine on vastustaja poolt jäme kaalutlusviga.
7.4.Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et vastustaja võttis nõuetekohaselt arvesse koostamisel olevaid planeeringuid. Selliste planeeringute arvesse võtmine ei ole välistatud, ent nende kõrval ei või arvesse võtmata jätta muid olulisi asjaolusid, pidades silmas, et alles koostamisel olevate planeeringute näol ei ole tegemist kehtivate haldusaktidega. Väär on ka halduskohtu järeldus, et üldplaneeringust sai naaberkinnistu omanik eeldada, et Tallinna väike ringtee rajatakse üldplaneeringuga märgitud alasse. 7(16)
3-22-1897
7.5.Halduskohus on asjassepuutumatult osutanud sellele, et osa kaebaja kinnistust asub tee kaitsevööndis, kuna see ei pane kaebajale mistahes kohustust taluda oma kinnistu selles osas uue tee rajamist või sellega kaasnevat maa sundvõõrandamist.
7.6.Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et kaebaja kinnistul jääb piisavalt ruumi sõidukite manööverdamiseks. Vastustaja ei ole suuremate autode pöörderaadiuse tagatust projektlahenduse realiseerumise korral hinnanud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et kehtiva standardi kohased vajalikud pöörderaadiused ei pruugi olla päästetehnikale Läike tee 32 kinnistu linnapoolses küljes enam tagatud.
7.7.Halduskohus on lubamatult lähtunud vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel põhjendustest, mida ei ole kajastatud korralduses endas, vaid mille vastustaja esitas alles kohtumenetluses. Vastustaja ei ole seejuures tõendanud, et ta oleks kohtumenetluses esitatud põhjendustest lähtunud ka vaidlustatud korralduse andmisel.
7.8.Halduskohus on vääralt leidnud, et vaidlustatud korraldus ei riiva kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Vastupidi, sellega kaasneb kaebaja omandipõhiõigusele ja ettevõtlusvabadusele ulatuslik ja ebaproportsionaalne riive, kuna suure liikluskoormusega tee hakkab kulgema kaebajale kuuluval kinnistul asuvate hoonete vahetus läheduses, kavandatav ringtee jääb Läike tee 32/2 hoone välisseinast vaid 2,01 m kaugusele. Negatiivne mõju on naaberkinnistutega võrreldes suurem, kuna eelkõige Tudriku ja Allika kinnistud on mõlemad hoonestamata, seal puudub kehtiv detailplaneering ning need kinnistud on kaebaja kinnistust suuremad.
7.9.Halduskohus on vääralt leidnud, et parkimiskohtade kadumine ei avalda kaebajale negatiivset mõju. Leides, et parkimiskohtade arvu vähenemise leevendamiseks on vastustaja olnud valmis leidma lahendusi täiendavate parkimiskohtade rajamiseks, on halduskohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi punktis 2.14 kirjeldatud viisil ei ole võimalik Läike tee 32 kinnistul parkimiskohti juurde rajada ilma kinnistul liiklusohtlikku olukorda tekitamata, kuna välja pakutud lahenduse korral asuksid parkimiskohad otse Läike tee 32/2 hoone peasissekäikude ees. Lisaks on halduskohus põhjendamatult mööda vaadanud sellest, et vaidlusaluse lahenduse tõttu kaob üks kahest ligipääsust Läike tee 32 kinnistule.
7.10.Halduskohus on kaebajale põhjendamatult ette heitnud pöörderaadiusi puudutavate täpsustuste esitamata jätmist, kuna mingisuguseid selliseid täpsustusi ei ole vastustaja kaebajalt küsinud. Vastustaja oleks pidanud arvestama hoonestatud kinnistule ringtee projekteerimisel minimaalselt ehitiste tuleohutuse nõuetega, eelkõige sellega, et kehtiva standardi kohaselt jääb põhi-, paak-, redel- ja tõstukautode minimaalselt vajalik pöörderaadius 18,5 kuni 26 m vahele. Halduskohtu viide alarmsõiduki juhi õigusele liiklusseaduse nõuetest kõrvale kalduda on selles kontekstis asjassepuutumatu.
