MAVE Varahalduse OÜ kaebus Transpordiameti 01.06.2022 korralduse nr 1.1-3/22/419 osaliselt ja 09.08.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/14645-3 tervikuna tühistamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja MAVE Varahalduse OÜ (registrikood 10515633), volitatud esindaja v.-adv. Villy Lopman Vastustaja Transpordiamet, volitatud esindaja Kaidi Sulg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta MAVE Varahaldus OÜ kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
1.MAVE Varahaldus OÜ-le kuulub kinnistu aadressil Läike tee 32, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond (katastritunnus 65301:001:2643; edaspidi Läike tee 32 kinnistu).
2.Transpordiamet teavitas 16.07.2021 kirjaga nr 8-1/21-192/17539-1 MAVE Varahaldus OÜ-d riigitee 96 Tallinn – Peetri alevik – Tallinn (edaspidi Tallinna väikese ringtee) ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste (PT) menetlusse kaasamisest (vt kaebuse lisa 1).
3.MAVE Varahaldus OÜ esitas 02.08.2021 Transpordiametile oma seisukoha Tallinna väikese ringtee PT eelnõu osas, milles selgitatakse, et Tallinna väikese ringtee planeerimine ja projekteerimine MAVE Varahaldus OÜ-le kuuluvale tervikuna välja arendatud ja hoonestatud Läike tee 32 kinnisasjale (katastritunnus 65301:001:2643) ei ole kohane, vajalik ega proportsionaalne. Sellest lähtuvalt tegi MAVE Varahaldus OÜ ettepaneku PT eelnõu täpsustamiseks selliselt, et Läike tee 32 kinnisasi eemaldatakse ringtee ehitustegevusega hõlmatud kinnisasjade nimekirjast (vt kaebuse lisa 2).
4.Transpordiameti 01.06.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/419 väljastati PT riigitee 96 Tallinn – Peetri alevik – Tallinn (Tallinna väikese ringtee) ehitusprojekti koostamiseks (vt kaebuse lisa 4). Korralduse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee nr 96 Tallinn–Peetri alevik–Tallinn (Tallinna väikese ringtee) paikneb kavandatava riigitee osas kinnisasjadel: 65301:001:0009; 65301:001:0104; 65301:001:0283; 65301:001:0301; 65301:001:0579; 65301:001:0594; 65301:001:0824; 65301:001:0871; 65301:001:0967; 65301:001:0968; 65301:001:1123; 65301:001:1131; 65301:001:1212; 65301:001:1214; 65301:001:1327; 65301:001:1387; 65301:001:1588; 65301:001:1591; 65301:001:1595; 65301:001:1596; 65301:001:2414; 65301:001:2542; 65301:001:2643; 65301:001:2644; 65301:001:2842; 65301:001:2843; 65301:001:3229; 65301:001:3258; 65301:001:3492; 65301:001:3493; 65301:001:3516; 65301:001:3769; 65301:001:3962; 65301:001:4119; 65301:001:4141; 65301:001:4205; 65301:001:4271; 65301:001:4327; 65301:001:4471; 65301:001:4647; 65301:001:4649; 65301:001:4653; 65301:001:4696; 65301:001:4697; 65301:001:4712; 65301:001:4899; 65301:001:4937; 65301:001:4940; 65301:001:5369; 65301:001:5413; 65301:001:5414; 65301:001:5415; 65301:001:5782; 65301:002:0070; 65301:002:0166; 65301:002:0167; 65301:002:0169; 65301:002:0185; 65301:002:0591; 65301:002:0753; 65301:002:0939; 65301:002:1449; 65301:002:1454; 65301:002:1622; 65301:002:1711; 65301:002:1713; 65301:002:1716; 65301:002:1729; 65301:002:1734; 65301:002:1735; 65301:002:1736; 65301:002:1737; 65301:002:1794; 65301:002:1797; 78401:101:1012; 78401:101:3458; 78401:101:3477; 78401:101:3797; 78401:101:4198; 78401:101:4332; 78403:314:0008; 78403:314:0009; 78403:314:0067; 78403:314:0136; 78403:314:0151; 78403:315:0166; 78404:403:0024; 78404:403:0029; 78404:403:0081; 78404:404:0007, Harju maakonnas, Tallinna linnas (Lasnamäe, Kesklinna ja Nõmme linnaosad) ja Rae vallas (Rae küla ja Järveküla küla ja Peetri alevik). PT on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ja Rae valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui perspektiivset maanteed. Projekti eesmärk on Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linna (Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes) jagades liiklust ennetavalt eri suundades, muudaks Tartu maanteelt linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse mööda alternatiivteid. Projekt sisaldab uue riigitee ehitust koos kergliiklusteede ja rajatistega, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, 2(22)
3-22-1897
bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust ning tehniliselt vajalikud teemaa määramist. Korralduse lisas 2 on PT menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ehitusseadustiku (EhS) 31 lg 5 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Transpordiamet ei ole PT menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid PT andmisest keeldumise aluseid ega PT kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lg-le 1. Vastuseks MAVE Varahaldus OÜ ettepanekutele on vastustaja selgitanud järgmist. Tallinna väikest ringteed on kajastatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+, Rae valla kehtivas üldplaneeringus ning käsitletakse ka koostatavas Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus. Tallinna väike ringtee on kavandatud planeeringujärgsesse asukohta. Tallinna väikese ringtee projekteerimisel kavandatakse eelpool mainitud planeeringutes kajastatud riigiteed. Tallinna väikese ringtee eesmärk on uue Tallinna väikese ringtee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, mis vähendaks liiklust Tallinna linna (Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning ülemiste liiklussõlmes) jagades liiklust erinevalt eri suundades, muudaks Tartu mnt linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda. Projektiga tuleb määrata tee ja sellega seotud rajatiste tarbeks vajalik teemaa. 27.07.2021 toimunud KMH aruande avalikul väljapanekul täpsustatud piirangu joone all mõeldi perspektiivse Tallinna väikese ringtee transpordimaa välispiiri, mis väljastati Tudriku kinnistu arendajale 20.04.2018. Projekteerimisel on ka selle piiriga arvestatud. Varasemalt (enne 2013. a üldplaneeringu kehtestamist) pole reserveeritud piisavalt suurt maa-ala, et projekteerida ja ehitada kõnealune väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega tee. Sellest tulenevalt tuleb kavandada tee projekteerimist läbi tihedalt asustatud või juba varasemalt planeeringutega kaetud alade.
Tallinna väike ringtee ja Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee liiklussõlmede kavandamisel on arvestatud parimal võimalikul moel järgnevaga: 1) tuleviku liikumisvajadused ja liiklusprognoosid; 2) liiklussõlme kavandamisel on arvestanud võimaluse piires olemasolevate ja planeeritud maakasutusfunktsioonidega (sh hoonestused) 3(22)
3-22-1897
ning on püütud leida parim kompromisslahendus, mis tagaks nii avalikud kui ka maaomanike huvid; 3) liiklussõlm on lahendatud vastavalt teede-projekteerimisele kehtestatud normidele ja nõuetele. Projekteerimise käigus on Transpordiamet teinud koostööd kohaliku omavalitsuse ning mitmete maaomanikega. Samuti on 27.07.2021 toimunud KMH aruande avalikul väljapanekul käidud lahendust tutvustamas ja selgitamas. Tallinna väikese ringtee planeerimisel on kaalutud mitut erinevat lahendust. Esimeses lahenduses (alternatiiv 1) nähti ette Tallinna väike ringtee viia eritasandiliselt üle Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee. Lahenduse kõige suuremaks puuduseks oli vasakpöörde sooritamiseks lisanduv kilometraaž. Lahenduse puhul oleks vasakpöörde sooritamine Tallinna väikesele ringteele Tartu maanteelt nõudnud liiklejatelt liiga suurt ca 1,5 km pikkust täiendavat ringi. Lisaks oleks lahendusega suunatud Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee pöörde liiklus läbi kohaliku tänavavõrgustiku. Liikluslahenduse mõttes on selgem ja ohutum lahendada pöörded selleks ettenähtud liiklussõlmes, mitte kohalike tänavavõrkude kaudu. Teine lahendus on PT menetluse eelnõuga kaasas olnud lahendus (alternatiiv 2). Projekteerija koostas alternatiivsete variantide võrdluse täpsustamaks ehitusmaksumuse, maakasutuse ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Variantide võrdluses selgus, et alternatiiv 1 on küll rahaliselt soodsam, kuid sotsiaalmajanduslik kulu on märkimisväärselt suurem alternatiiv 2 omast. Võrdluste ja liikluslahenduse kokkuvõttes otsustati edasi minna alternatiiv 2 variandiga. Enne kui hakati kaaluma alternatiivi 2, minimeeriti lahendust nii, et see oleks pindalalt võimalikult väike. Lahenduse täiemahulisel planeerimisel oleks pidanud ette nägema kaks lisarada ringristmikule pöörete eraldamiseks. Pöörderadasid ei kavandatud seoses suure mõjuga külgnevatele kinnistutele. Põhimõtteline skeem sõiduradade paiknemisest on näidatud allpool.
