lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2551/13

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2551/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3876
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2551

Haldusasi

STADEKOR OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.09.2024 otsuse nr 168-24/282531 ning Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 23.08.2024 korralduse nr T-24-1/24/103 „Riigihanke “Liikuri tn 68 rajatise kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks” osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – STADEKOR OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Triin Väljaots Vastustaja (hankija) – Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), volitatud esindaja Kristina Brandt-Kure Kolmas isik – Mikroparkla OÜ, seaduslik esindaja Nikita Volkotrub

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta STADEKOR OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.10.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus (edaspidi hankija) avaldas 22.07.2024 riigihangete registris riigihanke „Liikuri tn 68 rajatise kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 282531; edaspidi riigihange) hanketeate. Riigihanke eesmärgiks on anda tasu eest kasutusse Liikuri tn 68 kinnisasja osa avaliku tasulise parkimisteenuse osutamiseks koos tasu

saamise õigusega. Riigihange viidi läbi lihthankemenetlusena ning selle tulemusel sõlmitava hankelepingu liik on kontsessioonileping.

2.Hankija 23.08.2024 korraldusega nr T-24-1/24/103 (edaspidi 23.08.2024 otsus) otsustati:  jätta kõrvaldamata lihthankemenetlusest Mikroparkla OÜ, Osaühing EUROPARK ESTONIA ja STADEKOR OÜ;  kvalifitseerida pakkuja Mikroparkla OÜ ja Osaühing EUROPARK ESTONIA;  jätta kvalifitseerimata STADEKOR OÜ;  tunnistada Mikroparkla OÜ ja Osaühing EUROPARK ESTONIA pakkumused vastavaks;  tunnistada edukaks Mikroparkla OÜ pakkumus.
3.STADEKOR OÜ esitas 30.08.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse hankija 23.08.2024 otsuse tühistamiseks osas, milles ta jäeti kvalifitseerimata.
4.VAKO 02.09.2024 otsusega nr 168-24/282531 (edaspidi VAKO otsus) jäeti vaidlustus läbi vaatamata ning tagastati. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:  vaidlustus on esitatud ühe päevase hilinemisega, st vaidlustus oleks pidanud laekuma hiljemalt 29.08.2024;  ehkki hankija eksitas vaidlustajat vaidlustamisviite tähtajaga, siis ei saa VAKO kaebetähtaega ennistada, kuna riigihangete seaduse (edaspidi RHS) regulatsioon vaidlustamistähtaegade osas on imperatiivne (RHS § 189; Tallinna Ringkonnakohtu määrus 3-18-1008, punkt 15).  tähtaja ennistamise võimalus on kohtul ning VAKO-le teadaolevalt on kohus sarnastel asjaoludel ka asja sisuliselt menetlenud (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 322-49).
5.STADEKOR OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 10.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada VAKO 02.09.2024 otsus ning hankija 23.08.2024 otsus, millega jäeti STADEKOR OÜ kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks Mikroparkla OÜ pakkumus.
6.Halduskohus leidis 11.09.2024 määruses, et ehkki kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse hilinemisega, siis on kaebuse menetlemine halduskohtus lubatav, kuna vaidlustuse esitamise tähtaja rikkumise tingis vale vaidlustamisviide. Kohus märkis määruses, et hankija viis riigihanke läbi lihtmenetluses, mille puhul on vaidlustamise tähtaeg 3 tööpäeva, kuid hankija oli otsuses märkinud vaidlustamise tähtajaks 10 päeva. Kaebaja pöördus VAKO-sse hankija otsuses märgitud tähtaja jooksul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7.Kaebaja seisukoht
7.1.RHS § 3 punkt 1 kohustab hankijat tegustema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Hankija rikkus seda kohustust, mistõttu on otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata õigusvastane. Hankija oleks pidanud arvestama kaebaja esitatud lepingut. Riigihanke alusdokumendi punkti 4.2 kohaselt pidi kaebaja kvalifitseerimistingimuste täitmiseks ära näitama, et ta on täitnud vähemalt ühe parkimisteenuse korraldamise lepingu, kus on vähemalt 50 B-kategooria parkimiskohta. Kaebaja esitas lepingu, mis vastab riigihanke alusdokumentide punktile 4.2, kuid hankija jättis selle arvestamata, kuna ta ei suutnud väidetavalt tuvastada, mitu autot selles parklas parkida saab. Hankija ei küsinud kaebajalt, mitu parkimiskohta parklas on, ega küsinud selle tõendamiseks ka dokumente. Hankija 16.08.2024 küsimusest ei saanud mõista, et hankija soovis, et kaebaja selgitaks talle riigihanke 2 (9)