7.11.Väär on halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei rikkunud uurimiskohustust seoses kavandatava tegevusega kaasneva müratasemega. Vastustaja on põhjendamatult jätnud vaidlustatud korralduse andmisel tähelepanuta selle, et Läike tee 32 kinnistul asub 3 hoonet, kus viibivad igapäevaselt nii sealsete ettevõtete töötajad kui ka nende kliendid. Vaidlustatud korralduse aluseks olevas KMH aruandes ei ole aga hinnatud ehitustööde ning hiljem ringteega kaasneva mürataseme suurenemise ja vibratsiooni mõjusid Läike tee 32 kinnisasjale. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et kavandatava ringtee paiknemine Läike 8(16)
3-22-1897 tee 32 hoonetele sedavõrd lähedal võib põhjustada olulisi häiringuid seal igapäevaselt töötavatele inimestele. Lisaks võivad kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavad ehitustööd kahjustada Läike tee 32 kinnisasjal asuvaid hooneid, kuid seda tõkestavaid meetmeid ei ole ette nähtud. Vastustaja pidanuks uurimiskohustuse raames välja selgitama, milline on kavandatava tegevusega kaasnev mürataseme tõus Läike tee 32 kinnisasjal asuvates hoonetes. Halduskohus jättis lubamatult tähelepanuta ka selle, et müra ja vibratsiooni eeldatav tõus tekitab reaalse ohu, et kaebajale kuuluval kinnisasjal tegutsevate töötajate töökeskkond ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele, mis toob kaebajale potentsiaalselt kaasa lisakohustusi, millel on oluline negatiivne mõju kaebaja ettevõtlusvabadusele ja omandipõhiõigusele. Vastustaja on jätnud tähelepanuta ka selle, et Tallinna väikese ringtee paiknemine Läike tee 32 kinnisasjal on otseses vastuolus Läike tee 32 kinnisasja puudutava detailplaneeringuga, kus on ette nähtud, et vältimaks kõrge mürataseme levikut müratundlikule äritegevusele, tuleb vastavad hooned planeerida Tallinn-Tartu mnt vaatest kinnisasja tagumisse ossa, mida ka tehti.
8.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud. Vastustaja seisukohad on kokkuvõttes järgmised.
8.1.Kaebaja kuulati menetluses nõuetekohaselt ära, talle esitati PT eelnõu 16.07.2021 ning teavitati teda samas, et 27.07.2021 toimub projekti tutvustamine, millest kaebaja osa võttis. Lisaks toimus kaebaja ja vastustaja vahel 2022. aasta aprillis veel kaks kohtumist, kus arutati just kaebaja kinnistuga seonduvat. See, et vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega, ei tähenda, et teda ei kuulatud ära või tema seisukohti ei kaalutud. Vastustajal ei olnud kohustust vastata kaebaja seisukohtadele enne kui lõplikus haldusaktis.
8.2.Vastustaja teostas PT andmisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt. PT on kooskõlas üldplaneeringuga, kust tuleneb üheselt, et Tallinna väike ringtee kulgeb üle kaebaja kinnistu. Tee asukoha täpsustamine tähendab olemasoleva lahenduse piires suurema täpsusastmega lahenduse välja töötamist, mida vastustaja ka tegi, kuna täpsustas lahendust nii, et liiklussõlme ehitamiseks ei ole vaja lammutada Läike tee 32 kinnistul asuvaid hooneid. Liiklussõlme rajamine nii, et see üldse ei jääks Läike tee 32 kinnistule, ei olnud reaalne alternatiiv, sest kui nihutada Tallinna väikse ringtee asukohta nii, et see ei ulatuks Läike tee 32 kinnistule, ei oleks Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistud edaspidi kasutatavad ning see riivaks ebaproportsionaalselt nende kinnistute omanike huve. Kaebaja 10.04.2023 menetlusdokumendis pakutud lahendus ei olnud reaalne alternatiiv, sest nagu nähtub vastustaja 28.04.2023 menetlusdokumendi lisaks 1 olevalt jooniselt, siis ristmiku nihutamine nii, et see Läike tee 32 kinnistule ei jääks, tooks kaasa selle, et ristmiku üks haru ulatuks otse Vägeva tee 3 hoonesse. PT kohase lahenduse korral on Läike tee 32 kinnistu kasutamine senisel viisil endiselt võimalik. Vastustaja ei saa lahendust muuta viisil, mis suurendaks veelgi mõju Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistule, kuna juba praegune lahendus mõjutab neid kaht kinnistust pindalaliselt märksa suuremas ulatuses kui kaebaja kinnistut. Ristmiku nihutamine Allika kinnistule tähendaks aga kogu lahenduse olemuslikku muutmist, kuna ringristmiku kolm haru tuleks viia viadukti alt läbi ehk tegemist oleks kolm korda mahukama ja kümme korda kallima rajatisega. Samuti muutuks sellise lahenduse korral osad ringristmikule suunduvate harude nurgad järsuks, mille tõttu väheneks ristmiku läbilaskevõime. Peale selle, kui nihutada Tallinna väikese ringtee asukohta nii, et see ei kulgeks Läike tee 32 kinnistul, põhjustab see liikluskorralduses nii olulise muudatuse, et Läike tee ei toimi enam kogujateena nagu seni. 9(16)
3-22-1897
8.3.Vastustaja võis arvesse võtta alles koostamisel olevaid planeeringuid. Kui nihutada liiklussõlme Läike tee 32 kinnistult eemale, mõjutaks see olulisel määral Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistu hoonestusalasid, ent kuna Läike tee 32 kinnistu on PT-s toodud lahenduse puhul edaspidi senisel viisil kasutatav, tuleb PT-s toodud lahendust pidada kaebaja suhtes proportsionaalseks.