Lahendusega oleks suurenenud ka teiste Tallinna väikese ringtee ja Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteega piirnevate kinnistute maade omandamise vajadus seoses 4(22)
3-22-1897
lisapöörderadadega. Vastavalt koostatud liiklusuuringule on prognoositud liiklussõlme läbima suurusjärgus 70 000 sõidukit ööpäevas, st et tegu on väga kõrge avaliku huviga objektiga. Seoses suure läbiva liiklussagedusega ei ole võimalik lahendada liiklussõlme väiksema kaherajalise ringristmikuna. Liiklussõlme kavandamisel on arvestatud nii olemasoleva maa kasutusfunktsiooni, kui perspektiivse kasutusega. Tallinna väikese ringteega tuleb ette näha paljude maade omandamine. Lisaks Läike tee 32 kinnistule tuleb Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa ja Tallinna väikese ringtee liiklussõlme juures näha ette maade omandamine kõikidest liiklussõlmega piirnevatest kinnistutest. Täpne projektlahendus selgub eelprojekti valmides. Eelprojekti käigus koostatakse krundijaotuskavad, millega määratakse täpne maavajadus. Krundijaotuskavade põhjal hakatakse teostama maade omandamist. Maade omandamise protsess teostatakse vastavalt kaaskirjas kaasas olnud dokumendile „Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur“. Ruutmeetri hind kujuneb vastavalt turu väärtusele. Selleks tellitakse hindamisaruanne, kus leitakse kinnistu ruutmeetri hind. Selle alusel teeb huvitatud osapool pakkumuse maa omandamiseks. Esialgselt kavandatud maade eraldiste suurused on järgmised:
Tallinna väikese ringtee mõju Läike tee 32 kinnistule on proportsionaalselt ca 2 kuni 4 korda väiksem kui mõju viidatud naaberkinnistutele. Arvestades väga kitsaste olude, olemasoleva hoonestusega ja kehtestatud detailplaneeringutega ei ole võimalik liiklussõlme ümbruses paiknevatest kinnistutest ilma hoonestuse lammutamiseta võrdselt kinnistute omandamist ette näha. Tallinna väikese ringtee projekteerimisel on leitud lahendus, mis mõjutaks piirnevaid kinnistuid minimaalses mahus. Peamine rõhk on pandud arendamata aladele ning hoonestatud alasid on mõjutatud minimaalses mahus. Kehtiva Rae valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt: „Üldplaneeringuga kavandatud teede asukohad on indikatiivsed ning täpsustuvad detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus. Täpsemate asukohtade selgumisel kooskõlastatakse lahendused ka maaomanikega.“ Transpordiamet tõlgendab kehtiva Rae valla üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamise nõuet kui suunist teha maaomanikega koostööd asjakohase menetlusvormi kaudu ehk küsides EhS § 31 lg 3 ja lg 4 p 2 alusel arvamust. Transpordiametil puudub kohustus PT käigus kooskõlastada projektlahendust piirinaabritega (EhS § 31 lg 4 p 2). Lisaks piirdub Läike tee 32 kinnistu riigiteega nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa, millel on piirangud seoses avalikult kasutatava tee kaitsevööndiga. Maa-ameti kaardirakendusest mõõtes paikneb Läike tee 32 kinnistu ca 3043 m 2 ulatuses avalikult kasutatava tee kaitsevööndis. Avalikult kasutatava tee kaitsevööndi alas paikneb ca 3044 m2 Läike tee 32 kinnistust. Kogu eeldatavast omandatavast alast 1812 m2 asub 1428 m2 avalikult kasutatava tee kaitsevööndis.
5(22)
3-22-1897
MAVE Varahaldus OÜ-le kuuluvale hoonestatud kinnisasjale (Läike tee 32, 65301:001:2643) on määratud sihtotstarve 50% tootmismaa ja 50% ärimaa. Maakasutuse juhtotstarbe järgi on tegemist tootmise maa-alaga. AÕKS § 57 alusel V mürakategooria maa-ala, millele keskkonnamüra nõudeid määrusega nr 71 kehtestatud ei ole. Ehitusaegsest vibratsioonist tulenevate mõjude eest vastutab tulevikus ehituse töövõtja. Eeltoodust tulenevalt ei kahjusta Tallinna väikese ringtee planeerimine Läike tee 32 kinnistule ebaproportsionaalselt MAVE Varahaldus OÜ õigusi ja huve. Samuti on Transpordiamet valmis koostöös kohaliku omavalitsusega leevendama kinnistult kaotatud parkimiskohti kavandades osa parkimist riigitee äärsele tänasele haljasalale.
5.MAVE Varahaldus OÜ esitas 30.06.2022 vaide Transpordiameti 01.06.2022 korraldusele nr 1.1-3/22/419, mis jäeti 09.08.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/14645-3 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Vastustaja on täitnud ärakuulamiskohustust (HMS § 40). Vaide esitajale on 16.07.2021 kirjaga nr 8-1/21-192/17539-1 esitatud selge ülevaade, millised PT kavatseb vastustaja väljastada ning kirjas sisaldus link, millelt oli võimalik näha planeeritavat lahendust. Vastustaja on vaide esitaja seisukohti sisuliselt kaalunud (vt vaidlusaluse korralduse lisa 2; EhS § 31 lg 5). PT-s puuduvad kaalutlusvead ning PT on proportsionaalsed (vt PlanS § 74 lg 5; EhS § 26 lg 3 p 3). Alal kehtib Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462). Üldplaneeringus on määratud Tallinna väikese ringtee asukoht ning liiklussõlme asukoht, mis mh jääb Läike tee 32 kinnistule. Üldplaneeringu jooniselt on selgelt näha, et ramp Tartu-Lasnamäe kulgeb üle Läike tee 32 kinnistu ja ka üle tänase hoonestuse. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 5.6.1 kohaselt perspektiivsete teede kavandamisel on lähtutud olemasolevate ja kavandatavate elamu-, äri- ning äri- ja tootmismaade paiknemisest. Tallinna väikese ringtee trassi ei ole võimalik nihutada niivõrd palju, et see ei ulatuks Läike tee 32 kinnistule. Varasemalt üldplaneeringus kajastatud lahendus eeldas parempöörde rambiga üle Läike tee 32 hoonete sõitmist. Seda vältida soovides antud lahendust ei realiseeritud. Tallinna väikesele ringteele oli olemas alternatiiv, kus probleemne parempööre oli lahendatud viadukti alt läbi sõidu ja seejärel paremale pööramisega. Selline lahendus on tehniliselt teostamatu, kuna ringristmik, mis pidi piirkonda teenindama, asus liialt lähedal kõrgele viaduktile ning ei oleks olnud võimalik viia omavahel kokku viadukti ning selle otstes 6(22)
3-22-1897
paiknevaid ringteid nõuetekohaselt pikakalletega. Töötati välja uus lahendus, kus ringristmikud olid paigutatud viaduktist piisavalt kaugele. Selle lahenduse puhul on probleemiks, et sobivas asukohas ei olnud olemas vaba maa-ala, kuhu planeerida ringristmikule suunduvaid harusid. Seetõttu töötati välja uus lahendus, mille korral oleks ringristmik asunud märkimisväärselt põhja pool. Antud lahendusega tekkis kaks peamist probleemi: 1) piirkonnas asuvad ettevõtted/elanikud leidsid, et antud lahendus ei teenindanud piisavalt hästi kohalikku piirkonda (nt lähenedes Tartu poolt ja soovides liikuda Lepiku teele oleks vaja läbida ca 1,7 km ring, et sinna jõuda); 2) antud liikluskorraldus oleks suunanud transiitliikluse läbi kohaliku piirkonna, mis ei ole mh liiklusohutuse kaalutlustest lähtudes hea lahendus. Seetõttu otsustati lahenduse kasuks, mis tagaks liiklussõlme toimivuse nii, et kohalikku piirkonda oleks tagatud juurdepääsud ning transiitliiklus ei läbiks kohalikke piirkondi. Kui Tallinna väikese ringtee trassi nihutada Tallinna poole, siis tekiks konflikt kõikide trassist Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa maantee ja Tallinna väikese ringtee liiklussõlme piirkonnast Tallinna poole jäävate kinnistutega. Tallinna väikese ringtee koridori ja liiklussõlme asukohta pole võimalik muuta viisil, et see jääks välja Läike tee 32 kinnistust ning vastaks kehtivates detailplaneeringutes kajastatud liikluslahendustele. Ei ole mõeldav, et PT menetluses hakatakse sisuliselt läbi viima üldplaneeringu muutmise menetlust. Täpsustamine tähendab, et mingid planeeringuga määratud omadused määratletakse täpsemalt. Vastustaja on kohustatud lähtuma üldplaneeringust (EhS § 32 p 2). Menetlemisel on uus Rae valla üldplaneering, kus on Tallinna väikese ringtee lahendus kajastatud täpselt selliselt nagu PT-s. Vaide esitaja õigusi ei ole rikutud, kuna PT ei riku võrreldes varasemaga vaide esitaja olukorda. Tee trass määratakse kindlaks asjakohase planeeringu kehtestamisega; teema- või üldplaneeringu koostamise käigus määratakse kavandatava tee lõplik asukoht, mis muutub õiguslikult siduvaks vastava planeeringu kehtestamisel. PT andmisel on lähtutud kehtivas üldplaneeringus toodud lahendusest. Tööandja kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras (vt töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 12 lg 1; Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 3 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 2). Riigil ei ole kohustust hüvitada kinnisasja omaniku õigusaktidest tulenevate kohustustega seotud kulusid. Äritegevusega seotud kulud mahuvad tavapärase äririski raamidesse ning äririsk ei saa jääda riigi kanda ka siis, kui äriplaani realiseerimisega tekivad täiendavad kulud seoses riigi poolt oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-59-11, p 19). Tallinna väikese ringtee näol on tegemist väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega teega. Kaalutud on mitut erinevat lahendust. Vastustaja on üldplaneeringuga kehtestatud lahendust täpsustanud nii, et selle mõju Läike tee 32 kinnistule oleks väiksem. Tallinna väikese ringtee mõju Läike tee 32 kinnistule on proportsionaalselt 2-4 korda väiksem kui mõju teistele naaberkinnistutele. Peamine rõhk on pandud arendamata aladele ning hoonestatud alasid on mõjutatud minimaalses mahus. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Lähtumine üldplaneeringust ahendab vastustaja kaalutlusõigust PT andmisel.