alusdokumentide punktis 4.6 sätestatud 5 päevase tähtaja jooksul, et referentsobjektiks olevas parklas on minimaalselt 50 B-kategooria parkimiskohta. Kaebaja ei teadnud, et selline küsimus võiks hankijal isegi tõusetuda. Samuti ei esitanud hankija kaebajale küsimust parkla tähistuse kohta. Hankija ei olnud seadnud tingimust, kuidas parkimiskohad tähistatud peaksid olema ning kaebaja ei nõustu hankija väitega, et pakkujal peab varasem kogemus olema sellisel objektil, mille märgistus võimaldab juba parklasse sisenedes koheselt mõista, kuhu pargitakse Bkategooria sõidukid. Ka hankija väited selle kohta, et reeglina parklad joonitakse, ei ole kaebaja kvalifitseerimise seisukohalt asjakohased. Ühtegi sellist tingimust hankija referentsobjekti osas seadnud ei olnud.

7.2.Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et hankija teostas hankepassis märgitud parklas paikvaatluse. Kuna hankija ei näinud parkimiskohtade tähistusi, siis ei saanud hankija ka väidetavalt välja selgitada, kas parkimiskohtade arv kokku on vähemalt 50. Kaebaja on seisukohal, et arvestades, et kuna ühe auto parkimispind on 6,12m 2, on ilmselge, et 5400m2 mahub üle 50 parkimiskoha ning hankija põhjendused ei ole eluliselt usutavad. Hankija ei esitanud paikvaatlust teostades küsimusi kaebaja esindajale. Seega, ei saanud hankija ka kaebajat kvalifitseerimata jätta. Kui hankija oleks sellise küsimuse kaebajale esitanud, siis oleks kaebaja saanud hankijale ka vastata, et neid on üle 200. Lisaks oleks ta saanud hankijale esitada fotod Kroodi 8 kinnistul asuvate B-kategooria parkimiskohtade kohta ning tõendid selle kohta, et parkimiskohtade tähistus on juba aastast 2013.
7.3.Hankija ei saa põhjendusi kohtumenetluses täiendada. Kaebaja jäeti kvalifitseerimata, kuna B-kategooria parkimiskohad ei olnud tähistatud kvalifitseerimistingimuste kohaselt, mitte põhjusel, et leping on fiktiivne. Muid põhjuseid hankija välja ei toonud. Kaebaja opereerib parklat alates 01.06.2021 ning parklas on ka B-kategooria sõidukite parkimiskohtade märgistus olemas. Et B-kategooria parkimiskohale pargivad ka C-kategooria sõidukid (mis on suuremad), ei muuda kuidagi parklasse mahtuvate B-kategooria autode arvu. Kaebajal ei olnud vajadust fiktiivse lepingu sõlmimiseks, kuna varasema kogemuse puudumisel oleks tal olnud võimalik tugineda ka teise isiku vahenditele RHS § 103 alusel, kuna hankija ei olnud seda võimalust piiranud.
7.4.Kolmanda isiku väide, et kaebaja ei tegele Kroodi tn 8 parklateenuse osutamisega, on väär. Kaebaja tegeleb kinnistul parklateenuse osutamisega kinnistu omanikuga paralleelselt. See asjaolu nähtub ka parkla omaniku kinnitusest. Kolmas isik sellega „tõendeid kogudes“ ei arvestanud. Seega on kolmanda isiku väidetavad tõendid käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohatud, kuivõrd ei lükka ümber fakti, et Kroodi 8 kinnistul opereerib ka kaebaja, kelle hallata on enam kui 50 parkimiskohta. Kaebaja ei pea vajalikuks kolmanda isiku fabritseeritud fotosid ja videoid kommenteerida ja ümber lükata.
8.Vastustaja (hankija) seisukoht
8.1.Kaebajat ei jäetud kvalifitseerimata põhjusel, et vastustaja arvates ei olnud Kroodi tn 8 parkimisplatsil asuvad B-kategooria parkimiskohad tähistatud kvalifitseerimistingimuste kohaselt. Kaebaja jäeti kvalifitseerimata kahel põhjusel – parkimiskohad olid tähistamata ja parkimiskohtade arvu ei olnud võimalik kindlaks teha. Kaebaja esitas hankijale hankepassis kvalifikatsiooni tõendamiseks järgmise vastuse: „Anniston AS - Stadekor OÜ vaheline kinnistu 5400 m2 (parkla) rendileping parkimisteenuse osutamiseks. Aadress Kroodi 8, Maardu linn.“. Hankija teostas paikvaatluse viidatud asukohas ning selle tulemusel selgus, et opereeritavad kohad ei ole tähistatud ja tuvastada ei saa, kas parklas on vähemalt 50 B-kategooria parkimiskohta. Vastustaja küsis kaebajalt ka selgitusi, kuidas on 50 B-kategooria sõiduki parkimine Krooni 8 kinnistul korraldatud ning pakkuja vastas sellele, et: „Kroodi 8 autoparklat kasutavad sōiduautod ja osaliselt rekkaautojuhid, kes pargivad oma B kategooria sõiduautod ja 3 (9)