8.4.Vastustaja on sisuliselt kaalunud alternatiivseid, sh kaebaja välja pakutud lahendusi ning kajastanud seda vaidlustatud korralduse lisaks olevas tabelis. Vastustaja ei kajastanud seal lahendusi, mida ei ole mõistlikult võimalik realiseerida.
8.5.Õige on halduskohtu järeldus, et vastustaja võis muu hulgas juhinduda sellest, et ka koostamisel olevas Rae valla uues üldplaneeringus on kajastatud samasugune lahendus, mis omakorda kinnitab, et tegemist on parima võimaliku lahendusega.
8.6.Vastustaja on kaebajale pakkunud lahendusi seoses parkimiskohtade osalise kadumisega. Halduskohus leidis õigesti, et kinnistusisene sõidukite manööverdamine on kaebaja mõjusfääris. Mis puudutab kaebaja väidet, et vastustaja pakutud parkimislahenduse korral asuksid parkimiskohad hoone sissekäigu ees, siis kaebuse lisana 3 esitatud fotolt nähtuvalt on see ka praegu nii.
8.7.Veoautodele vajaliku pöörderaadiusega puudutav väide on hüpoteetiline ja sellega ei saanud vastustaja PT andmisel arvestada. 02.05.2022 kohtumisel osutas kaebaja sellele, ent ei esitanud vastustajale täpsustusi, millised pöörderaadiused ja kus täpselt tuleb tagada. Oma huvid tõi kaebaja esmakordselt esile alles halduskohtule esitatud 10.04.2023 menetlusdokumendis. Vastustaja 28.04.2023 joonis tõendab, et pöörderaadiused veoautodele ja päästesõidukitele on tagatud. Õnnetuse korral on päästetehnikal võimalik liikuda ja peatuda Tallinna väikese ringtee esimesel sõidurajal ning hädaolukorras sõidavad päästesõidukid ka üle haljasalade.
8.8.Läike tee 32 kinnistule ühe ligipääsu kadumist puudutava argumendi esitas kaebaja esmakordselt kohtumenetluses, mistõttu on selle oluline negatiivne mõju ebausutav. Samas jääb kehtima Läike tee 32 detailplaneeringus ette nähtud juurepääsulahendus.
8.9.Müra tasemega seoses on PT-s toodud lahenduse osas läbi viidud keskkonnamõju hindamine, mille punktis 3.3. on hinnatud müra ja vibratsiooni mõju. Läike tee 32 kinnistu näol on maakasutuse juhtotstarbe järgi tegemist tootmise maa-alaga. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 alusel on tegemist V mürakategooria maa-alaga, millele keskkonnamüra nõudeid kehtestatud ei ole. Läike tee 32 kinnistu asub juba praegu väga suure liiklussagedusega riigitee ääres ning kaebaja ei saa eeldada, et riigitee läheduses ei teki liiklusmüra.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et vastustaja tagas kaebajale nõuetekohaselt ärakuulamisõiguse ning teostas vaidlustatud korralduse andmisel nõuetekohaselt kaalutlusõigust, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ja huve ning leides tehniliselt ja rahaliselt optimaalseima teeprojekti valiku elluviimiseks tasakaalustatud lahenduse kaebaja ning kehtivas üldplaneeringus Tallinna väikese ringtee trassi ligikaudsesse asukohta jäävate teiste kinnisasjade omanike huvide vahel.
10(16)
3-22-1897
10.Ärakuulamisõigusega seoses nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendava osa punktides 11–15 esitatud põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vajadus kaebaja täiendavaks ärakuulamiseks enne vaidlustatud korralduse andmist oleks olnud siis, kui projekteerimistingimuste sisu oleks menetluse käigus algselt kaebajale arvamuse andmiseks esitatuga võrreldes olulisel määral muutunud. Kaebaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses ega apellatsioonkaebuses väitnud, et lahendus, mille kohta vastustaja 16.07.2021 saadetud kirjaga kaebajalt arvamust küsis, oleks konkreetselt kaebaja kinnistut puudutavas osas märkimisväärselt erinenud vaidlustatud korraldusega antud PT-s kajastatud lahendusest. Ärakuulamisõiguse tõhusaks tagamiseks peab haldusorgan andma isikule piisava teabe kavandatava haldusakti sisu kohta. Teisisõnu peab isikule olema mõistetav, millise haldusakti andmist haldusorgan kavandab, kuna üksnes sellisel juhul on isikul võimalik oma arvamuses esile tuua need tema õigusi ja huve puutavad asjaolud, mida haldusorgan isiku hinnangul otsustamisel arvesse peab võtma. Pelgalt sellest, et menetlus kestab pikka aega, ei tulene haldusorganile kohustust huvitatud isikut menetluse lõpufaasis uuesti ära kuulata, kui selles lõpufaasis ei erine kavandatava haldusakti sisu märkimisväärselt sellest, mida tutvustati isikule menetluse mõnes varasemas faasis ja mille kohta oli isikul võimalik oma arvamus ja vastuväited esitada. Kaebaja ei ole esile toonud ühtki konkreetset vaidlusaluse korraldusega antud PT-s ette nähtud lahendusega seotud asjaolu, mis oleks talle üllatuslikult ilmnenud alles vaidlustatud PT-st ja mille kohta tal ei oleks olnud võimalik oma seisukohta esitada vastustaja 16.07.2021 kirjale vastates.