6.MAVE Varahaldus OÜ esitas 07.09.2022 Tallinna Halduskohtule Transpordiameti 01.06.2022 korralduse nr 1.1-3/22/419 tühistamise nõudes.
kaebuse
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja leiab, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane.
7.1.Vastustaja on rikkunud ärakuulamisõigust (HMS § 40). Vastustaja on ärakuulamiskohustust täitnud formaalselt. Kaebaja ei saanud ligi 1 aasta jooksul kuni 7(22)
3-22-1897
korralduse kehtestamiseni sisulist tagasisidet enda esitatud seisukohtadele ja ettepanekutele. 18.02.2022 teatas vastustaja, et vastab PT menetluses esitatud ettepanekutele koos PT andmise korraldusega. Sama on vastustaja kinnitanud ka 19.04.2022 kirjaga. Keerulisemates haldusmenetlustes, kus tuleb hinnata ja kaaluda paljusid asjaolusid ja aspekte, on menetlusosalise ühepoolse seisukoha formaalse ärakuulamise asemel peetud oluliseks haldusorgani ja menetlusosalise vahelise dialoogi tekkimist. Riigikohus on pidanud oluliseks menetlusveaks ja menetlusosaliste menetluslikke õigusi rikkuvaks olukorda, kus haldusorgan ei võimalda menetlusosalistel kontrollida nende ettepaneku arvestamata jätmise ratsionaalsust, vaielda ettepaneku arvestamata jätmise motiividele vastu ega võimalda areneda avalikul diskussioonil kavandatava tegevuse võimalike lahenduste üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-154-03, p 21).
7.2.Vaidlusaluse korralduse menetluse kestel esitati vastustajale kooskõlastusi ja arvamusi 39 isiku poolt, kelle arvamused võisid eelduslikult mõjutada PT. Kavandatav ringtee lõplik projektlahenduse asukohaskeem (vt kaebuse lisa 8) ja KMH aruanne (vt kaebuse lisa 19) valmisid alles 2022. a kevadel. On ilmne, et 2021. a suvel toimunud ärakuulamisel ei saanud kaebaja esitada ettepanekuid ja seisukohti nende asjas olulist tähendust omavate asjaolude suhtes.
7.3.Eksitav on vastustaja väide, et kui kaebajal tekkis küsimusi, siis oli kaebajal võimalik pöörduda vastustaja poole ja saada selgitusi. Seda on kaebaja ka korduvalt teinud, kuid vastustaja on vastanud, et on teadlik kaebaja ettepanekutest ning vastab neile koos PT andmise korraldusega (vt kaebuse lisa 2). Sisulist arutelu kaebaja ettepanekute osas toimunud ei ole. Isegi, kui mingeid alternatiivseid lahendusi kaaluti, siis neid kaebajale ei avaldatud. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik menetluse kestel alternatiivsete lahenduste osas seisukohta avaldada.
7.4.Korraldus on oluliste ja ilmsete kaalutlusvigadega. Sisulist kaalumist ei ole toimunud. Tõendamata on, et PT andmisel oleks üldse toimunud alternatiivsete asukohalahenduste kaalumine Läike tee 32 kinnistu osas. Vastustaja on Rae valla üldplaneeringut ebaõigesti tõlgendanud. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu seletuskirjas on korduvalt rõhutatud, et üldplaneeringuga kavandatud teede asukohad on indikatiivsed ning täpsustuvad detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus. Täpsemate asukohtade selgumisel kooskõlastatakse lahendused ka maaomanikega (vt Rae valla üldplaneeringu seletuskiri, lk-d 61 ja 102). Tee asukoha muutmine üldplaneeringu indikatiivse asukohaga võrreldes ei ole käsitletav üldplaneeringu muutmisena (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-2788, p 32). Kaebaja ei palunud vastustajal kaaluda ringtee ja liiklussõlme rajamist täiesti teistsugusesse asukohta, vaid kavandatava ringtee paiknemist selliselt, et see ei riivaks tema õigusi ebaproportsionaalselt ehk ei hõlmaks kaebajale kuuluvat täielikult välja arendatud ja hoonestatud Läike tee 32 kinnistut. Vaidlusaluse korralduse lisas 2 toodud koondtabelis ja kohtumenetluses esitatud põhjendused ei tõenda ega kinnita, et PT andmisel puudus põhimõtteliselt mõistlik võimalus rajada ringtee Läike tee 32 kinnistust eemale.
7.5.Vastustajal oleks olnud võimalus vältida kaebaja õiguste ebaproportsionaalset riivet ringtee ja liiklussõlme asukoha liigutamisel vaid ca 15,85 m eemale Läike tee 32 kinnistul asuvast hoonest (mh ilma Vägeva tee 3a kinnistul asuvat hoonet kahjustamata). Kavandatav ringtee jääb Läike tee 32/2 hoone välisseinast vaid 2,01 m kaugusele, mitte 3-4 m kaugusele. Näiteks Vägeva tee 3a kinnistul asuva hoone välisseinast jääb tee juba täna oluliselt kaugemale (13,55 m kaugusele hoone välisseinast). Kaebaja ettepanekute sisulist kaalumist ei välistanud see, et Tallinna väikese ringtee asukohta on käsitletud kehtestatud ja menetluses olevates detailplaneeringutes. Läike tee 32 kinnistu kõrval asuvatel hoonestamata, pindalalt oluliselt suuremate ning 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Tudriku kinnistul ja Allika 8(22)
3-22-1897
kinnistul puuduvad kehtivad detailplaneeringud. Teisisõnu on mõlemal kinnistul detailplaneeringu koostamine alles menetlemisel. Kaebajale teadaolevalt ei ole vastavaid detailplaneeringuid tänaseni vastu võetud. Seega on riigil võimalus Tudriku kinnistu vajadusel avalikes huvides omandada. Vastustajale pakuti PT menetluses välja mitmeid alternatiive, mille sobivust ei saa täielikult välistada, kuid mida vastustaja ei ole sisuliselt kaalunud. Sellega on vastustaja teinud vaidlusaluse korralduse andmisel kaalutlusvea (HMS § 4 lg 2, § 54).
7.6.Riigikohus on pidanud õigusvastaseks lähenemist, mille kohaselt nt planeerimismenetluses mitteosalenud isikul puuduks õigus ehitusõigust andvat haldusakti kohtus vaidlustada; kui planeeringuga kehtestatud ehitusõiguse piires on võimalikud erinevad lahendused, on haldusorgan kohustatud ehitusõigust andva haldusakti andmisel kontrollima, et aktiga aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve, samuti avalikke huve (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03, p 21).
7.7.PT rikub ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi ja huve. Vastustaja poolt haldusakti andmisel ehk vaidlustatud korralduse lisas 2 viidatud erinevad lahendused erinevad üksnes oma tehniliste detailide osas (ringristmik või viadukt), kuid mitte kaebaja õiguste riive mõttes ehk täpse ringtee ja liiklussõlme paiknemise asukohalahenduse osas (vt ka KMH aruanne; kaebuse lisa 9). Asjaolu, et tegemist on suure riikliku ja avaliku tähtsusega teega, ei muuda diskretsiooni teostamise reegleid.
