Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2635
Haldusasi
F.L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.11.2023 otsusele nr 12304130067-1
Menetlusosalised
Kaebaja – F.L, esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja M.Y
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.L apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
03.09.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta F.L apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2635 muutmata.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada otsuses kaebaja nimi ja Eestisse saabumise aeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.10.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-2635 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja on 1979. a-l sündinud Valgevene kodanik, kes saabus XX.XX.XXXX Valgevenest Tartu Ülikooli õppima. 13.04.2023 esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 08.11.2023 otsusega nr 12304130067-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel lahkumisettekirjutuse (p 2); kohaldas kaebajale VSS 7 4 lg 1 alusel sissesõidukeelu kaheks aastaks (p 3). Kui võrrelda kaebaja profiili Valgevenes poliitilise meelsuse väljendamise eest vangistatud aktivistidega, sh Inimõiguste Keskuse „Viasna“ aktivistidega, siis ei ole need profiilid samalaadsed. Kaebaja ei ole olnud varasemalt hõivatud olulise opositsioonilise, aktivistliku, ajakirjandusliku või muu tegevusega, mis oleks võinud tingida tema Valgevene ametivõimude huviorbiiti sattumist. Kaebaja meelsust väljendav tegevus Valgevenes ja Eestis oli pigem diskreetne, tema tegevus ei paistnud silma ja ei mõjutanud suurt hulka inimesi. On ebatõenäoline, et kaebaja võiks olla Valgevene võimude huviorbiidis oma meelsuse tõttu. Kaebaja õpingud Eestis ja tema jaoks tehtud annetused BYSOL-is (Fundraising to support the repressed Belarusians) ei mõjuta kuidagi kaebajat, kui ta Valgevenesse naaseb. Kaebaja kirjeldatud subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud ja kaebaja ei ole isik, kes vastab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase staatuse mõiste määratlusele. Valgevenes elades ei ole kaebajal Valgevene politsei ja julgeolekuteenistustega probleeme olnud. Kaebaja ei ole ka ise tunnetanud, et Valgevene politsei oleks tema vastu huvi tundnud. Kaebaja kodus ei ole läbiotsimisi korraldatud. Valgevene ametivõimud ei ole kaebajaga seoses tülitanud ka tema Valgevenes elavaid lapsi. Kaebaja isik ja profiil ei ole selline, et teda ohustab Valgevene ametivõimude poolt reaalne risk sattuda tõsiselt ohtu. Avalikest allikatest ei nähtu, et Valgevene territooriumil toimuks nii intensiivne ja laiaulatuslik relvakonflikt, mis lubaks arvata, et iga Valgevene territooriumil elava isiku elu ja tervis on ohus pelgalt territooriumil viibimise tõttu. Puuduvad ka muud märgid, mis lubaks arvata, et kaebajat võidakse Valgevenes piinata või mõnel muul moel ebainimlikult kohelda. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Valgevenesse tagasipöördunud kodanikke võiks ohustada tagakiusamine või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud. Kuigi Valgevene valitsus on aeg-ajalt piiranud kodanike, eriti endiste poliitvangide õigust reisida välismaale, siis Valgevene seadused näevad ette riigisisese liikumise, välisreiside, väljarände ja repatrieerimise vabaduse. Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Põhjendatud on kaebajale vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemine olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest. Kaebaja kinnitas 26.06.2023 toimunud vestlusel, et ta on tagasilükkava rahvusvahelise kaitse otsuse korral ning seadusliku aluse puudumisel nõus vabatahtlikult lahkuma Eestist ja Schengeni viisaruumist.
2(7)
3-23-2635 Tervisega seotud asjaolud võivad teatud olukorras olla sissesõidukeelu kohaldamata jätmise aluseks, kuid päritoluriigi info põhjal on selge, et Valgevenes on olemas ravivõimalused sclerosis multiplexi põdevatele inimestele ning viimaste aastatega on need ka paranenud. Seega ei esine kaebaja puhul VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid.