reisist tagasitulekul mõnipäev seisab tema veok“. Kaebaja vastusest ei selgunud, kas parkimiskohad on tähistatud vastavalt riigihanke alusdokumentides esitatud nõudele. Kuna kaebaja ei tõendanud selgitustes, et pakkumuses viidatud referentsleping vastab alusdokumentide punkti 4.2 ja hanketeate tingimustele, siis tegi vastustaja Kroodi tn 8 kinnistu paikvaatuse. Kaebaja väidab, et parkimiskohad olid tol hetkel tõenäoliselt osaliselt täitunud ja parkimiskohti tähistavad märgid on üsna maa lähedal, mistõttu vastustaja esindaja neid märgistusi niivõrd kaugelt seistes autode tagant ei silmanud. Arvestades kaebuses ja selle täienduses tõenditena esitatud fotosid ja videoid, leiab vastustaja, et isegi kui ta oleks parkimiskohtade tähistusi näinud, siis esitatud parkimiskohtade tähistusest ei ole võimalik tuvastada, mida sellega märgistatakse (kas tegemist on üldse parkimiskohaga või näiteks suunasildiga) ja kas tegemist on B-kategooria sõiduauto parkimiskohaga või näiteks veosõiduki, jalgratta või A-kategooria sõiduki parkimiskohaga. Seega kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane.

