Keskkonnaõigus › Metsandus

3-22-2523 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-2523 kokku Y.N-i esitatud inventeerimisandmete veamäär ületanud lubatud 20 protsendipunkti piiri. Kui metsakorraldaja töös esineb vigu kaks korda keskmisest enam, on alust hinnata metsakorraldaja töö piisavalt nõrgaks, et kaaluda tunnistuse kehtetuks tunnistamist.Keskkonnaagentuur on teinud perioodil 01.01.2022–30.06.2022 esitatud taotluste kohta 60 andmete tagastamise otsust andmete parandamiseks. Keskkonnaagentuur arvestab inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmise otsuste tegemisel mõõdetavate tulemuste korral eksimuste suurust ning piiripealsete vigade korral andmeid parandamiseks tagasi ei saada. Kui metsakorraldajad ei nõustu otsusega, on neil õigus otsus vaidlustada või esitada vaie. Käskkirja lisas toodud 60-st otsustest ei ole Y.N vaidlustanud ühtegi. Seega ei saa ta pärast kaebetähtaja möödumist tugineda asjaolule, et otsused on vastuolus kehtivate õigusaktidega või motiveerimata. Andmete parandamiseks tagastamise otsustes põhjendatakse, millistele õigusakti nõuetele metsakorraldaja esitatud inventeerimisandmed ei vasta. Vigadeks loetakse ainult konkreetseid nõuetele mittevastavaid andmeid. Keskkonnaagentuur on edastanud metsakorraldajale mitmel korral teavitusi puudustest metsa inventeerimise kvaliteedis (06.09.2021 ja 06.02.2019 kirjad), kuid töö kvaliteet ei ole paranenud. Perioodil 01.01.2022–30.06.2022 ületab vigade protsent märgatavalt metsaseaduses lubatut, seega on tunnistuse kehtetuks tunnistamine vajalik ja proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes, milleks on metsakorraldustööde tunnistusi omavate isikute tööde kvaliteedi tagamine.

kaebuse,

milles

palus

Pärast kaebaja metsakorraldaja tegevusloa pikendamist 31.08.2022 ei olnud vastustajal õigust tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust samadel asjaoludel jätkata. Tegevusloa pikendamise otsuses väljendus vastustaja heakskiit kaebaja tegevusele ning pikendatud tegevusloa tühistamine kaks kuud hiljem on sõnamurdlik. Haldusorganil on tegevusloa menetluseks 30-päevane tähtaeg (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) § 20 lg 1 ja § 33 lg 2) alates ettevõtja poolt andmete/taotluse esitamisest. Vastustajal puudub mõistlik ajend, miks tegevusluba tühistada enam kui kuu aega pärast tegevusloa kehtivuse pikendamist. Tunnistuse kehtivuse pikendamisel ei saanud vastustajal enam olla etteheiteid, mis ta oli esitanud 10.08.2022 menetluse algatamise teates. Käskkiri on põhjendamatu. Käskkirjast ei selgu, miks on võetud aluseks 6 kuu statistika. Sageli läheb metsaregistrisse kantud mets aktiivsesse kasutusse ning tuvastamine, kas eksis metsakorraldaja või tema tegevust kontrollinud ametnik, võib osutuda üsna kiiresti võimatuks. Statistikas esitatud andmed ei lange kokku lisatud tabeliga, mistõttu on ilmne, et käskkirja aluseks olnud vigade statistika ei vasta tegelikkusele, on moonutatud ega saa olla selliste otsuste tegemisel usaldusväärne. Seega puuduvad vastustajal usaldusväärsed kontrollandmed, mille alusel hinnata kaebaja vigu. Reeglina on vastustaja töötaja mõõtmisandmete kohta märkinud, et takseeritud ja kaebaja poolt metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldise vanus, täius, kõrgus või muu füüsikalise suurusena väljendatud näitaja ei vasta määruse nr 2 mingile nõudele. Ühelgi juhul ei ole väljendatud väidetavat mõõdetavat viga konkreetse numbri või suhtarvuna ega teostatud mõõtmisi. Sellisel kujul on vigade hindamine sisuliselt võimatu ja kaalutlusõiguse teostamisel vead paratamatud. Mitmete metsade inventariseerimisel võis esineda vigu, kuid see oli lubatud vea ulatuse piirides. Korduvalt on noorendike andmetes tuvastatud vigu, mis on lubatud vea piirides. Vastustaja võis vigade hulka lugeda küsitavusi, mis ei ole vead määruse nr 2 järgi. Nii ei pea metsa korraldamisel kirjeldama üksikuid kahjustumisi ega alati märkima kuivendamise 3(10)

