Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kristjan Siigur ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-838
Haldusasi
P.L-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.01.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01126-30 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – P.L , esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.03.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
P.L-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta P.L-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-838 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.11.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-22-838 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 13.01.2022 vastutusotsusega nr 13-7/01126-30 P.L-i tasuma solidaarselt QPC Electronics OÜ-ga maksuvõla summas 112 607,52 eurot. Maksuvõlg koosneb QPC Electronics OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksustamisperioodide november 2017 kuni mai 2021 tulumaksust 20 745,61 eurot, kogumispensioni maksetest 1910,98 eurot ja töötuskindlustusmaksetest 2560,07 eurot; maksustamisperioodide mai 2018 ja märts 2021 erijuhtude tulumaksust 66,40 eurot; maksustamisperioodide oktoober 2017 kuni mai 2021 sotsiaalmaksust 37 732,16 eurot; maksustamisperioodide oktoober 2017 kuni jaanuar 2018, november 2020 ja jaanuar kuni veebruar 2021 käibemaksust 8624,78 eurot ning loetletud maksusummadelt arvestatud intressist kogusummas 40 967,52 eurot. Maksuvõla põhjustas QPC Electronics OÜ juhatuse liikme P.L-i poolt maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse – korraldada tasumiskohustuse täitmine ‒ tahtlik rikkumine. P.L-il oli pikaajaline kogemus äritegevuses ning talle oli teada, millised on äriühingu juhatuse liikme kohustused ja vastutus äriühingu juhtimisel. P.L oli QPC Electronics OÜ juhatuse liige alates 11.07.2013, sh ainuliige alates 11.05.2019 ning ta osales maksuvõla tekkimise perioodil aktiivselt äriühingu juhtimises ja majandustegevuse korraldamises. QPC Electronics OÜ-l tekkisid raskused maksukohustuse täieliku ja õigeaegse tasumisega juba 2015. a-l, kui QPC Electronics OÜ omakapital muutus negatiivseks, kuid äriühing jätkas oma majandustegevust. Pärast QPC Electronics OÜ arvelduskontode arestimist 2017. a-l jätkas P.L äriühingu majandustegevusega kuni 2021. a märtsi lõpuni selliselt, et viis arveldused üle endaga seotud äriühingute arvelduskontodele ja osaliselt ka sularahas arveldamisele, vältides maksukohustuste täitmist ning tekitades juurde uusi maksukohustusi. 2017.‒2020. a majandusaasta aruandeid QPC Electronics OÜ ei esitanud ning maksuvõla ajatamist ei taotlenud. Maksuvõla summat oli vahepeal võimalik vähendada üksnes tänu QPC Electronics OÜ arvelduskontode arestimisele ning alates 22.03.2018 ainult tänu tagastusnõuete kandmisele ettemaksukontole, kuivõrd vastavalt KMD-des deklareeritule tekkis QPC Electronics OÜ-l käibemaksu enammakse. Vastutusmenetluses tehtud maksuhalduri 06.05.2021 korraldusele nr 13-7/01126-2 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks seoses QPC Electronics OÜ majandustegevusega ja maksuvõla tekkimisega P.L ei vastanud ning lõpetas QPC Electronics OÜ majandustegevuse. Kui P.L poleks jätnud QPC Electronics OÜ maksukohustusi täitmata ega äriühingu majandustegevust kirjeldatud viisil ümber korraldanud, oleks maksuvõla tekkimine olnud välditav. Maksuhaldur on teinud QPC Electronics OÜ maksuvõla (nii põhivõla kui intressinõuete) sissenõudmiseks võimalikud toimingud, kuid need on osutunud edutuks. QPC Electronics OÜ pangakonto on arestitud ning äriühing ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksunõudeid rahuldada. QPC Electronics OÜ-l ei ole kehtivaid töösuhteid ning viimane tööleping lõpetati 30.04.2021. QPC Electronics OÜ omas viimati käivet septembris 2021 ning deklareeris töötasu väljamakseid mais 2021.