11.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et ärakuulamisõiguse rikkumisena ei saa käsitada seda, kui haldusorgan vastab isiku arvamusele või vastuväidetele alles haldusaktis. Haldusorganil on kohustus isiku esitatud arvamusi ja vastuväiteid otsuse langetamisel arvesse võtta ning seda otsuse põhjenduses kajastada, ent seadusest ega haldusmenetluse üldpõhimõtetest ei tulene kohustust vastata isiku esitatud vastuväidetele enne haldusakti andmist või anda isikule võimalust täiendava arvamuse esitamiseks. Samuti ei tulene seadusest, et isik peaks saama oma arvamusi või seisukohti esitada teiste menetlusse kaasatud isikute arvamuste ja vastuväidete kohta. Vastandlike huvide korral peab haldusorgan neid kaaluma, ent ei pea läbi viima menetlusse kaasatud isikute vahel võistlevat menetlust.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud selliseid kaalutlusvigu, mis saaks kaasa tuua vaidlustatud korralduse tühistamise. Kuivõrd Tallinna väikese ringtee trassi ligikaudne asukoht oli kehtivas üldplaneeringus määratud, tuli vastustajal PT andmisel valida lahendus, mis arvestaks üldjoontes üldplaneeringus ettenähtuga, oleks kooskõlas avalike huvidega ega riivaks ebaproportsionaalselt ühegi ehitatava tee alla või kõrvale jääva kinnisasja omaniku õigusi ega huve. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda selles, et Tallinna väikese ringtee ja Tartu maantee ristumiseks vaidlustatud korraldusega antud PT-s ette nähtud lahendus on kooskõlas avalike huvidega, tagades eelkõige sujuva ja võimalikult ohutu liiklemise. Seejuures nähtub vaideotsusest, mille sisu on halduskohus käsitlenud vaidlustatud kohtuotsuse põhjendava osa punktis 22, et vastustaja kaalus ka alternatiivseid võimalusi, st võimalust lahendada parempööre viadukti alt läbisõidu ja seejärel paremale pööramisega, samuti võimalust paigutada ringristmik viaduktist kaugemale või võimalust paigutada see vaidlustatud PT-s ette nähtuga võrreldes märkimisväärselt põhja poole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selliste alternatiivsete lahenduste kajastamata jätmine vaidlustatud korralduses ei viita kaalumisveale. Vaideotsuses esitatud selgitusi arvestades saab pidada usutavaks, et vastustaja kaalus selliseid alternatiivseid lahendusi. 11(16)
3-22-1897 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et vastustaja põhjendas vaideotsuses piisavalt, miks selliste alternatiivsete lahenduste realiseerimine ei olnud võimalik või otstarbekas.
13.Kaebajal on iseenesest õigus selles, et üldplaneering ei määra kindlaks tee täpset asukohta, veel vähem konkreetset tee või ristmiku ehituslikku või liikluskorralduslikku lahendust. Samas ei ole vaidlust selles, et üldplaneeringust tulenevalt jääb kaebaja kinnistu üheselt mõistetavalt Tallinna väikese ringtee rajamiseks kavandatud alale. Ringkonnkohtu hinnangul pidigi vastustaja selles olukorras PT andmisel lähtuma üldplaneeringus kajastatud asukohast ning selle ligikaudse asukoha piires hindama, milline konkreetne ehituslik lahendus on otstarbekas ning võtab tasakaalustatult arvesse kõiki asjassepuutuvaid huve. Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et üldplaneeringus osutatud vajadus tee täpne asukoht maaomanikega kooskõlastada tähendabki vajadust erinevate tee alla jäävate kinnisasjade omanike huve kõrvutada ja kaaluda. Üldplaneeringus sõnastatud kooskõlastamise kohustust ei saa mõista kohustusena PT andmise menetluses mingisuguse täiendava menetlusetapi läbimiseks. Samuti ei tulene sellest maaomaniku kooskõlastuse õiguslikku siduvust, mis huvide kohase kaalumise korral keelaks PT andmise ilma kooskõlastust saamata.