3-22-2523 tunnust. Kasvukohatüübi määramisel loetakse eksimuseks seda, kui määratud kasvukohatüüp ei asu kasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemil kõrvuti. Looduses on väga raske hinnata, kas lageraie on tehtud 10 või 11 a tagasi. Määrus nr 2 nõuab viimase 10 a tehtud tööde kirjeldamist. Kui noorendik on 15 a vana, on selge, et sel eraldisel toimus lageraie enam kui 10 a tagasi. Sageli on vastustaja metsaspetsialist märkinud negatiivses otsuses, et kaebaja ei ole märkinud metsa päritolu. 60‒80 a metsa puhul on väga raske määratleda selle päritolu (nt kas hooldatud männik-kuusik on seemnetekkeline, külvatud või istutatud) ja päritolu ei ole tuvastatav aerofotodelt. Mõnel juhul on omanik hooldanud seemnetekkelist noorendikku metsa uuenemisel võsa harvendamise ja selekteerimise teel, mis paistab aerofotolt korrapärasena ehk istutatuna. Paljuski on selline järeldus oletuslik ega anna keskkonna ega metsamajanduse seisukohalt palju juurde. Kui ei ole võimalik teha kindlaid järeldusi, ei saa oletuste puudumist esitatud andmetes pidada veaks. Igal veal metsa inventariseerimisel on oma keskkonnakaitseline, tuleohutusalane ja majanduslik kaal. Kui vastustajal pole andmeid eksimuse ulatuse ega sisu osas, pole võimalik hinnata viga kaalutlusõiguse teostamisel. Eksimusteks, mis saanuks minna kaebaja negatiivsesse statistikasse, ei tohi lugeda subjektiivseid arvamusi, millel puudub metsanduslik tähendus. Vastustaja pole viidanud ühelegi vea kogumile, mis oleks õigustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Kui kaalutlusõiguse teostamine seisneb üksnes kontrollimatule suhtarvule viitamisel, ei saa sellist kaalutlusõiguse teostamist pidada õigeks. Kaebaja ei väida, et tema töös pole olnud eksimusi, kuid need eksimused eraldi ega kogumis pole olnud sellised, mis õigustaksid metsakorraldaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist.