7.8.Kohtumenetluses vastustaja poolt esitatud põhjendused ei nähtu olulises osas vaidlustatavast haldusaktist või selle lisadest (HMS 56 lg 1). Vastavad põhjendused oleks pidanud vastustaja esitama kaebajale PT menetluses. Kohus saab üksnes erandlikult arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. See eeldab, et haldusorgan on esitanud asjas selged tõendid, mis kinnitavad seda, et vastavad põhjendused eksisteerisid juba haldusakti andmise hetkel ning et nendega reaalselt arvestati (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-129-12, p 20). Vastustaja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Tõendamata on haldusorgani väited, justkui kaebaja ettepanekuga nõustumine tähendaks, et sellisel juhul „liiguks tee Vägeva tee 3a hoonesse“ ning muutuks „Tudriku või Vägeva tee 1 kinnistu kasutamatuks täiel määral“ (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi p 2.7.2).
7.9.Ehkki vastustaja väidab, et projekteerimisel pandi peamine rõhk arendamata aladele, siis ei kajastu see vähimalgi määral vaidluse all olevas PT lahenduses. Kavandatava ringtee kulgemine üle kaebajale kuuluva välja arendatud ning kasutuses oleva hoonestatud Läike tee 32 kinnistu omab õiguste riive mõttes ebaproportsionaalselt suuremat negatiivset mõju võrreldes vastustaja poolt esile toodud teiste naaberkinnistutega. Jättes kõrvale eeldatavalt olulise müra- ja vibratsioonitaseme tõusu kaebajale kuuluval Läike tee 32 kinnistul, kaob vaidlustatud korralduses määratletud asukoha lahenduse tõttu Läike tee 32 kinnistul enam kui 70 olemasolevat parkimiskohta. Vastustaja poolt 03.11.2022 menetlusdokumendi p-s 2.14 kirjeldatud viisil ei ole võimalik Läike tee 32 kinnistul parkimiskohti juurde rajada. See tekitaks liiklusohtliku olukorra, kuivõrd tähendaks, et parkimiskohad asuksid otseselt Läike tee 32 kinnistu peasissekäikude ees. Lisaks ei ole vaidlustatud korraldusega kehtestatud lahenduse realiseerumisel Läike tee 32 kinnisasjal tõenäoliselt vajalik pöörderaadius tagatud. Ühtlasi kaob üks juurdepääs Läike tee 32 kinnistule ning jääb vaid üks juurdepääs.
7.10.Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et käesoleval juhul ei saaks ringtee nihutamine Tudriku kinnistule täiel määral välistada selle sihtotstarbelist kasutust (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-159-11, p 19).
7.11.Vastustaja ei ole arvestanud sellega, et Tallinna väikese ringtee paiknemine Läike tee 32 kinnisasjal on otseses vastuolus Läike tee 32 kinnistul kehtiva detailplaneeringuga „Peetri 9(22)
3-22-1897
küla Allika kinnistu maatüki II, Vooremaa ja Vana-Lepiku IV kinnistute ja lähiala detailplaneering“ (edaspidi DP). Nimelt nägi DP ette, et vältimaks kõrge mürataseme levikut müratundlikule äritegevusele, tuli vastavad hooned planeerida Tallinn-Tartu maantee vaatest kinnisasja tagumisse ossa. Kaebajal ei ole võimalik olemasolevaid hooneid ümber planeerida. Potentsiaalsed müra vähendamisega seotud kulud ei mahu kaebaja tavapärase äririski raamidesse. Vastustajal tuli lähtuda sotsiaalministri 04.03.2022 määrusest nr 42.
7.12.Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet (HMS § 6), kui jättis välja selgitamata ega arvestanud, milline on kavandatava tegevusega kaasnev mürataseme tõus Läike tee 32 kinnisasjal asuvates hoonetes.
7.13.Vastustaja ei ole Läike tee 32 kinnistul vajaliku pöörderaadiuse osas küsinud kaebajalt mingeid jooniseid ega täpsustusi, kuigi kaebaja on saanud vastustajale päringuid. Vastustaja oleks pidanud arvestama hoonestatud kinnistule ringtee projekteerimisel minimaalselt ehitiste tuleohutuse nõuetega, mis seab ainuüksi päästetehnika liikumise tagamiseks nõudmised pöörderaadiuste jms osas (vt standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“). Lisaks vajavad kinnistul tegutsev kaebaja ja tema kliendid igapäevaselt oma äritegevuse raames piisavat manööverdusruumi suurte veoautode ligipääsuks kinnistul asuvatele ladudele. Riigikohtu hinnangul ei välista isegi abstraktne teadmine tulevikus planeeritavast teedeehitusest isiku õigust vaidlustada ehituse aluseks olevat haldusakti (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-981, p 14).
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
8.1.Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebajale esitati 16.07.2021 kirjaga nr 81/21-1921/17539-1 selge ülevaade, millised PT kavatseb vastustaja väljastada ning kirjas sisaldus link, millelt oli võimalik näha planeeritavat lahendust. Kui kaebajal tekkis täpsustavaid küsimusi, siis oli kaebajal võimalik pöörduda vastustaja poole. Vaidlusaluse korraldusega kehtestati PT selliselt nagu 16.07.2021 eelnõus kaebajale esitati. Seega oli suvel 2021 kaebajale selge, millise sisuga haldusakti plaanib vastustaja välja anda.
8.2.Vastustaja on kaebaja seisukohti haldusmenetluses sisuliselt kaalunud (HMS § 40; vt vaidlusaluse korralduse lisa 2). Lubatav on põhjendada haldusaktis kaasatud isiku arvamuste arvestamata jätmist (EhS § 31 lg 5).
8.3.PT andmisel ei ole tehtud kaalutlusvigu ning PT on proportsionaalsed. Vastustaja on lähtunud kehtivas Rae valla üldplaneeringus toodud lahendusest (vt PlanS § 74 lg 5, EhS § 26 lg 3). Üldplaneeringus on selgelt määratud Tallinna väikse ringtee asukoht ning liiklussõlme asukoht, mis mh jääb Läike tee 32 kinnistule.
10(22)
3-22-1897
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 5.6.1 kohaselt on perspektiivsete teede kavandamisel lähtutud olemasolevate ja kavandatavate elamu-, äri- ning äri- ja tootmismaade paiknemisest; kavandatud teede asukohad täpsustuvad detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus. Tallinna väikse ringtee asukoht on juba täpsustunud kehtestatud ja menetluses olevates detailplaneeringutes (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi lisa 1). Võttes arvesse kehtivat üldplaneeringut, kehtestatud ja koostamisel olevaid detailplaneeringuid ning olemasolevat hoonestust ja väljakujunenud keskkonda on kujunenud alltoodud Tallinna väikese ringtee trassikoridor (erinevates planeeringutes arvestatud tee koridor märgitud lillade joontega):
11(22)
3-22-1897
PT-ga määratud Tallinna väikese ringtee asukoht on alljärgnev (märgitud sinisega):
Ülaltoodud pildilt on selgelt näha, et Tallinna väikese ringtee trassi ei ole võimalik nihutada niivõrd palju, et see jääks Läike tee 32 kinnistust välja. EhS § 26 lg 3 p 1 kohaselt tuleb PT andmisel arvestada mh rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi. 12(22)
3-22-1897
Vastustaja on lähtunud põhimõttest vältida hoonestusalasid ja olemasolevate hoonete kahjustamist. PT-s toodud Tallinna väikese ringtee puhul on Läike tee 32 kinnistu edaspidi senisel viisil kasutatav; samas kui nihutada Tallinna väikse ringtee asukohta nii, et see ei ulatuks Läike tee 32 kinnistule, ei ole Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistud edaspidi kasutatavad ning see riivaks ebaproportsionaalselt Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistute omanike huve. PT andmisel tuleb tagada avalike huvide ja puudutatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine ning leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute vahel. Vastustaja on võtnud arvesse kõigi puudutatud maaomanike huve ning leidnud lahenduse, mille puhul puudutatud isikuid mõjutatakse minimaalselt. Kaebaja ei saa vaidlustada üldplaneeringust tulenevaid lahendusi ja põhimõtteid.
8.4.Tallinna väikese ringtee puhul on tegemist väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega teega. Vastustaja on kaalunud erinevaid lahendusi (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi lisa 2). Esimeses lahenduses nähti ette Tallinna väike ringtee viia eritasandiliselt üle Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee. Lahenduse kõige suuremaks puuduseks oli vasakpöörde sooritamiseks lisanduv kilometraaž. Lisaks oleks lahendusega suunatud Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee pöördliiklus läbi kohaliku tänavavõrgu. Teine lahendus on PT-ga kehtestatud lahendus. Lahenduste mõju analüüsis selgus, et esimene on küll rahaliselt soodsam, kuid mõju kolmandate isikute õigustele on suurem. Lisaks on teise variandi puhul oluline, et liikluslahendus on lihtsam ja selgem, kui esimese alternatiivi puhul. Samuti minimeeriti teist lahendust nii, et see oleks pindalalt võimalikult väike. Kaalutlusõigust on korrektselt teostatud. Tallinna väike ringtee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee liiklussõlme lahenduste puhul on arvestatud parimal võimalikul moel järgnevaga: 1) tuleviku liikumisvajadused ja liiklusprognoosid; 2) olemasolevate ja planeeritud maakasutusfunktsioonidega (sh hoonestused); 3) liiklussõlm tuleb lahendada vastavalt teede projekteerimisele kehtestatud normidele ja nõuetele ning nii, et tagatud oleks liiklusohutus.