14.Hoolimata üldplaneeringu abstraktsusastmest nähtub üldplaneeringust selgelt, et seal kajastatud Tallinna väikese ringtee trassikoridori ligikaudset asukohta silmas pidades tuleb Tallinna väikese ringtee ja Tartu maantee ristumine lahendada Allika, Vägeva tee 1, Tudriku ja Läike tee 32 kinnistutel. Konkreetse lahenduse väljatöötamisel võis vastustaja lähtuda eesmärgist leida lahendus, mis oleks liikluskorralduslikult otstarbekas ning koormaks kõiki eelviidatud kinnisasju võimalikult vähesel määral. Kuivõrd vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitustest ning vaidlustatud korralduses viidatud asukohaalternatiivide analüüsist saab järeldada, et liiklusvoogude tõhusa juhtimise ja liiklusohutuse tagamisega seotud avalike huvide seisukohast võis vastustaja pidada Tallinna väikese ringtee ja Tartu maantee ristumise kõige otstarbekamaks lahenduseks sellist lahendust, kus Tartu maantee tõstetakse viaduktile ning Tartu maanteelt mahasõidud Tallinna väikesele ringteele ning pealesõidud sellelt teelt Tartu maanteele lahendatakse Tartu maantee viadukti alla rajatava ringristmikuga, siis taandub erinevate huvide kaalumise küsimus sellele, kuhu täpselt asjaomane ringristmik paigutada.
15.Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et kaalus võimalust paigutada asjaomane ringristmik mitte Tartu maantee viadukti alla, vaid Allika kinnistule, ent sellisel juhul oleks viadukt tulnud ehitada oluliselt pikem ning selle ehitusmaksumus oleks olnud kordades suurem. Kaebaja ei ole esitanud ühtki argumenti, mis vastustaja sellekohase seisukoha mõistlikult kahtluse alla seaks. Ringkonnakohus nõustub siinjuures halduskohtuga, et kui teatav lahendus on juba selle realiseerimisega kaasnevate kulude tõttu mõeldamatu, ei pidanud vastustaja seda alternatiivi vaidlustatud korralduses eraldi käsitlema. Vastavad põhjendused võis vastustaja esitada hiljem kohtumenetluses. Ringkonnakohtul puudub mõistlik põhjus kahelda, et vastustaja kaalus sellise lahenduse võimalikkust ning luges selle põhjendatult ebaotstarbekaks.
16.Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et arvestades kitsaid olusid, olemasolevat hoonestust, aga ka asjassepuutuvate kinnistute arenduspotentsiaali, on vastustaja leidnud tasakaalustatud lahenduse, mis võtab ühtaegu arvesse nii kaebaja kui ka Allika, 12(16)
3-22-1897 Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistute omanike õigusi ja huve. Vaidlustatud korralduse lisas 2 (lk 23) on vastustaja osutanud sellele, et valitud lahenduse realiseerimiseks eelduslikult vajalike äralõigete suurust arvestades koormab see lahendus kaebajat oluliselt väiksemas ulatuses kui Allika, Vägeva tee 1 ja Tudriku kinnistuid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et vastustaja on arvesse võtmata jätnud selle, et kaebaja kinnistu on teistest eelviidatutest väiksem või selle, et erinevalt neist teistest kinnistutest on kaebaja kinnistu hoonestatud. Kahtlust ei saa olla, et tegelik olukord kaebaja kinnistul, sh hoonete paiknemine, oli vastustajale teada. Seejuures on vastustaja selgitanud – ning pole mõistlikku kahtlust, et ta on sellest ka vaidlustatud korralduse andmisel lähtunud – et kindel eesmärk oli vältida vajadust asuda tee rajamiseks kaebaja kinnistul olevaid hooneid lammutama ning tagada samas kaebaja kinnistu kasutamine senisel otstarbel. Vaidlustatud korralduse andmisel vältis vastustaja niisiis üldplaneeringu kehtestamisel varem toimunud erinevate huvide kaalumise tulemusena põhimõtteliselt võimalikuks peetud lahendust, mis oleks hõlmanud kaebaja kinnistu kasutamist sellises ulatuses, et see eeldanuks kaebaja hoone(te) lammutamist. Kõrvuti kaebaja omandiõigusega võis vastustaja arvesse võtta ka teiste asjassepuutuvate kinnisasjade omanike huvi oma kinnisasja võimalikult otstarbekalt kasutada. Asjaolust, et Allika ja Tudriku kinnistul ei kehtinud detailplaneeringut ning tegemist oli maatulundusmaa sihtotstarbega maaga, ei pidanud vastustaja igal juhul järeldama, et kaebaja huvi jätkata enda kinnistu kasutamist seni väljakujunenud viisil kaalub üles naaberkinnistu omanike huvi enda kinnistute kasutamiseks ja arendamiseks. Kuigi omaniku õigus kehtivate planeeringute kohaselt ehitusõiguse saanud kinnisasja selle ehitusõigusega kooskõlas oleval viisil kasutada ei ole samaväärne ehitusõiguseta kinnisasja omaniku huviga tulevikus oma kinnistule ehitusõiguse saamise vastu, võis vastustaja kaalumisel siinsel juhul siiski arvesse võtta ka nende maatükkide arenduspotentsiaali ja seda, mil määral