3.F.L esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.11.2023 otsuse nr 12304130067-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
4.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 08.11.2023 otsuses toodu juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2024 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes vaidlustatud haldusakti põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning lükatakse VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. PPA on olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti lugenud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks. Eluliselt pole usutav kaebaja järeldus, et teda hakatakse Valgevenes taga kiusama. Riigivõimust erinev poliitiline meelsus ei ole iseseisvalt alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isiku poliitiline arvamus peab olema võimule teatavaks saanud või on see võimult kaebajale omistatud, lisaks peab olema näidatud hirm saada taga kiusatud selle riigivõimust erineva arvamuse omamise pärast. Tagakiusamine peab oma olemuselt olema isiku vastu suunatud, sihipärane ning järjepidev. Vaidlust ei ole selles, et Valgevene ei ole demokraatlik õigusriik. Rahvusvahelise kaitse andmiseks ei piisa aga sellest, et üldine olukord riigis ei ole stabiilne. Selleks peab olema personaalne ja reaalne oht taotlejale. Kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud, teda ei ole kinni peetud, praegusel ajal ei ole tema osas Valgevenes menetlust käimas, ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et kaebajat oleks Valgevenes taga otsitud või üldse tema tegemiste vastu huvi tuntud, ta ei kuulu ühtegi parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted Valgevene ametivõimudega. Kaebaja on väljendanud oma poliitilist meelsust nii väheintensiivselt, et sellest ei saa talle tuleneda tagakiusamise ohtu. Opositsioonikandidaadi pooldamiseks käevõru kandmine ja riigilipu värvides linade rõdule ülesriputamine üle kolme aasta tagasi ei ole asjaolud, mis viiks taotleja Valgevene riigivõimu teravdatud tähelepanu alla. Kaebaja on enne Valgevenest Eestisse tulekut oma telefonist ära kustutanud suhtluse Viasna aktivistidega. On näha, et kaebaja on olnud oma meelsuse avaldamisel ettevaatlik. 3(7)
3-23-2635 Kaebaja ei olnud valimistel sõltumatu vaatleja ning asjaolu, et ta enda sõnul seda soovis teha, kuid tervise tõttu loobus, ei ole antud juhul oluline – Valgevene võimudele see soov teatavaks saanud ei ole. Valgevene presidendivalimised toimusid 04.08‒09.08.2020. Kaebaja lahkus Valgevenest XX.XX.XXXX ehk 11 kuud hiljem. Kaebajal ei olnud vahepealsel ajal Valgevenes riigivõimudega probleeme. Sellest on kohane järeldada, et Valgevene ametivõimud ei olnud kaebaja meelsusest teadlikud ning ei tundnud selles osas tema vastu huvi. Kaebaja Facebooki avalikus vaates nähtavad postitused ei ole poliitilise sisuga. Kui kaebaja on tõesti opositsioonilisi postitusi jaganud, siis on need jõudnud vaid tema poolt valitud väikese hulga inimesteni. Arvestades, et Valgevenes elab üle 9 miljoni inimese ning kaebaja ei eristu oma profiili poolest teistest tavalistest kodanikest, siis on vähetõenäoline, et kaebaja võiks Valgevene ametivõimudes tahtmatut huvi äratada. Kaebaja kardab, et kui MR ja OZ kinni peeti, siis leiti nende telefonist, et kaebaja on nendega ühenduses olnud. Ei ole siiski tõenäoline, et kaebaja saaks seetõttu vanglakaristuse. Ametivõimud ei ole eelnimetatud aktivistide ülekuulamise ja kohtuprotsessi ajal kaebajaga ühendust võtnud, et uurida, milline on tema seos aktivistidega ning miks ta oli nendega ühenduses. Ei ole usutav, et Valgevene võimud soovivad vahistada iga tavalist Valgevene kodanikku, kes mingil ajaperioodil on olnud mõne tuntuma inimesega või aktivistiga sõnumivahetuses. Asjaolu, et kaebaja põeb sclerosis multiplexi, ei ole rahvusvahelise kaitse saamise kontekstis oluline. Kuna kaebajat ei ohusta kohtu hinnangul vanglakaristus, ei pea arvestama tema seisukohtadega, et ta jääks Valgevene vanglas vajaliku ravita. Ka kaebaja soov jätkata Eestis haridusteed ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks. Valgevenes on kaebaja lapsed, kellele ei näi seal kaebaja mistahes tegevuse tõttu tagakiusamise ohtu olevat. Seejuures oli kaebaja tütar aasta Eestis, kuid otsustas seejärel Valgevenesse naasta. Solidaarsusfond BYSOL võis küll määratleda kaebaja poliitilise pagulasena ning soostuda teda ning tema tütart rahaliselt toetama, ent selle fondi hinnang ei ole PPA ega kohtu jaoks siduv. Ajaliselt pöördus kaebaja BYSOL-i poole peale seda, kui ta ei saanud enam Tartu Ülikoolist stipendiumi. Tütrel pole Valgevenesse naastes BYSOL-i annetuste tõttu probleeme tekkinud. Kaebaja andis PPA-le 26.06.2023 vestlusel seletusi, et tema tütar lahkus Eestist, sest ta igatses suure pere järele. Praegusel hetkel elavad kaebaja tütar