2.P.L esitas MTA 13.01.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01126-30 peale vaide, mis jäeti 14.03.2022 vaideotsusega nr 6-1/5110-2 rahuldamata. 2(8)
3-22-838
3.P.L esitas 13.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.01.2022 vastutusotsuse nr 13-7/01126-30 tühistamiseks. Maksuhalduri etteheited äritegevuse üleviimisest on sisuliselt etteheited ettevõtte ülemineku kohta ning maksuhaldur on teinud ettevõtte ülemineku tuvastamise asemel vastutusmenetluse valimisega kaalutlusvea. QPC Electronics OÜ, QPC Assets OÜ ja QPC Technology Group OÜ moodustavad sisuliselt ühe ettevõtete grupi. QPC Technology Group OÜ peamine osanik on QPC Assets OÜ ning äriühingute omandistruktuuri selguse tagamiseks on äriühingute juhatus teinud ettepaneku QPC Assets OÜ, QPC Technology Group OÜ ja QPC Electronics OÜ ühinemiseks. Ühinemine on seni lõpuni viimata mõnevõrra segase QPC Technology Group OÜ omandistruktuuri tõttu – ühingul on palju eraisikutest väikeosanikke. Ühe ettevõtete grupi sisesed arveldused on majandustegevuses tavapärased ning neist ei saa alati välja lugeda äritegevuse üleviimist. Kui maksuhalduri etteheide seisneb selles, et kaebaja on korraldanud QPC Electronics OÜ majandustegevuse läbi teiste äriühingute, oleks kohane ettevõtte üleminekule tuginemine ning maksuhalduril tulnuks oma maksunõuded esitada QPC Assets OÜ, QPC Technology Group OÜ või Volta Lumen OÜ vastu, mitte aga alustada juhatuse liikme suhtes vastutusmenetlust. Vastutusmenetluses pidanuks maksuhaldur aga eraldi hindama ka kõikide nende äriühingute maksukäitumist, mille kaudu kaebaja maksuhalduri väite kohaselt äriühingu majandustegevust korraldas. Maksuhalduril tulnuks analüüsida ka seda, milliseks kujunes pärast väidetavat ettevõtte üleandmist QPC Assets OÜ, QPC Technology Group OÜ või Volta Lumen OÜ maksukäitumine. Vaidlust ei ole, et QPC Assets OÜ-l maksuvõlg puudub ja Volta Lumen OÜ on maksuvõlga aja jooksul vähendanud. Vastutusotsus on ka sisuliselt ebaõige. Vastutusotsuses nimetatud asjaoludele tuginedes pole võimalik jõuda kaebaja süülisuseni. Äriühingute juhatuse liikmeks olek ei ole õigusvastane. Arusaadavalt peaks juhatuse liige omama ülevaadet nende äriühingute majandustegevusest, mille juhatuse liige ta on. Seetõttu ei saa ka äriühingu majandustegevusest ülevaate omamist või varasemat ettevõtluskogemust kaebajale ette heita. Maksuhaldurile andmete esitamata jätmine ei ole iseenesest maksukohustuste tekkimist või maksukohustuse suurust muutnud. Seejuures ei heidagi maksuhaldur kaebajale ette andmete esitamata jätmist, vaid möönab, et deklareeritud maksukohustus on õige. Samuti on kaebajal ja maksuhalduril erinev arusaam QPC Electronics OÜ majandustegevuse lõppemisest. Töölepingute lõpetamisel puudub igasugune seos vastutusmenetluse alustamisega. Üldteadaolevalt algas märtsis 2020 COVID19 haigusest tingitud pandeemia, mis oli laiaulatuslik ja ülemaailmne. Üheks pandeemia tagajärjeks oli ka see, et elektroonikatööstusele ei toodeta vajalikul määral pooljuhte, mikrokiipe. Alates maist 2021 ei olnud QPC Electronics OÜ-l enam varasemas mahus tööd, mistõttu muutus töötajate palgal hoidmine äriühingule koormavaks ning käitudes korraliku ettevõtja hoolsusega, pidas kaebaja õigeks töölepingud lõpetada. Kui seda tehtud ei oleks, oleksid äriühingu kohustused suurenenud veelgi. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, milline oli QPC Electronics OÜ võimekus maksuvõlga tasuda või vähendada. Äriühingu juhatuse liige saab maksukohustust täita vaid äriühingu vara arvel. Kui sellist vara ei ole tekkinud, ei saa rääkida ka äriühingu juhatuse liikme süülisest vastutusest. QPC Electronics OÜ vara ei ole kaebaja süül kuidagi vähenenud: vara ei ole võõrandatud ega maha kantud ning tehtud ei ole ettevõtlusega mitteseotud kulusid. QPC Electronics OÜ on perioodiliselt tasunud riiklikke makse. Ükski õigusakt ei sätesta, et maksukohustuse vähendamine peaks toimuma tingimata rahas. Kaebaja on teinud maksukohustuse vähendamiseks seda, mida ta antud olukorras suutis. Olukorras, kus maksuhaldur möönab maksukohustuse vähendamist aja jooksul, jäävad vastupidised etteheited maksukohustuse suurendamisest arusaamatuks. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et aja jooksul on juhatuse liikme aktiivse tegevuse tulemusel QPC Electronics OÜ kontole ka raha laekunud, mille arvelt samuti maksuvõlga vähendati. 3(8)
3-22-838 QPC Electronics OÜ majandusraskused ei ole tingitud mitte ebakohasest juhtimisest, vaid eespool nimetatud ettevõtete grupis aset leidnud osanikevahelisest erimeelsusest – täpsemalt Volta Lumen OÜ osanike vahelistest tülidest, mis viis Volta Lumen OÜ pankrotini ning mistõttu teistel eelnimetatud äriühingutel jäi saamata raha selleks, et mh tasuda maksuvõlg. QPC Electronics OÜ majandustegevus on olnud läbipaistev, kõik tekkinud maksukohustused on deklareeritud.
4.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja lähtub ebaõigest eeldusest, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. MTA ei väida ega ole tuvastanud ettevõtte üleminekut, mistõttu ei pidanud maksuhaldur vastavat analüüsi läbi viima. MTA ei pidanud analüüsima ka QPC Assets OÜ, QPC Technology Group OÜ või Volta Lumen OÜ maksukäitumist. Vastutusotsuses kirjeldatud asjaolud ja tõendid koosmõjus näitavad üheselt, et kaebaja korraldas QPC Electronics OÜ majandustegevuse läbi teiste äriühingute üksnes eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist. See võimaldas pika aja vältel tegeleda ettevõtlusega, vältides samal ajal deklareeritud maksukohustuste täitmist. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastutusotsusega tuvastatud asjaolule, et kaebaja korraldas QPC Electronics OÜ arveldamise läbi kolmandate isikute ja osaliselt sularahas. Samuti ei ole kaebaja esitanud põhjendusi sellise käitumise selgitamiseks. Vastutusotsusega on üheselt tuvastatud, et kirjeldatud viisil arveldamise ümberkorraldamine kandis üksnes maksukohustuse täitmata jätmise eesmärki. QPC Electronics OÜ-l oli seotud äriühingute pangakontode andmetest ja sularahas arveldamisest järelduvalt maksuvõla kujunemise perioodil rahalisi vahendeid, millest oli võimalik maksukohustusi tasuda. Kaebaja juhtimisel ei taotlenud QPC Electronics OÜ ka maksuvõla ajatamist. Seega on MTA võtnud arvesse seda, milline oli QPC Electronics OÜ võimekus maksuvõlga tasuda või vähendada. Täiendavalt kinnitab MTA järeldust kaebaja teadliku tegutsemise kohta asjaolu, et kaebaja lõpetas QPC Electronics OÜ majandustegevuse kohe pärast vastutusmenetluse algust. Tõendamata on kaebaja väide, et sellise otsuse põhjustas pandeemiast tingitud kiibikriis. Kaebaja ei selgita, miks sellisel juhul oli vajalik majandustegevuse vähendamise asemel lõpetada see sootuks. MTA hinnangul on QPC Electronics OÜ majandustegevuse täielik lõpetamine põhjuslikus seoses üksnes vastutusmenetluse alustamisega ja viitab ühe asjaoluna kogumis kaebaja teadlikule tegutsemisele.