tee (sh ringristmiku) rajamine seda potentsiaali vähendaks. Siinsel juhul ei ole vastustaja ehitusõigusega kinnistu omaniku (kaebaja) ja ehitusõiguseta kinnistu omanike (Allika, Tudriku) huvidele omistanud lubamatut samaväärset kaalu, vaid võtnud arvesse viimati nimetatud kinnistute perspektiivset arendamispotentsiaali, samas seda, et ka valitud lahendus nõuaks viimati nimetatud kinnistutest kaebaja kinnistuga võrreldes proportsionaalselt märksa suuremate äralõigete tegemist ning seda, et kaebaja kinnistust äralõike tegemisel saab kaebaja jätkama oma kinnistu kasutamist üldjoontes detailplaneeringus ette nähtud viisil. Vastustaja argumenti, et kõrvuti kaebaja huviga jätkata oma kinnistu kasutamist senisel otstarbel, saab arvesse võtta ka eelkõige Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistute perspektiivseid kasutusvõimalusi, saaks pidada meelevaldseks siis, kui nende maatükkide kasutamine muuks kui põllumajandustootmiseks oleks kehtestatud planeeringutest tulenevalt või mõnel muul sarnasel põhjusel vähemalt ebatõenäoline. Nii see ei olnud. Seejuures ei ole vaidlust, et Vägeva tee 1 kinnistul on kehtestatud detailplaneering ning Tudriku kinnistu osas on algatatud detailplaneering, millega kavandatakse ehitusõigust. Ei nähtu ka, et Tudriku kinnistule ehitusõigust andva planeeringu kehtestamine oleks vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Vastupidi, üldplaneeringu maakasutust käsitlevalt kaardilt nähtuvalt jääb Tudriku kinnistu perspektiivse ärimaa alale ning Allika kinnistu käesolevas asjas asjassepuutuvas osas perspektiivse tootmis- ja ärimaa alale. Vastustaja võis ja pidi silmas pidama seda, et tee rajamine välistab omaniku jaoks vastavas osas kinnisasja kasutamise mistahes otstarbel, sh senisele sihtotstarbele vastaval otstarbel. Seega võis vastustaja arvesse võtta ka kaebaja naaberkinnistute omanike huvi oma kinnistut otstarbekalt ja võimalikult tulusalt kasutada ja arendada. Seejuures nähtub vaidlustatud korralduse lisast 2 (lk 47), et Vägeva tee 1 kinnistu omanik esitas samuti vastustaja poolt pakutud PT lahendusele vastuväite, soovides ringristmiku nihutamist just 13(16)
3-22-1897 Läike tee 32 kinnistu poole selleks, et see jääks vähemal määral koormama Vägeva tee 1 kinnistut. Selles olukorras tuli vastustajal leida tasakaal. On ilmne, et ringristmiku nihutamine nii, et see ei jääks Läike tee 32 kinnistule, toonuks igal juhul kaasa selle jäämise veelgi suuremas ulatuses Vägeva tee 1 ja Tudriku kinnistutele. Olukorras, kus ka vaidlustatud korraldusega antud PT kohase lahenduse korral tuleks Tallinna väikese ringtee rajamiseks teha Vägeva tee 1 kinnistust äralõige, mis moodustab umbes 25% selle kinnistu pindalast ning Tudriku kinnistust äralõige, mis moodustab umbes 49% selle kinnistu pindalast, samas kui kaebaja kinnistust eeldatavasti tehtav äralõige moodustaks umbes 13% kaebaja kinnistu pindalast, võis vastustaja asuda seisukohale, et kaebaja kinnistu arvelt veelgi suuremas ulatuses Vägeva tee 1 ja Tudriku kinnistu kasutamine ei oleks põhjendatud. Selline seisukoht ei ole meelevaldne ja jäi vastustaja kaalutlusõiguse piiresse, pidades muu hulgas silmas, et kehtiv üldplaneeringu kohaselt jäi kaebaja kinnistu kindlalt Tallinna väikese ringtee trassi alale. Kuivõrd tee ehitamine piirab maa omandiõigust väga pikaajaliselt, ei ole põhjendamatu, et vastustaja omistas detailplaneeringuga antud ja kaebaja poolt juba realiseeritud ehitusõigusega võrreldava kaalu ka naaberkinnistute omanike huvile realiseerida oma kinnistute arenduspotentsiaali, mida üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet ja piirkonna arengusuundumusi arvestades saab pidada perspektiivikaks.
17.Eeltoodut arvesse võttes ei pidanud vastaja tõendama, et põhimõtteliselt puudub võimalus muuta vaidlusaluse tee asukohta nii, et see ei ulatuks kaebaja kinnistule. Põhimõtteliselt võis selline võimalus olemas olla. Muu hulgas ei saa välistada, et kaebaja poolt halduskohtus välja pakutud lahendus oleks olnud realiseeritav (vähemalt asjaomasest ringristmikust Vana-Tartu maantee suunas kulgeva teeharu kuju teataval määral muutes) ka nii, et tee ei kulgeks üle Vägeva tee 3 kinnistul asuva hoone, ent selline lahendus oleks igal juhul toonud kaasa vajaduse veelgi suuremas ulatuses kasutada ringristmiku rajamiseks Vägeva tee 1 ja/või Tudriku kinnistuid. Vastustaja võis asuda seisukohale, et nende kinnistute omanike omandiõiguse veelgi intensiivsem piiramine selleks, et vähendad piiranguid kaebajale, ei ole põhjendatud.
