Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-24-2070 filtreerimata väljavõtted perioodi oktoober-detsember 2023. a kohta ning dokumendid, mis kinnitavad, et X on andnud eraisikuna Headco OÜ-le laenu Headco OÜ raamatupidamises kajastatud summas. Korralduse põhjenduse kohaselt kontrollib MTA 21.02.2024 korralduse nr 12.2-3/063525-1 ja 26.03.2024 teate nr 12.2-3/063525-2 alusel Headco OÜ käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober-detsember 2023. a. Headco OÜ juhatuse liikmena tegi X kontrollitaval perioodil firma pangakontolt ülekandeid isiklikele pangakontodele, viitega töötasule ja majanduskuludele. Headco OÜ esindajana selgitas X MTA-le, et äriühingust isiklikule kontole kantud raha kasutas ta äriühingu tarbeks ning liigselt makstud töötasu tagastas firmale. Äriühingu kassast maksti Xle tagasi 37 614,76 eurot laenu, mida X sõnul oli ta äriühingule andnud nii ülekandega kui ka sularahas. Seisuga 01.10.2023 oli X antud laenude saldo Headco OÜ raamatupidamises kontol 2034 „Lühiajaline laen X“ 26 114,76 eurot, kontol 2030 „Lühiajaline laen omanikult“ 2800 eurot ja kontol 2820 „Pikaajaline laen omanikult“ 50 530,90 eurot. Sellest tulenevalt pöördub MTA X kui kolmanda isiku poole, et kontrollida, kas X kasutas äriühingu pangakontolt tema isiklikule pangakontole kantud raha nii nagu X väitis äriühingu esindajana. Samuti selleks, et veenduda, kas sularaha väljamaksed laenu tagasimaksetena on põhjendatud.

3-24-2070 isikule ettevõtte kulude kandmist ning vastava kuludokumentatsiooni esitamist ettevõtte raamatupidamises, mistõttu ei ole võimalik pangakonto väljavõtte kaudu kontrollida raha kasutamist ettevõtte huvides. Vaide lahendaja osundab, et juhul, kui see on nii, siis võimaldavadki korraldusega nõutavad pangakonto väljavõtted kontrollida, kas vaide esitaja on teinud ettevõtte huvides kulusid, mida ettevõtte kontolt talle tagasi maksti. Samas on vaide esitaja vaides esitatud väide vastuolus tema 09.05.2024 seletusega, mille kohaselt mõnikord oli kulutuste jaoks ettemaks, teinekord juba tehtud kulutuste hüvitamine. Samuti ei ole vaide esitaja esitanud maksumenetluses kuluaruandeid ja majanduskulude maksmise aluseks olnud dokumente. Seega ei ole maksuhalduril võimalik ilma täiendavaid tõendeid kogumata veenduda vaide esitaja väidete õigsuses. 2) Vaide esitaja ei ole teinud ettevõtte kontolt enda pangakontodele makseid üksnes väidetavate majanduskulude katteks, vaid ka töötasu väljamakseid, sh suuremas ulatuses, kui deklareeritud. Kuigi perioodil oktoober-detsember 2023. a deklareeris vaide esitaja Headco OÜ TSD1-del endale töötasu iga kuu brutosummas 725 eurot, siis Headco OÜ pangakonto väljavõtte andmetel tegi vaide esitaja endale ülekandeid viitega töötasule 5375 eurot, novembris 5900 eurot ja detsembris 4700 eurot. Vaide esitaja väitel olid viited töötasule ekslikud ja seepärast tagastas ta kassasse ekslikult tasutud summad. Seega on vaide esitaja pangakontode väljavõtted vajalikud ka selleks, et veenduda selles, kas väidetavalt ettevõtte pangakontolt enda pangakontodele ekslikult kantud summad on ettevõtte kassasse tagastatud. Nii ongi maksuhaldur 22.05.2024 e-kirjas selgitanud, et äriühingu maksukohustuse kontrollimisel on oluline veenduda, kas vaide esitaja isiklikule pangakontole ülekandega liikunud raha kasutati firma jaoks ja osa sellest rahast tuli sularahas tagasi firmasse või jäi see raha vaide esitaja pangakontodele tema enda tarbeks. 3) Vaide lahendaja nõustub väitega, et kuna laenu anti sularahas ja see on toimunud enne oktoobrit 2023. a, siis ei ole laenude andmist võimalik küsitud pangakonto väljavõtete kaudu kontrollida. Samas ei ole maksuhaldur vaidlustatava korraldusega küsinud üksnes vaide esitaja isiklike pangakontode väljavõtteid kontrollitava perioodi kohta, vaid ka dokumente, mis kinnitavad, et vaide esitaja on andnud eraisikuna Headco OÜ-le laenu Headco OÜ raamatupidamises kajastatud summades. Kuigi 09.05.2024 selgitas vaide esitaja, et andis laenu nii ülekandega pangakontole kui sularahas aastate jooksul ja ta esitab maksuhaldurile dokumendid, mis kinnitavad laenu andmist, siis tegelikkuses vaide esitaja maksuhaldurile laenu andmist kinnitavaid dokumente senini esitanud ei ole. 4) Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt on vaide esitaja kandnud Headco OÜ pangakontolt enda isiklikele pangakontodele makseid nii väidetavateks majanduskuludeks, mille kasutamise kohta ettevõtte huvides ei ole vaide esitaja tõendeid esitanud, kui ka makseid viitega töötasule kordades enam, kui töötasu oli deklareeritud ning mille tagasimaksmine ettevõtte kassasse ei ole tõendatud. Seega ei ole maksuhaldur nõudnud vaide esitajalt tõendeid mitte vaide esitajale kuuluva vara kasutamise osas, vaid Headco OÜ rahaliste vahendite kasutamise osas. Olukorras, kus maksuhaldur nõuab vaide esitajalt isiklike pangakontode väljavõtete esitamist selleks, et kontrollida, kuidas on vaide esitaja kasutanud ettevõtte raha ja veenduda vaide esitaja esitatud väidete ja tõendite õigsuses, ei piisa filtreeritud pangakonto väljavõttest, kuna viimane jätaks vaide esitajale võimaluse tõenditega manipuleerimiseks, esitades üksnes endale sobilikke andmeid. Samuti on maksuhaldur 22.05.2024 e-kirjas selgitanud, et esitama peab kogu pangakonto väljavõtte, et maksuhaldur saaks hinnata laenu nime all toimunud raha liikumise asjaolusid, kas raha ülekanded olid laen, kas oli olemas raha laenu andmiseks juba varasemast ajast, milline oli laenuraha päritolu jne.

Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon

3(9)

3-24-2070 5) Asjakohane ei ole väide, et vaide esitaja pangakonto väljavõte sisaldab ka teiste isikute isikuandmeid, mille jagamiseks puudub vaide esitajal nõusolek. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 kohaselt on kolmandad isikud kohustatud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Juhud, mil maksukohustuslasel või kolmandal isikul on lubatud teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda, on loetletud MKS § 64 lg-s 1 ning asjaolu, et väidetavalt puudub vaide esitajal nõusolek teiste isikute isikuandmete jagamiseks, selliseks asjaoluks ei ole. Vastavalt MKS §-le 10 1 võib riiklike maksude maksuhaldur töödelda MKS §-s 10 nimetatud ülesannete täitmisel. MKS § 26 lg-st 1 tulenevalt lasub maksuhalduril maksude tasumise õigsuse kontrollimisel teatavaks saanud maksusaladuse, sh pangasaladuse hoidmise kohustus. 6) MKS § 553 lg 1 p 2 tähenduses on maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumendina käsitletav igasugune dokument, mis sisaldab või võib sisaldada andmeid maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks (MKS § 62 lg 1). Lisaks tuleneb MKS § 553 lg 1 p-dest 1, 3 ja 4, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid, kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente ning saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi. 7) Nõustuda ei saa vaide esitajaga selles, et maksuhalduri viide Riigikohtu 01.02.2021 lahendile haldusasjas nr 3-18-1328 on ekslik. Vaide lahendaja hinnangul peaks tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendist olema väljaspool kahtlust, et isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust, kuid hoolimata riive esinemisest on isikliku pangakonto väljavõtte nõudmine siiski lubatav. Riigikohus saatis viidatud haldusasjas 01.02.2021 kohtumäärusega apellatsioonkaebuse lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule, andes juhised asja lahendamiseks, juhul kui ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel pärast Riigikohtust tagasisaatmist tegi Tallinna Ringkonnakohus 31.03.2021 kohtuotsuse, millega jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus asus selle otsuse põhjendustes (p 14) seisukohale, et laenu andmiseks vajaliku raha ja selle päritolu ning väidete ja tõendite usaldusväärsuse hindamiseks ei pruugi piisata üksnes filtreeritud pangakonto väljavõttest ning uurimispõhimõttest lähtudes peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud, kusjuures maksuhaldur ei pea MKS § 62 lg 1 alusel dokumentide nõudmisel põhjendama, miks muud tõendid ja maksukohustuslase väited korralduse esemeks olevas küsimuses ei ole usutavad. Sarnane on olukord ka käesolevas asjas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-24-2070 2) Vaidlustatav korraldus ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ning riivab ebaproportsionaalselt PS §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kogu kaebaja pangakontol olev raha on tema isiklik raha, mida ta kasutab oma isiklikuks tarbeks ja parema äranägemise kohaselt. Seetõttu ei ole põhjendatud arupärimine kaebajale kuuluva vara kasutamise osas. 3) MTA on vaidlustatavas korralduses nõudnud kaebajalt filtreerimata pangakonto väljavõtte esitamist, kuid nii vaidlustatavas korralduses, kui ka hilisemas selgituses ei ole MTA täpsustanud, millisel otstarbel on MTA-l vajalik tutvuda kaebaja pangakonto väljavõttega filtreerimata kujul. Filtreerimata pangakonto väljavõttel sisalduv teave, mis kajastab kaebaja isiklikke tehinguid ja seega tema eraelu, ei saa pidada maksumenetluses tähendust omavaks asjaoluks. Veelgi enam, kaebaja pangakonto väljavõte sisaldab ka teiste isikute isikuandmeid, mille jagamiseks puudub kaebajal nende isikute nõusolek ning MTA-l alus selliste isikuandmete töötlemiseks. 