8.2.Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks pidi referentslepingu parklas olema täidetud kaks tingimust. Esiteks pidid B-kategooria parkimiskohad olema märgistatud ja teiseks pidi parklas olema vähemalt 50 B-kategooria parkimiskohta. Mõlemale tingimusele vastamist ei ole kaebaja suutnud tõendada. Kinnistu suurus ei tähenda, et seal on tähistatult 50 B-kategooria sõiduki parkimiskohta.
8.3.Kuigi hankija ei ole seadnud parkimiskohtade märgistusele nõudeid, siis peab märgistus võimaldama parklasse sisenedes mõista, kuhu B-kategooria sõidukid pargitakse. 15.08.2024 teostatud paikvaatuse piltidelt nähtub, et parkimiskohtade tähistused ei olnud kõrvalseisjale nähtavad ning sellega nõustub ka kaebaja, märkides vaidlustuses, et vastustaja ei näinud parkimiskohtade tähistusi, mistõttu ei saanud vastustaja välja selgitada, kas parkimiskohtade arv kokku on vähemalt 50. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva parklaoperaatori puhul ei ole parkimiskohtade märgistamata jätmine tavapärane praktika. Reeglina parklad joonitakse, kuna joonimata parklasse pargitakse sisetunde järgi ja liiga suurte vahedega, mis omakorda tähendab, et parklasse mahub vähem sõidukeid ning vähendab parkimistulu. Lisaks tagab parkla märgistus sujuva parkimiskohale sõitmise ja autode ning jalakäijate ohutuse.
8.4.Väide, et parklas on üle 200 parkimiskoha, on paljasõnaline ning kaebaja ei ole tõendanud 50 B-kategooria sõiduki parkimiskoha olemasolu parklas. Kaebuses esitatud fotodelt parkimiskoha nr 55 tähistusest ei ole võimalik tuvastada, mida sellega märgistatakse ja kas tegemist on üldse parkimiskohaga. Samuti ei ole selge, kas tegemist on B-kategooria parkimiskohaga. Kuna kaebaja vastuse kohaselt pargivad Kroodi 8 parklas ka rekkad (N2 ja N3 kategooria sõidukid), võib esitatud foto puhul tegemist olla ka hoopis N2 ja N3 kategooria sõiduki parkimiskohaga. Ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kuna ühe auto parkimispind on 6,12m2, siis on ilmselge, et 5400m2 kinnistule mahub üle 50 parkimiskoha. Vastustaja hinnangul ei ole võimalik B-kategooria parkimiskohtade arvu kinnistu suuruse järgi hinnata, kuna parkimiskohtade märgistuste puudumisel ei ole selge, kas kinnistut kasutatakse B-kategooria sõiduautode parkimisplatsina, suuremate autode parkimisplatsina või hoopis muuks otstarbeks (näiteks päikesepaneelide paigaldamiseks).
8.5.Välistada ei saa, et hankijale esitatud leping võib olla fiktiivne. Kaebaja rõhutab kaebuse punktis 19, et selgitusi küsiti isikult, kes ei olnud kaebaja esindaja. Kui parklatöötaja, kes väljastab parkimiskviitungeid ja korraldab krundil parkimist, ei ole kaebaja töötaja ja kaebajal puudub temaga igasugune õiguslik suhe, siis ei ole kaebaja ka tegelikult nõuetekohast lepingut täitnud. Kui kaebaja ei ole lepingut täitnud, siis ei vasta tema kvalifikatsioon hankes esitatud nõuetele ning tema kvalifitseerimata jätmine on õiguspärane.
9.Kolmanda isiku seisukoht 4 (9)