ja poeg Minskis. Tütar lõpetas 10. klassi ja käib tööl. Poeg lõpetas raadiotehnilises ülikoolis kolmanda aasta ja käib ka tööl. Politsei ei ole kaebaja lapsi Valgevenes tülitanud. Nn sotsiaalsete parasiitide maksu kehtestamine Valgevenes ega asjaolu, et kaebaja on seoses sellega korra vestlusele kutsutud, et põhjendada, miks ta ei tööta, ei ole poliitiline tagakiusamine direktiivi ja VRKS § 4 lg 1 mõttes. Kokkuvõtvalt on PPA õigesti järeldanud, et Valgevene ametivõimud ei soovi kaebajat taga kiusata. Tagakiusamise lävendit ei saa lasta nii madalale, et selle tagajärjel peaks kõik Valgevene inimesed tagakiusamise ohu alla lugema ja neile tuleks varjupaika pakkuda. Täiendava kaitse osas ei pea kohus vajalikuks korrata vaidlustatud haldusaktis toodut (HKMS § 165 lg 2). Haldusmenetluse materjalide ja kaebuse põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajat ähvardaks päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebajal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Kaebaja tervislik olukord ei takista tema väljasaatmist. Seega puuduvad põhjused, mille tõttu ei saaks isik lahkuda. Kuna kaebaja on Valgevene kodanik, tal on kehtiv Valgevene pass ja ta on peaaegu terve elu elanud
4(7)
3-23-2635 Valgevenes, siis on PPA põhjendatult määranud Valgevene sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld on õiguspärane (VSS § 7 4 lg 1). Sissesõidukeelu tähtaja määramine on kaalutlusotsus (VSS § 74 lg-d 3 ja 4). Kaebaja pole esile toonud erilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kaks aastat. PPA on kohaldanud kaebajale juba niigi lühema sissesõidukeelu, kui VSS § 7 4 lg 1 järgi automaatselt kohalduks. Kaebajal puuduvad kaitsmisväärsed sidemed ja huvid Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kohaldatud sissesõidukeeld ei takista kaebajal päritoluriigist emigreerumist. Kaebajal on võimalik siirduda väljapoole Schengeni ala jäävatesse riikidesse ja seda ka otse Eestist, sest kaebajale on tehtud ettekirjutus lahkumiseks vabatahtliku täitmistähtajaga. Sissesõidukeeld ei takista hädavajaduse tekkimisel kaebajal Schengeni riikide piirile saabumisel taotleda rahvusvahelist kaitset (VSS § 28 lg 4). Asjaolude muutumise korral saab taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või peatamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.F.L palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et selgitada, miks on tal põhjendatud ning tõsine hirm tagakiusamise ees riigivõimu omast erinevate arvamuste pärast. Kohus ega PPA ei ole hinnanud kaebajast lähtuvat ohtu piisava tõsidusega ning on vastava järelduse tegemisel jätnud kaebajaga seotud oluliste asjaoludega arvestamata. Valgevenes ei represseerita ega rünnata ainult aktiivselt tegutsenud opositsioonitegelasi või laiemale ringile režiimivastaseid mõtteid jaganud inimesi, mistõttu on oht riigis igal kodanikul, kes ei aktsepteeri riigis toimuvat ning on praeguse võimu poliitika suhtes võimul olijatega võrreldes teistsugusel arvamusel.. Õige pole halduskohtu seisukoht, et rahvusvahelise kaitse andmiseks peab olema personaalne ja reaalne oht taotlejale. Rahvusvahelise kaitse süsteemis ei ole ette nähtud ühtset reeglit selle kohta, kui mitu korda peaks tagakiusamise oht olema realiseerunud, et taotlejal oleks õigus rahvusvahelisele kaitsele. Taotluse individuaalsel hindamisel tuleb lisaks anda hinnang selle kohta, kui tõsine see oht on. Olenemata sellest, et kaebaja Facebooki sisu oli nähtaval vaid tema poolt valitud väikese hulga inimeste jaoks, siis ei saa kohus ega PPA tõsikindlalt väita, et kaebaja postitused on jõudnud vaid tema poolt valitud inimesteni. Kaebaja kontrolli seda, kes tema postitusi Facebookis või mujal sotsiaalmeedias teistele edasi lugemiseks saadavad ning kelleni kõnealused postitused lõpuks välja jõuavad. Kaebaja on umbes 10 aasta jooksul väljendanud oma meelsust Valgevene poliitika suhtes. See on piisavalt pikk aeg, mille jooksul on võimalik, et kaebaja poliitilise sisuga postitusi on jagatud teiste isikutega, ilma, et kaebaja seda lubanud oleks. Arvesse tuleb võtta kaebaja tõsist ning põhjendatud hirmu saada taga kiusatud riigivõimust erineva arvamuse omamise eest, millest tulenevalt on ka põhjendatud kaebaja kahtlus, et ta on riigivõimude huviorbiidis. Kahe aasta pikkune sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne. Kaebaja ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik isik, kellele tuleks reisimist Eestisse või laiemalt Euroopa Liitu ära keelata. Kaebaja soovib võimalusel jätkata Eestis haridusteed. Samuti on kaebaja tervislik olukord äärmiselt halb, mistõttu vajab ta ravi, mida pakutakse vaid Euroopa Liidus. Seega on ebaõige kohtu argument, mille kohaselt kaebajal puuduvad Eestis huvid. Kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustuse. Tema puhul ei esine raskendavaid asjaolusid.
5(7)
3-23-2635 Kuigi Valgevene territooriumil käesoleval ajal sõjategevust ei toimu, näitab Valgevenes toimuv eelkõige seda, kuidas inimesed, kes muidu ametivõimude tähelepanu ei ole saanud, ei saa end igapäevaselt turvaliselt tunda ning riigis on oht igaühe jaoks, kes ei aktsepteeri riigis toimuvat. Kaebaja pass on praeguseks kaotanud kehtivuse. Seega pole Valgevenesse naastes tegemist tavapärase piiriületusega, kaebaja paistab silma, teda uuritakse ning tema meelsus saab riigivõimule teatavaks. Kaebaja on jätkuvalt poliitiliselt aktiivne (kohtumine Svetlana Tsikanovskayaga). Ainuüksi fakt, et kaebaja näol on tegemist inimesega, keda kutsutakse kohtumisele S. Tsikanovskayaga, näitab ilmekalt, et vähemalt käesoleval ajal on kaebaja poliitiline aktiivsus ja Valgevene võimude vastasus äärmiselt suur. Kui ka nõustuda halduskohtu väitega, et Valgevenes viibides polnud kaebaja poliitiline aktiivsus piisav selleks, et see saaks tuua kaasa Valgevene võimude tagakiusamise, siis Eestis viibides on kaebaja aktiivsus olnud piisav, et eeldada Valgevene võimude huvi ja tagakiusamist.
7.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, mida halduskohus poleks juba hinnanud. Samuti ei ole Valgevene osas ilmunud sellist uut teavet, mis tingiks varem tuvastatud asjaoludele uue hinnangu andmise (HKMS § 158 lg 31). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebajal on subjektiivne kartus tagakiusamise eest, kuid ainuüksi sellest ei piisa, et jaatada rahvusvahelise kaitse vajadust. Halduskohus märkis õigesti, et rahvusvahelise kaitse andmise lävend ei saa olla nii madal, et kõigi Valgevene kodanike puhul, kes ei ole riigivõimu tegevusega nõus, esineb reaalse tagakiusamise oht. Kaebaja puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis viitavad võimalusele, et kaebaja on sattunud riigivõimu huviorbiiti. Kaebaja on oma poliitilist meelsust avaldanud diskreetselt. Halduskohtu vastav analüüs on ammendav. Ka asjaolu, et kaebaja kohtus Eestis S. Tsikanovskayaga ning andis talle üle kingituse, ei kinnita vastupidist. Kohtumine toimus väikeses ringis ning seal osalesid isikud, kes jagavad kaebaja meelsust. Kaebaja pereliikmed elavad Valgevenes ning võimuorganid pole neid tülitanud. Passi kehtivuse lõppemine ei ole rahvusvahelise kaitse andmise alus. Piiriületuse reeglite rikkumisele võib järgneda menetlus, kuid seda ei saa pidada tagakiusamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, mil viisil tuleb tema meelsus välja. Kaebajal on enne piiriületust võimalik ebasoovitavav sisu telefonist kustutada ning mitte võtta kaasa dokumente vms, mis võivad eelduslikult tekitada probleeme (nt foto koos S. Tsikanovskayaga). Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et võttes arvesse Valgevene ametivõimude senist huvipuudust kaebaja vastu, võiks kaebaja sellise huvi alla sattuda põhjusel, et ta naaseb Valgevenesse pärast passi kehtivuse lõppemist.
10.Kuigi Valgevene ei ole demokraatlik õigusriik, ei ole üldine olukord siiski selline, et isikute sinna väljasaatmine oleks VSS § 171 alusel keelatud. Kaebaja ei ole välja toonud kaalukaid asjaolusid, miks tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses kohaldamata jätmise. Vastustaja juba on rakendanud tavapärasest lühemat sissesõidukeeldu. Eestis või laiemalt Euroopa Liidus õppimise ja meditsiiniteenuste kasutamise soov ei ole asjaoluks, mis muudaks sissesõidukeelu 6(7)
3-23-2635 kohaldamise ebaproportsionaalseks. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebajal pole Valgevenes võimalik saada piisavalt heal tasemele sclerosis multiplexi ravi.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on saanud menetlusabi korras riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. Need kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
12.Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi (nimed) tähemärgiga. Samuti tuleb välja jätta andmed kaebaja Eestisse saabumise aja kohta. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.