4) MKS § 553 lg 1 p 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente. Viidatud sätte kohaselt ei ole kaebaja pangakonto väljavõte käsitletav maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumendina, mistõttu ei ole maksuhalduril ka sellele tuginedes õigus nõuda ega kaebajal kohustust esitada maksuhaldurile oma pangakonto väljavõtet. 5) MTA viide selle kohta, et Riigikohus on pidanud pangakonto väljavõtte nõudmist lubatavaks, on ekslik. Riigikohus on oma 01.02.2021 lahendi nr 3-18-1328 p-s 11 jõudnud täielikult vastupidisele seisukohale nentides, et „Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26; vrd nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 27. aprilli 2017. a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta.“ 6) Esmalt on vastustaja sidunud andmete küsimise Headco OÜ suhtes läbiviidava maksumenetluse ning selle kontrollperioodiga ning seejärel asunud seisukohale, et tõendite esitamise vajaduse üle otsustamine ei ole seotud maksumenetluse asjaoludega. Kaebaja juhib tähelepanu, et pöördutud on tema kui kolmanda isiku poole ning maksumenetluses on kontrollitavaks Headco OÜ (MKS § 61 lg 1). See tähendab, et küsitavate andmete puhul peab olema võimalik kindlaks teha, et need on eranditult seotud maksumenetluses asjaolude tuvastamisega ning hinnata, et kontrollitava suhtes läbiviidav maksumenetlus ei rikuks kolmanda isiku õigusi. Kaebaja ei otsusta vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks vastustaja maksukohustuse kontrollimisel koguma, millised tõendid on maksumenetluses vajalikud ja milliste esitamine kindlasti ei ole tarvis, kuid kolmanda isiku seisukohast on käesoleva halduskohtumenetlusega võimalik välistada mittevajalike andmete kogumine, hinnates sealjuures, milliste andmete nõudmine riivab ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi ega ole põhjendatav kontrollitava suhtes läbiviidava maksumenetlusega. 7) Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja kui kolmanda (menetlusvälise) isiku järeldused ja oletused asjassepuutuvad. Ekslikud on vastustaja seisukohad, mille kohaselt ei ole vastustajal kohustust selgitada kolmandale isikule, milliseid konkreetseid asjaolusid soovib vastustaja kindlaks teha, kuidas on nõutav teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega ning millistest tõenditest maksukohustus vahetult sõltub. Vastustaja seisukohtadest võib järeldada, et vastustajal oleks justkui õigus pärida piiramatult igasuguseid andmeid veendumata nende tegelikus vajalikkuses ja pärimise põhjendatuses. Selline seisukoht ei ole kooskõlas seadusega. Kuivõrd

5(9)

3-24-2070 MKS § 61 lg 1 näeb kolmandatele isikutele ette seaduse alusel õiguse tõendite ja andmete esitamisest keelduda, peab vastustajal säilima kohustus selgitada teabe ja dokumentide kogumise eesmärki, et kolmandal isikul oleks võimalik aru saada sellise aluse olemasolust. 8) Vastustaja on vaidlustatavas korralduses nõudnud kaebuse esitajalt filtreerimata pangakonto väljavõtte esitamist, kuid ei ole täpsustanud, kuidas kaebaja filtreerimata pangakonto väljavõttel sisalduv teave, mis kajastab kaebaja isiklikke tehinguid ja seega tema eraelu, on maksumenetluses tähendust omav asjaolu. Antud juhul ei ole küsimus põhiõiguse riives kui sellises, vaid riive ebaproportsionaalsuses. Vastustaja ei ole põhjendanud teabevajadust kõigi tehingute kohta, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et eraeluliste tehingute osas teabevajadus puudub ning see ületab põhiseaduse riive proportsionaalsuse piiri.