9.1.Hankija otsus, jätta kaebaja kvalifitseerimata ja tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumus, on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Majandusaasta aruannete kohaselt ei ole kaebaja kunagi tegelenud parkimisteenuse korraldamise ja osutamisega, kuid riigihankes kvalifitseerimistingimuse täitmiseks pidi pakkuja esitama vähemalt ühe parkimisteenuse korraldamise lepingu, kus on vähemalt 50 B-kategooria parkimiskohta.
9.2.Kaebaja väide, et ta oleks võinud esitada hankijale tõendeid, ei ole asjakohane, kuna kaebaja registreeriti alles 2020. aastal, mistõttu ei saa kaebaja tõendada, et parkimiskohad olid tähistatud juba 2013. aastal. Samuti ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide, et ta korraldab Kroodi tn 8 parkimisteenust paralleelselt kinnistu omanikuga. Kaebaja ei ole kolmanda isiku esitatud tõendeid ümber lükanud.
9.3.Kolmandale isikule teadaolevalt tegeleb Maardus Kroodi 8 kinnistul parkimisteenuse korraldamise ja osutamisega kinnistu omanik Aktsiaselts ANNISTON, mitte kaebaja. Seda kinnitab ka kolmandale isikule 13.09.2024 väljastatud parkimiskviitung ning ka parkimisalal tehtud videod. B-kategooria sõidukeid ei saa parkida kogu kinnistul, vaid üksnes piiratud ulatuses. Muus osas kasutatakse ala veokite parkimiseks. Maksimaalselt saab parkida 20 sõidukit.
9.4.Rendileping on fiktiivne ning sõlmitud eesmärgiga eksitada hankijat ja kohut. Seda kinnitas ka Aktsiaseltsi ANNISTON esindaja. Nimelt palus kolmanda isiku esindaja selgitusi parkimisteenuse korraldajalt parklas asuva sildi kohta, kuna sellel kajastatud parkimistasu kuumaksumus on rohkem kui 2 korda odavam, kui palus tasuda Aktsiaseltsile ANNISTON esindaja (41,48 eurot kuus). Aktsiaseltsi ANNISTON esindaja viitas sellele, et silt teabega „Tasuline autoparkla, Kroodi tn 8, 20 eurot / kuu, Telefon: +372 529 2920, Vastutav isik: V.Ladõnski“ on paigaldatud kinnistul aadressil Kroodi 8, Maardu rajatud parklasse pettuse eesmärgil ja on fiktiivne. Aktsiaseltsi ANNISTON esindaja kinnitas, et kinnistul aadressil Kroodi 8, Maardu parkimisteenuse korraldamise ja osutamisega tegeleb kinnistu omanik Aktsiaselts ANNISTON.
9.5.Kaebusele lisatud fotod parkimiskohtadest 5 ja 55 ei tõenda midagi, kuna nendel parkimiskohtadel opereerib Aktisaselts ANNISTON. Seega tuleb need tõendid jätta tähelepanuta.
9.6.Kaebajal on seisuga 10.09.2024 maksuvõlg. Hankijal on õigus kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele ka muude dokumentide alusel kui need, mis on nimetatud RHS-s. Valeandmete esitamise tuvastamiseks, mis on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, on üldjuhul vaja koguda täiendavaid andmeid lisaks pakkumuses esitatule. Valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine on hankija kohustus, mitte õigus. Hankelepingu sõlmimine sellise pakkujaga on keelatud (vt RKHKo nr 3-3-1-7-17). RHS § 95 lg 1 punkt 4 alusel ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. RHS § 95 lg 1 punkt 4 rakendub ka lihthankemenetlusele (RHS § 125 lg 7). Seega oleks hankija pidanud kõrvaldama hankemenetlusest kaebaja RHS § 95 lg 1 p 4 alusel ja ei tohtinud sõlmida temaga hankelepingut.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldama, kuna hankija jättis õiguspäraselt kaebaja kvalifitseerimata. Kohus nõustub, et isegi kui kaebaja parklas on parkimiskohad märgistatud, 5 (9)

