Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk 21.10.2024, Tartu 3-23-313 X.X.-i kaebus Viru Vangla 12.01.2023. a otsuse nr 610/71-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 31.07.2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ X.X. , esindaja vandeadvokaat Raiko Paas Vastustaja ‒ Viru Vangla
2.Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 31.07.2024. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
3.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X.X. esitas 02.01.2023 Viru Vanglale taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks ajavahemikul 20.–27.01.2023 eesmärgiga külastada oma perekonda, et säilitada ja tugevdada peresidemeid. Kaebaja soovis väljasõidul osaleda laste kasvatamises ja teha kodus vajalikke remonditöid.
2.Viru Vangla jättis 12.01.2023. a otsusega nr 6-10/71-2 kinnipeetava taotluse rahuldamata.
3.X.X. esitas 13.01.2023 Viru Vanglale vaide, milles taotles vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamist ja kohustusliku ettekirjutuse tegemist väljastada talle luba või vaadata taotlus uuesti läbi. Viru Vangla jättis 14.02.2023. a vaideotsusega nr 6-12/32-2 vaide rahuldamata.
4.X.X. esitas 12.02.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 12.01.2023. a otsuse nr 6-10/71-2 tühistamist, vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist väljasõiduloa väljastamiseks või taotluse uueks läbivaatamiseks ja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
5.Tartu Halduskohus tagastas 21.02.2023. a määrusega kaebuse hüvitamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Halduskohus võttis 31.03.2023. a määrusega kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõudes menetlusse ja otsustas 19.07.2023. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Määruse kohaselt oli menetlusosalistel õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 02.05.2024.
6.Kaebaja esitas 02.05.2024 kohtule taotluse, milles avaldas soovi esitada tühistamisnõude asemel tuvastamisnõue. Kaebaja põhjendas, et olukorras, kus keeldumise tühistamise korral ei saaks kaebaja enam soovitud ajal väljasõidule, sest need kuupäevad on juba möödunud, on kohane õiguskaitsevahend tuvastamisnõue. Kaebaja põhjendatud huvi on see, et vastustaja ei saaks enam edaspidi samas olukorras ja samadel põhjustel väljasõidu lubamisest keelduda. Kaebaja soovib uuesti taotleda lühiajalist väljasõitu.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 10.05.2024. a määrusega kaebaja taotluse ja lubas kaebust muuta, asendades tühistamis- ja kohustamisnõuded Viru Vangla 12.01.2023. a otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega. Halduskohus leidis, et ei saa tõsikindlalt väita, et vangla ei pea ka järgmisel korral arvestama asjaoludega, mis olid kaalul vaidlusaluse kaalutlusotsuse langetamisel (kaebaja käitumine enne vangistust ja vangistuse ajal). Seega juhul, kui kohus tuvastab halduskohtumenetluses kaalutlusvea, võib see kaasa aidata sellele, et järgmisel korral vangla selliseid vigu ei tee. Halduskohus arvestas, et haldusasja menetlus oli jõudnud kohtuotsuse langetamise staadiumi, mistõttu ei ole kaebaja võimalikke menetluskulusid ja (juhul, kui vastustaja langetab tulevikus samasisulise otsuse) analoogse vaidluse algusest peale lahendamise vajadust silmas pidades menetluse lõpetamine põhjendatud. Halduskohtumenetluse keskmist aega arvestades võivad kaebaja õigused sellisel juhul jääda kaitseta.
8.Tartu Halduskohus jättis 31.07.2024. a määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, leides, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt. Kaebeõigus tuvastamisnõudega halduskohtusse pöördumiseks on oluliselt kitsendatud võrreldes tühistamis-, kohustamis- või kahju hüvitamise nõude esitamisega. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebajal on olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebaja saab kohe esitada vanglale kohustamisvaide nõudega lubada teda väljasõidule. Samuti saab kaebaja esitada hüvitamisnõude. Järelikult ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium, sest võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole võimatu või ebamõistlikult raske.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja esitas 15.08.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 31.07.2024. a määruse tühistada ning saata kaebus halduskohtule menetluse
jätkamiseks. Kaebajal on alust arvata, et sarnase taotluse uuel esitamisel vastab vastustaja taotlusele nii nagu varem. Seetõttu on kaebajal preventiivne huvi kaebuse lahendamise vastu. Kohustamisnõude esitamine poleks menetlusökonoomilistel kaalutlustel põhjendatud. Kaebaja saab taotleda väljasõidu lubamist taotluses kirjapandud perioodiks. Kui vangla jätab sellise taotluse rahuldamata, siis ei saa kohustada vanglat sellist taotlust uuesti lahendama, sest periood, mille kohta taotlus esitati, on taotluse lahendamise ajaks tõenäoliselt möödunud. Seega oleks kohustamisnõudega kaebaja õiguste kaitse õiguste rikkumise kõrvaldamiseks või heastamiseks tavapärase järelkontrolli vormis võimatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebaja esitatud määruskaebus on tähtaegne ning puudub alus selle tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
11.Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
12.HKMS § 151 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 on diskretsiooniline alus, mis Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (nt Riigikohtu 21.06.2022. a määrus asjas nr 3-21-2230, p 8).
13.HKMS § 45 lg 2 näeb ette kaebeõiguse piirangu, sätestades, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
14.Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14.10.2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel.
15.Halduskohus kontrollis kaebeõiguse olemasolu kaebuse muutmise vastuvõtmisel ja leidis, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav. Enne otsuse tegemist asus kohus aga vastupidisele seisukohale ja jättis tuvastamiskaebuse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et kaebajal on olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid ja preventiivse huvi kriteerium ei ole täidetud.