MTA palub 01.08.2024 vastuses (täiendatud 14.10.2024) jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja jääb 21.06.2024 vaideotsuses ja 22.05.2024 e-kirjas esitatud seisukohtade juurde. Kaebajalt on nõutud isiklike pangakontode väljavõtted ajavahemiku oktooberdetsember 2023. a eest. Nimetatud ajavahemik langeb kokku maksumenetluse kontrolliperioodiga. Seega ei saa asuda seisukohale, et korralduses käsitletud ajavahemik on ebaproportsionaalselt pikk. Samuti selgitas vastustaja nii korralduses, 22.05.2024 e-kirjas kui ka vaideotsuses, miks filtreeritud pangakontode väljavõtted ei ole piisavad ning esitada tuleb pangakontode väljavõtted filtreerimata kujul. 2) Kaebaja kui kolmanda isiku järeldused ja oletused, et korralduses nõutud teabega ei ole võimalik teha kindlaks vastustaja soovitud asjaolusid, ei ole asjassepuutuvad. Vastustajal ei ole kohustust selgitada kolmandale isikule, milliseid konkreetseid asjaolusid soovib vastustaja kindlaks teha ning kuidas on nõutav teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Kolmandale isikule tehtud teabe kogumise korralduse puhul piisab vastustaja selgitusest, milles seisneb nõutava teabe seos maksumenetlusega. 3) Korralduses, 22.05.2024 e-kirjas ja ka vaideotsuses on kaebajale ammendavalt selgitatud, millist seost omab kaebajalt kui kolmandalt isikult nõutav teave ja dokumendid maksumenetlusega ning mille jaoks vastustaja eelmainitut nõuab. Seejuures ei eelda kolmandale isikule koostatava korralduse põhjendamisnõue seda, et vastustaja kirjeldab üksikasjalikult kontrollimenetluses teatavaks saanud faktilisi asjaolusid, vastustaja kontrollstrateegiat, maksumenetluse käigus tõusetunud teooriaid vms. Samuti ei pea nõutavast teabest maksukohustuse olemasolu vahetult sõltuma. Seejuures ei ole vastustajal võimalik teabe kogumisel ette teada, millistest tõenditest maksukohustus vahetult sõltuma hakkab. See, kas kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid kinnitavad, ei ole teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks vastustaja maksukohustuse kontrollimisel koguma, millised tõendid on maksumenetluses vajalikud ja milliste esitamine kindlasti ei ole tarvis. 4) Kaebaja asus kaebuses põhjendama võimalikke versioone (et kaebaja pangakonto väljavõtte vahendusel ei ole võimalik vastustaja soovitud asjaolusid tuvastada), mida vastustajal pole võimalik hinnata teabe puudumise tõttu. Nõutud teabe osas seisukoha kujundamine, sh täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja hindamise järgselt. Pangakonto väljavõte filtreerimata kujul tagab kõige paremini andmete täielikkuse ja muutmatuse ja seeläbi nende usaldusväärsuse. Kui maksumenetluses maksukohustuse kindlaksmääramine sõltuks ainult sellest, mida maksumaksja või kolmas isik enda hinnangul avaldada soovib, poleks maksuhalduril võimalik oma ülesandeid tõhusalt täita ja maksumaksjate võrdset maksustamist tagada. Juhatuse liikmel lasub tõendamiskoormis selles, et tema sularahas väljavõetud või juhatuse liikme enda pangakontole ülekantud summasid on kasutatud äriühingu huvides. Kui juhatuse liige teeb ühingu kontole 6(9)