3-22-2523 kohaselt ei vasta andmed õigusaktide nõuetele, kaalub spetsialist enne otsuse tegemist, kas võivad esineda muud asjas tähtsust omavad asjaolud, vajadusel teostab spetsialist täiendava kontrolli. Välitöödel kasutatavad hindamismeetodid valitakse vastavalt hinnangut vajavale takseertunnusele ning võimaliku vea iseloomule ja suurusele. Ühtegi metsaregistrisse andmete kandmata jätmise otsust ei tehta, kui vead on lubatud vea piirides. Vastustaja kontrollib kõiki esitatud inventeerimisandmeid vastavalt õigusaktide nõutele. Vastustaja arvestab inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmise või kandmata jätmise (või tagastamise parandamiseks) otsuste tegemisel mõõdetavate tulemuste korral eksimuste suurust ning piiripealsete vigade korral andmeid parandamiseks tagasi ei saadeta („ei“ otsuseid ei tehta). Kaebaja on ajavahemikul 01.01.2022–30.06.2022 metsaregistrisse inventeerimisandmete kandmiseks esitanud taotlusi 194 katastriüksuste kohta, millest puudustega olid 60 katastriüksuse inventeerimisandmed. Kaebajale on edastatud otsused, mille kohaselt sisuliste puudustega andmed koos vigade tekkepõhjustega tagastatakse andmete esitajale parandamiseks. Kaebaja ei esitanud ühtegi vaiet. Kaebaja on olnud teadlik, et kui tal tekib kahtlus vastustaja otsuse õiguspärasuses, on tal võimalik neid 30 päeva jooksul vaidlustada. Vaidlus asjaolude üle, kas kaebaja eksimused tema tehtud töös on olnud sellise kaaluga, mis õigustaksid metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamist, on perspektiivitu. Vastustaja metsaosakond teeb vähemalt kaks korda aastas kokkuvõtteid metsakorraldajate töö kvaliteedi kohta. Pärast kokkuvõtete tegemist on vastustaja saatnud teated metsakorraldajatele, kelle töö kvaliteet on vastustaja hinnangul nõrk. Metsakorraldajatel on olnud võimalus enda töö kvaliteeti parandada. Nii on vastustaja edastanud kaebajale 06.02.2019 ja 06.09.2021 teated puuduste kohta metsainventeerimise kvaliteedis. Olenemata korduvatest teadetest ei paranenud töö kvaliteet. Kaebaja esitas metsakorraldaja tunnistuse pikendamise taotluse tähtaegselt ning vastustustaja tuvastas, et kaebaja vastas MS § 122 lg-tes 42 ja 43 sätestatud nõuetele. Kui metsakorraldaja on need nõuded täitnud, st esitanud tähtaegselt tunnistuse pikendamise taotluse ja osalenud kahel Keskkonnaagentuuri korraldatud koolitusel, ei ole vastustajal kaalutlusõigust tunnistust mitte pikendada. MS § 122 lg-d 42 ja 43 ei anna vastustajale kaalutlusruumi teiste asjaolude ilmnemisel jätta metsakorraldaja esitatud tunnistuse pikendamise taotlus läbi vaatamata ja nõuetele vastavuse korral rahuldamata. Seega ei olnud vastustajal seaduslikku alust jätta kaebaja esitatud taotlus metsakorraldaja tunnistuse pikendamiseks läbi vaatamata või rahuldamata. Asjas ei vaielda tegevusloa pikendamise üle.

3-22-2523 parandada. Kaebaja on tunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluses selgitanud, et arvestades tema esitatud andmete menetlemiseks kuluva niigi pika aja ja asjaoluga, et vaidlused tähendanuks kavade tellijatele ajalist ja rahalist kulu, oli tema jaoks kasulikum metsaspetsialistidega nõustuda ja esitada uued taotlused (dtl 26). Ka vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on kaebaja talle andmete tagasisaatmise järgselt esitanud uusi taotlusi, vahel ka korduvalt. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks mõnel juhul teinud andmete metsaregistrisse kandmise osas lõpliku keelduva otsuse. Eelnevat arvestades ei saa nõustuda käskkirja lk-l 3 esitatud seisukohaga, et kui kaebaja Keskkonnaagentuuri otsusega ei nõustunud, olnuks tal õigus see vaidlustada ja esitada vaie. Subjektiivse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt saanuks kaebaja halduskohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks. Olukorras, kus lõplikult keelduvat otsust inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmise kohta ei olnud tehtud ning kaebaja oli esitanud andmed metsakorraldajana, ei oleks sellest eelduslikult kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumiseks piisanud. Õige on vaidlustatud käskkirja lk-l 2 toodud seisukoht, et MS § 12 2 lg 51 p 1 annab aluse selles sätestatud veaprotsendi esinemisel lugeda metsakorraldaja töö piisavalt nõrgaks, et kaaluda tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Seega ei oleks alust kaaluda tunnistuse kehtetuks tunnistamist mitte igasuguse veamäära esinemisel, vaid üksnes seaduses lubatud määra ületamisel. Vastav veaprotsent iseenesest ei ole aga piisav alus tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Ehkki MS-i järgi on metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise eelduseks vastustaja poolt tuvastatud vigade protsent teatud ajaperioodil, tekib seaduses sätestatust kõrgema protsendi puhul vastustajal õigus asuda kaaluma, kas tunnistus kehtetuks tunnistada või mitte. Tegu ei ole olukorraga, kus vastustajal tuleks metsakorraldaja tunnistus igal juhul kehtetuks tunnistada. Vaidlustatud käskkirjas on õigesti viidatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-tele 2 ja 3, mille kohaselt tuleb tunnistuse kehtetuks tunnistamine otsustada kaalutlusõiguse kohaselt, arvestades seejuures haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Seega tuli vastustajal lisaks veamäärale arvestada kaalumisel ka muude asjaoludega. Vastustaja on käskkirja kohaselt võtnud arvesse nii seda, et vaadeldud ajaperioodil ületas veaprotsent kaebaja puhul märgatavalt MS-is lubatut, kui ka seda, et kaebaja töö kvaliteedis esines pikema aja jooksul puudusi ning tema töö kvaliteet ei paranenud korduvatest teavitustest (06.02.2019 ja 06.09.2021) hoolimata. Ehkki nendele kaalutlustele tuginemine otsuse tegemisel on asjakohane, ei ole nende kõrval piisavalt kaalutud haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust. Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse (396 SE) seletuskirjas on metsakorraldajate kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise võimaluse loomise vajadust põhjendatud sellega, et kehtiv õigus ei andnud sinnamaani „võimalust ebakorrektselt või olulisi vigu tegevatelt metsakorraldajatelt võtta ära metsakorraldaja tunnistust.“ Sellest nähtub, et seadusandja sooviks on olnud luua võimalus olulisi vigu tegevate metsakorraldajate tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Eelnev ei tähenda, et vastustaja oleks pidanud metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluses hakkama uuesti ükshaaval analüüsima kõiki 60 tagasisaatmise otsuses tuvastatud vigu, küll aga oleks tulnud muude kaalutluste kõrval võtta arvesse ka rikkumiste kaalu või oluliseks peetud rikkumiste arvu. Kõik vead, mis õigustasid inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmise otsuste tegemisel puudustega andmete parandamiseks tagasisaatmist selle esitajale, ei pruukinud õigustada metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Ka asjaolu, et kaebaja otsustas talle andmete tagasisaatmise järgselt esitada uued taotlused, st vead parandada, mitte oodata ära lõplikult keelduvate otsuste tegemist ja seejärel neid vaidlustada, 6(10)

3-22-2523 ei tähenda, et metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks oli piisav ainuüksi metsakorraldaja töös esinenud vigade arvule (veaprotsendile) tuginemine. Menetluse alustamise teatest ei nähtunud, kui oluliseks on vastustaja vaadeldud ajavahemikul tehtud vigu pidanud või milliste/kui paljude oluliste rikkumiste tõttu vastustaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsustust kavandab. Ka vaidlustatud käskkirjas on vastustaja käsitlenud vaid kaebaja poolt ärakuulamise raames tõstatatud konkreetsete parandamiseks tagasi saadetud otsuste sisu. Kaebaja möönis nii kaebuses kui ka ärakuulamise raames antud selgitustes, et ta on metsakorraldustööde tegemisel teinud mõningaid vigu andmete esitamisel metsaregistrisse (arvutustehnilised ja hooletusvead, mõned suurema tähendusega vead), kuid leidis, et eksimused tehtud töödes ei olnud sellise kaaluga, mis said õigustada tema metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamist, põhjendades, et igal eksimusel on keskkonna kaitse, tuleohutuse ja metsamajanduse seisukohalt erinev kaal. Vaidlustatud käskkirja põhjendustest, sh kaebaja vastuväidetele esitatud vastustest, ei selgu, kas või milliseid vigu eraldi või kogumis on sisuliselt peetud piisavalt oluliseks, et tuua kaasa tunnistuse kehtetuks tunnistamine. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on lähtutud käsitlusest, et vigade olulisust ei pidanud kehtetuks tunnistamise menetlusest hindama. Vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt, mis toob kaasa käskkirja materiaalse õigusvastasuse. Vastustaja ei ole piisaval määral täitnud ka selgitamiskohustust. Asjas toimus paralleelselt kaks menetlust. Vastustaja alustas 10.08.2022 teatega kaebaja metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise menetlust pärast seda, kui kaebaja oli esitanud taotluse tunnistuse kehtivuse pikendamiseks. Vastustaja on vahetult pärast seisukohtade esitamiseks määratud tähtaega (26.08.2022) andnud 31.08.2022 käskkirja, mille kohaselt otsustati teiste seas ka kaebaja metsakorraldaja tunnistuse kehtivust järgmiseks viieks aastaks pikendada. Seejuures ei nähtunud 31.08.2022 käskkirjast ega muudest materjalidest mingit viidet sellele, et tunnistuse kehtivuse pikendamisest hoolimata jätkub menetlus tunnistuse kehtetuks tunnistamise osas. Kummakski tegevuseks on erinev õiguslik alus (tunnistuse kehtivuse pikendamisel MS § 122 lg 42 ning tunnistuse kehtetuks tunnistamisel MS § 122 lg 51) ja menetluste paralleelselt läbiviimine ei olnud vastustajale etteheidetav ega kaebaja tunnistuse kehtivusaega arvestades ka välditav. Siiski ei saanud see takistada vastustajat kaebajale menetluslikku olukorda selgitamast, eriti arvestades konkreetse asja sündmuste jada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(10)