8.5.Planeeritav ringristmik hakkab asuma olemasoleva Tartu maantee all, st Tartu maantee viiakse viaduktile teises tasapinnas. PT-s toodud lahenduse kohaselt on Tartu maantee viadukti pikkuseks ca 206 m ja rajatise üldpikkus koos tugimüüridega 870 m. Kui planeeritav ringristmik rajada Allika kinnistule, tuleb Tartu maantee viadukt koos tugimüüridega rajada ca 2 km pikkusena (tuleb tagada vähemalt kolmest kohast avad Tartu maantee liikluse läbipääsuks Tallinna väikse ringtee ja Tartu maantee vahel). See tähendab, et tegemist oleks kolm korda mahukama rajatisega. Sellise lahenduse realiseerimine oleks ligikaudu kümme korda kallim, samas liikluslahenduslikult ei oleks nii hästi toimiv kui PT-ga määratud lahendus. Üldplaneeringus ei ole ette nähtud lisakogujateede väljaehitamist piki Tartu maanteed, võimaldamaks liikluse kulgemist Tallinna väiksele ringteele Tartu maanteelt ja vastupidi. Kirjeldatud lahenduse puhul oleks tegemist üldplaneeringu olemusliku muutmisega, mida ei ole võimalik PT menetluse raames teha. Lisaks tuleb arvestada tee geomeetriaga. Kui nihutada teed nii, et see asuks Allika kinnistul ning ei ulatuks Läike tee 32 kinnistule, muutuvad osade ringristmikule suunduvate harude nurgad järsuks, mille tõttu väheneb foorreguleeritud ringristmiku peatumisaladel peatuvate sõidukite arv. Sellest tulenevalt väheneb ringristmiku läbilaskevõime. Foorreguleeritud ringristmik toimib hästi ainult siis, kui pöördeliikluse fooritaktide läbilaskevõime on võimalikult sarnane. Samuti ei ole võimalik rajada osasid ettenähtud rampe. Selline lahendus tooks kaasa osa liikluse suunamise kohalikku teedevõrku, mis ei ole liiklusohutuse seisukohast hea lahendus. Lahenduse muutmisel viisil, et tee ei kulge Läike tee 32 kinnistult, ei ole võimalik rajada liikluskorralduslikult optimaalset lahendust.
8.6.Samuti tuleb arvestada, et Läike tee on käsitletav Rae valla sisese kogujateena. Kui Tallinna väike ringtee nihutada nii, et see ei kulgeks Läike tee 32 kinnistult, põhjustab see liikluskorralduses nii olulise muudatuse, et Läike tee ei toimi enam kogujateena. Lisaks
13(22)
3-22-1897
kaasneks sellega olukord, kus kõik pöörded toimuksid läbi siseteede, mis mõjutaks negatiivselt liiklusohutust. Kokkuvõttes põhjustaks Tallinna väikese ringtee lahenduse muutmine vajaduse ehitada ümber suuremad kohalike teede ristumisalad. Kui Tallinna väikese ringtee trassi nihutada Tallinna poole, siis tekiks konflikt kõikide trassist TallinnaTartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna väikse ringtee liiklussõlme piirkonnast Tallinna poole jäävate kinnistutega. PT-s on võetud arvesse, et foorreguleeritud ringristmik tuleb teha võimalikult risti andes võimalikult sarnased taktid fooritsüklitele. Vastustaja on Tallinna väikese ringtee lahendust optimeerinud maksimaalselt viies nii vajaduse kasutada Läike tee 32 kinnistut miinimumini, sh on ringristmikult kaotatud ära eraldiseisvad pöörderajad, vähendades nii vajadust rajada Läike tee 32 kinnistule tee. Seega on vastustaja võtnud arvesse kaebaja huve ning vähendanud ristmiku läbilaskevõimet. Samas on oluline lähtuda ka üldsuse huvist saada võimalikult kiire ja ohutu liikluslahendus.
8.7.Kehtiva üldplaneeringu kohaselt oli ette nähtud parempööre rambiga üle Läike tee 32 hoonete. Vastustaja aga täpsustas lahendust nii, et mõju Läike tee 32 kinnistule oleks minimaalne. Tallinna väikese ringtee eeldatav mõju Läike tee 32 kinnistule on proportsionaalselt ca 2-4 korda väiksem kui mõju teistele naaberkinnistutele.
8.8.Vastustaja on õigesti lähtunud määrusest nr 71. Juba kaebaja kinnistule hoonete planeerimisel oli ületatud kaebuse punktis 73 toodud müra normtasemed. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks eeldab kaebaja nüüd, et vastustaja peaks sellise normtaseme ületamise eest vastutama.
8.9.Vastustaja ja kaebaja esindajate kohtumine toimus 02.05.2022 Läike tee 32 kinnistul. Kohtumisel tõi kaebaja esile probleemi, et piisav pöörderaadius ei pruugi tagatud olla. Vastustaja palus kaebajal täpsemalt esile tuua, milliseid pöörderaadiuseid ja millises asukohas tagada tuleb, sellist täpsustust kaebaja ei ole senini esitanud. Seoses parkimiskohtadega märgib vastustaja, et Rae Vallavalitsuses 06.04.2022 toimunud koosolekul pakkus vastustaja kaebajale välja, et kuna PT-s toodud lahenduse realiseerimisel muutub tee liiklusrežiim ning piirkiiruseks määratakse 50 km/h, on kaebajal võimalik parkimiskohti juurde rajada (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi lisa 3). KAHOS reguleerib kinnisasja avalikes huvides omandamist. Kui kaebajal tekib kahju seoses riigi poolt temalt kinnisasja avalikes huvides omandamisega, kuulub nimetatud kahju vastavalt KAHOS-le hüvitamisele. Kui ehitustööde käigus tekkiva vibratsiooni tõttu või muul põhjusel kahjustatakse kaebajale kuuluvaid hooneid, saab kaebaja tekitatud kahju osas esitada vastustajale kahjunõude. Eelnevalt kompensatsioonimeetmete väljatöötamine ei ole mõistlik. Riigikohtu lahend nr 3-31-59-11 puudutab isiku kaasamist menetlusse. Kaebaja on olnud menetlusse kaasatud.
8.10.PT-s toodud lahendus on kajastatud ka uues Rae valla üldplaneeringus.
8.11.Kaebaja omandiõigust ei ole PT andmisega rikutud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on PT menetluses täitnud nõuetekohaselt ärakuulamiskohustust ning teostanud Läike tee 32 kinnistut puudutavas osas korrektselt kaalutlusõigust. Ärakuulamisõigus
11.HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastavalt EhS § 26 lg-le 5 kui projekteerimistingimuste andmise 14(22)
3-22-1897
käigus selgub, et nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab pädev asutus kinnisasja omanikku 7 päeva jooksul avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates. Pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku (EhS § 31 lg 2). Pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada (EhS § 31 lg 4 p 2). Ülaltoodud sätetest juhindudes on kaebaja kaasatud PT menetlusse Transpordiameti 16.07.2021 kirjaga nr 8-1/21-192/17539-1 (vt kaebuse lisa 1). Kaebaja on esitanud 02.08.2021 vastustajale ka oma seisukohad PT eelnõule (vt kaebuse lisa 2).
12.Tõendamata on kaebaja väide, et tal puudus ülevaade, millist lahendust vastustaja PT-ga kavandab.
13.Esmalt nähtub Transpordiameti 16.07.2021 kirjast, et sellel on märgitud link, kust on võimalik tutvuda projekteeritava teelõigu asukohaskeemiga ning tugiplaanidega (vt kaebuse lisa 1). Lisaks on samas 16.07.2021 kirjas toodud, et KMH aruande avalik arutelu ja projekti tutvustamine toimub 27.07.2021. a (vt kaebuse lisa 1). Kaebaja ei ole väitnud, et Transpordiameti 16.07.2021 kirjas toodud link ei oleks avanenud või mingil muul põhjusel ei olnud kaebajal võimalik sellega tutvuda või talle ei võimaldatud KMH aruande avalikul arutelul osaleda.