5.Tallinna Halduskohus jättis 16.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus nõustus vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja rikkus MKS § 8 lg-st 1 ja § 105 lg-st 1 tulenevat kohustust korraldada äriühingu majandustegevus selliselt, et deklareeritud maksukohustused oleksid õigeaegselt äriühingu vara arvelt tasutud. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisena on käsitatavad kõik juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisotsused ja tehingud, mille tulemusena tekib maksuvõlg ehk tähtajaks tasumata maksukohustus. Vaidlus puudub, et maksuvõlg tekkis ajal, mil kaebaja oli QPC Electronics OÜ juhatuse liige. Olukorras, kus maksuvõlg koosneb äriühingu poolt deklareeritud maksukohustustest, pidi kaebaja QPC Electronics OÜ juhatuse liikmena korraldama äriühingu majandustegevuse selliselt, et äriühingul oleks piisavalt rahalisi vahendeid mitte üksnes majandustegevusega jätkamiseks, vaid ka selleks, et deklareeritud maksukohustused õigeaegselt täita. Vastutusotsuses heidetakse kaebajale ette sisuliselt seda, et pärast QPC Electronics OÜ majanduslike raskuste tekkimist ja maksuvõlgade tõttu pangakontode arestimist jätkas ta äriühingu majandustegevusega selliselt, et suunas QPC Electronics OÜ majandustegevusest laekuvad rahavood maksukohustuste täitmise vältimiseks 4(8)
3-22-838 läbi teiste endaga seotud äriühingute arvelduskontode ja sularaha kassa ning lõpetas seejärel äriühingu tegevuse. Selline tegevus on käsitatav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü QPC Electronics OÜ maksuvõla tekkimises tahtluse vormis. Kaebajale ei arvata süüks mitte tema pikaajalist ettevõtluskogemust ega äriühingu majandustegevusest ülevaate omamist, vaid nimetatud asjaolud on vastutusotsuses välja toodud, näitamaks tema teadlikkust juhatuse liikme kohustustest. Vastutusotsuses on tuvastatud ning vaidlus puudub, et QPC Electronics OÜ-l tekkisid raskused maksukohustuse täieliku ja õigeaegse tasumisega juba a-l 2015 ning 2017.‒2021. a-l halvenes äriühingu majanduslik olukord veelgi. Vaidlus puudub ka, et QPC Electronics OÜ ei olnud vaatamata oma halvenenud majanduslikule olukorrale maksejõuetu. Kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et QPC Electronics OÜ-l oli vaidlusalusel perioodil likviidseid vahendeid, kuid juhatuse liige otsustas kasutada neid nendele võlausaldajatele tasumiseks, kellele maksmine oli majandustegevusega jätkamise osas oluline. Tuvastatud on, et QPC Electronics OÜ deklareeris a-tel 2017‒2021 käivet, tööjõumaksusid ja -makse ning oli tööandjana töölepingulistes ja sellega sarnastes suhetes. Vaidlus puudub ka, et mingis osas on toimunud maksuvõla vähendamine – laekumisi toimus pangakontode arestimise tõttu ning maksuvõlad vähenesid sisendkäibemaksu deklareerimisest tekkinud tagastusnõuete automaatse maksuvõlgadega tasaarveldamise tõttu. Kui äriühing on sattunud majanduslikesse raskustesse ning tal ei jätku vahendeid kõigi kohustuste täitmiseks, ei pea ta igal juhul eelistama maksude tasumist. Samuti on mõistetav, miks ei kasutanud QPC Electronics OÜ pangakontot pärast selle maksuhalduri nõudel arestimist, kuivõrd kõik majandustegevuse tulemusena tekkinud rahalised vahendid oleksid suunatud sel juhul üksnes maksukohustuste katteks. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täita mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes. Äriühingu juhatuse liikmele peab taolises olukorras jääma mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamides otsustusvõimalus täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (vt Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 17). Samas ei tähenda ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamine üksnes majandustegevusega tegelemist nii kaua kui võimalik, vaid see peab tuginema loogilistel majanduslikel prognoosidel, mille kohaselt on võimalik ettevõtte majanduslikku olukorda sedavõrd parandada, et ka maksuvõlad saavad mingisuguse ette nähtava aja jooksul likvideeritud. Antud juhul on määrava tähtsusega asjaolu, et selline majandustegevus, kus QPC Electronics OÜ arveldused toimusid maksukohustuste täitmise vältimiseks läbi teiste kaebajaga seotud äriühingute pangakontode ja sularahas, kestis neli aastat ning kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas ja millal oleks sellisel viisil majandustegevuse korraldamine taastanud QPC Electronics OÜ normaalse maksevõime. Arvestades seejuures, et viimase majandusaasta aruande esitas QPC Electronics OÜ 2016. a-l, maksuvõla ajatamist äriühing ei taotlenud ning vastutusmenetluses jättis kaebaja maksuhalduri korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks QPC Electronics OÜ majandustegevuse kohta täitmata, on usutav, et QPC Electronics OÜ ärimudel oli alates 2017. a-st üles ehitatud põhimõttele, et tasuda tuleb ainult hankijatele, tarnijatele ja töötajatele ning tegevusega kaasnevate maksude tasumine ei ole oluline. Seega sai kaebaja kui QPC Electronics OÜ juhatuse liikme otsustus maksudeklaratsioonides välja arvutatud maksusummasid mitte tasuda, varjata maksukohustuste tasumise vältimise eesmärgil QPC Electronics OÜ rahaliste vahendite olemasolu, suunates need endaga seotud äriühingu pangakontodele ja osaliselt QPC Electronics OÜ kassasse ning kasutada seda raha muul otstarbel, olla üksnes tahtlik. See, miks kaebaja QPC Electronics OÜ majandustegevuse viimaks lõpetas – kas tema suhtes alustatud vastutusmenetluse tõttu, nagu väidab vastustaja
5(8)
3-22-838 või seetõttu, et COVID-19 haigusest tingitud pandeemia tagajärjel ei olnud äriühingul alates 2021. a maist varasemas mahus tööd – ei oma sellises olukorras enam tähtsust. Maksuhaldur ei pidanud vastutusotsuse tegemise asemel tuvastama ettevõtte üleminekut ega esitama maksunõudeid QPC Assets OÜ, QPC Technology Group OÜ ega Volta Lumen OÜ vastu. Tuvastatud on ja vaidlus puudub, et QPC Electronics OÜ-l oli 2017.‒2021. a-l endal olemas majandustegevus, äriühingule esitati ja tema ise esitas arveid, olemas olid töötajad, äriühing esitas maksudeklaratsioone, sh deklareeris käivet jne. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et oleks toimunud QPC Electronics OÜ ühinemine QPC Assets OÜ-ga ja QPC Technology Group OÜ-ga. Ainuüksi nimetatud äriühingute pangakontode kasutamine ei muuda neid QPC Electronics OÜ-ga üheks ettevõtteks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.P.L palub 17.04.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2023 otsus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ei ole tahtlikult ettevõtte maksuvõlga tekitanud. Halduskohus leidis õigesti, et maksuvõla tekkimise perioodil vähenes maksuvõlg nii pangakontode arestimise tõttu kui sisendkäibemaksu deklareerimisest tekkinud tagastusnõuete tasaarveldamise tõttu. QPC Electronics OÜ ei kasutanud pangakontot pärast selle arestimist seetõttu, et kõik majandustegevuse tulemusena tekkinud rahalised vahendid oleks suunatud üksnes maksukohustuste katteks. Juhatuse liikmel ei ole seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme sellist majandustegevuse korraldamist, milles ta kasutab teiste äriühingute pangakontosid ja tasub tarnijatele, hankijatele ja töötajatele ning osaliselt maksuhaldurile, saab nimetada jätkusuutlikuks majandamiseks. Kui tegevus oleks toimunud läbi äriühingu enda pangakonto ja täidetud oleks ainult maksuhalduri nõuded, oleks see viinud maksejõuetuseni. Sellises olukorras on juhatuse liige kohustatud valima jätkusuutliku majandamise ja tegemist ei ole hoolsuskohustuse rikkumisega. Kuna kaebaja leidis, et ta ei ole süüdi maksuvõla tekkimiseks, oleks halduskohus pidanud hindama süü vormi. Kui juhatuse liige jätkusuutliku majandamise valimisel ei tasunud täies ulatuses maksuvõlga, võib ta minimaalselt olla hooletu. Hooletus ei ole juhatuse liikme vastutuse eelduseks MKS §-de 8, 40 ja 96 järgi. Vastutusotsus on sisustamata ja halduskohtu otsus motiveerimata osas, kuidas jättis juhatuse liige järgimata käibes vajaliku hoole, kui ta tegi kõik, mida sarnane mõistlik isik võis teha ehk valis jätkusuutliku majandamise. Juhatuse liige võis olla maksude osalisel tasumata jätmisel maksimaalselt hooletu võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 3 tähenduses, kuid kindlasti pole tegemist raske hooletuse või tahtlusega.