siis ei ole võimalik tuvastada, millist liiki parkimiskohaga (B-kategooria, C-kategooria vms) on tegemist. Kohustus tõendada enda vastavust kvalifitseerimistingimustele on kaebajal, mitte vastustajal ning RHS-ist ega ka riigihanke alusdokumentidest ei tulene, et hankija on kohustatud astuma kvalifikatsiooni kontrollimiseks kaebajaga dialoogi.

11.Kvalifitseerimistingimus, mille täitmise üle vaidlus käib, on riigihanke alusdokumentides sõnastatud punktis 4.2.1. ning see on järgmine: „Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud vähemalt 1 tasuline parkimisteenuse korraldamise leping, milles opereeritavate tähistatud B-kategooria parkimiskohtade arv kokku on vähemalt 50. Pakkujal tuleb esitada hankepassis riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud tasulise parkimisteenuse korraldamise lepingute nimekiri. Nimekirjas tuleb loetleda lepingud, milles opereeritavate B-kategooria parkimiskohtade arv kokku on vähemalt 50, nimetada parklate nimetused, lepingu kuupäevad, opereeritavate parkimiskohtade arvud, info teiste lepingupoolte kohta (tellija esindaja kontaktandmed, mh telefon, e-posti aadress) ja riigihanke korral näidata viitenumbrid (RHS § 101 lg 1 p 2).“. Seega kvalifitseerimiseks peab pakkujal olema täidetud vähemalt 1 tasuline parkimisteenuse korraldamise leping, kus peab olema tähistatud vähemalt 50 B-kategooria sõiduki parkimiskohta. Võttes aluseks kvalifitseerimistingimuse sõnastuse, siis ei piisa kohtu hinnangul sellest, et kaebaja kasutuses on piisavalt suur kinnisasi, kus võiks vabalt parkida 50 B-kategooria sõidukit või et parklat mingil ajahetkel kasutab parkimiseks 50 B-kategooria sõidukit. Kvalifitseerimistingimusest lähtuvalt on oluline, et parklas peab olema 50 tähistatud Bkategooria sõiduki parkimiskohta. Seega vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas kaebaja parkimisteenuse osutamine Kroodi tn 8, Maardus sellele tingimusele vastab ning milline info oli vastustajal otsuse tegemise ajal olemas. Nimelt on hankemenetluses tehtav otsustus pakkuja kvalifitseerimise kohta hindamisotsus, mille õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga, ehk teisisõnu vaidlustatud otsust tuleb hinnata selle aja ja tõendite valguses, mis hankijal otsuse tegemiseks olemas olid (HKMS § 158 lg 2).
12.Vaidlustatud otsuse kohaselt jättis hankija kaebaja kvalifitseerimata1, kuna:  hankepassis ei ole esitatud andmeid tähistatud B-kategooria parkimiskohtade arvu kohta;  15.08.2024 toimunud paikvaatluse tulemusel ilmnes, et B-kategooria parkimiskohad ei olnud tähistatud, mistõttu ei olnud võimalik välja selgitada parkimiskohtade arvu;  vastuseks hankija küsimusele ei saanud hankija pakkujalt ühtset vastust ega tõendeid 50 tähistatud B-kategooria parkimiskoha osas ning seega lepingut arvesse võtta ei saa.
13.Seoses kvalifitseerimistingimuse täitmisega märkis kaebaja hankepassis järgmist: „Anniston AS - Stadekor OÜ vaheline kinnistu 5400 m2 (parkla) rendileping parkimisteenuse osutamiseks. Aadress Kroodi 8, Maardu linn.“ 2. Hankijale esitatud lepingus3 ei ole parkimiskohtade arvu märgitud, sh ei ole lepingul ühtegi lisa. Seega on õige vastustaja väide, et hankepassis ei ole esitatud andmeid tähistatud B-kategooria parkimiskohtade arvu kohta. Ehkki pakkumusele oli lisatud maksekorraldus „Autoparkla juulikuu 104 auto parkimise raha“, siis ei nõustu kohus, et sellise maksekorraldusega on võimalik tõendada parkimiskorralduse vastavust riigihanke alusdokumentide punktile 4.2.1. Kuna kaebaja ei esitanud koos pakkumusega tõendeid, et ta vastab riigihanke alusdokumentide punktile 4.2.1, siis teostas hankija 15.08.2024 Kroodi tn 8 kinnistul paikvaatluse. Kaebaja ei väida, et paikvaatlus oleks toimunud mitte tema kasutuses oleval maa-alal, vaid kaebaja sõnul ei olnud paikvaatlusel vastuseid andnud isik nende esindaja. Paikvaatluse kohta esitati kohtule fotod 4 ning ehkki nendel nähtub B-kategooria ja C-kategooria sõidukite parkimine, siis ei nähtu nendelt parkimiskohtade tähistust.