18.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on põhjendamatult hindamata ja arvesse võtmata jätnud Tallinna väikese ringtee rajamisega kaasneva müra ja vibratsioonitaseme tõusu. Vaidlustatud korralduse lisas 2 on vastustaja esile toonud, et kaebaja kinnistu asub üldplaneeringus ettenähtud tootmismaa juhtotstarbega maa-alal, kus müra piirmäärasid kehtestatud ei ole. Lisaks sellele on vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgituste pinnalt usutav, et vastustaja lähtus ka asjaolust, et kaebaja kinnistu ja seal paiknevad hooned asuvad ka praegu väga mürarikkal alal, vahetult Tartu maantee ääres. Menetluse käigus esitatud kaebaja väidet, et tee rajamine suurendab müra Läike tee 32 kinnistul asuvates hoonetes ja põhjustab täiendavaid häiringuid seal töötavatele ja seal viibivatele isikutele, on vastustaja kajastanud vaidlustatud korralduse lisas 2 (lk 22 vasakpoolne tulp). Kuna vastustaja ei ole esitanud ühtki argumenti selle kohta, et kaebaja väidetav müra suurenemine ei ole võimalik või see on ebatõenäoline, siis tuleb järeldada, et vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel möönnud müra taseme suurenemise võimalikkust ning seda otsuse langetamisel arvesse võtnud. Viidates asjaolule, et välisõhus leviva müra piirtaset kaebaja kinnistul õigusaktides kehtestatud ei ole, on vastustaja sisuliselt leidnud, et võimalik mürataseme tõus kaebaja hoonetes ei ole selline asjaolu, mis muudaks vaidlusaluse lahenduse kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiravaks või sunniks sellise võimaliku mõju vältimiseks muutma tee asukohta. Sellist järeldust ei saa pidada meelevaldseks. 14(16)
3-22-1897
19.Vibratsiooniga seoses nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja hoonetele ehitusaegse vibratsiooniga kaasneva võimaliku kahju ära hoidmiseks vajalikud meetmed tuleb planeerida konkreetse ehitusliku lahenduse väljatöötamise käigus ning selle eest vastustavad projekteerija ja ehitaja. Kaebaja ei ole väitnud ning ringkonnakohtule ei nähtu, et tee rajamine vaidlusaluse korralduse kohaselt antud PT-le vastava ehitusprojekti alusel tooks eelduslikult kaasa vibratsiooni, mis võib kaebaja hooneid kahjustada. Samas on halduskohus õigesti osutanud sellele, et KMH aruandes on peetud otstarbekaks fikseerida enne ehitustööde algust võimaliku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete tehniline seisukord. KMH aruandes (lk 57) on samas tõdetud, et nõuetekohase teehoolduse korral ei põhjusta tee kasutamine olulist ja eelkõige hooneid kahjustada võivat vibratsiooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja kaalumisel vaadanud mööda vibratsiooniga seotud seisukohtadest.
20.Mis puudutab kaebaja argumenti seoses parkimiskohtade kadumisega, siis ei ole poolte vahel vaidlust, et parkimiskohtade vähenemisega seotud küsimuse tõstatas kaebaja vastustaja ametnikega toimunud kohtumistel. Toimikust ei nähtu, et kõnelauseid kohtumisi oleks protokollitud, mistõttu ei ole võimalik tõsikindlalt veenduda, milliseid küsimusi ja kui detailselt seal arutati. Küll on vastustaja aga vaidlustatud korralduse lisas 2 kaebaja parkimiskohtade kadumisega seotud vastuväidet arvesse võtnud ning märkinud, et on koostöös kohaliku omavalitsusega valmis leidma kaebaja kinnistul parkimiskohtade vähenemisega seotud mõju leevendamiseks eelkõige seeläbi, et teatav hulk parkimiskohti rajatakse juurde seniste haljasalade arvelt. Kohtumenetluses esitas vastustaja ka ühe konkreetse lahenduse, mille korral väheneks kaebaja kinnistul parkimiskohtade arv üksnes 16 võrra. On usutav, et selline või mistahes muu lahendus ei võimalda säilitada Läike tee 32 kinnistul senist parkimiskohtade hulka, ent vastustaja ei ole parkimiskohtade vähenemise mõju ilmselgelt alahinnanud. Siinkohal tuleb silmas pidada, et parkimiskohtade hulka on oma vastuväites oluliseks pidanud ka Vägeva tee 1 kinnistu omanik. Seega, nihutades tee kaebaja kinnistust eemale selleks, et jätta kaebaja kinnistule alles suurem hulk parkimiskohti, oleks vastustaja pidanud valima lahenduse, mis vähendab omakorda võimalike parkimiskohtade arvu Vägeva tee 1 ja/või Tudriku kinnistul. Nagu eespool märgitud, võis vastustaja erinvate kinnistute omanike huve kaaludes arvesse võtta ka teiste, seni veel välja arendamata kinnistute arendamispotentsiaali.