16.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal on olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid kohustamisvaide ja hüvitamiskaebuse näol. Kaebeõigust tuleb hinnata kaebuse esitamise hetke seisuga, milleks praegusel juhul oli 12.02.2023. Tõhusam
õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (Riigikohtu 18.09.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 20).
17.Vaidemenetluses saab nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (HMS § 72 lg 1 p 3). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et olukorras, kus kaebaja ei saaks enam soovitud ajal väljasõidule, sest need kuupäevad on juba möödunud, ei ole kohustamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks tõhus õiguskaitsevahend. Soovitud aja möödumise tõttu ei oleks kaebajal olnud võimalik enda õigusi kaitsta ka haldusmenetluses. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas oleks kaebaja saanud sellises olukorras oma õigusi kaitsta vaide esitamisega. Halduskohtu põhjendusi võib mõista ka nii, et kohtu arvates saab kaebaja kohustamisvaiet kasutada võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohustamisvaide esitamise võimalus haldusmenetluses ei piira isiku kaebeõigust kohtule tuvastamiskaebuse esitamisel.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda ka hüvitamiskaebuse esitamise võimalus praegusel juhul tuvastamiskaebust lubamatuks. Pärast hüvitamisnõude osas kaebuse tagastamist ei ole selge, kas kaebaja soovib endiselt taotleda kahju hüvitamist rahas. Seda välja selgitamata ei ole alust pidada hüvitamiskaebust tuvastamiskaebusest tõhusamaks. Riigikohus selgitas asjas nr 3-22-721, et kuigi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel peab kohus veenduma ka halduse tegevuse õigusvastasuses (RVastS § 7 lg 1), ei tähenda see, et hüvitamisnõue on isiku õiguste kaitsmiseks alati tuvastamisnõudest tõhusam. Õiguskaitsevahendi tõhususe hindamiseks tuleb selle mõju kõrvutada kaebuse eesmärgiga. Kui kaebuse eesmärk pole rahaline hüvitis, on hüvitamisnõue tarbetu (Riigikohtu 14.02.2023. a määrus asjas nr 3-22-721, p 13). Riigikohus lisas, et hüvitamisnõude rahuldamine eeldab lisaks halduse tegevuse õigusvastasuse tuvastamisele muude kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude kindlakstegemist kohtumenetluses (nt haldusorgani tegevuse süülisus ja süü vorm ning raskus mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena). Kaebaja peaks asuma kahju hüvitamise nõude esitamisel eelnimetatud asjaolusid tõendama. Sama lahendi p-s 14 selgitas Riigikohus, et tuvastamisnõude asemel lihtsalt kahju hüvitamise nõude esitamine ei pruugi tagada kaebajale tema õiguste tuvastamisnõudest tõhusamat kaitset, kuna kohus võib ka mittevaralise kahju hüvitamise eelduste täidetuse korral loobuda näiteks rahalise hüvitise väljamõistmisest ja teha selle asemel kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse ning sellisel juhul oleks kahju hüvitamise nõude esitamise tulemus kaebaja jaoks sama, mis tuvastamis-nõude esitamise korral.
19.Kaebaja märkis kaebuse muutmise taotluses, et tema põhjendatud huviks on see, et vastustaja ei saaks enam edaspidi samas olukorras ja samadel põhjustel väljasõidu lubamisest keelduda. Ringkonnakohus on ka varem selgitanud, et kinnipeetava preventiivset huvi lühiajalise väljasõidu loa andmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa välistada juhul, kui loa andmisest on keeldutud asjaolu tõttu, mis eelduslikult ajas ei muutu (näiteks kuriteo toimepanemise asjaolud) ja millele vastustaja suure tõenäosusega tugineb lühiajalise väljasõidu loa andmise otsustamisel tulevikus (Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2799, p 10).
20.Praegusel juhul ei ole halduskohus kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust ja vangla keeldumise kordumise tõenäosust kahtluse alla seadnud. Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium ei ole täidetud, sest võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei
ole võimatu või ebamõistlikult raske. Ringkonnakohus selgitas eespool, miks halduskohtu nimetatud õiguskaitsevahendid praegusel juhul kaebaja kaebeõigust ei piira.
21.Lisaks on asjakohane ka kaebaja viide Riigikohtu 14.02.2023. a otsusele asjas nr 3-19-2164, milles Riigikohus arvestas tuvastamiskaebuse lubatavuse kasuks otsustades ka menetlusökonoomia argumenti – tuvastamiskaebusega välditakse uue võimaliku kohtuasja algatamise vajadust sama elulise olukorra lahendamiseks (otsuse p 18.2). Halduskohus arvestas praeguses asjas kaebuse muutmist vastu võttes ka ise sellega, et haldusasja menetlus oli jõudnud kohtuotsuse langetamise staadiumi, mistõttu ei olnud selle lõpetamine põhjendatud, mh silmas pidades analoogse vaidluse uuesti algusest peale käsitlemise vajadust juhul, kui vastustaja langetab tulevikus samasisulise otsuse.
22.Kuna määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes kaebuse läbi vaatamata jätmine, siis ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuses toodud vastuväiteid sisulise vaidluse osas. Kuivõrd haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses (Riigikohtu 15.05.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-9-08, p 15), siis on halduskohus vaidlusaluses määruses läinud vastuollu enda veendumusega kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise kohta, asudes määruse p-s 16 siiski sisuliselt hindama seda, kas vangla keeldumine oli põhjendatud või mitte.
23.Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu 31.07.2024. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
24.Ringkonnakohus asendab määruse avaldamisel HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.