7.MTA palub 09.06.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Jätkusuutlik majandamine ei saa kujutada olukorda, kus juhatuse liige korraldab äriühingu tegevuse ümber selliselt, et maksude tasumist ei toimu ning arveldamine ja majandustegevuse jätkamine (MTA arestitoimingute vältimiseks) toimub läbi teiste äriühingute. Halduskohtu otsus on kaebaja süü osas piisavalt motiveeritud. Halduskohus on nõustunud vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendustega neid kordamata. Seega tuleb halduskohtu põhjendustena käsitada ka maksuhalduri põhjendusi. Kohus analüüsis süüd täiendavalt otsuse p-des 8.1 ja 8.2. Kaebaja ei ole nendele põhjendustele vastu vaielnud. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja tegevus on käsitatav juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumisena. 6(8)
3-22-838 Vastutusotsuse koostamise eeldused on täidetud. Kaebaja vastutuskohustus QPC Electronics OÜ maksuvõla tasumiseks on vastutusotsusega õiguspäraselt tuvastatud. Maksuhaldur on tõenditele viidates välja toonud põhjendatud kahtluse, et kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi teadlikult ja see mõjutas QPC Electronics OÜ maksukohustuste tasumata jätmise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
9.Apellatsiooniastmes seisneb vaidlus küsimuses, kas kaebaja rikkus QPC Electronics OÜ juhatuse liikme tasumis- ja korraldamiskohustust tahtlikult, nagu on leitud vastutusotsuses.
10.MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi (Riigikohtu 12.06.2013 a otsus nr 3-3-1-17-13, p 14). Juhatuse liikme vastutust tuleb eeldada ka olukorras, kus juhatuse liige ei võta õigeaegselt tarvitusele abinõusid äriühingu maksukohustuste täielikuks ja õigeaegseks täitmiseks (nt Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018 otsus nr 3-17-1849, p 22). Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine). Tahtluse nn tahtmise ja teadmise külg on omavahel sõltuvussuhtes (vrd Riigikohtu 22.02.2022 otsus nr 1-20-6495, p 19). Kui isik teab temal lasuva kohustuse (MKS § 8 lg 1) olemasolust või peab seda kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades teadma ja jätab kohustuse täitmata, ei saa olla usutav, et ta ei tahtnud õigusvastast tagajärge (s.o maksuvõla teket). Seega peab kaebaja tahtluse jaatamiseks MTA esitatud tõenditest nähtuma, et kaebaja teadis või pidi teadma, et maksude deklareerimisel tuleb need ka tasuda, kuid suure tõenäosusega ei ole see võimalik. Sellisel juhul saab järeldada kaebaja teadlikku tegutsemist eesmärgiga jätta maksukohustus täitmata (Riigikohtu 21.04.2022 otsus nr 3-20-1415, p-d 12.2‒12.3).
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kui äriühingu juhatuse liikme ülesandeks oli äriühingu majandusliku seisundi jooksev hindamine ning tasumis- ja korraldamiskohustuse täitmiseks toimingute tegemine. Neid kohustusi rikkus kaebaja tahtlikult, kui tekitas äriühingule juurde uusi maksukohustusi, teades, et äriühingul puuduvad võimalused maksukohustuste täitmiseks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja juhitud äriühingu majandustegevuses tekkisid probleemid (sh maksukohustuste täitmisega) juba 2015. a-l. Viimane majandusaasta aruanne esitati 2016. a kohta. Alates 2015. a-st ületasid QPC Electronics OÜ kohustused tema vara väärtuse, kuid äriühing jätkas majandustegevusega ja maksuvõlg suurenes aasta-aastalt (QPC Electronics OÜ maksuvõlg seisuga 31.12.2017 oli 53 786,75 eurot, seisuga 31.12.2018 62 608,32 eurot, seisuga 31.12.2019 76 660,33 eurot ning seisuga 31.12.2020 82 774,02 eurot, vt vastutusotsuse tabel 4). Alates 2017. a-st viis kaebaja QPC Electronics OÜ arveldamise (nii äripartneritele kui enda töötajatele töötasude tasumiseks) üle teiste temaga seotud äriühingute (QPC Assets OÜ, QPC Technology Group OÜ ja Volta Lumen OÜ) arvelduskontodele ja osaliselt sularahale. Selline tegevus kestis ligi nelja aasta jooksul, alates 2017. a algusest kuni 2021. a märtsi lõpuni, võimaldades nii maksukohustusi juurde tekitada, kuid vältida maksukohustuse täitmist. Sellist ärimudelit ei saa käsitada jätkusuutliku majandamisena, nagu on leitud apellatsioonkaebuses. Püsivate makseraskuste puhul oleks kaebaja pidanud juba 2017. a-l algatama äriühingu saneerimis- või pankrotimenetluse (ÄS § 180 lg 51), mitte laskma maksuvõlal aasta-aastalt järjepidevalt kasvada.