Digitoimiku leheküljed (edaspidi dtl) 9–11. Dtl 51.

Dtl 25–

Dtl 214–219.

6 (9)

14.Paikvaatluse järgselt esitas vastustaja 16.08.2024 kaebajale järgmise küsimuse: „Teema: Kroodi 8, Maardu linn parkla korralduse täpsustamine Tekst: Palun selgitage kuidas on korraldatud 50 B kategooria sõiduki parkimine Kroodi 8 krundil vastavalt lihthankemenetluse alusdokumendi punktile 4.2. ja hanketeatele.“5. Kaebaja vastas küsimusele, et „Kroodi 8 autoparklat kasutavad sõiduautod ja osaliselt rekkaautojuhid, kes pargivad oma B kategooria sõiduautod ja reisist tagasitulekul mõnipäev seisab tema veok.“.
15.Paikvaatluse järgselt kaebajale täiendava küsimuse esitamisega täitis hankija temale RHS §-st 98 tuleneva kontrollikohustuse ning kuna kaebaja ei esitanud hankijale tähtaegselt kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke tõendeid ning hankija sai kasutada üksnes tema kasutuses olnud tõendeid, siis oli hankijal õigus jätta kaebaja kvalifitseerimata (RHS § 98 lg 4). RHS ega riigihanke alusdokumendid ei kohusta hankijat esitama kaebajale ühe asjaolu kohta küsimusi korduvalt. Kuna hankija palus kaebajal konkreetselt selgitada, kuidas on 50 Bkategooria sõiduki parkimine Kroodi 8 krundil vastavalt lihthankemenetluse alusdokumendi punktile 4.2. ja hanketeatele, siis on ilmne, et kaebaja vastus sellele küsimusele vastust ei anna.
16.Kohtumenetluses heidab kaebaja hankijale ette, et 16.08.2024 esitatud küsimus ei võimaldanud mõista, et hankijal on küsimus selle kohta, kas selles mitmetuhande ruutmeetri suuruses parklas on vähemalt 50 sõiduautode parkimiskohta. Kohus märgib, et seda hankija ei küsinud ja seda ei pidanudki hankija küsima. Hankija küsis üheselt, et kaebaja selgitaks, kas ja kuidas on pakkumuses esitatud lepingu alusel parkimisteenuse osutamisel täidetud riigihanke algusdokumentide punktis 4.2.1 toodud nõue ehk mh tähistatud parkimiskohtade olemasolu. Kaebaja märkis kohtule esitatud kaebuses, et kui hankija oleks sõnastanud küsimuse konkreetsemalt, siis oleks ta saanud hankijale ka vastata, et neid on üle 200, ta oleks saanud esitada fotod ning tõendid selle kohta, et parkimiskohtade tähistus on juba aastast 2013. Kohtule jääb arusaamatuks, mis takistas sel viisil kaebajal vastustajale vastamist. Nagu kohus enne märkis, siis hankijale esitatud lepingus parkimiskohtade arvu välja toodud ei olnud, mistõttu ei nõustu kohus kaebajaga, et talle võis olla üllatuslik, et hankijal tekkis küsimus tähistatud Bkategooria sõidukite parkimiskohtadest ning nende arvust. Jääb arusaamatuks, millisele pakkumuses esitatud infole tuginedes oleks kaebaja hinnangul pidanud kaebaja kvalifitseerimistingimusele vastavaks lugemisel tuginema. See, kuidas ja mil viisil pakkuja hankija küsimustele vastab, on pakkuja enda kontrolli all ning seda vastutust ei saa hankijale asetada.
17.Kohtu hinnangul ei tõenda 2013. aastal väidetav parkimiskohtade tähistamine, et need tähised olid kõik olemas ka enam kui 10 aastat hiljem. Ka Aktsiaseltsi ANNISTON esindaja märgib, et kaebaja väidetavas kasutuses olev plats on osaliselt asfalteerimata, mistõttu ei ole parklakohtade joonimist toimunud. Seega nähtub Aktsiaseltsi ANNISTON kirjast, et vähemalt osaliselt möönab ka kinnisasja omanik, et parkimiskohtade tähistus on puudulik, ehkki nende sõnul on märgistatud enam kui 50 B-kategooria parkimiskohta. Tegelikke tõendeid selle kohta esitatud ei ole, kuna kohtule esitatud parkimiskohtade skeemi kohaselt on vähemalt osa parkimiskohti joonistatud päikesepargi kohale ning osadel kohtadel pargivad raskeveokid.
18.Ent isegi kui 2013. aastal parkimiskohti võidi tähistada, siis on nõuded parkimiskohtade suurusele olnud ajas muutuvad6. Riigihanke alusdokumentide kohaselt peab pakkuja juhinduma järgmistest õigusaktidest: võlaõigusseadus, liiklusseadus, jäätmeseadus, Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrus nr 6 „Heakorraeeskiri“ ja järgmistest standarditest: Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS

Dtl 12 ja 286 On üldteada, et kuni 2016. aastal kehtima hakanud standardini oli normaalne parkimiskoha laius 2,5 meetrit ning alates 2016. aastast on selleks 2,6 meetrit.

7 (9)

613:2023, Linnatänavad EVS 843:2016. Liiklusseaduse kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ette nähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad (§ 2 punkt 50). Kuigi kohus nõustub, et hankija ei ole hankes parkimiskohtade tähistamisele eraldi nõudeid kehtestanud, st lubatud on igasugune tähistus, siis ei saa olla mõistlikku vaidlust, et tähistamine peab olema selline, et see peab olema parklasse sisenemisel märgatav ning selle vahendusel parkimiskoht sõidukijuhtidele mõistlikult leitav igal ajahetkel ning aastaajal. Parkimiskoha tähistamise eesmärk on piiritleda konkreetse parkimiskoha asukoht ning liik. Sel põhjusel ei nõustu kohus kaebajaga, et parkimiskoha tähistamiseks piisab pelgalt muru sisse kasvanud või maas vedelevatest roostetanud parkimistähistest, mis parkijatele ei ole nähtavad ning mille alusel ei ole võimalik üheselt hinnata, mis liiki parkimiskohaga on tegemist.

19.Kuna hankijal oli eriline huvi just B-kategooria sõidukite parkimiskohtade osas, siis ei nõustu kohus kaebaja loogikaga, et kuna B-kategooria sõidukid võivad parkida ka C-kategooria sõidukite kohal või C-kategooria sõidukid B-kategooria sõidukite parkimiskohtadel, siis tuleks vastustajal põhimõtteliselt iga parkimiskoht lugeda kvalifitseerimistingimusele vastavaks. Kvalifitseerimistingimusele vastamiseks pidi parklas olema minimaalselt 50 tähistatud Bkategooria sõiduki parkimiskohta. Kaebaja esitas kohtule fotod tähistest ning need ei võimalda hinnata, kas konkreetne parkimiskoht on mõeldud B-kategooria sõidukile või mõne muu kategooria (nt C-kategooria) sõidukile. Vaidlust ei ole, et parklas, mida kaebaja väidetavalt opereerib, pargivad nii B-kategooria kui ka C-kategooria sõidukid.
20.Kaebaja väitel on ühe B-kategooria sõiduki parkimiskoha suurus 6,12 m2. Kohtule jääb arusaamatuks, millel kaebaja arvutus põhineb, kuivõrd riigihankes viidatud standardi Linnatänavad EVS 843:2016 kohaselt on B-kategooria sõiduki minimaalne parkimiskoha suurus 13 m2 (parkimiskoha laius 2,6 m ning pikkus 5 m 7). St parkimiskoha suurus on ca 2 korda suurem kaebaja enda arvestuslikust parkimiskoha suurusest. Lisaks märgib kohus, et jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja väidetud 6,12m2 suurusele parkimiskohale saab parkida samaaegselt C-kategooria sõiduk (piltidelt nähtuvad sadulautorong ehk sadulveok), mille parkimiskoha arvestuslik suurus on 70 m2 (parkimiskoha laius 4 m ning pikkus 17,5 m). Kohus möönab, et C-kategooria parkimiskohale B-kategooria sõiduki parkimine on mõeldav, kuid hankija ei määranud kvalifitseerimistingimuseks, et parklas peaks olema 50 C-kategooria parkimiskohta, kuhu võivad parkida ka B-kategooria sõidukid.
21.Kohtumenetluses esitatud parkimiskohtade skeemi ei pea kohus usaldusväärseks tõendiks, kuna tõend tekkis alles kohtumenetluse kestel8. Lisaks ei tõenda see kuidagi seda, et tegemist oleks B-kategooria sõidukite parkimiskohtadega. Kolmas isik asetas kaebaja esitatud joonise maa-ameti kaardile9 ning sellest saab teha järelduse, et osa parkimiskohtadel asub päikesepark ning osadel väidetavatel B-kategooria sõidukite parkimiskohtadel pargivad raskeveokid. Kaebaja ei väida, et kolmas isik oleks joonise asetanud maa-ameti kaardil valele kohale. Ehkki kohtu hinnangul on parkimiskohtade skeem koostatud kohtule, kuna vastasel juhul oleks olnud loogiline, et kaebaja esitab selle koos pakkumusega või siis hiljemalt vaidlustusmenetluses või kohtule kaebust esitades, siis isegi kui sellega arvestada, näitab see muu hulgas ka seda, et kaebaja kasutusel oleval alal 50 B-kategooria sõiduki parkimiskoha olemasolu ei ole tõenäoline. Nimelt, kuna kaebaja hinnangul on parkimiskoha suuruseks 6,12 m2, kuid tegelik on sellest 2 korda suurem, siis järelikult 50 parkimiskoha asemel mahutab parkla 30 parkimiskohta. Lisaks jäävad parkimiskohad 38–41 ja 43–47 päikesepargi sisse. Ka kaebaja esitatud maksekorraldused ei tõenda kuidagi seda, et Kroodi 8 kinnisasjal oleks 50 tähistatud B-kategooria sõiduki parkimiskohta.

Vt ka https://parkimisjoon.ee/et/teenused/parklate-joonimine/parkimiskoha-laius-ja-liiklusonnetused Dtl 245.

Dtl 274.

8 (9)

22.Kaebaja on püüdnud luua erinevaid konstruktsioone, miks hankijal ei õnnestunud parkimiskohtade tähiseid märgata, kuid kohus ei pea neid põhjendusi usutavateks. Näiteks märkis kaebaja, et nad korraldavad ja osutavad Kroodi 8 kinnisasjal Aktsiaseltsiga ANNISTON paralleelselt parkimisteenust ning isik, kes vastustajaga suhtles, ei olnud kaebaja töötaja. Kohus ei pea seda usutavaks. Esiteks oleks sellises olukorras loogiline, et lepitakse kokku, millist ala keegi enda majandustegevuses kasutab. Seda lepingust ei nähtu. Teiseks oleks sellisel juhul loogiline, et kui mõlemad kasutavad sama sissesõitu, siis korraldatakse seal ka samaaegselt parkimist. Kaebaja parklas parkimist ei korraldanud aga keegi isik, kes parkimist Kroodi tn-l korraldas, oli Aktsiaseltsi ANNISTON töötaja. Ka kolmanda isiku esitatud videoülesvõtted näitavad, et sissesõidul, kus asub kaebaja parkimisteenuse korraldamise silt, korraldas parkimisteenust Aktisaselts ANNISTON.
23.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid – VAKO 08.10.2024 otsus nr 17924/282741, kus leiti, et kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane. Kohus märgib esmalt, et vaidluste asjaolud on erinevad (sh kaebaja vastus hankija küsimusele). Lisaks märgib kohus, et asjakohatu on ka kaebaja arutluskäik teise isiku vahenditele tuginemise teemal, kuna kaebaja seda võimalust pakkumust esitades ei kasutanud.
24.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hankija otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata on õiguspärane, kuna kaebaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema opereeritavate tähistatud Bkategooria parkimiskohtade arv kokku on vähemalt 50. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid talle ei hüvitata. Vastustaja ja komas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu nende võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja