Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Endrik Jäger Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ (registrikood XXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige X
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ (registrikood XXXXXX) ettemaksukontole (viitenumber 41892125) summas 112 488,98 eurot.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada lubatud täitetoimingu sooritamisest.
3.Edastada määrus X OÜ-le pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu sooritamise teate saamist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.
MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha
halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 punkt 3). MKS §-s 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri kinnitusest. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel, st kohus ei saa maksuhalduri taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, punkt 49). Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-20-2505, punkt 5). Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.
3.Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed (vt ka Riigikohtu 18.06.2013 määruse nr 3-3-1-28-13 punkt 10): 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (taotluse punkt 1); 2) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus maksukohustuslasest tingitult (taotluse punkt 3); 3) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2); 4) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse punkt 5);
5) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (taotluse punkt 4).
4.Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldused, et toimumas on kontrollimenetlus ning esitatud asjaolude põhjal on maksuhalduri kontrolli tulemusena puudutatud isikule maksukohustuse määramine tõenäoline. Maksuhaldur viib läbi puudutatud isiku detsember 2023, jaanuar ja mai 2024 käibemaksu tagastusnõude ning detsember 2023, jaanuar–veebruar ja mai 2024 KMD-del ja jaanuar– veebruar 2024 TSD-del deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Võttes aluseks taotluse punktis 2 toodud asjaolud ning puudutatud isikule edastatud kontrolliakti 1ja taotlusele lisatud tõendid, siis on maksuhaldur põhistanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on maksukohustuse suurendamine 112 488,98 eurot. Kohtu hinnangul ei ole taotluse punktis 2 kirjeldatud asjaolude ja puudutatud isikule väljastatud kontrolliakti kohaselt maksuotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohus ei pea vajalikuks käesolevas määruses korrata maksuhalduri taotluses ning selle lisaks olevas kontrolliaktis toodud põhjendusi. Need on menetlusosalistele ning samuti kõrgemalseisvatele kohtuastmetele kättesaadavad digitaalsest kohtutoimikust.
5.Täidetud on ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Alljärgnevatel põhjustel nõustub kohus maksuhalduriga, et piisavate varade puudumise ja pahatahtliku käitumise tõttu on praegusel juhul alust eeldada, et ettemaksukonto arestimata jätmise korral jääb maksukohustus ilmselt täitmata.
5.1.MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse nr 3-3-115-12 punkti 50 alapunkt c; 28.01.2013 määruse nr 3-3-1-16-12 punkt 10.4). Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 punkt 22). MKS § 1361 lg 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.
5.2.Maksuhalduri kahtlus, miks pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, on välja toodud taotluse punktis 3. Peamiselt heidab maksuhaldur puudutatud isikule ette maksukohustuse tasaarvestamise eesmärgil teadvalt valeandmete esitamist. Puudutatud isik on jätnud korduvalt deklareerimata olulise maksustamisväärtusega tehinguid ning on õigusliku
aluseta suurendanud sisendkäibemaksu suures ulatuses. Puudutatud isik selgitas telefonivestluses maksuhaldurile, et mai 2024 parandusdeklaratsioon on esitamata, kuna ta ei soovi maksuvõla ja probleemide tekkimist riigihangetega. Teadvalt valeandmete deklareerimine mai 2024 KMD-l tegi puudutatud isikul võimalikuks parandada varasemaid valeandmeid KMD-del ja hoiduda kõrvale maksukohustuse tasumisest: nii sai alusetu mai 2024 käibemaksu tagastusnõude abil puudutatud isik varjata veebruar 2024 KMD parandusega tekkivat maksukohustust; 21.06.2024 seisuga oli puudutatud isiku maksukohustus kokku 98 290 eurot, ent see oli varjatud mai 2024 käibemaksu ja detsember 2023 tagastusnõudega. Puudutatud isik parandas 24.07.2024 detsember 2023 KMD-d, milles esialgselt deklareeris käibemaksu enammakset 27 581,55 eurot, kuid peale parandust tekkis tasumisele kuuluv käibemaks 6499,17 eurot, sj detsember 2023 käibemaksu tagastusnõue oli esitatud jaanuar–veebruar 2024 tööjõumaksude kohustuse tasaarvestamise eesmärgil. Eeltoodu kinnitab maksuhalduri kahtlust, et nimetatud käibedeklaratsioonide parandusdeklaratsioonide esitamise ja deklaratsioonides 22% määraga maksutatava sisendkäibemaksu kajastamise eesmärk oli korvata eelnevalt deklaratsioonide esitamisega tekkinud maksukohustust. Olukorras, kus puudutatud isik küll täidab deklareerimiskohustust, kuid seda osaliselt ja valeandmeid esitades, on põhjendatud kahtlustada, et puudutatud isik soovib oma maksukohustusi näidata tegelikust väiksemana.
5.3.Et tulevikus ei pruugi puudutatud isik olla huvitatud koostööst ja maksude kohasest tasumisest, ilmestab kohtu hinnangul ka see, et isik on maksuhalduri korraldused dokumentide esitamiseks täitnud vaid osaliselt ega ole maksuhalduri kinnitusel deklaratsioone taotluse esitamise seisuga parandanud, ehkki ta on ise selleks soovi avaldanud. Seetõttu on maksuhalduri kahtlused, et määratava maksusumma hilisem sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud. Lisaks on maksuhaldur välja toonud, et seisuga 31.05.2024 oli puudutatud isiku pangakonto lõppsaldo 435,35 eurot ja kassa lõppjääk väidetavalt negatiivne, puudutatud isikul puudub kinnisvara ja väikelaevad ning tema sõidukitele on seatud keelumärked. Seisuga 07.10.2024 on puudutatud isikul tasumata maksukohustusi ja trahve kokku 92 071,17 eurot, millele lisandub maksuotsusega määratav käibemaksusumma 112 488,98 eurot.
5.4.Puudutatud isik hoidub teadlikult maksukohustuse deklareerimisest, millele viitab mh mai 2024 TSD. Maksuhaldurile esitatud mai 2024 pangakonto väljatrükilt ja pearaamatust nähtuvalt tegi puudutatud isik töötasu väljamakseid kokku summas 34 947,56 eurot, kuid TSD-l pole puudutatud isik ühtegi väljamakset deklareerinud ega nendelt tööjõumakse tasunud.
6.Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivavat meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades proportsionaalne.
6.1.Maksude laekumine on oluline avalik huvi ning praegusel juhul aitab maksuhalduri taotluse rahuldamine avaliku huvi kaitsele selgelt kaasa, välistades olukorra, kus võimaliku maksuotsuse tegemisel ei ole seda võimalik täita. Puudutatud isikul puudub kinnisvara ja laevad ning ehkki puudutatud isiku nimele on registreeritud sõidukeid, siis nõustub kohus maksuhalduriga, et tegemist on likviidse varaga ning lisaks on liiklusregistri kanne üksnes informatiivse tähendusega, mistõttu ei saa välistada, et sõidukid on juba võõrandatud või võõrandatakse enne kontrolli lõppemist.
6.2.Ettemaksukonto arestimine ei koorma maksukohustuslast liialt. Maksuhaldur pole veel tagastussummat ettemaksukontole vabastanud. Ettemaksukonto arestimine ei takista puudutatud isikul majandustegevusega tegelemist. Tegemist ei ole ka summaga, mille tagastamiseks ilma maksukontrollita oleks isikul õigustatud ootus. Isik peab arvestama, et summa võib jääda tagastamata või tagastamist tuleb maksukontrolli tõttu oodata.
6.3.Põhjendatud on ka maksuhalduri seisukoht, et asjaolusid arvestades ei oleks puudutatud isikult tagasimakset võimalik kätte saada, sest maksumenetluse lõppedes ei saa olla kindel, et puudutatud isikul on vahendeid maksuvõla tasumiseks. Kui maksumenetluses selgub, et tagastusnõue oli põhjendatud, siis lükkab ettemaksukonto arest üksnes raha saamise edasi. Enammakse alusetu kättesaadavaks tegemine maksukohustuslasele võiks aga viia olukorrani, et puudutatud isiku maksuvõlg riigi ees aina suureneb.
7.Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et maksuhaldur lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu langeb ära või puudutatud isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt ja summas 112 488,98 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks taotluse kohaselt 112 488,98 eurot (taotluse punkt 5).
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa seada MKS § 130 lg 1 punkti 3 kohaselt arest X OÜ ettemaksukontole (viitenumber 41892125) summas 112 488,98 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.