3-24-2070 sularaha sissemakseid, tuleb eeldada, et need maksed on tehtud ühingu majandustegevuse tulemusena ja sisse makstud sularaha on ühingu vara. Ei saa eeldada, et juhatuse liikme tehtud sissemaksed on nende kohustuste täitmiseks, mis füüsilisel isikul ühingu ees lasuvad. Juhatuse liikmel lasub tõendamiskoormis nii selles, millisel õiguslikul alusel ta äriühingu arvelduskontolt raha välja võttis, kui ka selles, millisel õiguslikul alusel ta äriühingu arvelduskontole või kassasse raha kandis. Seega peaks korralduse täitmine olema ka kaebaja huvides. 5) Kaebaja otsus kanda äriühingu raha isiklikule pangakontole on põhjustanud korralduse tegemise vajaduse. Nimelt sidus kaebaja ise endaga seotud pangakontod äriühingu majandustegevuse rahavooga. Seega on kaebaja ise põhjustanud riive tema ja väidetavalt teiste isikute eraelu puutumatusele. Põhiõiguse riive ei tähenda põhiõiguse rikkumist, mistõttu ei pruugi eraelu puutumatuse riive olla (ja antud juhul ei ole) õigusvastane. Pangasaladus loetakse vastavalt MKS § 26 lg-le 1 maksusaladuseks ehk teabeks, mida maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses. Seejuures ei lõpe maksusaladuse hoidmise kohustus teenistus- või töösuhte lõppemisega. Maksusaladuse avaldamisel kohustub vastustaja järgima seaduses ettenähtud piiranguid (MKS §-d 27-30).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus jääb rahuldamata.

7(9)

3-24-2070 Vaidlustatud korralduse põhjendustest nähtuvalt on kaebaja Headco OÜ juhatuse liikmena teinud kontrollitaval perioodil Headco OÜ pangakontolt ülekandeid enda isiklikele pangakontodele viitega töötasule ja majanduskuludele, samuti on kaebaja Headco OÜ esindajana maksuhaldurile selgitanud, et kasutas Headco OÜ pangakontolt enda isiklikule pangakontole kantud raha äriühingu tarbeks, liigselt makstud töötasu aga tagastas Headco OÜ-le. Lisaks on äriühingu kassast makstud kaebajale sularahas 37 614,76 eurot, millega tagastati kaebaja väitel laen, mida kaebaja oli Headco OÜ-le andnud nii ülekandega kui ka sularahas. Neid asjaolusid ei ole kaebaja kaebuses kahtluse alla seadnud. Maksuhaldur põhjendas vaidlustatud korralduses, et vajab korraldusega nõutavaid dokumente selleks, et kontrollida, kas kaebaja kasutas äriühingu pangakontolt oma isiklikule pangakontole kantud raha nii, nagu ta rääkis Headco OÜ esindajana ning veenduda, et sularaha väljamaksed laenu tagasimaksetena on põhjendatud. Täiendavalt on maksuhaldur 22.05.2024 e-kirjas kaebajale selgitanud, et äriühingu maksukohustuse kontrollimisel on oluline veenduda, kas kaebaja isiklikule pangakontole ülekandega liikunud raha kasutati firma jaoks ja osa sellest rahast tuli sularahas tagasi äriühingusse või jäi see raha kaebaja pangakontodele kaebaja enda tarbeks. Seejuures ei ole maksuhaldur vaidlustatava korraldusega küsinud üksnes kaebaja isiklike pangakontode väljavõtteid kontrollitava perioodi kohta, vaid ka dokumente, mis kinnitavad, et kaebaja on andnud Headco OÜ-le laenu Headco OÜ raamatupidamises kajastatud summades. Kohtu hinnangul on eelnevaga maksuhaldur piisavalt ära näidanud nõutava teabe seose Headco OÜ suhtes läbiviidava maksumenetlusega.

3-24-2070 kontrollimisel (MKS § 26) ning järgida maksusaladuse avaldamisel seaduses ettenähtud piiranguid (MKS §-d 27–30). Samuti vajaduse korral peaks maksuhaldur varjama kolmandate isikute eest kaebaja kontoväljavõtteid osas, millel ei ole seost Headco OÜ maksumenetlusega (Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 otsus nr 3-20-2132, p 15). Sealjuures kaebaja korraldas Headco OÜ juhatuse liikmena äriühingu raha liikumise läbi oma isiklike pangakontode, mistõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et tema pangakontodel olev raha on ainuüksi tema isiklik raha. Kaebaja poolt enda isiklike pangakontode kasutamine Headco OÜ rahaliste vahendite liigutamiseks tingib ühtlasi vastavate pangakontode liigitumise maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumentideks MKS § 55 3 lg 1 p 2 tähenduses. Vaidlustatud korraldust ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks. Kaebajalt küsiti kontoväljavõtteid kolme kuu kohta, mis ühtib Headco OÜ maksukontrolli perioodiga. Tegemist ei ole seetõttu ebaproportsionaalse perioodiga. Ka filtreerimata kujul isiklike pangakontode väljavõtete nõudmist ei saa pidada praegusel juhul ebaproportsionaalseks, nagu kohus eelnevalt selgitas. Filtreerimata väljavõtete nõudmist ja selle seost maksumenetlusega on maksuhaldur kaebajale 22.05.2024 e-kirjas ja 21.06.2024 vaideotsuses eraldi selgitanud.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.