21.Ringkonnakohus tõdeb, et vastustaja ja halduskohus on asjassepuutumatult arvesse võtnud seda, et teatav osa kaebaja kinnistust, sh võimaliku äralõike osast, asub teekaitsevööndis. Kaebajal on õigus, et teekaitsevööndist tulenevad piirangud ei hõlma kohustust taluda sellesse vööndisse jäävale alale tee ehitamist. Teekaitsevööndiga seotud kinnisasja kasutuspiirangud võiksid omandiõiguse piiramise ulatuse hindamisel arvesse tulla juhul, kui omanik väidaks, et tee rajamine (või selleks kinnistust äralõike tegemine) takistab tal oma kinnistu kasutamist mingisugusel sellisel viisil, mis oleks teekaitsevööndile omastest piirangutest tulenevalt niikunii välistatud. Siinsel juhul see nii ei ole. Selles kontekstis jääb viide teekaitsevööndile arusaamatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on aga ilmne, et see asjaolu ei saanud vastustaja jaoks olla erinevate huvide kaalumisel sellise tähtsusega, et oleks võinud kallutada viimast otsustama just valitud lahenduse kasuks. Tegemist on asjassepuutumatu kaalutlusega, mille kaal oli aga teiste vastustaja poolt esile toodud kaalutluste kõrval (eelkõige projektlahenduse tehniliselt ja rahaliselt samaväärsete alternatiivide puudumine ja eesmärk mitte koormata naaberkinnistute omanikke kaebajast veelgi rohkem, arvestades juba valitud lahenduse realiseerimiseks vajalike äralõigete suurust) ilmselgelt ebaoluline. 15(16)
3-22-1897
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendava osa punktides 35–36 esitatud seisukohtadega, mis puudutavad kaebaja etteheiteid seoses veokite ja/või päästemasinate pöörderaadiuste tagamisega. Halduskohus leidis õigesti, et kuivõrd kaebaja ei toonud konkreetselt välja, kus kohas tema kinnistul vastavad pöörderaadiused PT kohase lahenduse korral enam tagatud ei ole, ei saanud vastusaja seda argumenti kaalumisel arvesse võtta. Ringkonnakohus tõdeb, et üldiseks on see väide jäänud ka apellatsioonkaebuses. Kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud, et vaidlusaluse korraldusega antud PT kohase projekti realiseerimise korral satuks tõsiselt kahtluse alla veokite liiklemise ja manööverdamise võimalused kaebaja kinnistul. Kaebaja kinnistusisese liikluskorraldusega seoses on kaebaja esitanud ka argumendi, et vaidlustatud korraldusega antud PT kohase lahenduse realiseerimisel kaob Läike tee 32 kinnistule üks juurdepääs. Tuleb aga märkida, et vaidlust ei ole selles, et kõnealust likvideeritavat juurdepääsu ei ole kaebaja kinnistule ette nähtud ka kehtivas detailplaneeringus, samas kui detailplaneeringus ette nähtud juurdepääs kaebaja kinnistule säilib. Mis puudutab kaebaja väiteid seoses päästetehnikaga, siis ei tulene õigusaktidest, et päästetehnika päästemasinate juurdepääs ja manööverdamisvõimalused tuleb tingimata tagada konkreetse kinnistu piires. Selles kontekstis on halduskohus õigesti osutanud, et päästesõidukid võivad vajaduse korral eirata liiklusnõudeid, sh peatuda tööd teostamiseks teedel, kus liikluskorraldusvahend peatumise keelab, ning sõita üle haljasalade. Kaebaja üldsõnalised argumendid ei sunni kahtlema selles, et PT-s ette nähtud lahenduse realiseerimise korral on päästetehnika nõuetekohane juurdepääs kaebaja hoonetele tagatud. Siinkohal tuleb tähele panna, et Päästeamet on PT kooskõlastanud (vt. vaidlustatud korralduse lisa 2, lk 11).
23.Eeltoodut kokku võttes on ringkonnakohtus seisukohal, et vaidlustatud korraldusega antud PT ei piira ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi; piirangud, mille PT kohase projekti realiseerimine kaebaja omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele kaasa toob, on avalikke huve ning kaebaja naaberkinnistute omanike õigusi ja huve silmas pidades sobivad, vajalikud ja mõõdukad, ning vastustaja on asjassepuutuvaid huve ja õigusi arvesse võttes leidnud mõistliku kompromisslahenduse. Seetõttu jättis halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata.
24.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.