14.Teiseks on Transpordiameti 19.04.2022 kirjas nr 8-1/21-192/18891-4 märgitud, et peale projektlahenduse saatmist PDF ja DWG formaadis soovis kaebaja koosolekut projektlahenduse arutamiseks; koosolek toimus 06.04.2022; 06.04.2022 Rae vallas toimunud projekti tutvustaval koosolekul selgitas Transpordiamet siiani projekteeritud lahendust ning põhjendas lahenduse vajalikkust; lisaks selgitas Transpordiamet koosolekul võimalusi, kuidas on võimalik leevendada projekteerimisel tekkinud mõjusid (parkimiskohtade arvu vähenemine) kaebaja omandis olevale kinnistule; Transpordiamet kinnitas, et on teadlik kaebaja esitatud ettepanekutest ning vastab neile PT andmise korraldusega; Transpordiamet oli nõus teostama kaebaja kinnistul paikvaatluse ja pakkus välja võimalikud ajad (vt kaebuse lisa 3). Eelnevast nähtuvalt on vastustaja oma 19.04.2022 kirjas kinnitanud, et kaebajale on saadetud projektlahendus nii pdf kui ka dwg formaadis. Sellele kaebaja vastu vaielnud ei ole. Viimaks on ka kaebaja oma 02.08.2021 seisukohas vastustajale kinnitanud, et „on teadlik, et nii 2013. aastal kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kui alates 2017. aastast koostamisel oleva uue Rae põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb Läike tee 32 kinnistu perspektiivsele Tallinna väikese ringtee maa-alale.“ (vt kaebuse lisa 2). Ka juhul, kui kaebajale ei olnud 02.08.2021 seisuga selge, millist lahendust kavandatakse, oleks ta saanud peale talle projektlahenduse saatmist täiendavad seisukohad esitada. Asja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud kaebaja 02.08.2021 esitatud ettepanekutele vastama enne vaidlusaluse korralduse andmist. Sellist kohustust ei näe ette ka EhS § 31 lg 5. Vastustaja on ärakuulamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui vastas kaebaja ettepanekutele PT lisas 2. Asjaolu, et esitatud ettepanekutele vastatakse vaidlusaluses korralduses on selgitatud kaebajale nii Transpordiameti 16.07.2021 kirjas nr 8-1/21192/17539-1 kui ka 19.04.2022 kirjas nr 8-1/21-192/18891-4 (vt kaebuse lisad 1 ja 3). Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väide, et vaidlusaluse korralduse menetluse kestel esitati vastustajale kooskõlastusi ja arvamusi 39 isiku poolt, kelle arvamused võisid eelduslikult mõjutada PT-d. Kaebajal on õigus pöörduda kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ning seda on ka käesoleval juhul tehtud. Seetõttu kontrollib kohus vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust üksnes osas, mis puudutab kaebaja subjektiivseid 15(22)
3-22-1897
õigusi. Teiste isikute poolt esitatud ettepanekud ning nendega arvestamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaalutlusõigus
16.Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud kaalutlusõiguse teostamata, kui on jätnud kaalumata kaebaja pakutud alternatiivse lahenduse jätta kaebaja kinnistu PT-st välja.
17.EhS § 99 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad EhS lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Asjaolu, et kehtivast Rae valla üldplaneeringu seletuskirjast ei nähtunud tee asukoht kinnistu täpsusega, menetlusosalised vaidlustanud ei ole.
18.Vaidlus puudub alljärgnevas: 1) Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu maakasutuse kaardi nr 1 kohaselt asub kaebaja kinnistu perspektiivse eritasandilise ristmiku rajamiseks vajalikul maa-alal (tähistatud kaardil punase ringiga), samuti on kaebaja kinnistule planeeritud perspektiivne maantee (tähistatud oranži paksu punktiirjoonega); 2) Läike tee 32 kinnistul kehtiva DP seletuskirja kohaselt on planeeritav ala edelapiiriks E263/T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee, mille kaitsevööndi laius on 50 m äärmise sõiduraja teljest (teede- ja sideministri määrus 28.09.1999 nr 59 p 12); tee kasutajatel ja piirnevatel maaomanikel tuleb arvestada nimetatud määruses toodud tee ja teekaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuetega (vt DP seletuskiri, p 4.4)1; 3) Maa-ameti kaardirakendusest2 mõõtes paikneb Läike tee 32 kinnistu ca 3043 m 2 ulatuses avalikult kasutatava tee kaitsevööndis; 4) koostamisel oleva uue Rae põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb Läike tee 32 kinnistu perspektiivsele Tallinna väikese ringtee maa-alale; seletuskirja p 9.6 kohaselt on kaardile kantud Tallinna väikese ringtee võimalik asukoht joonobjektina koos mõjuala koridoriga 150 meetrit;3 5) Tallinna väikese ringtee trassikoridori asukoht on toodud Tudriku ja Sepa-Rae 2 kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga (DP0225), mis on algatatud 2004. a ning kajastab samamoodi perspektiivset maanteed üle Läike tee 32 kinnistu:
6) OÜ Reaalprojekt koostatud töös nr P19077 „Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti koostamine. Variantide võrdlus“ on võrreldud kahte alternatiivi: a) alternatiiv 1 kohaselt on Tallinna väikese ringtee põhitrassil toodud viaduktiga üle Tartu mnt nii sõidukid kui kergliiklejad, manöövrid Tartu mnt-lt Tallinna väikesele ringteele ja vastupidi toimuvad Lepiku tee – Tallinna väikese ringtee (PK 48+00) ja Tähnase tee-Tallinna väikese ringtee (PK 37+25) foorreguleeritud ringristmike kaudu; b) alternatiiv 2 kohaselt kavandatakse Tartu mnt ja Tallinna väikese ringtee liiklussõlme foorreguleeritud ringristmik, Tallinn-Tartu maantee on toodud viaduktiga üle ringristmiku ning jalakäijate ristumine on lahendatud kolmandal tasandil foorreguleeritud ringristmiku all (vt kaebuse lisa 7, lk 4).
19.Eelnevast tulenevalt on ilmne, et kaebajale ei tule ühestki kehtivast planeeringust ega ka koostamisel olevast planeeringust subjektiivset õigust nõuda, et perspektiivset Tallinna väikese ringtee trassi ei rajataks tema kinnistule.
20.Vastustaja on vaidlusaluse korralduse lisas 2 selgitanud, miks ei saa liikluslahendust muuta ning milliseid variante kaaluti ja mida arvesse on võetud (vt kaebuse lisa 1). Siinkohal puudub vajadus nende põhjenduste täies mahus üle kordamiseks.
21.Tulenevalt PlanS § 74 lg-st 5 on üldplaneering projekteerimistingimuste alus. Projekteerimistingimused peavad vastama üldplaneeringule (vt EhS § 32 p 2). Kuigi üldplaneering on väiksema täpsusastmega, kui detailplaneering, siiski ei saa vastustaja planeerida projekteerimistingimustega perspektiivset tugimaanteed kaebaja kinnistu asemel kõrvalkinnistutele, kui kehtiva üldplaneeringuga on selgelt ette nähtud, et perspektiivne Tallinna väike ringtee kulgeb üle kaebaja kinnistu. Küll aga oli vastustajal võimalus kaaluda, kui ulatuslikult planeerida Tallinna väikese ringtee trassi üle kaebaja kinnistu. Ühtlasi seadis vastustajale kaalutlusõiguse piirid alternatiivvariantide võrdlusanalüüs, kus võrdluse aluseks oli alternatiividega seotud hinnangulised kulud (ehitusmaksumus, ehitusaegsed kulud, variantide realiseerimiseks vajalike maade maksumus ja reserv) ning sotsiaalmajanduslikud
Kättesaadav arvutivõrgust: https://map.rae.ee/dp/DP0225/Joonised/, joonis Kontaktvööndi analüüs AS-03, koostatud 23.05.2014.
17(22)
3-22-1897
kulud (vt kaebuse lisa 7, lk 3). Samuti on õige vastustaja seisukoht, et PT andmisel arvestati koostamisel olevaid planeeringuid, et vältida tulevikus planeeringute vastuolu. Ka Riigikohus on selgitanud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti, aga samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke; kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (vt Riigikohtu 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23). Sellest lähtuvalt ei olnud vastustajal keelatud arvestada PT andmisel ka koostamisel olevate planeeringutega, võttes arvesse asjaolu, kui mitmeid kinnistuomanikke vaidlusalune kavandatav Tallinna väike ringtee projekt puudutab.