3-22-2523 kaalutlusõiguse teostamisel. Tallinna Halduskohus on 31.05.2023 otsuses nr 3-22-2542 vastupidiselt leidnud, et kaebajal oli võimalus selliseid haldusakte vaidlustada. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Kaalutlusõigust ei teostatud pelgalt matemaatilise tehte põhjal, arvestatud on ka muude asjaoludega. Muud kaalutlused on esitatud käskkirjas ning kohtumenetluses. Vastustaja ei pea kaaluma vigade olulisust, selleks puudub seadusandja tahe. Halduskohus on tõlgendanud seadusandja tahet ekslikult. MS 122 lg 51 p 1 viitab rikkumiste arvule ja p 2 rikkumise olulisusele. Ka metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse (396 SE) seletuskirja järgi on tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks kaks erinevat alust: “ebakorrektne” või “olulised vead”. Ebakorrektsuse korral tuleb rakendada MS 122 lg 51 p-i 1 ja oluliste vigade korral MS 122 lg 51 p-i 2. Vastustaja tunnistas metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks MS § 122 lg 51 p 1 alusel, mis on seaduse seletuskirja järgi rakendatav „ebakorrektsete“ metsakorraldajate puhul. Rikkumiste olulisust tuleb arvestada siis, kui on tegemist MS 122 lg 51 p 2 rakendamisega. Halduskohus on otsuse p-s 16 sisuliselt leidnud, et vastustaja peaks hakkama läbi analüüsima kõiki 60 otsust ning kaaluma, millised neist on olulisemad ja millised vähem olulised. Vastustajal ei ole sellist kaalutlusõigust. Kõik „Ei“ otsused on võrdselt olulised. „Ei“ otsuste aluseks on enamasti määrus nr 2, mis ei anna ühtegi alust, milline on oluline rikkumine ja milline vähem oluline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2523 kehtetuks tunnistamist. Seetõttu on seaduseelnõusse lisatud punkt, mis lubab metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistada, kui isik on rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kuue kuu jooksul 20% katastriüksustel. Keskkonnaagentuur on aastaid pidanud metsakorraldajate üle arvestust kvartalite kaupa ning praktika on näidanud, et 20% või enam tagasilükatud töid on nõrga töö piiriks. Teine alus metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks on see, kui metsakorraldaja lohakusest või inventeerimisandmete tahtliku moonutamisega tekitab olukorra, mille tulemusena võib tekkida oluline keskkonnakahju. Keskmisena 6400 eurot keskkonnakahju tekib juhul, kui lageraiega raiutakse 1 ha metsa, mis oma näitajate (vanus, rinnasläbimõõt, täius) poolest ei vasta raiet lubavatele tingimustele. Samasugustel alustel on võimalik kehtetuks tunnistada ka metsakorraldusettevõtte tegevusluba.

3-22-2523 HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.