12.Niisiis tekkis jooksev maksuvõlg 2015. a-l, ettevõtte raskused aastatega aina süvenesid ning maksuvõlg kasvas (vrdl ÄS § 176). Juhatuse liikme kohustuste tahtlikku rikkumist ei 7(8)
3-22-838 välista asjaolu, et ettevõtte maksuvõlg vähenes pangakontode aresti ja käibemaksu tagastusnõuete kandmise tõttu ettemaksukontole. Äriühing ise ei võtnud ca nelja aasta jooksul midagi ette maksuvõla vähendamiseks, sh ei esitanud maksuvõla tasumise ajatamise taotlust. Äriühingu juhatuse liige ei saanud äriühingu maksevõime prognoosimisel jääda lootma seotud äriühingute omavahelistes suhetes tekkinud erimeelsuste lahenemisele, vaid pidanuks vastavalt olukorra muutumisele korraldama ettevõtluse ümber võimalikult kiirelt (optimeerima, reorganiseerima) või äriühingu tegevuse lõpetama. Selle asemel oli juhatuse liige pikka aega tegevusetu, juhtides ettevõtte tegevust selliselt, et sellega kaasnes täiendavate maksukohustuste ja -võlgade tekkimine. Otsuse teha kõigi kohustuste täitmiseks piisavate vahendite puudumisel väljamakseid äripartneritele ja töötajatele, millega kaasnes maksuvõla suurenemine, langetas kaebaja, teades, et äriühing on pikema aja jooksul maksevõimetu. Iseenesest on õige, et kui äriühingul on kohustusi ka teiste võlausaldajate ees (sh kohustus maksta töötasu), ei pruugi äriühingul olla kohustust tasuda kogu äriühingule laekuv raha maksuvõla katteks (vt Riigikohtu otsused nr 3-19-1876, p-d 20 ja 21; 3-19-1161, p 16.5; 3-31-37-13, p 17). Kuid praegusel juhul eelistas äriühing kaebaja juhtimisel võlgade tasumisel põhjendamatult ja üksnes teisi võlausaldajaid maksuhaldurile. Äriühing tasus ainult hankijatele, tarnijatele ja töötajatele, kuid ei vähendanud samal ajal maksuvõlga üldse. Asjas kogutud tõendid ei kinnita, et majanduslikult raskes olukorras oleks kaebaja püüdnud leida erinevate nõuete rahuldamiseks mingisuguse tasakaalustatud ja QPC Electronics OÜ majandustegevuse jätkamise ja täieliku maksevõime taastamise seisukohast perspektiivika lahenduse. Ei nähtu, et kaebaja juhtimisotsused – eelkõige otsuse jätkata majandustegevust ja teha tehinguid või väljamakseid, millega kaasneb täiendava maksukohustuse tekkimine – oleksid tuginenud mõistlikul analüüsil, et sel moel tegutsedes on võimalik ettevõtte maksevõime taastada ning mingisuguse ettenähtava aja jooksul maksuvõlg tasuda. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad asjaolud kogumis, et äriühingu ärimudel tõi paratamatult kaasa üksnes maksuvõla suurenemise ja kaebaja kui äriühingu juhatuse liige, sealjuures alates a-st 2019 ainus juhatuse liige, oli kooskõlas seadusest tuleneva universaalse juhtimis- ja esinduspädevusega sellega kursis. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on ettevõtlus- ja juhtimiskogemus a-st 2012 ning järelikult mõistis ta äriühingus toimuvat. Maksude tasumise kohustust, sh tähtaegu reguleerivad sätted ei toeta lähenemist, et maksude tasumise võib jätta kuhugi ebamäärasesse kaugesse tulevikku, kui äriühingul võivad rahalised vahendid tekkida.
13.Eelnevat arvestades on põhjendamatu kaebaja väide enda käitumises süü puudumise kohta tahtluse vormis. Muus osas ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud.
14.P.L-i apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 2 jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.