22.Vaideotsuses on selgitatud seoses kaalutud alternatiividega järgmist: „Alal kehtib Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462). Üldplaneeringus on määratud Tallinna väikese ringtee asukoht ning liiklussõlme asukoht, mis mh jääb Läike tee 32 kinnistule. Üldplaneeringu jooniselt on selgelt näha, et ramp TartuLasnamäe kulgeb üle Läike tee 32 kinnistu ja ka üle tänase hoonestuse. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 5.6.1 kohaselt perspektiivsete teede kavandamisel on lähtutud olemasolevate ja kavandatavate elamu-, äri- ning äri- ja tootmismaade paiknemisest. Tallinna väikese ringtee trassi ei ole võimalik nihutada niivõrd palju, et see ei ulatuks Läike tee 32 kinnistule. Varasemalt üldplaneeringus kajastatud lahendus eeldas parempöörde rambiga üle Läike tee 32 hoonete sõitmist. Seda vältida soovides antud lahendust ei realiseeritud. Tallinna väikesele ringteele oli olemas alternatiiv, kus probleemne parempööre oli lahendatud viadukti alt läbi sõidu ja seejärel paremale pööramisega. Selline lahendus on tehniliselt teostamatu, kuna ringristmik, mis pidi piirkonda teenindama, asus liialt lähedal kõrgele viaduktile ning ei oleks olnud võimalik viia omavahel kokku viadukti ning selle otstes paiknevaid ringteid nõuetekohaselt pikakalletega. Töötati välja uus lahendus, kus ringristmikud olid paigutatud viaduktist piisavalt kaugele. Selle lahenduse puhul on probleemiks, et sobivas asukohas ei olnud olemas vaba maa-ala, kuhu planeerida ringristmikule suunduvaid harusid. Seetõttu töötati välja uus lahendus, mille korral oleks ringristmik asunud märkimisväärselt põhja pool. Antud lahendusega tekkis kaks peamist probleemi: 1) piirkonnas asuvad ettevõtted/elanikud leidsid, et antud lahendus ei teenindanud piisavalt hästi kohalikku piirkonda (nt lähenedes Tartu pool ja soovides liikuda Lepiku teele oleks vaja läbida ca 1,7 km ring, et sinna jõuda); 2) antud liikluskorraldus oleks suunanud transiitliikluse läbi kohaliku piirkonna, mis ei ole mh liiklusohutuse kaalutlustest lähtudes hea lahendus. Seetõttu otsustati lahenduse kasuks, mis tagaks liiklussõlme toimivuse nii, et kohalikku piirkonda oleks tagatud juurdepääsud ning transiitliiklus ei läbiks kohalikke piirkondi. Kui Tallinna väikese ringtee trassi nihutada Tallinna poole, siis tekiks konflikt kõikide trassist Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa maantee ja Tallinna väikese ringtee liiklussõlme piirkonnast Tallinna poole jäävate kinnistutega. Tallinna väikese ringtee koridori ja liiklussõlme asukohta pole võimalik muuta viisil, et see jääks välja Läike tee 32 kinnistust ning vastaks kehtivates detailplaneeringutes kajastatud liikluslahendustele.“ (vt kaebuse lisa 6; dtl-d 108-109). Kuigi vaidlusalusesse korraldusesse või selle lisasse 2 oleks võinud vastustaja ka lisada põhjendused, miks ei ole võimalik nihutada Tallinna väikese ringtee koridori ja liiklussõlme asukohta selliselt, et see jääks kaebaja kinnistust välja, siiski ei ole see oluline põhjendamispuudus (HMS § 56), mis tingiks haldusakti õigusvastasuse. Ka vaidlusaluse korralduse lisas 2 toodud põhjendustest on arusaadav, miks kaebaja ettepanekuga arvestada ei saanud.
23.Järelikult on vastustaja kaalutlusõigust teostanud (HMS § 4 lg 2), võttes arvesse olulisi asjaolusid ning kaaludes võimalikke erinevaid alternatiive. Seega ei saa öelda, et sisulist kaalumist toimunud pole. Seetõttu on ka järgitud kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohta, et haldusorgan on kohustatud ehitusõigust andva haldusakti andmisel kontrollima, et aktiga
18(22)
3-22-1897
aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve, samuti avalikke huve (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03).
24.Kuigi kaebajal on õigus selles, et vaidlusaluse korralduse lisas 2 välja toodud alternatiivlahendused erinevad üksteisest vaid tehniliste detailide osas (ringristmik või viadukt), siiski nagu nähtub eelnevast punktist on vastustaja põhjendanud, miks ei saanud trassikoridori või selle asukohta PT-ga asuda muutma. Samuti on vastustaja asjakohaselt selgitanud vaideotsuses, et kehtivas üldplaneeringus ettenähtud lahendust ei realiseeritud täpselt selliselt nagu oli üldplaneeringus ette nähtud, kuivõrd üldplaneeringus kajastatud lahendus eeldas parempöörde rambiga üle Läike tee 32 kinnistul olevate hoonete sõitmist (vt dtl 108). Ka oma 28.04.2023 menetlusdokumendis on vastustaja seda selgitanud ning illustreerinud vastava joonisega (vt dtl 320). Ühtlasi on vaidlusaluse korralduse lisas 2 selgitatud kaebaja ettepanekutega seoses, et enne kui hakati kaaluma alternatiivi 2, minimeeriti lahendust nii, et see oleks pindalalt võimalikult väike (vt kaebuse lisa 4; dtl 64).
25.Täiendavalt on vastustaja selgitanud oma 28.04.2023 menetlusdokumendis (p-d 2.122.13), et kohtumenetluses kaebaja välja pakutud variant, et kavandatav ringtee jääks kaebaja kinnistul asuvast hoonest 15,85 m kaugusele, ei ole võimalik. Vastustaja märgib, et kui nihutada vaidlusalust liiklussõlme Läike tee 32 kinnistult eemale, muutuks Vägeva tee 3a kinnistul asuv hoone kasutamatuks, samas kui PT-s toodud lahenduse puhul on ka kaebajale kuuluv Läike tee 32 kinnistu kasutamine endisel viisil tagatud ning säilib ka Vägeva tee 3a hoone (vt vastustaja 28.04.2023 menetlusdokument, lisa 1; dtl 339). Ühtlasi on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et kui nihutada liiklussõlme Läike tee 32 kinnistust eemale, mõjutaks see olulisel määral Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistu hoonestusalasid, illustreerides seda ka kehtivate ja menetluses olevate detailplaneeringute hoonestusaladega (vt vastustaja 28.04.2023 menetlusdokument, p 2.14; dtl 326).
26.Kuigi õige on kaebaja väide, et kaebaja kinnistu kõrval asuvad hoonestamata kinnistud, mis on pindalalt oluliselt suuremad, samuti puuduvad neil kinnistutel kehtivad detailplaneeringud, ei tähenda eelnev, et ilma vastanduvaid erahuvisid (omandiõigust) kaalumata saaks automaatselt pidada olulisemaks kaebaja huvi jätta tema kinnistu kavandatavast tee asukohast välja. Esmalt on selge, et kehtiv üldplaneering annab ka õigused kaebaja kinnistu kõrvalkinnistute omanikele, sh õiguse eeldada, et kavandatav Tallinna väike ringtee asukoht jääb üldplaneeringuga märgitud alasse. Teisalt on vastustajal kohustus arvestada oluliste asjaoludega, milleks on ka menetluses olevad planeeringud ning avalike huvidega (nagu liiklusohutus ja parim liikluslahendus). Vaidlusaluse korralduse lisas 2 on vastustaja selgitanud, et varasemalt (enne 2013. a üldplaneeringu kehtestamist) pole reserveeritud piisavalt suurt maa-ala, et projekteerida ja ehitada kõnealune väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega tee; sellest tulenevalt tuleb kavandada tee projekteerimist läbi tihedalt asustatud või juba varasemalt planeeringutega kaetud alade (vt kaebuse lisa 4; dtl 62); arvestatud on parimal võimalikul moel järgnevaga: 1) tuleviku liiklusvajadused ja liiklusprognoosid; 2) liiklussõlme kavandamisel on arvestatud võimaluse piires olemasolevate ja planeeritud maakasutusfunktsioonidega (sh hoonestused) ning on püütud leida parim kompromisslahendus, mis tagaks nii avalikud kui ka maaomaniku huvid; 3) liiklussõlm on lahendatud vastavalt teede-projekteerimisele kehtestatud normidele ja nõuetele (vt kaebuse lisa 4; dtl 63). Vastustaja on illustreerinud oma 28.04.2023 menetlusdokumendis ka vaidlusalusel alal kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutes toodud hoonestusalad (vt vastustaja 28.04.2023 menetlusdokumendi p 2.14; dtl 326). Samas ei ole vaidlust asjaolus, et kaebajal säilib oma kinnistu kasutamise võimalus. Ühtlasi ei ole vaidlust ka selles, et kogu kaebaja kinnistu eeldatavast omandatavast osast 1812 m2 asub 1428 m2 avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mida on selgitatud ka vaidlusaluse korralduse lisas 2 (vt kaebuse lisa 4; dtl 67). See tähendab, et kaebajal on jätkuvalt võimalik oma kinnistul asuvaid hooneid kasutada, 19(22)
3-22-1897
mistõttu on järgitud ka proportsionaalsuse põhimõtet (HMS § 3 lg 2). Seoses kaebaja väitega, et PT realiseerimisega kaovad osaliselt kaebaja kinnistult parkimiskohad, on vastustaja vaidlusaluse korralduse lisas 2 selgitanud, et on valmis koostöös kohaliku omavalitsusega leevendama kinnistult kaotatud parkimiskohti kavandades osa parkimist riigitee äärsele tänasele haljasalale (vt kaebuse lisa 4; dtl 67). Ühtlasi on vastustaja pakkunud välja ka võimaliku parkla lahenduse (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi lisa 3). Küsimus sellest, kuidas kaebaja kinnistusiseselt korraldada sõidukite manööverdamine ja liikumine, on kaebaja mõjusfääris. Kaebaja kinnistu on 14 134 m 2, mistõttu võib eeldada, et manööverdamiseks peaks ruumi jaguma.
27.Vastustaja on asjakohaselt selgitanud oma vastuses kaebusele, et PT-s toodud lahenduse kohaselt on Tartu maantee viadukti pikkuseks ca 206 m ja rajatise üldpikkus koos tugimüüridega 870 m; kui planeeritav ringristmik rajada Allika kinnistule, tuleb Tartu maantee viadukt koos tugimüüridega rajada ca 2 km pikkusena (tuleb tagada vähemalt kolmest kohast avad Tartu maantee liikluse läbipääsuks Tallinna väikse ringtee ja Tartu maantee vahel); see tähendab, et tegemist oleks kolm korda mahukama rajatisega; sellise lahenduse realiseerimine oleks ligikaudu kümme korda kallim, samas liikluslahenduslikult ei oleks nii hästi toimiv kui PT-ga määratud lahendus (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokument, p 2.7.3; dtl 260). Kuivõrd vastustaja on nimetatud varianti illustreerinud ka oma 28.04.2023 menetlusdokumendis, siis puudub alus kahelda vastustaja väites, et tegemist oleks oluliselt kallima lahendusega. Avalikuks huviks on ka riigi eelarveliste vahendite säästlik kasutamine. Seda enam, kui kallim lahendus ei tagaks ka paremat liikluslahendust. Puudub alus kahelda vastustaja kui pädeva asutuse sellekohastes seisukohtades. Lisaks nõustub kohus vastustajaga, et oleks ebamõistlik koormata haldusakti liikluslahenduste alternatiividega, mille realiseerimine ei oleks võimalik.
28.Kohtumenetluses vastustaja poolt analüüsitud alternatiivlahenduste puhul ei ole tegemist haldusakti tagantjärgi põhjendamisega, mistõttu ei ole asjakohane Riigikohtu lahend nr 3-3-129-12).
29.Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane on rikkunud uurimispõhimõtet, kui on jätnud välja selgitamata ega arvestanud, milline on kavandatava tegevusega kaasnev mürataseme tõus. Kohus selle väitega ei nõustu. Vaidlusaluses PT punktis 5.7.5 on märgitud, et teostada mürauuring ning projekteerida müratõkkeseinad vastavalt mürauuringu tulemustele (vt kaebuse lisa 1; dtl 20).
30.Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja arvestanud, et Tallinna väikese ringtee paiknemine Läike tee 32 kinnisasjal on vastuolus Läike tee 32 kinnistul kehtiva DP-ga, kuivõrd DP nägi ette, et vältimaks kõrge mürataseme levikut müratundlikule äritegevusele, tuli vastavad hooned planeerida Tallinn-Tartu maantee vaatest kinnisasja tagumisse ossa. Nagu eelnevalt on kohus selgitanud, siis on PT-s ette nähtud mürauuringu tegemine, millest lähtuvalt tuleb vajadusel ka leevendusmeetmed ette näha. Samas puudub vaidlus, et juba praegu asub kaebaja hoonestatud kinnistu Tallinn-Tartu maantee ääres, millest lähtub liiklusmüra.
31.Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vastustaja on sisuliselt kaebaja ettepanekuid kaalunud ning neile ka vastanud, samuti võtnud arvesse olulisi asjaolusid ja püüdnud leida mõistliku tasakaalu vastanduvate avalike ja erahuvide vahel. Proportsionaalsus
32.Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2, § 54).
20(22)
3-22-1897
33.Käesoleval juhul seisneb kaebaja omandiõiguse riive selles, et PT-ga kavandatav Tallinna väike ringtee asuks osaliselt kaebajale kuuluval kinnistus, mis omakorda tähendaks riigi poolt kaebaja kinnistu omandist 1809 m2 ulatuses, s.o 12,80% (vt kaebuse lisa 4; dtl 65). Seejuures oleks tegemist maa-alaga, mis asub 1428 m2 avalikult kasutatava tee kaitsevööndis ning omandatava ala sisse ei jää kinnistul asuvaid hooneid. Piirangu eesmärgiks on Tallinna väikese ringtee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, mis vähendaks liiklust Tallinna linna (Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes) jagades liiklust erinevalt eri suundades, muudaks Tartu mnt linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda (vt kaebuse lisa 4; dtl-d 32 ja 62). Projekt sisaldab uue riigitee ehitust koos kergliiklusteede ja rajatistega, tee katendi ning muldkeha ümberehitust, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramist (vt kaebuse lisa 4; dtl 32).
34.Käesoleval juhul on vastustaja selgitanud, et kaebaja välja pakutud lahendus haldusmenetluses, et PT-st oleks kaebaja kinnistu välja arvatud, võimalik ei olnud. Samas on vastustaja selgitanud, et ei ole realiseerinud kehtivas Rae valla üldplaneeringus (maakasutuse kaardil) näidatud olukorda, vaid on Tallinna väikese ringtee lahendust optimeerinud maksimaalselt viies nii vajaduse kasutada kaebaja kinnistut miinimumini, sh on ringristmikult kaotatud ära eraldiseisvad pöörderajad, vähendades sellega vajadust rajada kaebaja kinnistule tee (vt kaebuse lisad 4 ja 6; dtl-d 64 ja 108-109). Lisaks on vastustaja selgitanud, et mõju kaebaja kinnistule on proportsionaalselt ca 2-4 korda väiksem kui mõju teistele naaberkinnistutele (vt kaebuse lisad 4 ja 6; dtl-d 65 ja 112). Oluline on ka asjaolu, et kaebajal säilib võimalus kasutada kinnistut senisel otstarbel. Vastustaja on olnud altis leidma lahendusi täiendavate parkimiskohtade rajamiseks, leevendamaks negatiivset mõju kaebaja omandiõigusele (vt kaebuse lisa 4; dtl 67). Samuti on kohtumenetluses esitanud vastustaja võimaliku parkla lahendused (vt vastustaja 03.11.2022 menetlusdokument, lisa 3; dtl 273). Täiendavate parkimiskohtade rajamise võimalikkust ei saa mõjutada kaebaja väide, et jääb ainult üks juurdepääs kinnistule. Küsimus sellest, kuhu olemasoleva hoone äärde on võimalik parkimiskohti rajada, ei puuduta vaidlusaluse korralduse õiguspärasust, sest vastustaja on püüdnud leevendada negatiivset mõju haljasalale parkimiskohtade lubamisega. Vastustaja poolt esitatud parkimislahenduse jooniselt nähtuvalt võib hinnanguliselt pidada haljasalale rajatavate parkimiskohtade ala proportsionaalselt sama suureks, kui omandataval alal olevat parkimisala.
35.Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane ei ole küsinud kaebajalt joonistusi ega täpsustusi kinnistul vajaliku pöörderaadiuse osas, samuti, et vastustaja oleks pidanud arvestama hoonestatud kinnistule ringtee projekteerimisel minimaalselt ehitiste tuleohutuse nõuetega, mis seab ainuüksi päästetehnika liikumise tagamiseks nõudmised pöörderaadiuse osas.
36.Vastustaja on õigesti märkinud, et vastustaja ei saa PT andmisel võtta arvesse kaebaja huve, mida kaebaja ise ei ole piisava täpsusega välja toonud. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et 02.05.2022 toimunud kohtumisel kaebaja ja vastustaja vahel on vastustaja palunud kaebajal täpsustada, milliseid pöörderaadiuseid ja millises asukohas tagada tuleb, kuid sellist täpsustust kaebaja ei ole seni esitanud. Ka kaebuses on üksnes märgitud, et tõenäoliselt ei ole tagatud vajalik pöörderaadius. Tegemist on hüpoteetilise väitega, millega ei saanud vastustaja PT andmisel arvestada. Seoses päästetehnika kasutamisega ning ligipääsetavuse tagamisega kaebaja kinnistule tuleb märkida, et vastavalt liiklusseaduse (LS) § 84 lg-le 21 on alarmsõiduki sõitjast politseiametnik, abipolitseinik, päästeteenistuja ja vabatahtlik päästja, kelle kasutataval sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võivad avaliku võimu ülesannete 21(22)
3-22-1897
täitmisel kõrvale kalduda sõitjatele LS 2. peatükis sätestatud nõuetest. Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda LS 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded (LS § 84 lg 2). Ühtlasi on vastustaja selgitanud ja illustreerinud ka joonise abil, et kavandatav tee ei jää kaebaja kinnistul asuvast hoonest 2,01 meetri kaugusele, vaid 4 m kaugusele (vt vastustaja 28.04.2023 menetlusdokument, p 2.20; dtl-d 329-330).
37.Eeltoodust lähtuvalt on vaidlusalune korraldus õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
38.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.